Seepärast sündis kellegi peas ka väärkäsitlus, et see ala on arenenud sõjalis-patriootlikult põhjalt ja vastab sõjaväelikkele eesmärkidele. Laskesuusatamist on pidevalt üritatud muuta pealtvaatajale atraktiivsemaks. Eelkõige peetakse seda heaks televisioonialaks. Aja jooksul on muutunud ka laskmisdistantsi pikkus ja märklaua läbimõõt, samuti on moderniseeritud püssi. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba keskajal, esimene võistlus peeti 1767. aastal Norra ja Rootsi piiril. Esimesed MM-võistlused laskesuusatamises peeti 1958 Austria Saalfeldenis. Sõjaväespordist pärinev laskesuusatamine oli 1924. aastal Chamonix's, 1928. ja 1948. aastal St. Moritzis ning 1936. aastal Garmisch-Partenkirchenis patrullsuusatamise nime all kavas näidisalana. Võistkonda, kes pidid suusatama ühises rühmas ja ka finisisse koos saabuma, kuulusid algselt ohvitser, allohvitser ja kaks sõdurit. Patrullsuusatamises domineerisid
võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused suusaaladel. Eesti meitrivõistlused toimusid kahes etapis. Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad. Suusavõistlusi peeti Otepääl. Küüditati Eesti üks tuntum suusataja Paul Kukk 25. märtsil koos perega Siberisse. Olles nädal enne võitnud N Liidu meistrivõistlustel patrullsuusatamises pronksmedali. Võidetud medali, mis oli rongis jäänud esindaja kätte, sai mees endale alles 1971. aastal. N.-ö märtsipleenum näitas kätte suunad , kuidas paljastada kodanlikke natsionaliste ka spordis. Riigivastaseks kuulutati ka mitme suusaspordiga seotud inimese tegevus. Üleliidulistel maanoorte meistrivõistlustel oli Eesti meeskond 4 x 11 km
väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. 11 Mäesuusatamise kodumaa on Norra, nüüdisajal harrastatakse seda eriti Alpimaades (sellest ka nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Sveits). Eesti Ajalugu 1892 - Oskar Kallas (keeleteadlane ja suursaadik) tõi soomest esimesed suusad Eestisse.
Kadri Lehtla Kadri Lehtla (sündinud 3. mail 1985 Tallinnas) on eesti laskesuusataja. Kadri Lehtla on tegelenud murdmaasuusatamisega alates 1996. aastast. 199698 kuulus ta Pirita Suusaklubisse. Tema esimesed treenerid olid Kaja Remmelgas ja Tiit Idarand. Sügisel 1998 liitus Kadri Lehtla Nõmme Spordiklubiga, kus ta treeneriks oli Külli Hallik, kes hiljem oli ka noorte ja andekate suusatajate koondise "Merko Team 2005 neidude treener. 2003 astus Kadri Lehtla Audentese Otepää filiaali, kus tema treeneriks oli Jaanus Teppan. Laskesuusatamisega alustas Kadri Lehtla 2006. aasta mais. Tema treenerid on Tõnu Pääsuke, Kristjan Oja ja Hillar Zahkna. Tema esimesed suurvõistlused olid 2007 Otepääl toimunud laskejooksu maailmameistrivõistlused. Segateatejooksus sai Eesti kindlalt viimase, 8. koha. 3 km sprindis oli ta 15., jälitusjooksus tõusis 14. kohale ja rullsuusatamises oli ta samuti 14
1948. aasta olümpiameeskonda. Eesti suusatamine jõudis 1960-ndate teisel poolel sportlike tulemuste poolest kui uude ajajärku. Vahepeal oli toimunud põlvkondade vahetus ning sellest andsid sportlikud tulemused märku juba 1966. aastast alates. Võitudega 1967. aasta Põhja mängudel Murmanskis tõusid tähelepanu keskmesse meessuusatajad eesotsas Valeri Zelentsovi, Aavo Teigamäe, Hain Kinksi, Are Rooneti ja Tõnu Kinksiga. Nõukogude Liidu paremikku kerkisid ka murdmaanaised eesotsas Ingrid Mägariga. Noorteklassis tõusid Liidu koondisse Ann Karu, Erika Valdson ja Rutt Rehemaa. Kahevõistluse liidriks sai Tõnu Haljandi. Tugevad tegijad leidus ka suusahüpeteski, kus etteotsa kerkisid Toivo Laev ja Harry Arv. Mäesuusatamises esindas Eestit Tuuli Truu, kes oli olümpiakandidaat. Ka laskesuusatamises jõudsid esimesed eestlased rahvusvahelisele tasandile. Näiteks võib tuua Tõnu Pääsukese. 1974
Maria Sergejeva ja Ilja Glebov Maria Sergejeva Ilja Glebov 19. koht (20 paari) paarissõidus. Sünniaeg: 28.10.1992 Sünniaeg: 22.07.1987 Pikkus: 165 cm Pikkus: 180 cm Ilja ja Maria on Partner: Ilja Glebov Partner: Maria Sergejeva kolmekordsed Eesti Treener: Mariusz Siudek Treener: Mariusz Siudek meistrid (2007, 2008 ja 2009). Irina Stork ja Taavi Rand Irina Stork Sünniaeg: 17.07.1992 Pikkus: 174 cm Sünniaeg: 07.04.1993 Partner: Irina Stork
aasta hooajal saadud kuues koht, kuigi ta jõudis sel hooajal poodiumile vaid korra.Pärast sportlaskarjääri lõpetamist on ta olnud Eesti Suusaliidu juhatuse liige ja Otepää MK- etappide korralduskomitee juht. 2013. aastast on ta Suusaliidu peasekretär. Jaak Mae treener oli Mati Alaver. Kristina Šmigun-Vähi (neiupõlvenimega Kristina Šmigun; sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute maailmameister ning kahekordne olümpiavõitja.Esimest korda osales ta olümpiamängudel 1994. aastal Lillehammeris, kus jäi parimaks kohaks 10 km vabastiilis saadud 27. koht.2002. aasta taliolümpial Salt Lake Citys jäi Kristina Šmiguni parimaks kohaks 30 km klassikas seitsmes. Lõputseremoonial kandis Šmigun Eesti lippu. Nädal pärast olümpiat võitis ta maailmakarikavõistluste Lahti etapi 10 km vabatehnikasõidus,
Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. 2.1. Ajalugu Kaasaegse mäesuusatamise hälliks peetakse Norrat. Sondre Nordheimi loodud suusakinnitus lubas nii pöörata kui ka hüpata, ilma et suusad jalast tuleksid. See võimaldas ka esmakordselt kasutada selliseid tehnikaid nagu telemark-pööre ja kristiaania pööre. Mäesuusatehnikat arendasid oluliselt edasi kaks austerlast, peamiselt 19. sajandi lõpus Mathias Zdarsky ja 20
võistles slaalomis ja kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31. koht ja slaalomis 21. koht. Oslo 14.02. - 25.02.1952 VI taliolümpiamängud toimusid Oslos. Osa võttis Juku Pent, kes 20. veebruaril 1952 saavutas 50 kilomeetri suusatamises Saksamaa koondist esindades 26 koha ajaga 4 t 30 min 56 sek. Juku Pent (õige nimega Johnnes Pent) sündis 20.11.1918 Jänedal ning suri 16.10.1991 Saksamaal. Ta oli eesti suusataja ja sünteetilise suusamäärde väljatöötaja. Cortina d'Ampezzo 26.01. - 05.02.1956 Eestlastest võttis osa Uno Kajak N.Liidu koondise koosseisus suusakahevõistluses ja saavutas 26. Koha.Uno Kajak (09.05.1933 Tartu) oli omal ajal tuntud suusahüppaja- kahevõistleja, hiljem sama ala treener. N. Liidu meistrivõistlustelt võitis Kajak kahevõistluses kulla (1956) ja hõbeda (1958), 1960. aastal tuli ta N. Liidu ametiühingute meistriks. 1961
Kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Ta on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 2002. aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys kuld 15 km klassikasja hõbe 50 km klassikas. 1999 Ramsaus: hõbe 50 km klassikas. 2001 Lahtis: kuld 30 km klassikas. 2009 Liberecis: kuld 15 km klassikas. Ta on 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Aasta meessportlane 1999, 2001, 2002, 2006 ja 2009 Kristina Smigun-Vähi Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2010 Vancouveris: hõbe 10 km vabastiilis. 1999 Ramsaus: hõbe 15 km vabasõidus ja pronks 30 km klassikas. 2003 Val di Fiemmes: kuld topeltjälitussõidus (5 km klassika + 5 km vabastiilis), hõbe 10 km klassikas, hõbe 15 km klassikas (ühisstart) ning pronks 30 km vabastiilis. Maailmakarika 2. koht: 2000, 2003. Kristina on juunioride maailmameistrivõistlustelt võitnud kaks kuldmedalit (1997.
Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. Mäesuusatamise ajalugu Mäesuusatamise kodumaa on Norra, nüüdisajal harrastatakse seda eriti Alpimaades (sellest ka nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti1922 Mürrenis (Sveits). Võistlused Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga- aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939
Olümpiamäng ud Kuld 2002 15 km klassika Kuld 2006 15 km klassika Hõbe 2002 50 km klassika Maailmame is trivõ is tlus e d Kuld 2001 30 km klassika Kuld 2009 15 km klassika Hõbe 1999 50 km klassika Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi [krist'iina smig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun- Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata. 2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks Olümpiamäng ud
Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. Ajalugu Mäesuusatamise kodumaa on Norra, nüüdisajal harrastatakse seda eriti Alpimaades (sellest ka nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Sveits). Võistlused Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga- aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939
kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31. koht ja slaalomis 21. koht. 3 Oslo 14.02. - 25.02.1952 VI taliolümpiamängud toimusid Oslos. Osa võttis Juku Pent, kes 20. veebruaril 1952 saavutas 50 kilomeetri suusatamises Saksamaa koondist esindades 26 koha ajaga 4 t 30 min 56 sek. Juku Pent (õige nimega Johnnes Pent) sündis 20.11.1918 Jänedal ning suri 16.10.1991 Saksamaal. Ta oli eesti suusataja ja sünteetilise suusamäärde väljatöötaja.4 Cortina d'Ampezzo 26.01. - 05.02.1956 Eestlastest võttis osa Uno Kajak N.Liidu koondise koosseisus suusakahevõistluses ja saavutas 26. koha. 3 http://www.eok.ee/est/sportlased/sportlased_om-del/olympiamangudel_1896_-_1936 4 http://et.wikipedia.org/wiki/Juku_Pent 5 Uno Kajak (09.05
kahekordneolümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraazikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. Aasta : 2002,2006 Spordiala : suusatamine (15 km klassika) Tulemus : 37:07.4 ja 38:01.3 Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi [krist'iina smig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naistemurdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline
ta neist sattunud siiski ainult ühel korral. Kristina Smigun on sündinud Tartus, 1977. aastal, 23. veebruaril, tal on ka noorem õde Katrin, kes samuti tegeleb suusatamisega, kuid pole senimaani silma paistnud samade tulemustega, nagu K. Smigun. Tema mõlemad vanemad on samuti olnud suusatajad, ema Rutt Smigun ja treenerist isa Anatoli Smigun. Sussatamisega on K. Smigun tegelenud kogu elu, enne tema debüüti juunioride maailmailmameistrivõistlustel oli ta mitmeid tiitleid võitnud ka Eesti meistrivõistlustel. Juunioride maailmameistrivõistlustel on ta võitnud kaks kuldmedalit, 1997. aastal Kanadas, üks neist 15 km vabasõidus ja teine 5 km klassikas. Veel on K. Smigun saanud juunioride maailmameistrivõistlustelt neli hõbemedalit. Maailmailmameistrivõistlustel on K. Smigun osalenud kaheksal korral. Parima koha saavutas ta 2003. aastal, Val di Fiemmes, kus ta tuli topeltjälitussõidus kulla
Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994 ), Anette, Anders ja Anlourdees. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris.
1980. aasta märtsis valiti Pariisis korraldajaks Helsingi. Esimesed maailmameistrivõistlused kergejõustikus toimusid Helsingis 1983. aastal 7.14. augustil. Praegu peetakse neid iga kahe aasta tagant paaritutel aastatel. Seni toimunud ja kavas olevad maailmameistrivõistlused: 3.3 Maailma karikavõistlused Maailma karikavõistlused kergejõustikus on rahvusvahelise kergejõustikuliidu IAAF-i poolt korraldatav riikide ja maailmajagude vaheline võistlus. Võistlustest võtavad osa USA, Euroopa, Aafrika, Aasia, Okeaania ja Ameerika võistkonnad ning lisaks Euroopa karika superliiga kaks paremat oma võistkonnaga. Kui on kasutusel 9 jooksurada, saab korraldaja maa ka oma võistkonna välja panna. Võistlustel jagatakse sportlastele rahalisi preemiaid vastavalt saavutatud kohtadele. Maailma karikavõistlusi on korraldatud 10 korda, esimesed võistlused toimusid 1977. aastal ja viimati võisteldi 2006. aastal. 4
- Jalgrattasõit. Pereliikmed ja olulised inimesed Kristiina elus · Isa Anatoli Smigun · Ema Ruth Smigun (endise nimega Rehemaa) · Õde Katrin Smigun · Abikaasa Kristjan Thor Vähi · Perekoer Loucky, kelle ülesandeks oli olla jututeema ja stressimaandaja. · Arst Margna · Suusa määrdemeeskond Perekond · Katrin smigun sündis 21.oktoober 1979 Tartus ja on Kristina smigunni õde.Katrin on ka hea suusataja ta on võitnud 1992-2001 3 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda. Tal on tütar Kristin-Helen. Elab Norras, Oslos. · Anatoli smigun sündis 5 detsembril 1952 ja on Kristin smigunni isa.Anatoli on endine suusataja ja töötab treenerina. Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises. · Rutt smigun sündis 4. mail 1954. Ta võitis 1970 juunioride EM-il 5 km murdmaasuusatamises kulla ja teatevõistluses hõbeda, 1973 sai mõlemal alal kulla.
olulisemad võistlused hipodroomidel ja kiiruskatsetel, spetsiaalsete radade tekkimisel aga peagi ka suletud ringidel. Edu taolises konkurentsis oli teadagi tõhus reklaam mootorrattafirmadele, kes innustasid konstruktoreid looma üha kiiremaid ja vastupidavamaid masinaid. Teine mootorrattatehaseid huvitav üritus oli rahvusvaheline kuuepäevasõit. See, 4 FiMi egiidi all toimuv võistlus oli ja on tänaseni tõeline masinate ja võistlejate vastupidavusproov. Eesti toimus esimene üleriigiline autode ja mootorrataste võidusõit 1921.aastal Tallinnas. Ürituse korraldajaks oli Eestimaa Automobiilide Omanikkude Ühisus. Ajalehed tegid võistlustele suurt eelreklaami. Loota võib, et osavõtvate sõiduriistade arv saab olema kogukas, sest esimestele kohtadele tulevad autod ja mootoriga rattad loovad omale sõidu järel ka vastava tubli tunnistamise, kirjutas ,,Päevaleht"
maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti. 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi. 3. EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD · Tarmo Adamberg · Krister Altosaar · Ain Arro · Mikk-Mihkel Arro · Rein Aun · Toomas Berendsen · Päärn Brauer · Aivar Hommik · Mikk Joorits · Madis Kallas · Margus Kasearu · Indrek Kaseorg · Tõnu Kaukis · Aigar Kukk · Valter Külvet · Jaan Lember · Heino Lipp · Kaidu Meitern · Andrei Nazarov · Erki Nool · Aivo Normak · Jüri Otsmaa · Priit Paalo · Mikk Pahapill · Tiit Pahker · Uno Palu · Tiit Pohl · Peeter Põld · Kristjan Rahnu · Andres Raja · Pavel Rambak · Sven Reintak 5
usaldati seal ka lipuheiskamine. Mitmel aastal peeti sel staadionil vabariiklikku mitmevõistlust noortele. 1970-ndatel aastatel läksid paljud Koeru noored õppima Tallina Spordiinternaatkooli, kuid vabariigi tippu jõudis neist vaid Sergei Ustintsev, kes jooksis 1500 meetrit 3.47,9 ja 5000 meetrit 14.02,5 ning oli nende tulemustega vabariigi eliidis. Tema parimaks saavutuseks tuleks lugeda 1976. aastal NSV Liidu juunioride MV hõbemedalit 1500 meetri jooksus. 1978. aastal tuli ta Eesti meistriks nii 1500 kui 5000 m jooksus. Vahepealsetel aastatel kergejõustikutegevus Koerus soikus, kuid nüüd on aktiivse kehalise kasvatuse õpetaja Toomas Aani eestvedamisel kergejõustiku-alane tegevus taas elavnenud. Jälle on rida noori jõudnud vabariigi paremikku. Täiskasvanutest on olnud edukaim Tarmo Saar, kes on kõrgushüppes ületanud 2.08 ning hüpanud kolmikut 14.59
nimeliselt: Tallinna Poeglaste Gümnaasiumis Feliks Kull, Leo Ostrat, Helmuth Rooman, Albert Pessa, Ralf Kalla, Valter Ever, Ernst Joll, Voldemar Rõks, August Lass, Arnold Pihlak paljud neist hilisemad tuntud spordimehed ja Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasiumis: Herbert Niiler, Herbert Unter, Martin Saar, Arnold Matiisen, Artur Pihlak, Erich Triegel, Karl Ree, neist kahtlemata hiljem tuntuimaks saanud Herbert Niiler, Tartu Ülikooli õppejõud ja rahvuskoondise treener. Uus pallimäng leidis hea kasvupinnase eriti koolinoorsoo hulgas, algul Tallinnas, hiljem mujal Eestis. Algaastail oligi korvpall eelkõige koolinoorte mäng. Et paljast trennist jõuda võistlusteni, vajas korvpall organisatsioonilist vormi ja niimoodi asutatigi esmalt 1. aprillil 1922.a. Tallinna Keskkoolide Spordiringide Ühing (TKSÜ) ja juba 1921/22.a. hooajast alustati keskkoolide basket (aga ka volley) balli esivõistlusi A ja B klassis
Eesti päritolu sportlasi on ajalugu pillutanud üle maailma ning sundinud võistlema mitmete maade lipu all. Ka Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL koondises võistelnud ja toona Eesti NSVs elanud sportaste seotuses Eestiga on küsitavusi. Eestlased olümpiamängudel I suveolümpiamängud, Ateena 1896 - eestlastest võttis olümpiamängudest osa Hermann Lerchenbaum, kes pidi võistlema USA lipu all sõudmises madrustele, kahjuks jäi võistlus ära V suveolümpiamängud, Stockholm 1912. Eestlasi võttis osa 12 ja kõik nad võistlesid Venemaa lipu all. Edukaim oli Martin Klein,kes võistles kreeka-rooma maadluses. Tema ajalooline heitlus Stockholmi olümpial soomlase Alfred Asikaineni vastu kestis 11 tundi ja 40 minutit ning lõppes eestlase võiduga. Lõppkokkuvõttes sai ta 2. koha. Sõudmises ühepaadiga sai Hugo Maksimilian Kuusik 3-4 koha. VII suveolümpiamängud, Antverpen 1920. Eesti lipu all võistles 14 sportlast
1982. aastast murdmaasuusatamise treenerina. Teda on tunnustatud III klassi Valgetähe teenetemärgiga ja valitud korduvalt Eesti aasta treeneriks. (Vikipeediast: http://et.wiki- pedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0migun) Kristina ema Rutt Smigun on samuti võitnud medaleid nii Eesti kui ka NSVL meistrivõistlustel murdmaasuusatamises (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Rutt_%C5%A0migun). Õde Katrin Smigun on samuti endine Eesti suusataja. Ta on võitnud Eesti meistrivõistlustel (1992-2001) 3 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda. Juunioride MM-il 1998. a võitis ta 5 km-s kulla ja 15 km-s pronksi. Nagano olümpiamängudel sai Katrin 15 km-s 13., 5 km-s 20. ja jälitussõidus 15. koha, mis olid Eesti naissuusatajate seni parimad olümpiasaavutused. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Katrin_%C5%A0migun) 3
Tokio 10. Oktoober 24. Oktoober 1964 Esmakordselt toimusid olümpiamängud Aasias. Mexico 12. Oktoober 27. Oktoober 1968 Esmakordselt osalesid Saksa DV ja Saksa FV eraldi. Eestlastest osalesid: Svetlana Tsirkova võitis floretinaiskonnas kuldmedali, Jaan Talts võitis tõstmise poolraskekaalus hõbemedali, Anatoli Krikun sai korvpallis pronksmedali, Priit Tomson sai korvpallis pronksmedali, Jaak Lipso asi korvpallis pronksmedali, Tõnu Lepik oli kaugushüppes 5., püstitades Eesti rekordi 8.09, mis püsis kauem kui Robert Beamoni maailmarekord 8.90, Laine Erik jõudis 800 m jooksus poolfinaali, Mart Paama oli odaviskes 15, Rein Aun katkestas kümnevõistluse, Tiit Helmja jõudis sõudmises kahepaadil poolfinaali, Toomas Arusoo (esindas Kanadat) jõudis rinnuliujumises poolfinaali. München 26. August 11. September 1972 Müncheni olümpiamängud on ajalukku läinud kui kõige kurvemad olümpiamängud,
Tõnu Meijel. Sai 1992 a. Barcelona OM-il 50m vabaujumises 31. ja 100m vabaujumises 32. ning 4x100m kombineeritud teateujumises 15. koha, 1996 a. Atlanta OM-il tuli 50m vabaujumises 26. ja 100m vabaujumises 22. kohale, 2000 a. Sydney OM-il 50m vabaujumises 29. ja 100m vabaujumises 43. kohale. Sprindi EM-il 1991 100m kompleksujumises pronks ja 4x50m kombineeritud teateujumises 6. koht; 1993 a. 100m kompleksujumises hõbe ja 50m vabaujumises 7.-8. koht. Juunioride EM-il võitis 1989 a. 100m vabaujumises hõbeda ja 4x100m teateujumises Nõuk. Liidu meeskonnas kulla. 1989-90 a. oli vabaujumises 3-kordne Nõuk. Liidu meister. 1993 a. oli MK-l 100m kompleksujumises üldarvestuses teine. Eesti meister vaba-, selili-, rinnuli-, libik-, kompleks- ja teateujumises kokku 38 korda suvistel (1988-2000) ja 66 korda talvistel meistrivõistlustel (1987-98). Parandanud Eesti rekordeid lühikeses ja pikas ujulas 72, sealhulgas teateujumises 14. korral.
diskfalifikatseerimine. Eesti üks silmapaistvamaid sprintereid on Marek Niit.Ta on sündinud 9. Augustil 1987 Kuressaares, seega on tal veel pikk ja lootustandev tulevik ees.Vaatamata tema vanusele on ta palju häid tulemusi saavutanud. Tema nimel on 100, 200 ja 400 meetri jooksu Eesti välisrekordid ning 200 ja 400 meetri jooksu Eesti siserekordid. Marek Niit võitis Pekingis toimunud 2006. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlusel 200 m jooksus kuldmedali.Marek esindas Eestit 2012. Aastal toimunud suveolümpiamängudel, kus ta jooksis 100m tulemusega 10,40s kuid finaali sellega ei pääsenud. 1. aprillil 2012 püstitas ta USA-s Fayetteville'is uue 100 meetri jooksu Eesti rekordi ajaga 10,19s. Eelmine rekord ajaga 10,21s oli samuti tema nimel, püstitatud 25. märtsil 2011 USA-s Austinis peetud kolme ülikooli sõpruskohtumisel
Eesti meistrivõistluste medaleid on kõige rohkem Viiu Rebasel - kokku 60 (võidetud aastatel 1966-1986), neist 21 kulda; kõige rohkem on Eesti meistriks tulnud Sixten Sild - 34 korda (medaleid aastatel 1985-1999 võitnud kokku 49). Üliõpilaste orinteerumisjooksu MM: Ede Ümarik võitis kulla (1988) ja hõbeda (1990) ning teatepronksi (1988); Maret Vaher kulla (1998); Külli Kaljus hõbeda (1996) ja pronksi (1994); Sixten Sild võitis teatepronksi 5 (1990). Juunioride orienteerumissuusatamise MM pronksi võitsid teates Margus Hallik, Taavi Nurm ja Canter Värton (1999). Veteranide orienteerumisjooksu MK (VWC): kuldmedalid Mare Beilmann /Ojaste/ (1990), Leida Sevruk (1995, 1996, 1998 ja 1999), Tõnu Savi (1995); hõbe Marje Viirmann (1997). Kasutatud kirjandus 6) ,,Eesti Entsüklopeedia 7", Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1994, lk 95 7) http://www.srd.ee/srdsk2006/index.php?tmpl=or_history
Sellel võistlusalal osalevad ainult mehed. Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Nathan Deaks poolt kelle ajaks oli 3:35,47 . Eesti rekord on 4:07.09,8 ja selle püstitas Olav Laiv Hüpped Kaugushüpe Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas ja naistele 1948 Londonis. Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Mike Powell poolt kelle hüppe pikkuseks oli 8.95. Eesti rekord on 8.05 ja selle püstitas Tõnu Lepik . Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Galina Tsistjakova poolt kelle hüppe pikkuseks oli 7.52. Eesti rekord on 6.80 ja selle püstitas Ksenija Balta Kolmikhüpe Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas ja naistele 1996 Atlantas.Tulemuseks loetakse, kolme tõuke pikkust. Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jonathan Edwards poolt kelle hüppe pikkuseks oli 18.29 .Eesti rekord on 17.35 ja selle püstitas Jaak Uudmäe .
,,Valguse algus". VK Piruett Eliitrühm Gym For Life Challenge võistlustel Võitjate koosseisus olid: Ann Lakspere, Endla Vaher, Jaarika Lember, Ann Anton, Kristiina Tamm, Ave Rohtla, Kaire Paloots, Kadi- Liis Laaspere, Johanna Lond, Käroli Kullamaa, Brone Ollino, Angret Lepasson, Anastasia Sergejeva, Lissa Henriette Allikas, Minna Kilumets, Kristi Rannat, Kristlin Kant, Anna- Maria Tamm. Janika Mölder Janika Mölder on Eesti iluvõimleja ja treener. Ta on võimlemisklubi Janika juhatuse esimees ja asutaja. Eesti meistrivõistlustelt on Janika Mölder võitnud 22 kuldmedalit. Nõukogude Liidu koondise eest võisteldes on ta võitnud kulla 1989. aastal iluvõimlemise
poks, purjetamine, ratsutamine, sõudmine, tennis, tõstmine, veesport, vehklemine, vibulaskmine, võimlemine ja võrkpall. Osalejaid oli 9356 neist 2704 olid naised. Osalejaid riike oli 169. Spordialasi kavas 28. Edukaim riik oli Sõltumatute Riikide Ühendus. Edukaim sportlane Vitali Stserbo kes sai 6 kulda. Eesti esindusse kuulus 37 sportlast. Eestlastest said medali Erika Salumäe (kuldmedal, trekisprindis) Toomas ja Tõnu Tõniste (pronksmedal purjetamise, 470 klassis) Pealtvaatajaid oli 3 miljonit. Olümpiamängude maskott Lambakoer Cobi. (1992. aasta suveolümpiamängud, 2012) Joonis 2. Maskott Cobi. (http://en.beijing2008.cn/spirit/symbols/mascots/n214068226.shtml) 3.2. Sydney suveolümpiamängud Sydney on Austraalia suurlinn. Sydney suveolümpiamängud olid 27-ndad nüüdisaegsed olümpiamängud. Sydney olümpia toimus 15. septembrist 1. oktoobrini 2000 aastal. Sydney valiti olümpialinnaks ROK-i 101
Phelps on kõigi aegade edukaim olümpiaujuja. Olümpiamedaleid on tal 16 ( neist 14 on kuldsed ) ja see on olümpiamängude rekord. Tema on ka ainuke sportlane, kes on ühtedelt mängudelt saanud kaheksa kuldmedalit ( need 8 medalit sai ta 2008.aastal Pekingi suveolümpiamängudelt ). Phelps on teinud kokku 32 maailmarekordit. "Swimming World" leht on valinud Phelpsi neli korda aasta ujujaks aastatel 2003, 2004, 2006 ja 2007. Tema treener on olnud algusest peale Bob Bowman ( Bowmann sündis ja kasvas üles Kolumbias ). Phelps'i rahvusvahelised tiitlid, koos erinevate maailmarekorditega on talle toonud autasud nagu ,,World Swimmer of the Year Award" ( ,,Aasta ujuja auhind" ) aastatel 2003, 2004, 2006, 2007 ja 2008 ning ,,American Swimmer of the Year Award" ( ,,Ameerika aasta ujuja" ) aastatel 2001, 2002, 2003, 2004, 2006, 2007 ja 2008. Ta on oma karjääri jooksul võitnud kokku 48 medalit 40 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
