tegevuseks, et soodustada ja tagada laste eakohane psühhomotoorne, sotsiaalne ja tunnetuslik areng. Kehalise aktiivsuse edendamisest võtab osa kogu lasteasutuse personal ja kaasab sellesse lapsevanemaid ning teisi võimalikke koostööpartnereid paikkonnast. Lastel ja vanematel peaks olema huvi, teadmised ja oskused liikumise tähtsusest ja võimalustest. Kehalise tegevuse käigus tagatakse igakülgne turvalisus, vältimaks traumasid. Isiklik hügieen. Koolieelses lasteasutuses tuleks pöörata suurt rõhku laste isiklikule hügieenile. Lapsi tuleks harjutada käsi pesema. Iga kord, kui tullakse väljast, peab käed puhtaks pesema ning seda ka iga kord enne sööma hakkamist. Ka tuleks igal lapsel lasteaeda tuua enda hambahari, et saaks koos hambaid pesta ning lastele õpetada, kuidas oleks seda õigem teha. Lasteaias peaks käima ka hambaarst rääkimas, kui tähtis on suuhügieen. Lastele peaks näitama
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika Osakond Carmelina Kannelmäe LAPSE TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja:Ene Tomberg Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Tervislik toitumine..................................................................................................................4 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine .......................................................................... 4 1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha?........................................5 1.3 Toitumine lasteasutustes................................................................................................... 6 1.4 Nädala menüü
..........................11 SISSEJUHATUS Erinevalt teistest loomariigi esindajatest on inimese hambad evolutsiooni käigus tublisti arenenud, et toime tulla erinevate toitude mälumisega ning üksteisega kommunikeerumisega. Kui tänapäeval räägitakse juba väga varajases elueas lapsele hammaste harjamisest, siis meie esivanematel kulus selleks väga pikk aeg, et mõista suuhügieeni olulisusest ning kasutusele võtta esimesed hambaharja meenutavad vahendid. Järgnevas referaadis kirjeldan hambapasta ajalugu ja tekkeviisi, samuti kirjeldan tänapäeval toodetavate hambapastade liike ja peamisi koostisosi. 1. 1. AJALUGU Hambapastade arendamise algus ulatub 300-500 a.e.Kr iidsesse Hiinasse ja Indiasse. Vastavalt Hiina ajalooürikutele, uuris õpetatud mees Huang-Ti hammaste eest hoolitsemist ning jõudis järeldusele, et mitmeid suus esinevaid valusid saab vähendada, kui igemesse või lõualuu teatud piirkonda torgata kullast või hõbedast nõelu
Lasteaed ja kodu saavad kaasa aidata laste tervislikule arengule. Lasteaia arengukavas on planeeritud tegevusi, mis aitavad luua lastele tervislikke tingimusi, edendada koostööd laste ja personali tervise nimel, tõsta personali kompetentsust laste tervise edendamisest, rakendada uusi algatusi jne. Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe- ja kasvatusprotsessi üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaed lapse kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel: · terviklik ja positiivne minapilt ning ümbritseva keskkonna mõistmine; · otsustus- ja vastutusvõime; · oskus mõista häid käitumistavasid ja nende vajalikkust igapäevaelus; · enesevalitsemise ja koostöö oskus; · kehaline aktiivsus ja arusaam oma tervise hoidmise tähtsusest; · õpihuvi- ja tegutsemisoskused;
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Inimese enesetunne koos füüsiliste võimetega, mis aitab tervislike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu Sotsiaalne kompetentsus Emotsionaalne küpsus Kognitiivsed ja keeleoskused Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? (protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja oma tervist parandada) Riputades seintele/stendidele plakateid tervisliku toitumise ja hammaste hügieeni kohta. Lapse halva enesetunde ning kuuma lauba puhul võimaldan kraadiklaasiga kehatemperatuuri mõõtmist. Kutsun laste-/hambaarsti rääkima tervisest. 4. Millised on põhilised tervisemõjurid? ealised, soolised ja pärilikud faktorid
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ........................................................................
PUHTA JA TÜHJA VOODI ÜLESTEGEMINE 1. Desinfitseeri käed 2. Võta vajalikud voodiriided ja ühekordsed kaitselinad 3. Tõmba madratsikaitse sirgeks 4. Laota aluslina madratsile ja kääna lina serv ülaotsast madratsi alla (veendu, et lina on mõlemas otsas piisavalt, vähemalt 30 cm) 5. Esmalt kinnita üheaegselt ülaotsa nurgad ja seejärel jalgadepoolsed otsad, pinguldades samal ajal lina 6. Tõmba lina voodi keskelt pingule ja pööra lina ääred madratsi alla 7. Kinnita kaitselina, üleliigne lina pööra madratsi alla 8. Kohenda padjad ja aseta kohale 9. Aseta voodile tekikott õmblused väljaspool. Tekikotile aseta tekk. Haara tekikoti seest teki ja tekikoti ülemised nurgad ning tõmba tekikott ümber teki. 10. Teki ülemine ots keera padjal kahekorra ning tõmba tekk sirgelt voodile KASUTUSEL OLEVA VOODI KORRASTAMINE (kahekesi) · Desinfitseerige käed
Valesti teevad vanemad kes annavad imikule õhtuti juua magusat teed, mahla või meevett ja jätavad lutipudeli imemiseks. Pärast söötmist ei tohi jätta suhu ka piimaga lutipudelit. Rahustav imemislutt peab olema puhas. Tuleb teada, et õhuke piimahambaemail allub kergesti hapete mõjule. Imiku ja väikelapse suulimaskest on väga õrn ja tal puudub küllaldane kaitsevõime mikroobide vastu. Mikroobide paljunemisoht on siis, kui lapsevanem niisutab lapse lutti oma suus. Kaariese ennetamise meetmete hulka kuulub ka fluori andmine. 15. Sagedasemad hingamisteede infektsioonid Nohu, köha, ninaneelupõletik, tonsiliit (kurgumandlite põletik), difteeria, keskkõrvapõletik (otiit), põskkoopapõletik (sinuiit), kõripõletik (larüngiit), bronhiit, läkaköha, kopsupõletik. 16. Kuidas vältida ülemiste hingamisteede haiguste levikut rühmas? · lapsed ei tohiks kasutada teiste joogitopse
1.Tervise definitsioon ja tervise olulisemad tegurid. *Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta *Tervis on füüsiline, pshüühiline ja sotsiaalne heaolu. *Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega. *Tervis on haiguse puudumine. MÕJURID · ELUSTIIL, KESKKOND, PÄRILIKKUS, TERVISHOID, HARIDUS, SOTSIAALNE TURVALISUS, PEAVARI, STABIILNE ÖKOSÜSTEEM 2.Tervisedenduse eesmärgid. * Protsessi eesmärk on suurendada inimeste oskusi ja võimet tegutseda, samuti võimestada gruppe ja paikkondi kollektiivseks tegutsemiseks suurendamaks kontrolli tervisemõjurite üle. *Tervisedendusliku tegevuse eesmärk on väärtustada ja tugevdada tervist. 3. Tervisekasvatuse sisu lasteaias. *on sihiteadlik tegevus terviseteabe levitamisel, et kujundada ja soodustada käitumismuutusi vastavalt seatud eesmärkidele. *ülitähtis on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne keskkond kus laps kas
teistega, tunda heasoovlikkust ja armastust ning vastata samaga sotsiaalne tervis – avaldub tundes ja teadmises, et last toetavad vanemad, sõbrad, et ta on kaasa haaratud tegevustesse ja mängudesse. Eelnimetatud on individuaalse või isikliku tervise osad. Füüsiline ja psühhosotsiaalne keskkond, kogu ühiskond laiemalt, omavad mõju igaühe, sealhulgas koolieeliku tervisele. Nii nagu hiljem kool, ka tervistedendav kool, on lasteaed noore (väikese) inimese jaoks keskkond, mis avaldab tema kujunemisele tohutut mõju. Erinevus on ehk selles, et koolis käib laps enam aastaid, kuid lasteaias viibib pikema osa päevast. Liiatigi on keskkonna mõju väikese lapse arengule väga määrav. (M.Maser & L.Varava, 2003) Tervise mõjurid Kõik lasteaedadega rohkem või vähem seotud isikud (lasteaedade, kohalike omavalitsuste töötajad, lapsevanemad jt.) peavad hästi tundma laste tervist mõjutavaid faktoreid. Püüdes
südame-veresoonkonna ja liigeste haigusi ning mitmeid vähivorme(Aaviksoo, 2006). Noore, aktiivse inimese jaoks on oluline, et toit oleks tervislik ja tasakaalustatud. See tähendab, et toit peab optimaalsel kulinaarsel töötlemisel olema võimalikult mitmekesine ja värske, sisaldama piisaval hulgal omavahel tasakaalus olevaid peamisi toitaineid: valgud, süsivesikud, rasvad, kiudaine, vesi, vitamiinid, mineraalid ja mikroelemendid(Pantšenko, 2005). Õige toiduvaliku tegemisel on abiks toidupüramiid, mis jagab toiduained nelja rühma. Igas rühmas on toiduained jaotatud sarnase energeetilise väärtusega portsjoniteks, eri rühmades on portsjonite energeetiline väärtus erinev. Nii väikese kui suure lapse menüü koostamisel peab arvestama lapse energiavajadusega ja toiduainegruppide soovitusliku osakaaluga. Toidupüramiidi lahutamatuks osaks on kehaline aktiivsus(Aaviksoo, 2006). Koolilapse ja täiskasvanu toidupüramiid (Aaviksoo, 2006) Koolilapse näidistoidusedel HOMMIKUSÖÖK
Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui vajadusele: energia saamine ja kulutamine peab 33. Esmaabi koerahammustuse korral - pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget olema tasakaalus. Arstiabi vajav alkoholi päevas. Kujuneb loote 19. Kuidas kujundada õigeid 34. Peaaju vapustus ja põrutus – Ajupõrutus - alkoholkahjustuse sündroom (FAS): toitumisharjumusi- Toidupüramiid, Tekib, kui löök tabab pead. Seejuures ajukude ei kasvupeetus, psühhomotoorsed häired ja Regulaarne toitumine: teatud kindlatel kahjustu. Tunnused: mitmesuguse astmega välised stigmad. Kasvupeetus kestab kogu kellaaegadel, Lapse toiduportsjon on ¼ või 1/3 teadvusehäired kuni mööduva teadvusekaotuseni;
.....................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija julgustada loovat mõtlemist ja toetada lapse tervislikku arengut kogu selle paljutahulisuses. See nõuab pidevaid otsinguid, muutumist ja õppimist. Samuti on ülitähtis see vaimne, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, milles laps igapäevaselt kasvab ja areneb kodu, lasteaed, kogukond. Laste tervise edendamine on seotud kogu ühiskonnaeluga, erinevate ametkondade ja organisatsioonide tegevusega. Igaüks, kes oma töös puutub kokku tervise arengu, tervise edendamise probleemidega, peab lahti seletama tervise mõiste, selle tähenduse. Lasteaedade juhatajad, kasvatajad, õpetajad, kogu personal on igapäevatöös rohkem seotud terviseedendusega kui see esmapilgul tundub. Nad on terviseedendusega palju enam seotud kui teiste elualade esindajad
3. HINNANG KOGU PROTSESSILE 4. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Nagu teada tuntud lause ütleb – lapsed on meie tulevik. Nii see kindlasti on eeldusel, et lapsed arenevad ja õpivad just neile soodsas keskkonnas. Sageli öeldakse, et lapsed õpivad ja arendavad enda võimekust mängimise käigus. Sellisteks kohtadeks, kus see tõenäoliselt kõige rohkem aset leiab, on lasteaiad, mängutoad, lastehoiud jms lasteasutused. Need on kõik küllalt sarnased, kuid tihti tõstetakse lasteaed neist kõige kõrgemale, sest see on riiklik asutus ehk siis on lapse areng selles asutuses tagatud. Kahjuks jäävad niiviisi lasteaedade varju lastehoiud, mis on järjest tihemini hakanud arenema välja juba tuntud stereotüübist, kus lapsed omapäi hoidja valve all mängivad. Minu uurimistöö eesmärgiks seadsin olukorra, kus tahan täiesti nullist avada säärast lastehoidu, mis pakub asendust lasteaedadele, kus laps saab täpselt sama hea alghariduse enne kooli minekut.
Valesti teevad vanemad kes annavad imikule õhtuti juua magusat teed, mahla või meevett ja jätavad lutipudeli imemiseks. Pärast söötmist ei tohi jätta suhu ka piimaga lutipudelit. Rahustav imemislutt peab olema puhas. Tuleb teada, et õhuke piimahambaemail allub kergesti hapete mõjule. Imiku ja väikelapse suulimaskest on väga õrn ja tal puudub küllaldane kaitsevõime mikroobide vastu. Mikroobide paljunemisoht on siis, kui lapsevanem niisutab lapse lutti oma suus. Kaariese ennetamise meetmete hulka kuulub ka fluori andmine. 14. Kuidas vältida ülemiste hingamisteede haiguste levikut rühmas? · lapsed ei tohiks kasutada teiste joogitopse · salvrätik pärast kasutamist ära visata ja käed pesta · käsi peab pesema tihti ja korralikult · käsi ei tohi kuivatada teiste rätikutesse 15. Kuidas kujundada laste õiget kehahoidu
Valesti teevad vanemad kes annavad imikule õhtuti juua magusat teed, mahla või meevett ja jätavad lutipudeli imemiseks. Pärast söötmist ei tohi jätta suhu ka piimaga lutipudelit. Rahustav imemislutt peab olema puhas. Tuleb teada, et õhuke piimahambaemail allub kergesti hapete mõjule. Imiku ja väikelapse suulimaskest on väga õrn ja tal puudub küllaldane kaitsevõime mikroobide vastu. Mikroobide paljunemisoht on siis, kui lapsevanem niisutab lapse lutti oma suus. Kaariese ennetamise meetmete hulka kuulub ka fluori andmine. 17. Esmaabi lapse kukkumisel Kui on tekkinud ajupõrutus: Teadvusekao puhul toimeta kannatanu haiglasse. Peavalu ja iiveldustunde püsimise tõttu viia haiglasse Ärata kannatanu 2-3 tunni järel öösel teadvustaseme selgitamiseks. 18. Abi ninaverejooksu korral · Pane kannatanu ettepoole kummargil istumisasendisse. · Palu kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks nuusata.
Kohupiima ja kodujuustu võib hakata pakkuma alles aastavanusele lapsele, sest need tooted sisaldavad imikule liiga suures koguses kõrge bioväärtusega valke. 17. Toiduportsjon peab vastama väikelapse isule ja kaalule. 18. Kuni viienda eluaastani peaks laps jooma 3,5% rasvasisaldusega täispiima, edaspidi piisab 2,5% rasvasisaldusega piimast. 19. Lapsele pole soovitatav ültse maiustusi pakkuda, kuna need rikuvad söögiisu ja tekitavad hambakaariest. 20. Toidupüramiid on tervisliku tasakaalustatud toitumise aluseks alates lapseeast, mil kujunevad välja toitumisharjumused. Süües iga päev püramiidi igast osast valmistatud toiduainetest toitu, saab laps vajaliku koguse toitaineid ja energiat kasvuks ja aktiivsuseks. ERIPSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA TEOREETILISED ALUSED 1.)Millega tegeleb eripsühholoogia? Eripsühholoogia tegeleb füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimestega 2.)Millega tegeleb eripedagoogika?
Laktoos e piimasuhkur piim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad Oligosahhariidid Maltodekstriin saadakse tärklisest, kasutatakse peamiselt toidulisandina. Leidub ka õlles ja leiva Rafinoos kaunviljad Tärklis kartulid, teraviljatooted, riis, pasta Kiudained (tselluloos, pektiin) teraviljad, puuviljad Toidu talumatus Toidutalumatus on mitteallergiline ülitundlikkus mõne toidu või joogi suhtes, mille tulemusel võivad esineda erineva raskusastmega tervisehäired alates kõhuvalust kuni verise väljaheiteni. Toidutalumatust on tavaliselt raskem diagnoosida kui allergiat. Haigusnähud võivad ilmneda peaaegu vahetult pärast söömist kuni kahe ööpäeva jooksul.
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja
liiklusohutusalaste hoiakute kujundamine ja käitumise mõjutamine ning liiklusoskuste arendamine. Eesmärk: kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused, oskus tajuda liikluskeskkonda ning hoiduda käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt, teadmised ja oskused toimetuleku toetamiseks. Liikluskasvatust viivad läbi ja valmistavad lapsi ohutuks liiklemiseks ette lapsevanem, seaduslik esindaja, lasteasutused, koolid ja muud pädevad asutused. Õpetajad juhendavad lapsevanemaid, kuidas lastele ohutut liiklemist õpetada. KOV loob eelarvevahendite olemasolu korral võimalused ja tingimused liikluskasvatusalaseks tegevuseks. Õpetajate liikluskasvatusalane ettevalmistamine §7 õpetajate liikluskasvatusalane ettevalmistamine: - Õpetajate koolituse, sealhulgas liikluskasvatuse ettevalmistamise
Melanie peale ei käitunud nad siiski enam nii agressiivselt, kuid nad sel- probleemid line: valjuhäälne, metsik ning laamendav. Kuid väärkäitumi- kõdu. olid masendunud, sest "miski ei aidanud". Ajapikku lasid nad lasteaed võiks vä(/asP00' ju üritada teda pisut kasvatada. ne veelgi. Melanie'1 teha kõike, mida tüdruk tahtis. Kõdus see ei õnnestuvat. Sel ajal kui üks kasvataja uuris vanaema käest Jonniiga on katsekiviks mõningaid olulisi fakte Melanie kohta, üritas teine
eas ära tunda. Tõhustatakse lapse personaalset arengut, toetatakse perekonda ja lapse sotsiaalset kaasatust ning tugevdatakse perekonna pädevust. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse. Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada. Seega saab last aidata, õpetada ja tema puuet korrigeerida, kui on selgeks tehtud, millisel arengutasemel laps antud momendil on. Tähtis
1999. lk 23. 11Saar, S. Väikelapse kahest vähe tuntud väärkohtlemise sündroomist. Lapse väärkohtlemine II. Tartu: AS Atlex. 2007. lk 38. 12 Rosental, M; Tilk, K. Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse Trükikoda. 1999. lk 24. 13 Sealsamas, lk25. Koduse lapse puhul peaks eelkõige märkajaks olema perearst, kes viib läbi ambulatoorset vaatlust või kodukülastust. Arst peaks tähelepanu pöörama, kuidas lapsevanem last süles hoiab, kas ta käib lapsega rutiinsetel kontrollidel ja laseb teha vaktsiine. Oluline on jälgida milline on lapse ja vanema vaheline silmside ning kas vanem reageerib lapse nutule ja kas ta suudab last rahustada. Koduvisiitidel oleks hea jälgida ka vanemate vahelisi suhteid, uurida toetusvõrgustiku olemasolu kohta. Kui koduvisiit on mingi õnnetuse tõttu, siis tuleks vanemaid küsitleda õnnetuse kohta konkreetselt, et mitte tekitada süüdistavat hoiakut vanemate silmis
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Hetkel tundub Eestis olevat veel selline olukord, kus vene vähemusele on kohustuslik õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Integratsiooni osas me peame looma keskkondi, mis soodustaks eesti keele omandamist ning ka vastupidi. (Martin, 2003) Teavitustööga on hea alustada varases lapsepõlves, kui pole väljakujunenud poliitilisi vaateid ega eelarvamusi. Sellise positiivse pinnase keeleõppeks peaks laps ja lapsevanem leidma lasteaiast, kus viibitakse enamik aktiivne osa päevast ja ollakse võimelised ammutama kõige rohkem informatsiooni. Eestlastest sihtgrupi puhul aitab integratsioon taandada tõrjuvat hoiakut ehk ka hirmu oma rahvusliku kultuuriruumi säilimise suhtes. Assimilatsiooni suunas vaevalt püüeldakse, kuid hea oleks elada riigis, kus valitseb vastastikune tolerants ning ühine teabeväli. ( Martin, 2003) Ligilähedase tulemuseni aitab ehk jõuda nö multikultuursete lasteaedade loomine
piimatooteid. Lisaks tavapärastele toidusoovitustele, kus rõhutatakse puu- ja köögivilju, täisteratooteid, taist liha ja kana, väherasvast piima ja kaunvilju, peaks tähelepanu juhtima ka muudele kardiovaskulaarset kaitset omavatele toitudele nagu pähklid, soja, läätsed, punane vein, tee, küüslauk. Positiivset mõju südame- veresoonkonna haiguste ennetamisel on täheldatud tumeda sokolaadi tarbimisel. Antud toidusoovitustes on aluseks võetud toidupüramiid: toiduained jagunevad rühmiti neljale põhikorrusele, lisaks alumine korrus ja ülemine püramiidi tipuosa. Tinglikult on püramiidi alumistes osades need toiduained, mida tuleb rohkem süüa, keskele jäävad mõõdukalt ja tippu vähem süüa soovitatavad toiduained. Igas rühmas on antud päevane soovitatav portsjonite arv. Portsjon on kindel toiduaine kogus, mille keskmine mass või maht sõltub eeskätt toidu energia- ja rasvasisaldusest
Arengul on kolm aspekti: 1. intellektuaalne e vaimne e kognitiivne areng, 2. sotsiaalne ja emotsionaalne areng, 3. füüsiline e kehaline e psühhomotoorne areng. Tuntud psühholoog J. Piaget´ järgi on lapse arengus neli etappi: 0-2 eluaastat sensomotoorse intellekti periood; 2-7 eluaastat operatsioonieelse mõtlemise periood; 7-11 eluaastat konkreetse mõtlemise periood; 12- ... eluaastat abstraktse e formaalloogilise mõtlemise periood (Laps ja lasteaed:11). Euroopas hästi tuntud lastekasvatusguru Emmi Pikler (Nagel 2007) on seisukohal, et parim kasvatus lapsele on see, kui tema arengut ei kiirustata. Pikleri kasvatusteooria põhimoto kõlab nii: "Andke mulle aega ja ruumi!" Aastaid laste arengut jälgides jõudis ta järeldusele, et juba vastsündinul on võimed ja oskused, et olla täiskasvanutega võrdne isiksus ja seetõttu tuleb beebit respekteerida. Ükski laps ei sünni närvilisena selles mõttes, nagu seda täiskasvanute
jonnist on suhteliselt raske kindlaks teha, kui valu põhjus on tõsine (haav) „Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid. Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida!“ Mina kui lapsevanem olin ilmselt liiga jõuliselt püüdnud teda valikute tegemisel vigadest eemal hoida. Ausust hindan oma laste kasvatuse juures kõige rohkem, see on väga tähtis usalduslik alus. Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a
milleski andekas ja kehalise kasvatuse tund peaks olema koht, mis peaks aitama tal annet leida. Praegune koolisüsteem ja ainekava ei toeta seda. 11. Kas igal õpilasel võiks olla enda töökava, kuhu märgib oma õppeaasta eesmärgid ja tulemused? See saab olla võimalik alates teatud vanusest. Luuakse töökava, mida õpilane täidab ning leiab koos õpetajaga need liikumisviisid, mis on talle sobivad ja arendavad. Abivahendina saaks kasutada e-kooli, kus õpilane ja ka lapsevanem näeksid jooksvalt, kuidas on toimunud lapse areng. Ma arvan, et see on hea mõte. On hea, kui õpilane seab endale eesmärgid, mida ta soovib täita või ületada. 19
Olen juhtunud kuulma, kuidas laps, kellele vanem lasteaeda järele tuleb, vastab tema küsimisele, et pole päeva jooksul midagi uut õppinud. Laps peab silmas seda, et pole ehk laua taga istunud ja konkreetset töölehte täitnud. Ometi oleme päeva jooksul harjutanud omavahelist suhtlemist ja probleemide lahendamist, käinud jalutuskäigul ning teinud seal erinevaid tähelepanekuid ja omavahel meeldivalt aega veetnud. See kõik võib osutuda elus olulisemaks kui peast arvutamine. Lapsevanem tahab aga konkreetseid tulemusi - lugemist, kirjutamist, arvutamist, et laps saaks koolikatsete tulemusel parimast parimasse kooli. Mismoodi siis öelda, et tegelesime terve päeva väärtuskasvatusega ja meil oli lihtsalt tore päev, kui lapsevanem võtab seda kui tegemata tööd? Ja ka laps tunneb siis, et see tore päev ongi tegelikult hoopis ebaõnnestunud päev ja me oleme vanemate ootusi alt vedanud. Mis aitab siis säilitada seda
ta ei mõtle vanema raske päeva peale, ega ürita temast aru saada, vaid ta kuuleb ainult temale lausutud halbu sõnu. Samas ei ole laps ju milleski süüdi ja teda ei tohi teiste või enda probleemide pärast karistada. Vanem näeb ainult seda, et laps ei kuula, vaidleb vastu, mossitab või jonnib. Sageli kasutab lugupidamatut kõnepruuki või teeb nägusid. Mõlemale poolele tundub, et temal on õigus ning teine ei saa sellest aru. Laps avaldab oma arvamust, aga lapsevanem lööb. Laps on samasugune inimene, kellel on tunded ning oma arvamus. Laps tajub enne tundeid ja alles siis hakkab mõistma mõtteid. Kui temaga kurjal toonil rääkida, tajub ta seda, et lapsevanem on kuri ja kurjustab, kuid mida lapsevanem rääkida või selgeks teha üritab, see jääb arusaamatuks. Lapse ainus soov sellistel hetkedel on pääseda. Kui laps on hirmunud, langevad nii tema õppimis- kui ka suhtlemisvõime. Pealekäratamisest võib kasu olla vaid
Pooleteise aastane laps suudab juba ise lahendama ettetulevaid igapäevaseid ülesandeid. Suurenenud mälumaht võimaldab tal juba ka minevikku mäletada ning ka keskendumisvõime on oluliselt paranenud. Lugemine on jällegi väga tähtis tegevus, sest see ergutab lapse kujutlusvõimet. Ka veega mängimine on väga kasulik, see arendab lapse taju mahust ja suurusest ning erinevate materjalidega voolimine õpetab asjade kuju, suurust ja mustreid tundma. Linnas jalutades pööra lapse tähelepanu ümbritsevatele objektidele ning räägi nendest. Kahe aastane tahab kõike jälgida. Lapsel võiks lasta käia emal järel ning tema küsimustele vastata, see parandab lapse arusaama miks asjad maailmas nii või naa toimuvad. Lisaks võiks selgitada kuidas liigitada näiteks loomi, linde, toite jne. 25 Kolmeaastane on väga uudishimulik pisiasjade suhtes ning selletõttu on tal ka palju
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets TERVISLIK TOITUMINE Referaat toiduainete ja toitumisõpetuse alusetes ja toitumisõpetuses Õpetaja: Küllike Varik Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 SisSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 TERVISLIK TOITUMINE.........................................................................................................4 Mis see on?..............................................................................................................................4 Toitumise põhialused............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
