50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-05-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
v1lee
Õppematerjali autor
tulenebki tugevast emotsionaalsest patoloogiast: pere lagunemisega seotud traumast, emotsionaalsest hooletussejäetusest ja ärevusest peres toimuva pärast (kaasa arvatud kuritarvitamine). Vähimagi kahtluse puhul selliste eeltingimuste mõjust koolikäitumisele tuleb toimida meeskondlikult ning perega suhtlemisel kasutada spetsialisti tuge (Rogers, 2008, 196). Käitusprobleemide algeks võib olla ka vanemate ükskõiksus. Vanemad koormavad end liigselt tööga, et tänapäeva ühiskonnas kuidagi hakkama saada ning aega huvi tunda oma lapse tegemiste ja toimingute vastu lihtsalt ei jätku. Rikkamad pered püüavad kompenseerida seda asjade ja rahaga. Laps ei õpi hindama tegelikke väärtusi ja tal jääb arusaam, et kõik siin maapeal on ostetav - ka haridus. Tähtis on aga mõista, et lapse arendamine on eelkõige lapsevanemate käes. Seejuures esmatähtis on mitmekesine tegevus lastega. (Leppik, 2008, 147.)
Appi, kuidas ma mõtlema olen hakanud! Vanasti oli kolm (eriti tunnistusel) ikka üsna häbenemisväärt asi. Aga nüüd on mul üsna ükskõik, arvaku vanemad mida tahes" (A.Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 32). Mitteõppimine oli justkui karistuseks vanematele, sest Ann teadis, et ta vanemate jaoks on head hinded tähtsad. Kuigi teostest võib jääda mulje, nagu kool poleks noorte tüdrukute jaoks oluline, siis on mitmed uuringud näidanud, et just hariduse omandamine ja edukus on tänapäeva noorte kõige tähtsamaks väärtuseks mille poole püüeldakse. "Tüdrukute õpiedukus on olnud läbi aegade poiste omast parem, kuid konkurentsiühiskonnaga kaasnev kindlustunde puudumine kannustab tüdrukuid veelgi rohkem pingutama. Eneseharimine annab tüdrukutele väljakutseid esitavates oludes kindlustunnet ja avab uusi võimalusi" (Eesti Päevaleht, 2009). Et teada saada noorte väärtushinnangutest korraldas Eesti Noorteühenduste Liit aastal 2004
Oma töös tahab autor saada vastust järgmisele küsimusele: 1) kuidas noorte seksuaalelu on seotud ühiskonna stereotüüpidega. Kursusetöö autori eesmärgiks on leida seos ühiskonna stereotüüpide ja noorte seksuaalelu vahel. Uurimustöö ülesandeks on selgitada ühiskonna ja noorte seksuaalelu vastastikkust seost. Lisaks on töö eesmärgiks selgitada, millised stereotüübid mõjutavad seksuaalelu identiteeti ja kuidas noored satuvad nende mõju alla. Töö uurimusprobleem tänapäeva maailmas on selles, et ühiskonna stereotüübid on kõige enam mõju avaldavad faktorid inimvajaduste rahuldamisel, sealhulgas seksuaalrahuldamine. Kursusetöö koosneb ühest osast, mis jaguneb viieks alapeatükiks. Kursusetöö teoreetilises osas käsitletakse seksuaalsuhtlemist noorte seas ning ühiskonna stereotüüpide mõju sellele. Esimeses alapeatükis käsitletakse ühiskonna ideoloogia ja soo- ning sugupoolesüsteemiga seotud problemaatikat. Edasi uuritakse
Haapsalu Kutsehariduskeskus Inimese elukaar Referaat Koostaja: Marju Neemrand Juhendaja: Reet Saareväli 10. detsember 2009. a. Inimkond on kõigest mõnisadatuhat aastat vana. Juba aegade algusest peale toimub suur eluring. Kõik siin maailmas on omavahel seotud ja iga inimese sünd või surm muudab midagi. Inimese eluteekond saab alguse kui mehe ja naise vahel tekib keemia, tekib mingisugune seletamatult tugev tunne, mida meie nimetame armastuseks. Kui see tugev tunne on mõlema poolne ja inimesed tahavad, et nende armastus ka vilja kannaks, siis nad eostavad lapse. Siit saab alguse uus elu, kes 9 kuud naise üsas areneb, keda oodatakse ning kelle sünd muudab esialgu kardinaalselt vähemalt kahe inimese elu. Peale täieliku arengut toimub sünd. Ühe indiviidi elutee algab. Ta vanemad valivad talle nime, mida ta kannab oma elu lõpuni. Algab imiku esimene eluetapp. Esimese
tütarlaste arvuti kasutamine on 15aastaste hulgas tõusnud poistega ühele tasemele; see võib süvendada väheliikuvat eluviisi tüdrukute seas ja suurendada ülekaalulisuse riski. (Aasvee & Maser 2009: 392-393) 8 2. LAPS-VANEM-ARVUTI Suhtekolmnurk laps-vanem-arvuti on uus mängumaa, kus aitavad vanad head nipid: peame lapsega rääkima, mitte kaotama kontakti, olema lapse jaoks alati olemas, peame ise tasemel olema. Olgu pealegi arvuti tänapäeva religioon kui lapsel on olemas hoolivad vanemad, ei upu ta virtuaalmaailma. Või kui korraks upubki, saate teie ta sealt jälle välja aidata. Soovitused lapsevanematele: · alla kahe aasta vanused lapsed ei tohiks üldse TV saateid vaadata. Hoolimata sellest, et rida TV-saateid on suunatud just sellele vanusegrupile, on uuringud aju varajase arengu kohta näidanud, et väikelapsed vajavad otsest vanematepoolset
Avinurme Gümnaasium Perekonnaõpetus 11. klass NOORUKIIGA Koostas: Katrin Kõre Juhendaja: Kristina Pikas Avinurme 2011 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Noorukiiga..............................................................................................4-5 Alaväärsuskompleks....................................................................................6 Muutused................................................................................................7 Kehaline areng..............................................................................8 Kognitiivne areng...........................................................................8 Emotsionaalne areng........................................................................8
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid