Kõrvalehoidmine teistest inimestest tuleneb leinava lapse suuremast tundikkusest teiste tehtud märkuste suhtes. Lapsed ei tea leinaga seotud olukorras tihti, kuidas käituda ja valdivad kohtumisi. Samastumine lahkunuga võib olla kas teadlik või teadvustamata -- see on lahkunu käitumisse sisseelamine -- tema rolli võtmine. Ainult sellisel juhul, kui samastumises kujutleb laps nagu oleks surnu hing temasse asunud, on eraldi põhjust pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole. Masendus, kurbus ja igatsus võivad leinavatel lastel tulla esile erineval viisil. Väiksematel lastel võib see avalduda nutuhoogudes, kuid täiskasvanud ei pruugi lapse nuttu alati näha -- seda juhul, kui laps oma leina varjab, et vanemaid mitte kurvastada (lapsed võivad ka ütelda, et nutavad millegi muu pärast). Hirm väljendub väiksematel lastel enamasti suuremas soovis viibida vanemate lähedal, nad pelgavad lahusolekut olles mures, et vanemaga
Alati olin pinges, et koolis saavad teada isa surmast ja minu autoriteet langeb. Vaatamata raske perioodile minu elus, ma siiski lõpetasin kooli . Millised mälestused jäid tänaseni. Mulle ei meeldi matustel ja kalmistul. Ma lähen isegi isale väga harva. Ma ei vaata kunagi pilte matustelt. Mäletan mõned hetked, mis on seotud isa surmaga üksikasjalikult ja minutiga nagu eile, kuigi enam kui 40 aastat on möödas. Mälestusest selgub, et konkreetse noorukite reaktsioon kriisile ja kaotusele surma läbi väljendnud: meelepahas, vihas ja negatiivne suhtumine. Selline käitumine põhjustab kergesti konflikte lähedaste, sõprade, õpetajatega. Kuna noorukil puudub oskus kriisidega toimetulekuks, siis vajavad nad kindlasti vanemate inimeste abi Milles laste lein avaldub? Laste leina- ja kriisireaktsioonid on järgnevad: ängistus ja haavatavus pimeduse-, üksinduse-, suletud uste hirm, hirm kaotada teist vanemat;
omavaheline suhe ja rääkida rahulikult läbi kõik lapsesse puutuvad küsimused. Ei tohiks mingil juhul lõhkuda lapse ümber välja kujunenud tugisüsteemi, kuhu kuuluvad mõlemad vanavanemad, teised lähedased sugulased ja sõbrad. (Vaher, 2008, 42) 1.1.2 Lahutuse põhjustatud tunded Iga laps reageerib vanemate lahutusele oma unikaalsel moel, kuid on välja toodud tunded, mis esinevad lahutusprotsessis osalevatel lastel kõige sagedamini: Kurbus ja viha Ärevus, rahutus ja segadus Süütunne, häbi, piinlikkustunne Hirm tuleviku ees ja hirm teistest erineda Igatsemine teise vanema järele ja hirm olla vanematest eraldatud Üllatus Ebakindlus Kergendus Üksildus, abitus, tõrjutus Hüljatus, kaotusetunne Ärevus, puutudes kokku armastuse, seotuse või abieluteemadega Usaldamatus (Vaher, 2008, 43,44) 1.1
Lapsevanema surma mõju. Üks raskemaid lävepakke perekonna jaoks ongi ilmselt pere liikme kaotus, eriti just lapsevanema surm. Sellel on väga erinevaid effekte inimestele, kuid alati kaasneb lein. Endiselt pööratakse vähe tähelepanu sellest üle saamisele ning selle mõjule laste ja teiste psüühikale. On mitmeid erinevaid aspekte, millest sõltub vanema surma mõju lapsele. Väga olulist rolli mängivad lapse arengu staadiumid ning hoolitsus, mida ta saab pärast surma ning leinaga leppimiseks. Kui laps on juba eas, kus ta mõitsab, et surm on igavene, siis on tal selle võrra raskem. Ta ei
kompetentsus, intelligentsus. Vanemad mõjutavad kaht mood lapse sotsiaalseid kontakte: *teiste lastega interaktsioonis olles (erinevas rolllis) vanemad toetavad, annavad nõu, suunavad, ütlevad lapsele kuidas olla edukas suheldes eakaaslastega, nad on ka järelvaataja rollis mängu ajal ning assisteerivad otseselt nii, et säilitavad mängu teise lapsega *vimaldavad sotsiaalseid kontakte erinevas ümbruses Ruumiline piiratus – areng suurenemise poole Noorukiiga: Enamikul positiivsed suhted vanematega, nimetavad vanemaid kui eneseusalduse allikaid Noorte taju suhte kohta vanematega – ülehindavad erinevusi enda ja ema/isa vahel ning vanemad alahindavad erinevusi enda ja nooruki vahel Nooruki ja pere vaba aeg on kombinatsioon üheaeselt meeldivusest, lõbususest, usaldusest, konfliktidest, kontrollist, ängist, pingest
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 LAPSE LEIN Essee Juhendaja: Mõdriku 2013 ,,Kallis, kas Sa oled nüüd haldjas Või tähetäpike taevas? Oled hoopis meie kaitseingel, Jah, ikkagi ingel, see on kindel!"
Meid lapsi, kõik kes me olime tulnud ,,mamma" matusele , ei võetud surnuaeda kaasa, lihtsal põhjusel, et väljas on väga külm. Kuid ,,mammaga" saime me hüvasti jätta küll, kuna tema kirstu hoiti oma kodus, suures toas lavatsil. Ma eriti hästi ei mäleta, kas meile keegi üldse seletas, miks ta suri! Kuid seda ma mäletan hästi, et ta oli kodus oma voodis hästi pikalt haige, loomulikult oli ta ka juba vana, ta oli 85 aastane. Siis ma veel päris hästi ei saanudki aru, mis see lein on. Lastele öeldi ainult, et joosta ja kilgata ei tohi, et peab olema niikaua tasa, kui kirst ära viiakse. Järgmine surmaga kokkupuude oli siis, kui olin 11.aastane. Minu isa suri ootamatult, ta oli veel noor mees, kõigest 42-ne, kaheteistkümne päeva pärast oleks ta saanud 43. Ma mäletan, et nutsin väga palju ja mitte keegi ei vaevunud mulle seletama, miks ta suri nii varakult. Hiljem sain teada, et ta olevat tuttavate pool vanni uppunud. Sellest kaotusvalust ei
Imiku ja vikelapse kujutlus surmast. Meie ajal on surm tabu. Seda peetaks udsaks ja hirmsaks, ning viiakse enesest vimalikult kaugele, silma alt ra. Hoolimata sellest kuuleb ja mrkab laps surma sna tihti. Oma ksimustele ta enamasti vastust ei saa, sest tpiline tiskasvanulik reageering ksimustele on negatiivne. Ei peeta vajalikuks lapsele surmast rkida. Kuigi tsistest asjadest rkimine valmistab vanematele raskusi, peaksid lapsed saama vastuseid oma ksimustele just emalt-isalt. Pikka aega on uuritud, kuidas laps surma mistab. On leitud, et juba sna varakult tajub laps elu bioloogilisi rtme, niteks une ja rkveloleku, ja peva vaheldumist. Arvatakse, et vaheldumine annab lapsele esimese kogemuse sellest, mida thendab olla olemas ja mitte olla olemas. Imik uurib juba hoolega oma elukeskkonda. Kui ta paneb mngides silmad kinni, siis pole teda olemas, silmi avades tuleb ta siia maailma tagasi. Selles mngus kogeb laps mitmeid surma ja lestusmisega seonduvaid tundeid-hirmu, pinget ja rmu. U
Mida noorem on lapse, seda raskem on tema hädasolekut märgata ja kriisi raskust hinnata.Laps jääb kriisis tavaliselt abist ja toetusest ilma. Noor on peaaegu täielikult sõltuv ümbritsevatest täiskasvanutest. Kui täiskasvanu on ise kriisi põhjustaja (peksmine, seksuaalne väärkohtlemine), on laps või nooruk oma mures väga kaitsetu ja abitu. Üks traumaatilisemaid sündmusi elus on inimese surm. Nagu täiskasvanudki, tunnevad ka lapsed end suremisest ja surmast väga puudutatuna. Lein on lapsele sageli tunduvalt traumaatilisem kui täiskasvanule. Paljud lapsed ja noorukid muutuvad peale lähedase surma väga passiivseks, ei taha enam koolis käia, õppimisega võib tekkida raskusi, võib esineda enesessetõmbumisi, viha, depressioon, alaealiste kuritegevus, alkoholi vi uimastite kuritarvitamine. Süütunne ning agressiivsus. Lein on protsess ja see vajab leinamist. Laps vajab täiskasvanute abi leinamisel, Vanemad on
Mida noorem on lapse, seda raskem on tema hädasolekut märgata ja kriisi raskust hinnata.Laps jääb kriisis tavaliselt abist ja toetusest ilma. Noor on peaaegu täielikult sõltuv ümbritsevatest täiskasvanutest. Kui täiskasvanu on ise kriisi põhjustaja (peksmine, seksuaalne väärkohtlemine), on laps või nooruk oma mures väga kaitsetu ja abitu. Üks traumaatilisemaid sündmusi elus on inimese surm. Nagu täiskasvanudki, tunnevad ka lapsed end suremisest ja surmast väga puudutatuna. Lein on lapsele sageli tunduvalt traumaatilisem kui täiskasvanule. Paljud lapsed ja noorukid muutuvad peale lähedase surma väga passiivseks, ei taha enam koolis käia, õppimisega võib tekkida raskusi, võib esineda enesessetõmbumisi, viha, depressioon, alaealiste kuritegevus, alkoholi vi uimastite kuritarvitamine. Süütunne ning agressiivsus. Lein on protsess ja see vajab leinamist. Laps vajab täiskasvanute abi leinamisel, Vanemad on
Mida noorem on lapse, seda raskem on tema hädasolekut märgata ja kriisi raskust hinnata.Laps jääb kriisis tavaliselt abist ja toetusest ilma. Noor on peaaegu täielikult sõltuv ümbritsevatest täiskasvanutest. Kui täiskasvanu on ise kriisi põhjustaja (peksmine, seksuaalne väärkohtlemine), on laps või nooruk oma mures väga kaitsetu ja abitu. Üks traumaatilisemaid sündmusi elus on inimese surm. Nagu täiskasvanudki, tunnevad ka lapsed end suremisest ja surmast väga puudutatuna. Lein on lapsele sageli tunduvalt traumaatilisem kui täiskasvanule. Paljud lapsed ja noorukid muutuvad peale lähedase surma väga passiivseks, ei taha enam koolis käia, õppimisega võib tekkida raskusi, võib esineda enesessetõmbumisi, viha, depressioon, alaealiste kuritegevus, alkoholi vi uimastite kuritarvitamine. Süütunne ning agressiivsus. Lein on protsess ja see vajab leinamist. Laps vajab täiskasvanute abi leinamisel, Vanemad on
ETTEKANNE RAAMATUST ,,TARK LAPSEVANEM" 2 SISSEJUHATUS Thomas Gordoni raamatus ,,Tark lapsevanem" lastevanematele mõeldud programm õpetab, kuidas lastega tulemuslikumalt suhelda, ning pakub samm-sammulisi juhiseid, kuidas lahendada igapäevaseid tülisid. Raamatu keskmes on kolm mõistet aktiivne kuulamine, mina-sõnumid ja kaotajateta konflikti lahendamise meetod. Oma raamatus püüab ta vastata järgmistele küsimustele, mis läbivad terve raamatu keskset teemat: · Kuidas rääkida oma lapsega nii, et ta sind kuulaks? · Kuidas kuulata last nii, et ta tunneks, et teda mõistetakse? · Kuidas lahendada probleeme ja konflikte perekonnas nii, et keegi ei tunneks end kaotajana? 3 1. VANEMAID SÜÜDISTATAKSE, AGA EI KOOLITATA Vanemaid süüdistatakse n
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilmneb neil omadusi, mis par
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................3 2. SUITSIID EESTS...........................................................................................4 3. PÕHJUSED..................................................................................................5 3.1 ENESETAPU VORMID..............................................................................5 4. SUITSIIDISURMA LEIN.................................................................................6 4.1 LEINAJA ABISTAMINE............................................................................6 5. ENNETAMINE.............................................................................................7 5.1 SIHTGRUPP............................................................................................7 5.2 RISKITEGURID.................................................................................
kasvatusmeetodid on omakorda tingitud vanema sotsiaalsest positsioonist, nt. tema vanusest, soost, haridusest, sotsioökonoomilisest staatusest, etnilisest grupist ja sotsiaalsest klassist (Browne 1988, 24). Agressioon on iga konkreetse indiviidi käitumisrepertuaari kuuluv sotsiaalne käitumine. Agressioon on kontrollitav juhul, kui indiviidil on kõrge enesehinnang, head suhted ja ta tuleb stressiga toime üldaktsepteeritud viisil. Samas sõltub peresuhte kvaliteet ja peresuhte reaktsioon stressile pereliikmete isiksuseomadustest ning nende patoloogiast, nagu näiteks madal enesehinnang, halb enesekontroll ja psüühikahäired. See võib olla lapsevanemate enda varasemate sotsiaalsete kogemuste tagajärg, mis võib kaudselt mõjutada vanemate suhtumist lapsesse (ibid.). 1.2 Lapse emotsionaalne ja psühholoogiline väärkohtlemine R. Maureri järgi hõlmab emotsionaalne vägivald tegevusi või nende puudumist, mille tagajärjeks on oluline kahju lapse intellektuaalsele,
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Mai-Liis Tint LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.....................................................................................................12 Kokkuvõte.
..................................................................................................238 Lisa 6......................................................................................................................239 Lapse arengu tabel..............................................................................................239 Lisa 7......................................................................................................................247 Artikkel Laste hirmud........................................................................................247 Lisa 8......................................................................................................................252 Artikkel Hüperkineetilised ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäired laseeas.............252 Lisa 9......................................................................................................................255 Artikkel Murdeiga...................................
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas. Väljaõppega seondub üks oluline asi, nimelt amet
Kooli nimi ...................................................................... Aktiivsus ja tähelepanuhäired Iseseisevtöö Juhendaja: ................................... Kooli nimi Tartu 2011 PROBLEEMSITUATSIOON 11-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriosakonda. Laps on veendumise, et keegi teda ei salli, Nii näiteks olevat koolis õpetajatega läbisaamine halb ja klassikaaslased narrivad teda. Poiss leiab, et ta ongi teistest halvem ja seetõttu põlastusväärne laps. Osakonnas viibimisejooksul on täheldatav poisi püsimatus mitmesugustes mängudes ja tegevustes, eriti keskendumist ja paigalpüsimist nõudvates lauamängudes
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis. Www. ATH.ee seal on infot Rahvusvaheline tähis on ADHD. Häire F90 Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta
Kadri Kivrand EKL-1kõ ,,Tervete laste hirmud" Gisela Eberlein Austria lastepsühhoterapeut G.Eberlein kirjeldab kooli- ja koduhirmusid. Eriti rasked on hirmud, mida põhjustavad kodused situatsioonid. Kui koolihirmu eest leiab laps (või loodab leida) kaitset kodust, siis koduse hirmu eest pole kuhugi põgeneda. Raamatust leiab häid näpunäiteid kasvatusvigade vältimiseks, õige koduse ja koolisituatsiooni loomiseks, hirmu ja sellega ka haiguse vältimiseks. Üheks sagedasemaks lapseea psühhogeense haigestumise põhjuseks on hirm, mille aluseks võib olla äge psühhotraua või kestev psüühikat traumeeriv situatsioon
ta probleemi võimendavad või õldse põhjustavad: ehk kas keskkonda peaks muutma, kürvaldama jne. Sageli keskkonna osa on seotud nt käitumisprobleemidega ja kasvatusega! Kuidas ja mida temaga tehakse, kuidas teda suunataks,e kuidas teda karistatakse jne. Vahel on nii, et lapse ei tea tähti ja üldse palju asju, et viga ei pruugi olla vaimne mahajäämus, vaid õpetamatus. 2)Kas keskkonas on ressurrse, et kasutada neid lapse abistamiseks, Milliseid ajalisi, materiaalseid ressursse on vanematel? Mida saaks kasuatada jne? Keskkonda süvenemine on just oluline erivajd laste puhul. Millega hindamine tegeleb?Ehk mida kogub? Hindamine kogub infot lapse arengu kohta! Areng on ajajooskul ilmnevate muutuste jada. See puudutab ka laste oskusi. Arenfgu käigus tuleb järejst juurde uusi oskusi, oskused ei tule tühja koha peale, vaid need nagu tuginevad varasemate asjade peale. Uued oskused ehituvad vanade oskuste peale
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
korraga. Nad tahavad olla maailma parandada. Viis viimast põlvkonda Ameeriklasi. Nad võivad valida kõike. Nad valivad ja kombineerivad oma ususüsteeme ning sageli kuuluvad nad enam kui ühte religioossesse gruppi. Kasvamine postmodernlistlikus maailmas Postmodernis on maailmavaade, mis on viimased nelikümmend aastat imbunud meie kultuuri ning kogunud populaarsust. Postmodernismi on keeruline kirjeldada, hõlpsam on selgitada, mida see ei ole. Postmodernism on reaktsioon modernismile.Võimu sai enda kätte suhtelisus, mitte terve mõistus. Friedrich Nietzsche ütles selle kohta: ,,Ei ole fakte on ainult tõlgendused". Tolerantsust hinnatakse kõrgelt. Midagi ei teata kindlalt. Spirituaalne maailm on ülimalt reaalne ning jumal on see, kes sa tahad et ta oleks. Meie väljakutse Kui palju maksab lapse kasvatamine?Kesmiseks hinnaks 160000 dollartit. See teeb 24,44 päevas ehk veidi üle ühe dollari tunnis. Kui te tahate olla rikas, siis kõige parem
kaua kui sul on vaja kogeda ning mitte võrrelda ennast teistega. Kui on väga raske on võimalik otsida tuge, mitte peita oma kurbust. Räägi oma tunnetest, oma valust, mälestustest ja kogemustest. Kindlasti ei tohiks unustada enda eet hoolitsemist. Söö, joo, liigu ja puhka korralikult, kuid ära ravi oma leina alkoholiga, see võib asja veelgi süvendada ning taastumist pikendada. Valmis peaksid olema selleks, et pühade või tähtpäevade ajal võivad su emotsioonid ja kurbus tagasi tulla. Aitab ka loomingulise tegevusega tegelemine. Leinaja aitamine Esmalt tuleb selle inimese jaoks, kes leinab, olemas olla. Lihtsalt olla tema kõrval ja lasta tal rääkida kõigest, millest tal on vaja oma kaotuse ja leinaga seoses tarvis rääkida. Samas tuleb ka arvestada leinaja soovidega. Abistaja peab tunnetama, millal teda on vaja ja millal distantsi hoida. Aidata saab ja tohib ainult siis, kui leinaja seda soovib. Abistaja peaks tunnetama pidevalt leinaja
Loomulikult on aju arengus protsesse, mis iseenesest toimuvad, aga et need oskused saaksid täisväärtuslikult areneda, on vaja kontakte teiste lastega. Teisisõnu: eeskujusid. Sotsiaalsete oskuste õppimine grupis on seejuures tähtsal kohal. Harjutamine teeb meistriks, ka juhul, kui tegemist on asjade jagamise, lohutamise, sõpruse sõlmimise, konfliktide lahendamise, õigluse otsimise ja eesmärkide saavutamisega. Umbes 8.-l2. elukuul hakkavad imikul tekkima hirmud, mis ilmselt on seotud tunnetusliku arenguga, samuti närvisüsteemi arenguga. Levinuim hirm esimese eluaasta lõpul on hirm võõraste ees, aga ka hirm lahkumisel tuttavast. Lahkumishirm tekib tavaliselt 7.-11. kuuselt. Tuttav, kuid muudetud nähtus (näit. esimest korda prille kandev või uues kübaras ema) võib lapses tekitada määramatusetunde, mis omakorda põhjustab hirmu. Esimese eluaasta lõpuks
keeles, seetõttu võib laps hääldada sõnu vale rõhuga. · Lühikesi silpe tavatseb venelane hääldada pikalt, näiteks * iisa, *eema pro isa, ema. Venekeelset last aitab keeleõppimisel see, kui vajaduse korral pöörata tähelepanu järgmistele seikadele: · Korda vigaseid lauseid õigetena, et laps kuuleks korrektset eesti keelt. · Võimaluse korral aseta uued õpitavad sõnad lausesse või fraasi. · Vajaduse korral korda lauseid erinevas sõnastuses. · Kasulik on lugeda koos eestikeelseid luuletusi ja lastesalme.(1998, 7) Lapse eneseusu tõstmiseks võib pakkuda ka vanematele kaasa salmikesi ja jutukesi, mida proovida kodus koos õppida. Nähes, et ema, kes on lapsele teatud vanuses kõige olulisem inimene püüab ka õppida võõrkeelset teksti, motiveerib last tohutult. Samas annab see vanemale ka kindlustunnet juurde, et tema lapsega tõepoolest tegeletakse. Koostöö vanematega läbi õppeprotsessi tekitab
"Ma loon endale sellise maailma, nagu ma vajan". Järelikult elavad selles vanuses lapsed täiskasvanute jaoks ebareaalsetes fantaasiates, näiteks annavad asjadele teise funktsiooni, sõltuvalt sellest, mida need parajasti kujutama peavad. (31.lk) Normaalse psüühilise arenguga lapsed läbivad nende lapselike maailmapiltidega faasid üksteise järel. Viimasesse faasi jõudnuna on laps võimeline aru saama, et tema reaktsioon võib teises inimeses esile kutsuda vastureaktsiooni. Näiteks konfliktides on laps nüüd võimeline oma osa nägema ja vastavalt käituma. Klassikalises mõttes on laps sellega kooliküps. Laps saab aga nimetatud arenguastmed läbida ainult siis, kui vanemad käituvad nendele vastavalt. Nad peavad seega tagama, et iga faas lõpeks ja saaks üle areneda järgmiseks. See ei kulge mingil juhul automaatselt. Uued arengustaadiumi järgnevad ka
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov Nõuandeid hüperkineetilise häirega lapsele, lapsevanemale ja õpetajale/kasvatajale Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2010 1 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................... 2 Hüperkineetilised häired..........................................................................................................3 Iseloomulikud tunnused...................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
