Keskea arenguülesanded - Majandusliku toimetuleku saavutamine ja säilitamine, karjääriredeli tippu jõudmine Oluline märksõna antud eas on kriitilisus, millega vaadatakse üle kõik oma senised saavutused, seatakse uued eesmärgid. Kui keskealise mehe töö rahuldab teda, siis selles perioodis on võimalik jõuda karjääriredeli tippu. - Vaba aja harrastuste arendamine, loovus Kuna keskeas on karjäär püsiv ning lapsed on kodust lahkunud, leidub mehel rohkem vaba aega ning energiat, et tegeleda hobidega. Keskiga on paras aeg loominguliseks tegevuseks ning loovuseks ehk valmisolekuks hüljata vanad tegutsemisviisid ja anda koht uutele. - Murdeealiste laste toetamine arengus vastutustundlikuks ja õnnelikuks täiskasvanuks Keskeas saavad lapsed täisealisteks ning lahkuvad vanemate kodust, mis mõjutavab väga tugevasti perekonna elu – perekonna tähtsus väheneb. Mees peab sellega leppima ning leidma uusi lahendusi, et pe...
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut LOOVUS Referaat Tallinn 2011 SISUKORD: Loovus SISSEJUHATUS Üha kiiremini muutuvas ja informatsioonist üleküllastunud maailmas on vaja leida aina tõhusamaid ja originaalsemaid lahendusi, et elus hakkama saada. Vaarisade kombel arutust rassimisest, lihtsalt sellepärast, et tööd teha, hakkab väheks jääma. Vaja on uusi võtteid ja originaalsemat lähenemist, uut hingamist ning vanade iganenud mõttemallide kõrvale heitmist. Tuleb mõelda raamidest välja poole. Selleks on vaja loovust. Järgnevalt vaatlemegi inimesi, kes erinevad teistest millegi poolest. Teada on, et enamik väikelapsi on juba oma loomult loovad. Nende ausus, siirus ja rõõmsameelsus võiks olla eeskujuks nii mõnelegi elukibedust maitsta saanud täiskasvanule. Kuid on ka täiskasvanuid, kes on säilitanud või taasavastanud endas n...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste LÕE-1 LOOVUS KINGITUSEKS LASTEAIAST Essee TALLINN 2009 Tihtipeale ütlevad inimesed, et nad ei ole loovad, või et neil ei ole kunstiannet. Kas see ka alati nii on, seda me ei tea. Võimalik, et inimesed pole endas seda loovat poolt veel avastanud, kuna nad pole kunagi kunstiga eriti tegelenud. Võib-olla jääbki see avastamata. Kõik saab ju alguse lapsepõlvest. Kodust ja ka lasteaiast. Mida aga peaks lasteaiad tegema, et nende võsukestest kasvaksid loovad inimesed? Esiteks arvan ma, et lasteaias peaks olema piisavalt kunstilisi tegevusi. Nendes saavad lapsed oma loovust kasutada. Samuti areneb loovus kunstilise ttegevuse käigus. Paar korda nädalas on minu arvates piisav. Nii praegu lasteaedades ka on. Liiga palju pole aga ka mõistlik, kuna siis muutuks see võib-olla lastele tüütavaks ja vastumeel...
„Mis juhtub, kui loobuda traditsioonilisest kooliharidusest?“ Mis juhtub kui kool laiali saadetakse? Kuidas hakkavad käituma õpetajad? Mida hakkavad tegema õpilased? Kas inimesed kaotavad oma loovuse? Inimkond on enamus oma ajaloost tulnud toime ilma haridussüsteemita. Antiik Kreeka ajast kuni keskajani puudus haridussüsteem täielikult. Keskajal kujunes pedagoogika välja niiviisi: Õpetajateks olid meistrid, kes kasvatasid oma õpilasi visalt, see oli noorte endi soov õppida. Eelkõige võttis meister õpilase selleks, et temast hea käsitööline teha. Meister tegeles oma õpilasega individuaalselt, õppides tundma ta karakterit. Selline õpetamissüsteem on ühiskonnale minu arvates sobilik. Ilma karakterita õpetajad, kes on kinni vaid reeglites, õppesüsteemis, ei jätkaks oma tööd vabatahtlikult. Õpetajal peab olema vastav loovus ning tahe õpilastele midagi selgeks teha ning neid parendada. Õpetajad, kellel aga on olemas karakter, keda on huvita...
Liisa Allsoo KOLM VIISI KUIDAS TOETAKSIN KUNSTITERAPEUDINA OMA KLIENTIDE LOOVUSE AVALDUMIST Loovus on miski, mis tundub nii iseenesestmõistetav, kuid ometigi, mida vanemaks me saame, seda rigiidsemaks muutub meie toimimisviis. Kui lapsena tuli ikka ja jälle mõni hea mõte või ideevälgatus, siis täiskasvanuna tunnen, kuidas ka endal tuleb vaeva näha, et "vaim" peale tuleks. Loomuliku loovuse kadumine näib toimuvat eelkooli- ja koolieas, kus õpetatakse lapsi reegleid järgima ning õigel ajal õigesti vastama. Kaob oskus igavust peletada ja ise midagi välja mõelda. Läbi lapse loovuse arendamise saame luua eeldusi õppimiseks ja võimeks valida väärtusi. Eeldused, mis arenevad vaid lapseajus (koolieelses eas), kuid kannavad inimest kogu elu. Seega on loovus arengu eeldus. Loovus ja loovmäng nõuab aega ja pingutust. Õpetaja/lapsevan...
Erivõimeliste ja andekate õpetamise (eripedagoogilised) võimalused ja väljakutsed Essee Andekad ja erivõimelised kui meie ühiskonna alustala nii võivad paljud meist arvata. Milline oleks olnud maailm, kui ei oleks olnud da Vinci't, Einstein'i, Mozart'it jt, kes andsid oma loominguga suure panuse ühiskonna arengule. Olen kindel, et ka praegu kasvab kodudes pisikesi geeniusi, kes suureks saades muudavad meie aru saamist maailmast, kuid selleks et see kõik nii läheks, tuleb neid nende kasvamise teel toetada ja suunata, sest muidu võivad nende anded kaotsi minna. Siin kohal ongi suur roll (eri)pedagoogidel, kes lapsega pea 25% tema elust kokku puutuvad, seda enam et praeguseks suunaks on pigem see et kool kasvatab/õpetab last, vanemad naudivad tulemusi või siis vastupidi, süüdistavad kõiges kooli ning õpetajaid. Kõige suuremaks väljakutseks pean motivatsiooni leidmist ja säilitamist, seda eel...
Konspekt raamatu „Andekusest ja andekatest lastest” (Viire Sepp) kohta Mis on andekus? Meie kõrval võib olla peidetud lapsi, kelle võimetest pole teadlikud ei nemad ise ega ka vanemad või õpetajad. Paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, kuid see ei käi mitte kõigi kohta. Mõned lapsed on edukad vaid teatavates valdkondades. Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Seetõttu vajavad andekad lapsed individuaalset lähenemist. Andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu õhel või mitmel alal. Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsusena mõistetakse „võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikkuse seoseid” ehk üldist suutlikkust mõista ümbritsevat maailma ja seal toime tulla. Üldise vaimse võimekuse taseme mõõtmiseks on kasutu...
FENG SHUI M.Sc TUULIKI VUKS 08/29/13 TUULIKI VUKS 1 Maagiline ruut ehk 8 tsooni teooria raha, rikkus, Kuulsus, maine rahulolu hea nimi suhted, armastus TULI TUUL 9 MAA 4 2 tuli maa puu perekond, sugupuu lapsed, loovus Keskus KESKUS ÄIKE Tai Chi ...
MILLINE ON KÕIGE LIHTSAM JA LEVINUM ÕPPIMISMEHHANISM? HARJUMINE (KUI TUGEV JA OOTAMATU STIIMUL KUTSUB ESILE HULGA FÜSIOLOOGILISI REAKTSIOONE E. ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄIT...
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ) Kallikak'i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut 36 vallaslast 24 alkohoolikut 4 kurjategijat vargad, p...
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ) Kallikak'i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut 36 vallaslast 24 alkohoolikut 4 kurjategijat vargad, p...
Loov inimene, edukas riik Igat riiki kujundab rahva iseloom ja tegutsemise tulemused, mida edukamad on inimesed, seda paremal järjel on ka kodumaa. Üheks suuremateks teguriteks kodumaa rikkuses on kokkuhoid ja loovus. Mida loomingulisem on rahvas, seda rohkem hakkab riigis raha liikuma. Kui tootmine piirduks ainult kodumaaga, ei tooks see riigile kuigi palju kasumit sisse. Eelis oleks ka veel see, kui ettevõtja tuleks erilise toodanguga välja, mida kuskil mujal pole veel leiutatud. Näiteks eestlaste tehtud virtuaalne proovikabiin Fits.me on tuntud ülemaailma ja üha rohkem kasutatakse seda lehekülge, sest mitte ükski ei ole selle peale veel tulnud. Kodus olles saavad inimesed tänu sellele hõlpsasti riideid Internetist soetada, sest sealsed identse kujuga mannekeenide järgi saab aru, kas sobib või mitte. Nii geniaalse toodanguga on kerge viis riigile head tuntust kui ka kasumit sisse tuua.) Loomingulis...
17.12.2011 13:33 Lenno Vaitovski, Hooaeg Kommenteeri | Prindi Konstruktor on ilmselt üks universaalsemaid mänguasju, mille kohta ei saa ükski laps öelda, et see talle ei meeldi. Meeldivuse määrab ju ära alles see, mida mängu osadest valmis teha! Ja teha saab vaat et kõike... Mis teeb aga konstruktorist lapsele ka väga kasuliku mänguasja, rääkis Kaubamaja ajakirjale Hooaeg psühholoog ja Tallinna Ülikooli arengupsühholoogia lektor Kadi Liik. Konstruktorite pakendeid uurides kohtab tihti teksti: «arendab loomingulisust ja loogilist mõtlemist». Kas neid saab pidada lapse arengu seisukohast kõige olulisemateks? Loovus ja loogiline mõtlemine on kindlasti lapse arengu seiskohast olulised omadused. Need mõlemad on probleemilahendamise oskused ja kui laps mängides harjutab oma mänguprobleemidele erinevate lahenduste otsimist ja leidmist, siis saab ta ettevalmistuse ka selleks, et päriselus ettetulevatele probleemidele loovaid ja loogilisi lahend...
Lektüür Aino Saar „Laps ja mäng“ Mäng ja lapse kognitiivne areng Mängu ja lapse kognitiivse arengu vahelise seose teemal tehtud uurimusi võib jaotada kolme rühma: korrelatiivsed uurimused, eksperimentaalsed uurimused ja treeningu uurimused. Korrelatiivsed uurimused püüavad kirjeldamise teel välja selgitada seost mängu ja mitmete vaimsete võimete vahel. Eksperimentaalse uurimuse eesmärk on selgitada eksperimendi mõju lapse kognitiivsele arengule. Sel juhul uuritakse lapsi nii mängus kui ka muudes tegevuates, seejärel fikseeritakse tulemused. Saadud tulemusi võrreldakse omavahel janende võrdlemise alusel määratakse kindlalks eksperimendi tulemuslikkus. Treeninguurimused kujutavad endast uurimusi, mille puhul täiskasvanu õpetab lapsi osalema mitmesugustes mängudes. Kui treeningu tulemusena on paranenud nii laste mängu tase kui ka kognitiivsed os...
Kas tänapäeva noortes võimutseb kuratlikkus? Tänapäeva noortel on maailmapilt võrreldes kunagisega palju muutunud. Kõige tähtsam moraal sellel teemal on et noorus on hukas, nagu tavaliselt öeldakse. Noored ei oska ennast hästi väljendada ja soov on teha ainult seda mis neile endile ainult kasu toob. Kadumas on ka austus vanemate inimeste vastu ja noorte teod muutuvad aina arututeks. Ma arvan selle kõige taga on vanemate üleskasvatus. Noorte puhul kaob huvi vaimse ilu suhtes, siis kui nende ümber olev keskkond mõjutab neid seda tegema. Inimesel tekib kartus ennast väljendada, sest kõike mida ütled või teed, kohe kritiseeritakse. Selle tagajärjel lapse maailmapilt muutub aina väiksemaks ja loovus ei arene. Hiljem hakatakse kaebama koolis olevate õpetajate peale, nagu nemad takistavad lapse arengut ja on probleemi allikaks. Koolis käimisega tekib probleeme mis tõmbab vanemate tähelepanu mis varsti võib muutuda rutiiniks. ...
Anastassia Taktejeva HJM III Huvijuhi Multikultuurse keskkonna eriala integraalne mudel. Alltoodud põhifaktorid mis koostavad Huviuhi Multikultuurse keskkonna eriala integraalse mudeli ja kirjeldavad õppimise toimumist. Vorm. Loengud, kollokviumid, seinaarid, kostööd. See annab võimalus uut informatsooni ära õppida ning rakendada sobilikus vormis. Koolitused mille käigus saavad õppijad teise eriala õpilastega kokku puutuda ja sellel puutumisel oma oskusi arendada. Pärast iga koolituse lõpetamist iga tudeng kirjutab tagasisidet sellest, et millist uut informatsiooni ja oskusi see koolitus andis. Siis õppejõud vaatab kui kasulik selline koolitus, kui hästi see aitab tudengite arendamist; õppejõud otsustab tehauutsamasugust koolitust või aga midag muud. Pr...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Haridusteaduste instituut AP I Loovmäng Juhendaja: Katrin Saluvee Rakvere 2016 Loovmäng Mängul on väga oluline tähtsus lapse elus, selle kaudu antakse edasi oma tundeid ja emotsioone ning saadakse teadmisi ümbritsevast maailmast.Mäng annab lapsele elulisi kogemusi, kutsub esile vajaduse väljendada end tegevustes. Üks esimesi mänge lapse elus on Kuku-mäng. Ema paneb käed oma näo ette ja hüüab lapsele “kuku”, imikule meeldib see väga ja ta naeratab. Kuni kolmanda eluaastani mängivad lapsed enamasti üksinda või vanematega. Koos teiste kaaslastega mängides, on lastel sageli vaja leida üksmeel, olla mõistev ja lahendada tekkinud probleeme. Mäng nõuab lapselt aktiivset mõttetööd. Mängus elab laps üle mitmesuguseid emotsioone ja tundeid. Kõik see omakorda rikastab last, aitab kaasa tema kui isiksuse igakülgsele harmoonilis...
Andekad õpilased Huvitavat: müüte ja müüdimurdmisi andekate kohta Andekad lapsed on targad ja seetõttu saavad nad ise hakkama (müüt). Kui lastele ei anta võimalusi ennast arendada ja esineda vastavalt võimetele, kaotavad nad nii motivatsiooni kui ka huvi. Kui aju ei saa küllaldaselt stimulatsiooni, siis lapse õppimisvõime halveneb. Andekad õpilased on edukad kõigis ainetes (müüt). Ehkki paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, ei käi see kaugeltki mitte kõigi õppeainete kohta. Mõned lapsed on edukad vaid teatavates valdkondades, olles mõnel alal üsna nõrgad. Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Andekad lapsed on ühesugused (müüt). Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Just seetõttu vajavad andekad lapsed eriti individuaalset lähenemist. Mis on andekus? Andekuse määratlus on aluseks sellele, kuidas me tuvastame andekaid lapsi. E...
Gümnaasium ISIKSUS referaat Nimi Tartumaa 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................2 Isiksus.....................................................................3 Enesekasvatus...........................................................3 Isiksuse omadused......................................................3 Isikuiseärasused.........................................................4 Kasutatud kirjandus.....................................................5 2 ISIKSUS Laiemas tähenduses käsitatakse isiksust psüühiliste omaduste süsteemina või ühiskonna või sotsiaalse grupi liikmena, inimesena, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna, ...
Vaba kool taotles seda, et lastele antakse võimalikult palju tegutsemis-ja valikuvabadust. Õpetajad loobusid oma autoriteetsest seisundist ja pürgisid koos õpilastega täieliku võrdsuse ja mitteformaalsuse poole. Kuna tundides osalemine oli vabatahtlik ja koolis ei premeeritud edukaid ega karistatud ebaõnnestujaid, eeldati, et õpilased märkavad, et tähtsaim asi õppimises on see, et nad õpitut ise väärtustavad. Koolid püüdsid aktiivselt põimuda oma kogukonna igapäevasesse tegevusse ja vanematele loodi kanaleid kooli kasvatustöö ja juhtimise mõjutamiseks. Vabade koolide demokraatlik juhtimismudel ei olnud lihtsalt organisatoorne lahendus laste ja vanemate haaramiseks kooli juhtimisse. Nimetatud lahendusega püüti lisaks õpetada lastele praktikas demokraatlikke tegevuspõhimõtteid ja avaliku esinemise oskusi. Graubard (1972: 188) tõdeb, et osa vabade koolide õpetajaist tegutses lihtsa malli kohaselt, kus vaba kooli filosoofiaks oli vastuse...
Kasvatusteadused muutuste ajateljel. 1. Ajalik ja ajatu kasvatus (T. Kuurme) Mida tähendab ajatu kasvatus? Kasvatus on tegemine olevikus tuleviku nimel. Siin väljendub nii altruism, et väikeste inimeste tulevik nõuab suurte hoolivat tähelepanu ning egoism et jätkuksid mina vaim, liha ja veri, meie kultuur, meie tõed, meie oskused ja suutmised, meie uskumused kõik, mida oleme harjunud omaks pidama ning millest end lahti sõlmida ei raatsi. Kes inimene on ja milliseks peab ta saama need ona ksvatuse kaks põhilist küsimust. Kasvatus on abistamine. See on kasvatuse ürgseim põhjus, mille on tinginud ilmaletulnu abitus selle maailmaga toime tulla. Kasvatus on suhe ja suhete loomine: kõigepealt on see suha kahe ebavõrdse olendi, kasvatatava ning kasvataja vahel ehk inimestevaheline mõjusuhe, mis tingib omalaadse eetika. Teisest küljest on kasvataja vahemees ning abistaja selle vähema mitmekesiste ilmasuh...
VUNKi kogemusseminar "Liikumist täis koolipäev" KES JAANUARIKUUS ON SÜNDINUD...... JUULI AUGUST OKTOOBER MÄRTS DETSEMBER TÄHTKUJUD JUUNI SEPTEMBER AASTAAJAD SÜNNIKUUP APRILL VEEBRUAR NOVEMBER DETSEMBER ÄEVAD MAI LIIKUMIST TÄIS ÕPPETUNNID EESTI KEEL VÕÕRKEEL MATEMAATIKA LOODUSÕPETU S KUNSTIÕPETUS TÖÖÕPETUS KEHALINE 1. MINA TEAN Mängu põhimõte on meelde tuletada/ kinnistada õpitud mõisteid Õpilased on ringis ja õpetaja on ringi keskel mängujuhiks. Õpetaja ütleb/ laseb lugeda üldmõiste, nt PUUVILJAD Seejärel viskab õpetaja palli ühele ringis olevale õpilasele, kelle ülesandeks on põrgatada palli 5 korda ja iga põrgatuse ajal nimetada puuvili. Näide: Õpetaja: PUUVILJAD (Õpetaja viskab palli ringis seisvale õpilasele) Õpilane: Mina tean õuna/ palli põrgatus, ploomi/ palli põrgatus, pirni/ palli põrgatus, aprikoosi/ palli põrgatus ja kreeki/ palli põrg...
Iseseisev töö ,, Õppekasvatustegevus lasteaias". Eesmärk : esitada ülevaade lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise, korraldamise ja läbiviimise alustest ning analüüsimise võimalustest. 1.Ülesanne Otsi internetist kahe erineva lasteaia õppekava. Uuri, kas õppekavades on esitatud kõik seitse punkti (vt loetelu all) ,mis seadusega ette nähtud on. Riiklikust õppekavast lähtuvalt tuleb koolieelse lasteasutuse õppekavas esitada: 1) Lasteasutuse liik ja eripära 2) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti 3) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil 4) lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus 5) erivajadustega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus 6) lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus 7) õppekava uuendamise ja täiendamise k...
1-2 tööstusühiskond postindustriaal Info e teadmusühiskond -esikohal tööstuslik tootmine -teenindussektori osatähtsuse kasv -info suur osatähtsus -töö korraldatud konveieril -teaduse ja tehnoloogia osa -teadus, uurimisasutused, -distsipliin, kontroll tootja üle majanduses tähtsustamine avastusteleiutiste rakendamine -''aeg on raha'' -haritud spetsialistide nõue -paindlik, vaba töökorraldus -ratsionaalsus e mõistuspärasus -keskklassi kujunemine -loovus, meeskonnatöö, teadmiste -bürokraatia laienemine -mänedzeride revolutsioon e rakendamine -tööaja domineerimine puhkeaja üle omaniku rolli vähenemine -konkurents -leibkonnamudel -masstootmine, massikultuur -demokraatia levik -linnainimeste osakaal ...
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS T...
1. Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Põhiresurss Masinad Teadmised Ühiskonna kolm sektorit: Põhiinstitutsioon Firmad Ülikool * turumajandus Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajd * avalik ehk valitsussektor Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave * kodanikuühiskond Valitsuse roll Tagada piiranguteta Turumajandus, mõõ-duka Nüüdisühiskonna iseloomustus: ...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Margarita Karasjova MUUSIKAÕPETUSE OSATÄHTSUS VÄIKELAPSE ARENGUL Referaat Õppejõud: Maia Muldma Tallinn 2016 Sisukord Sisukord....................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................ 3 Koolieelse lasteasuruse riiklik õppekavas on nimetatud muusikaõpetuse õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgina rõõmu tundmine laulmisest ja musitseerimisest, ennast loovalt väljendamine laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu (KLRÕ, § 22, 2008).....................................3 Muusikaõpetuse osatähtsus väikelapse arengul..........................................4 Kokkuvõte..................................
Kuidas inspireerid ja toetad õpilaste loovuse avaldumist oma suhtlemisega, käitumisega, tagasiside andmisega jne. Too kolm näidet. Esita kolm loovust arendavat harjutust. Võid: a) välja mõelda, b) esitada need, mida edukalt kasutad, c) otsida kirjandusest, internetist (siis lisa allikas). Harjutuste vormistust: vanuseaste; vahendid, harjutuse läbiviimise kirjeldus. Suhtlemine peab olema sõbralik ja julgustav, tagasiside kindlasti positiivne ja last toetav. Eriti kunstiõpetuses pole valesid vastuseid või lahendusi, eksimustest saabki omanäolisema ja enesekindlamana edasi minna. Mida vaheldusrikkamad on tunnid nii sisu kui materjalide poolest, seda loovam on õhkkond. Vaheldust on vaja ka keskkonda muutes, kasvõi koolikoridorides või õues visandades, klassiruumi ja istumisi muutes(ringina ümber natüürmordi vms), leiutades ise ja koos lastega. 1) 8.klass, õpilane sodib muu õpitegevuse asemel oma päevikut. Palun seda endale, lei...
Kakskeelsus Kakskeelsus ehk bilingvism on nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ning on valmis vajadusel teisele keelele ümber lülituma. Kuna kakskeelsus ei ole inimesele looduse poolt kaasa antud, vaid on õppimise ja õpetamise tulemus, siis laps, kes kasvab kahe keele keskkonnas ja õpib mõlemat keelt, muutub kakskeelseks. Teise keele omandamine on seotud täiendava koormusega inimese psüühikale, mis haarab kõiki psüühilisi omadusi: tundeid, võimeid, tahet, mälu. Kakskeelsus võib olla individuaalne ja ühiskondlik. Individuaalse kakskeelsuse puhul võib inimene olla oma keskkonnas kakskeelne üksi, ilma et teised inimesed samas keskkonnas oleksid kakskeelsed. Ühiskondliku kakskeelsuse puhul on tegemist ametliku kakskeelsusega, näiteks riik, kus on kaks ametlikku keelt. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab kakskeelsus otseselt lapse mõtlemispr...
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Haridusteaduste instituut AP I Meeli Tammar, Marge Rattus, Selina Koodi POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGU JA ÕPPIMISE ERIPÄRAD Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................... 3 1. Teoreetiline taust ...................................................................................... 4 1.1 Bioloogiline ja psühholoogiline aspekt ................................................... 4 1.1.1. Aju ehitus .......................................................................................... 4 1.1.2. Arengu erinevused ............................................................................. 5 2. Soolised erin...
Mari-Liis Männik Laste psühhosotsiaalne areng Mitmed sotsiaalteoreetikud (Beck, Lash, Giddens et al., 2001) on välja toonud selle, et kaasaegses ühiskonnas defineerivad noored ennast isiklike tarbeesemete ja tegevuste kaudu. Noored tarbivad enamjaolt isikliku heaolu nimel, väärtustatakse rahulolu ja naudingut, mida saadakse tarbimise käigus. Lisaks määrab ära tarbimine noorte arvates nende sotsiaalse kuuluvuse (Keller & Kalmus, 2007). Sotsiaalse kuuluvuse kohta tooksin välja ka veel selle, et mida vanemaks saadakse, seda paremini ja tugevamini hinnatakse ning võrreldakse enda minapilti teistega. Sotsiaalsed oskused paranevad vanemaks saades, näiteks osatakse töödelda seda infot, milline ma olen ning milline on minu arvates minu ideaal. Pööraksin ka tähelepanu sellele, et teismeliste enesehinnang on väga muutuv ning seda ideaali võivad mõjutada eelkõige sotsiaalsed suhted ning ühiskonna poolt kujundatu...
INTELLIGENTSU S MIS ON INTELLIGENTSUS? Intelligentsus on inimese üldine võime oma mõtlemist uutele nõuetele suunata, see on vaimne kohanemisvõime elu uute ülesannete ja tingimustega. Sisaldab see võimet arutleda, planeerida, probleeme lahendada, abstraktselt mõelda, keerulisi ideid mõista, kiiresti ja läbi kogemuse õppida. INTELLIGENTSUST ON ÕIETI KOLM LIIKI: 1. Mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja. 2. Inimene on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse. 3. Inimene on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. ,, Maag" John Fowles H. GARDNERI JÄRGI VÕIME ERISTADA INIMESTEL ÜHEKS AT INTELLIGENTSUSE TÜÜPI: lingvistiline loogilis-matemaatiline visuaalne-ruumiline kehalis-kinesteet...
Kordamisküsimused 1. Millised on looduse tundmaõppimise eesmärgid koolieelses eas? et kujuneksid nö loodusteadusliku kirjaoskusega inimesed, kes on suutelised tegema inimühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ning vastutustundlikke otsustusi nii oma elus kui ühiskonna tasandil. Looduse tundmaõppimise eesmärkideks oskus: ümbritsevat maailma märgata (sh nimetada ja kirjeldada), märgatu kohta küsimusi esitada (probleeme püstitada), küsimustele vastuseid leida (oletusi teha ja neid kontrollida), märgatust ja kogetust järeldusi teha, õpitut igapäevaelus kasutada. 2. Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu? Elu ja elusolendid (nt kodukoha taimed ja loomad ning nende eluks vajalik) Materjalid ja nende omadused ( millest asjad on tehtud ja kuidas need erinevates tingimustes muutuvad nt millest te...
ANDEKA LAPSE TUNNUSED Andekust on keeruline defineerida. Lindgren ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifits...
Merepiiga lasteaed Piia Kreitsman Jaanika Press Annika Päev Tallinn Maja üldiseloomustus Õlgkatus Kolmekordne Palkmaja Maast laeni aknad Terass Spordisaal, saun, bassein Soklikorruse iseloomustus Lift Köök Töötuba Ladu Esimene korrus Kamin kaitseklaasiga Eesti kunstnike maalid (Valter, Pärn) Rahvuslikud kaltsuvaibad Raamatukogu koos laenutusega ja internetiga. Saal koos valge Estonia klaveriga Laste riietehoid koos kuivatuskappidega Juhtkonna kabinetid Teine korrus Rühmades perepildid Looduslik valge ruloo Sisselükatavad voodid Riiulid, toolid puidust Õhuniisutaja Magamisosas on tähed, mis pimedas helendavad Mängukeskused Nõudepesumasin Kolmas korrus Vaatega terass merele Akvaarium Puhketuba Lamamistooli...
REGGIO EMILIA PEDAGOOGIKA Tallinn 2015 SISUKORD Pedagoogika kujunemine...................................................................................................3 Õppetöö kirjeldus...............................................................................................................3 Reggio Emilia pedagoogika Eestis....................................................................................4 Kokkuvõte..........................................................................................................................4 Kasutatud allikad...............................................................................................................6 Pedagoogika kujunemine Reggio Emilia pedagoogika tekkis 1945. aastal Itaalias Reggio-Emilia nimelises linnas. Majanduslik olukord ei olnud linnas kiita, kuid lapsevanemate soovil ehitati lasteaed nendest materjalidest, mida leida oli. Lasteaias hakk...
Kordamisküsimused 1 Millised on looduse tundmaõppimise eesmärgid koolieelses eas? 2 Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu? 3 Millised on loodusalased uurimuslikud tegevused lasteaias? Kuidas ning miks neid rakendatakse? 4 Kuidas juhtida loodusalast arutelu? 5 Miks ja kuidas lõimitakse loodusõpet teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega? 6 Millised loodusalased väärtushinnangud peaksid alushariduse käigus kujunema? 7 Milline on looduse tundmaõppimiseks sobiv keskkond? 1. et kujuneksid nö loodusteadusliku kirjaoskusega inimesed, kes on suutelised tegema inimühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ning vastutustundlikke otsustusi nii oma elus kui ühiskonna tasandil. Looduse tundmaõppimise eesmärkideks oskus: ümbritsevat maailma märgata (sh nimetada ja kirjeldada), märgatu kohta küsimusi esitada (probleeme püstitada), küsimustele vastus...
Hariduslike erivajadustega (HEV) laste õpetamine ja abistamine Eve Kikas Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne (haige) laps · Normareng ja patoloogiline areng · Inimeste (laste) klassifitseerimine: haiged ja terved · RHK 10 klassifikatsioonid · Probleemne laps on haige laps, õpetajad jt ei vastuta tema probleemide eest. Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne laps · Inimesed erinevad võimete ja isiksuse omaduste poolest, mida mõjutavad ka keskkonna tegurid (kasvatus, õpetus või selle puudumine) · Iga omaduse osas igas vanuses: keskmine ja sellest kõrvalekalded · Probleemi määratlemist mõjutavad: · Kui palju lapse käitumine erineb keskkonna normidest · Normid eri keskkondades erinevad, traditsiooniline- alternatiivne haridus, mida loetakse normiks · Kui palju lapse käitumine erineb vanuselistest normidest · Mis ühes va...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõju...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana Referaat Juhendaja: Tallinn 2016 Sissejuhatus Haridus tähendab mitte ainult teadmiste ja oskuste andmist, vaid ka isiksuse väärtushoiakute kujundamist. Väärtuskasvatuse nurgakivi pannakse lasteaias. (Sutrop, 2010.) Nurgakivi aluseks on lasteias riiklik õppekava, kus on täpselt ära määratud alushariduse eesmärgid, väärtushinnangud ja kasvatusmeetodid. Paljude teiste valdkondade hulgas on muusikaharidus üheks selliseks pädevuseks, mida saab laps lasteaia esimesest päevast kuni koolihariduse lõpuni ja seda omaala professionaalide käe all. (Muldma, 2010.) Muusika väärtushoiakute kujundmisel Lasteaialapses saab väärtuskasvatust kujundada läbi toetava ja arengut pakkuva keskkonna, milles on olulisel kohal aktiivne kasvatus ja õpp...
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
Learning Express Toys frantsiisettevõte. Ajalugu, sisu, levik Alates juba algusest loovus ja kreatiivsus olid Learning Express põhitunnused. Pärast teise lapse sündimist, Sharon DiMinico leidis enda ümbritsevas keskkonnas koht turul, mis ei olnud kellegagi veel hõivatud. Tänu oma energilisusele ning ema instinkdile, koostas tema fantastilise äriplaani, mis puudutas mänguasja poodi avamist. Tema märkas, et inimesed vajavad kohta, kus nendele pakutaks hea kvaliteediga mänguasju, raamatuid ja lastemänge. Oluline oli see, et sihtrühmaks peeti erinevate vanusega lapsi (alustades sünnist kogu nende üles kasvamise perioodi jooksul). Sharon`i plaani põhiidee seisnes selles, et mänguasjad peavad kõigepealt julgustama lapsi õppida ning loovalt mõtelda, vaimselt areneda ning muidugi meelelahutuda. Ta otsustas, et avab niisuguse kaupluse, kus valitseb toetav õhkkond ja kus laste vanemad saavad küsida nõu kogenud müüjad...
Tallinna Nõmme Gümnaasium 10.H Klass Hanna-Lisett Hellaste T.Hellasten "Jõehobu elutoas. Lähisõltuvus ja kohtumine sisemise lapsega" Referaat Tallinn 2019 Sissejuhatus Lähisõltuvus on haigus või haiguselaadne olukord, mis tekib, kui inimene elab kõrvuti jõuliste ilmingutega ega suuda neid mõista, vaid lihtsalt sobitub olukorraga.lähisõltuvuse puhul sõltutakse oma lähedase iseloomust: tema meeleoludest, käitumisest, tunnetest või tundetusest, tema kohtlemisviisist.On öeldud, et alkoholihaige perekond elab majas, mille elutoas on jõehobu, kelle olemasolu tuleb salata. Ometi ei saa hoiduda teda märkamast, ta täidab füüsiliselt elutoa ning on hirmutav. Ta on oma massiivsuses ligiolev ja seob suure osa pereliikmete jõuvarudest. Jõehobu olemasolu salgamine muudab olukorra veel...
Sissejuhatus Käesolev referaat koosneb peamiselt Rudolf Steineri ja Maria Montessori pedagoogilistest meetoditest, mida ka n.ö ,,tavalistes koolides" võiks palju rohkem praktiseerida. Töö käigus püüan jõuda arusaamiseni, kas lasteaedades ja koolides oleks võimalik nii suhtumise kui ka õpetamise poolest midagi muuta selleks, et lastel parem keskkond arenemiseks oleks. Rudolf Steiner ( 1861- 1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus pedagoogikale on selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika, mis hõlmab nii tunnetuslike, kunstivõimeliste, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene Waldorfkool asutati 1919. aastal Saksamaal Stuttgardi lähedal. Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti-ja tegevusainete tasakaalul. Maria Montessori ( 1870- 1952) oli itaalia arst ja pedagoog, kes on tun...
TALLINNA ÜLIKOOL Sotsiaaltöö Instituut Liisa Otsak ANNE KUI ERIVAJADUS Referaat Juhendaja: PhD, Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ANDEKUS?.............................................................................................................4 2.MILLEST ON ANDEKUS TINGITUD?................................................................................6 3.ANNE KUI ERIVAJADUS.....................................................................................................8 3.1.Andekus Eesti seadusandluses.................................................................................
Repertuaariuuringud Tom Rutter on Suurbritannia Sheffieldi ülikooli õppejõud, kelle peamine uurimisala on renessansi kirjandus, eriti draama. Enda 2008nda aasta artiklis repertuaariuuringute kohta annab ta ülevaate 15. ja 16. sajandi Suurbritannia teatrite repertuaariuuringutest. Ta toob välja kõige olulisemad autorid ja teosed, mis on antud repertuaare käsitlenud ning analüüsib neid. Rutter ütleb, et repertuaariuuringuid võib laiemalt defineerida kui draamauuringute käsitlust, mille peamiseks uurimisobjektiks on teatri institutsioon ja mitte dramaturg või näidend. Siiski võetakse arvesse, et nii dramaturg kui ka näiteks näitlejad, teatriomanikud, publik jne on olulised näidendi lavale toomises (Rutter 2008: 336). Varase draama käsitluses ei ole repertuaariuuringute suund uus. Üks varasemaid käsitlusi on Robert Boies Sherpe'i "Teatrite tõeline sõda" ("The Real War of the Theaters", 1935), mis arutab näid...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Triin Kevade Mäng ja lapse areng Referaat Tallinn 2010 Mäng ja lapse areng Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on mäng?..............................................................................................................................4 Mängulise käitumise tunnused....................................................................................................4 Mäng ja lapse areng.................................................................................................................... 5 Mänguteooriad......................
KEEL on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. *KEEL ja KÕNE (suuline ja kirjalik) KEEL on: - konstruktiivne ja loov - struktueeritud - mõtestatud - osutav - inimeste vaheline suhtlemine Retseptiivne kõne – saame aru Ekspressiivne kõne – seletame KEELE STRUKTUUR - foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ) - morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da) - sõnad - fraas - lause KEELE SISU *leksikaalne *semantiline *süntaktiline SÕNADE TÄHENDUS - mõiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET - superordinaalne - baastase - subordinaalne DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA - algelemendid: tunnused (kõikidel objektidel, mida tajuma, on teatud tunnused) - sefineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet - objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge - mõisted asetsevad hierarhiliselt PROB...
Pedagoogilise psühholoogia kursuse HTPK.02.112I osa põhimõisted Õpilane Sissejuhatus/eesmärgistamine 1. Nimetage pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilise psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab eristada õpetajatöös 5. Kas on olemas reegel konkreetsete õppe-eesmärkide tuletamiseks üldisematest eesmärkidest? Jah/Ei 6. Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia ...
annaabi.ee 
