Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapse kõne areng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuuni, juttu, õppimisteooria, kognitiivne, vanematest, lapsevanemale, lapsevanemate, koogamine, häälemäng, lalisemine, kordama, varieerima, kajakõne, õppinud, mustrid, nendest, jutust, kuuleb, osutab, elukuuks, matkimise, emakeelt, positiivset, kõneorgani, lauseid, kuulnud, rääkimine, tegelikus, mitmus, interaktsiooni, teistega, omandab, uurijadIseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju
Kurdid lapsed koogavad samamoodi nagu kuulmisprobleemideta lapsed. Koogamisel on selge kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab vastuseks teiste inimeste poolt öeldule või püüab ise häälitsuste abil teistega kontakti luua. Sellel kõne arenguperioodil meenutavad lapse häälitsused tuvi omi. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid ka h on koogava lapse repertuaaris sage. · Neljakuuselt hakatakse lalisema - kaas- ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähenduseta häälemäng või hääle harjutamine. Kuue kuu vanuselt hakkavad imikud moodustama kaas- ja täishäälikust koosnevaid äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida kaheksakuuselt hakatakse kordama (da- da ja ba-ba) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Laps hakkab ka hääle valjust ja kõrgust varieerima. · Neljandast seitsmenda elukuuni on sage hääIemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma- ma-ma-ma. Samuti on viiekuune laps
Sellel kõneperioodil meenutavad lapse häälitsused tuvi omi. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid ka h kasutamine võib olla sage (Kikas 2008:40). Kusagil viienda ja kaheksanda elukuu vahel hakkab laps avastama neid helisid, mida ta suudab tekitada. Ta hakkab avastama erinevaid konsonante ja vokaale, näiteks nasaale (n) ja hõõrdhäälikuid (h, f) ning hakkab nendest moodustama silpe (Veisson&Veispak 2008:42). Umbes kaheksandast elukuust teiseneb koogamine lalinaks kaas ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähendusteta häälemäng või hääle harjutamine. Kuue kuu vanuselt hakkavad imikud moodustama kaas- ja täishäälikuist moodustuvaid äratuntavaid silpe, nt da ja ba. Kaheksakuuselt hakkab laps neid kordama, nt da-da ja ba ba, kümnekuuselt varieerima (nt ba da). Varieerima hakkab laps ka hääle kõrgust ja valjust. Neljandast seitsmenda elukuuni on sage häälemäng: laps kordab pikalt silpe nt ma ma ma
Keel Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Keel · Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem · Inimkeele üldised omadused: Osutamine Tähendus Suhtlemine Konstruktiivsus Reeglid Laste keele areng Koogamine · Umbes kolmanda elukuu algusest (mõnel 6. nädalal, teisel 3. 4. elukuul) · Häälitseb teiste jutule vastu, võtab ise häälitsedes kontakti annab märku, et tahab suhelda · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, mitte tunnetusliku arengu tasemest · Kurtide laste koogamine ei erine teistest · Tavaliselt esimesteks häälikuteks täishäälikud, samuti h Lalisemine · Algus neljandal elukuul · Peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevad
KOiGe targem, KOiGe tugevam. aga praegu ma ostan teie firmade aktsiad (hinnad on allanud) Me VOttaMe teie Maa enDaLe. tuhat musi, talupojad:)". (Kommentaar on kirjutatud 2007.a Delfi.ee's ilmunud uudisele ,,Duumasaadikud viisid pronksmehele lilli")*. Koostööprintsiibi ehk kooperatiivsusprintsiibiga: kuulaja eeldab, et kõneleja ütleb kõige kasulikuma asja, mis ta suudab, ning teeb seda kõige abivalmimal moel, rääkides nii tõele vastavat, informatiivset, asjakohast ja arusaadavat juttu kui võimalik. Koostööprintsiip kõlab: tee oma panus vestlusesse selliseks, nagu lausungi hetkel nõuab vestluse eesmärk või suund. 13) Kirjeldage lapse kõne arengu etappe. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma
Laps häälitseb sünnimomendist alates. Alguses ta nutab, hiljem hakkab koogama ja lalisema · Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma. Tavaliselt on esimesteks häälikuteks täishäälikud, ka häälik H on koogava lapse repertuaaris sage. · Neljandal kuul algab lalisemine. Laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma. Lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule. · 6. -7. Elukuul hakkab lapse lalin muutuma. Tekib häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma-ma-ma-ma. Lalisevad sellepärast, et neile pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängimine
◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- suhted teistega Tööjaotus: missugune arenguperiood mis teema praktiline või teoreetiline käsitlus William Stern Euroopa arengupsühholoogia rajaja päevik laste arengu ja keele kohta (1914) G. Stanley Hall (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs laborikatsed laste taju, mälu, õppimise jms kohta Miks inimesed arenevad erinevateks?
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10)
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab järgi laste öeldud sõnad oma sõnadega, mis aitab lastele öeldud jut paremini aru saada. Meetodid: õpetaja loeb ette, näitab pilte esitab lastele küsimused, arutleb lastega koos juttu järgi. Vahendid: raamat, pulga nukud, käpiknukud, liikuvtabel, loomade kujud. Aktiivõppe meetodid: draamatisatsioon, läpsed läbi mängu teevad kaasa, liikuvatahvli abil, lapsed ise teevad ettendust, lapsed improviseerivad, mõtlevad välja uus lõpp. Lõimimine: tegevus on lõimitud koos muusikaga, lapsed kasutavad erinevaid pille muusika ja hääli tegemiseks. NÄPUMÄNGUDE KASUTAMINE KOOLIEESES EAS NÄPUD ON KÕIGE UNIVERSAALSEMAD MÄNGUASJAD
Arenevad suhtlemmise tegevuslik ja isikuline vorm, mis on oluline noorukite omavahelises suhtlemises. Omandatakse suhtlemise strateegia ja taktika. Areneb argumenteeriv kõne ja individuaalne stiil Täiskasvanu: Kõne sõltub inimese elukeskkoonast ja tööalast. Omandatakse uusi sõnu, täiustuvad suhtlemisoskused. Mis on iseloomulik lapse kõnele kõne-eelsel, grammatika-eelsel ja grammatika omandamise perioodil? Kõne-eelne periood: 0,2-0,11 a. Alguses kisa, 0,2-0,5 a vanuses koogamine ja 0,5- 0,11- 0,12 a vanuses lalin. Koogamise alla peetakse silmas vokaliseerimist, häälikuid moodustatakse juhuslikult, otsest seost hilisema kõne arenguga koogamisel ei ole, kuid laps harjub kuulama oma häälitsusi ja tunnetama keele asendit. Llaps kasutab koogamist kontaksti saavutamiseks täiskasvanuga ja väljendab sellega oma emotsionaalset heaoluseisundit. Ka lalinat kasutab laps kontakti loomiseks. Lalina perioodil hakkab laps häälikuid ühendama silpideks
Lausetes esineb veel grammatilisi vigu. Laps hakkab kasutama mitmust ning sõnade erinevaid vorme. Laps hakkab huvi tundma täiskasvanu poolt jutustatud muinasjuttude ja jutukeste vastu. Maimiku kõnesse ilmub palju küsimusi- lisaks mis- küsimusele hakkab laps küsima:"Kus?","Miks?","Millal?". Hakkab tarvitama grammatilisi vorme, KOLMEAASTANE LAPS Kuulab huviga täiskasvanu juttu ja seletusi ja saab aru jutu sisust, Täiskasvanu abiga kordab tuttavaid jutukesi, Kõnesse ilmuvad mitmesõnalause ja lühem liitlause, Kasutab aktiivselt tegu-, omadus- ja määrsõnu, Küsib palju, eriti:"Miks?", Kasutab ka minevikuvorme, Väikelaps teeb kõnelema õppides tihti üsna tüüpilisi grammatilisi vigu. Näiteks ütleb ta "olin" asemel "olisin" ,
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus:
Läbiv küsimus arengupsühholoogias: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus (kumma roll on suurem?). Kaasaegsed arenguteooriad seovad omavahel nii pärilikkuse kui ka kultuuri. Arengupsühholoogia temaatiline käsitlus ehk mida selles teaduses spetsiifilisemalt uuritakse: 1 Füüsiline areng eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng ehk intellektuaalne areng lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng. Huvitutakse mõtlemisest ja kõne päritolust ning nende omandamisest, hõlmates ka nt võimeid nagu lugema ja kirjutama õppimine. Selle arengu temaatika probleemid on nt vaimne mahajäämus või kurtuse ja pimeduse mõju lapse mõtlemisele. Sotsiaal-emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes. Huvitutakse ka
kaalutletult ühildatud ning mängus ilmnevad uued suunad – harjutamismäng soodustab kognitiivset arengut. Harjutamismäng on seotud jooksmisega, ronimisega, hüppamisega e. Kogu keha haarav liikumine. Ilmneb esimise eluaasta lõpul Laps õpib tundma oma füüsilisi võimeid, kuidas tegutseda enda kontrolli all. Smith HM mõjutavad tegurid: 1) ruumi suurus 2) Eelnevate võimaluste puudumine KEELELISE ARENGU VÕTMETEOORIAD I Õppimisteooria, kõneorgani teooria, kognitiivne teooria ning sotsiaalse interaktsiooni teooria. Õppimisteooria: lapsed „õpivad“ keelt kasutama operantse tingimuse kaudu. Ta arvates, sarrustatakse laste teatuid kindlaid häälestusi. Sarrustuseks ei ole toit, ega vesi, vaid vanemate heakskiit ja julgustamie. Omandatakse keel matkimise, arjutamise ja tagasiside kaudu. ÕT kohaselt on väga oluline lastega palju ja õigesti rääkida ja laste juttu pidevalt parandada. Kuid ÕT jääb hätta 2
Need lapsed vajavad preventatiivset tööd juba lasteaias, et kooli minnes ei tekiks õpiprobleeme. Abiks kakseelse lapse kasvatamisel,õpetamisel Eesti haridussüsteemi arengu kontseptsioon näeb ette, et alustaseme õppe eesmärk on toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut; äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuste omandamiseks. Abiks lapsevanemale, et avardada kakskeelse lapse keelekasutusvõimalusi Julgusta teist keelt kasutavaid sõpru ja sugulasi lapsega seda rääkima. Kuula koos lapsega nii tihti kui võimalik teises keeles välja antud plaate ja kassette muinasjuttude, lugude ja lauludega. Vaata koos lapsega teises keeles televisioonisaateis ja tõlgi-seleta talle arusaamatuid väljendusi. Kirjaoskaja lapse puhul on juba hea õppemeetod teises keeles kirjutatud ja lapsele
tegu-, omadus- ja määrsõnu. Kolmeaastane laps on omandanud suure osa kõnehäälikutest. Erandiks võib olla r-häälik, sageli ka s ja k. Kolmeaastase lapse sõnavara kasvab kiiresti. Nüüd tahab ta palju teada saada ja küsimusigi on tal palju. "Kus?" "Millal?" "Miks?" küsimused on orienteeritud seoste selgitamisele. Kolmeaastast last iseloomustavad järgmised oskused (Mänd 2003): hakkab tarvitama grammatilisi vorme, kuulab huviga täiskasvanu juttu ja seletusi, saab aru jutu sisust, täiskasvanu abiga kordab tuttavaid jutukesi, kõnesse ilmuvad mitmesõnalause ja lühem liitlause, kasutab aktiivselt tegu-, omadus- ja määrsõnu, küsib palju, eriti: "Miks?", kasutab ka minevikuvorme, nimetab ja eraldab värve. Järgnev tasand suhtlusprotsessis laps-laps on niisama tähtis kui eelpool kirjeldatud lapse ja täiskasvanu vaheline suhtlemine. Suhtlemise laps laps tasandi eripäraks on suhtluspartnerite võrdsus, mida ei ole lapse ja
alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerulise vaimse tegevuse tulemust. •Muutegrammatika — keele funktsioneerimise teooria, mis kirjeldab muuteoperatsioone süvastruktuuri ja pindstruktuuri vahel, s.t. protsessi lause aluseks olevast mingist abstraktsest skeemist kuni väliskõne lauseni ja vastupidi. Psühholingvistika kolmas etapp (ka kognitiivne psühholingvistika, teksti psühholingvistika). Kolmanda etapi kujunemise ajaks peetakse 70-ndate aastate algust. Tegemist on mitme suunaga, mis ei toetu rangelt mingile ühele kindlale teooriale. Mõneti eraldub üldisest taustast Venemaal arenenud psühholingvistika psühholoogiline haru (kõnetegevuse psühholoogia), mille teoreetiliseks baasiks on L. Võgotski koolkonna tegevusteooria. Kolmanda etapi kujunemist on rohkem mõjutanud kognitiivne psühholoogia
Laps hakkab kasutama ja mõistab nalja, fantaasiat, narritamist. Karengut saab toetada järgmistes suundades: 1. Tekstiloome esmaste oskuste ja rollisuhtluse arendamine (arendada oskust rääkida dialoogis olnust ja möödunust, st asjadest ja sündmustest, mis ei toimu siin ja praegu. (dekontekstualiseeritud kõne), arendada oskust rääkida mängus vastavalt erinevatele rollidele, arendada oskust jutustada piltide ja täiskasvanute toel, jutustades ümber korduvalt kuulatud juttu. 2 . Sõnavara ja sönaloomeoskuse arendamine (dekontekstualiseeritud köne arendamiseks tuleb last suunata rääkima, sündmustest mis toimusid eile ja mis voiks juhtuda homme/möne aja pärast) 5-7aastased Õpetaja peab pöörama tähelepanu: 1) erinevat tüüpi (väljendavad aega, põhjust, eesmärki, tingimust) keeruliste liitlausete moodustamine; 2) Sõnavormide kasutamine harvem esinevates funktsioonides (poiss vaatab ema naerul näoga)
grammatikale. · Tähenduse ehk semantilise sisu analüüs- tahetakse teada, mis on lausungi sisu · LASTE KEELE ARENG o Koogamine- kolmanda elukuu alguses; suurte inimeste jutule vastu häälitsemine või ise nendega häälitsedes kontakti võtmine; koogamisega annab laps märku, et tahab suhelda; koogamise algusaeg ei näita tunnetusliku arengu taset, vaid sõltub tema füüsilisest küpsemisest; kurtide laste koogamine ei erine 'tavalaste' omast; esimesteks häälikuteks tavaliselt täishäälikud, ka H on sage o Lalisemine- neljandal kuul; laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe; lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule; kurdid lapsed laliseva alguses sama sageli ja sama palju kui kuuljad, esimese eluaasta teisel poolel
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+)
vastuolude tõttu · ! Tasakaalu otsimise mehhanism ei määra seda, mil viisil kognitiivne areng toimub Piaget kognitiivse arengu mudel: Areng läbib erinevaid staadiume, teadmiste arengus on kolm erinevat teadmise taset. Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osakonnas regi
need ometi erineval määral ning kaasuvate sümptomitega erinevas kombinatsioonis. Sageli kaasneb autismispektri häirega ka vaimse arengu mahajäämus, samas on paljud autistlikud inimesed keskmise või keskmisest kõrgema intellektiga. http://www.autismtallinn.ee/meist/perele/mis-on-autismispektri-haire/ f. Autistlik laps peres on vanematele nagu viis last korraga Järjest rohkemate lapsevanemate reaalsus - autistlik laps - muudab terve perekonna elu. Häirega laste jaoks on erirühmad, kuid vahel piisab naise sõnul arendusrühmast. Parimal juhul saab laps tavarühma jääda, kus talle palgatakse abiõpetaja. Autismiühingu esinaine rõhutas, et kasvatama peab autisti nagu tavalist lastki – nõudmised tuleb paika panna. Vanem peab siiski aru saama, et reeglina ei anna häirega lapse puhul ühekordne õpetamine tulemust. Sõnakuulmatus võib naise sõnul tuleneda autismiga
Imikuiga Arenguülesanded: Psühhosotsiaalne areng – Usaldus on kindlustunne, et vajadused saavad rahuldatud, paneb aluse mina-identiteedile. Usaldamatus, laps ei suuda õppida prognoosima keskkonnasündmusi. Võib kujuneda isiksus, kelle põhieesmärk on ennast kaitsta, kes ei usalda ennast ega teisi. Täiskasvanuna võib olla raskendatud lähisuhete loomine, eelhäälestus pettumusteks. Füüsiline-motoorne areng – muutuvad keha proportsioonid Kognitiivne areng – õpib keskkonda tundma, peamiselt nägemine ja kuulmine Mälu areng - Äratundmine - mäluprotsess, mis eeldab tuttava stiimuli kohalolekut. Meenutamine - mäluprotsess, mis on seotud mälupildiga tuttavast stiimulist. Sotsiaalne areng – 1 kuu laps reageerib rohkem sise- kui väliskeskkonnale, 1-3 kuu otsib kontakti väliskeskkonnaga, 3-6 kuu võimeline ootama ja
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Kairi Press KAKSKEELNE LAPS JA TEMA ÕPETAMINE Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Eelised ja puudused kakskeelse lapsega................................................................................ 4 LASTEAED............................................................................................................................. 6 Mida toob kaasa kakskeelne rühm õpetajale?..................................................................... 6 KOOL...................................................................................................................................... 8 Kakskeelne kool?................................................................................................
Ja asi ei pruugi siis üldse olla selles, et laps ei oskaks. Sellise käitumise suhtes peaks uurija tähelepanelik olema ja lapse puuet aktsepteerivalt julgustama teda näitama kõiki oma võimeid. Potentsiaalsed ohukohad füüsilise puudega laste uurimisel: ➧füüsilise puudega lapsed võivad väsida kiiremini kui teised lapsed; ➧kui lapsel märgatakse tähelepanuprobleeme, siis pole lihtne otsustada, kas need tulenevad väsimisest, ravimitest või on see omaette kognitiivne probleem; ➧füüsilise puudega lapsed võivad tajuda tugevat pinget, kui peavad ülesandeid sooritama aja peale, sest reagerimise ja soorituse kiirus on neil enamasti madalam; ➧füüsiline puue võib välja näha üsna häiriv, nt spastilisus, pidev värin, krambid või kõhetus, aga lapse jaoks on see tema tavaline olek; ➧füüsilise puudega lapsel võib esineda ka sensoorseid puudeid, mistõttu tuleb olla tähelepanelik selliste ilmingute suhtes, millest võiks järeldada
seepärast ongi tähtis, et õpetaja oleks vanemaga kontakti loomisel algataja. Üldiselt on lapsevanemate kasvatusalased teadmised nõrgad. Kasvatuse juures on esmatähtis olla lapse jaoks olemas, teda armastada ja tunnustada. Lasteaia, kooli ja kodu koostöö on vajalik eelkõige lapse vajadusi silmas pidades. Laps tunneb end turvaliselt siis, kui talle esitatakse temaga tegelevatelt täiskasvanutelt samu nõudmisi. Sageli esitatakse lapsevanemate poolt lapsele liiga kõrgeid nõudmisi, arvestamata seejuures lapse võimeid. Seda võivad mõjutada ka kooli, kuhu laps õppima panna soovitakse, poolt korraldatavad katsed. Palju on vanemaid, kelle jaoks on nende katsete edukas sooritamine olulisem kui lapsele endale. Seega on lasteaial ja koolil vajalik leida ühised seisukohad ja neid vanematele tutvustada. Selleks peetakse lastevanemate koosolekuid lasteaedades, milles osalevad ka algklasside õpetajad
100%) - Enneaegsetel enamasti IQ 10 punkti madalam + tekivad mingisugused arengu või terviseprobleemid - Enneaegsetega peab rohkem suhtlema Kultuurierinevused - Kas lapsi kasvatades peetakse olulisemaks seotust teiste inimestega või iseseisvust ja eneseteostust? - Kultuure kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele - Mänguasjade arv, raamatute arv Kognitiivne areng tunnetuse areng Kuidas võetakse infot vastu, kuidas infot seostatakse. - Imikute ajus luuakse uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vau kiirusega 100 000 ühendust sekundis - Arenguetapid algavad 2, 4, 10, 14 kuu vanuses; iga arenguetapi järel kaalub aju 10% rohkem Tunnetuslik ehk arusaamise ehk kognitiivne areng - Erinevates vanustes on lastel tüüpilised mõtlemisvead. - Staadiumite teooria o 1
viljastamisest kuni inimese surmani. Muutustel on korrapära, kindlad tunnused. Kõikide areng on erinev Arengu faktorid – keskkond, bioloogilised tegurid (geenid), kasvatus, eneseareng (kuidas inimene end ise arendab). Arengu alatüübid: füüsiline areng (silmaga näha; erinevad kehastruktuurid muutuvad/arenevad) motoorne areng (progresseeruv omandamine, roomamine-kõndimine-hüppamine- keksimine) kognitiivne areng (kõne, keel, mõtlemisprotsessid, õppimisprotsessid, emotsioonide reguleerimine) - peegeldab intellektuaalsete oskuste kasvu sotsiaalne areng (kuidas teistega suheldakse, sõnavara, käitumine tuttavatega ja võõrastega) Arengu periodiseerimine: autorid käsitlevad seda erinevalt ja seetõttu tuleb teadusliku töö tegemisel panna viide juurde, kelle periodiseerimist kasutatakse. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks:
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ I-1 Svetlana Müürsepp VARANE LAPSEIGA Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. LAPSE ARENGU ERIOMADUSED VARASE LAPSEPÕLVE PERIOODIL ..............3 1.1. Füüsiline ja psüühiline areng.......................................................................................4 1.2. Aineline tegevus .........................................................................................................6 1.3. Mängutegevus ............................................................................................................ 7 1.4. Kõneareng .....................................................................
Kordamisküsimused Lapse keeleline areng 1. Keele omandamise teooriaid: · Biheiviorism-järgikordamine, laps harjutab ja saab üha paremaks, Vanemad parandavad sisulisi mitte grammatilisi vigu. Imitatsioon, · nativism (generativism)-Chlomsky- keele omandamine on keeruline, kaasasündinud keeleomandamisoskus. · kognitivism (Piaget, Võgotski) jm.-Mõtlemise arengu produkt. Keel on kognitiivse arengu üks osa. · Mittenativism- imitatsioon + kognitiivne areng 2. Lapse keele uurimise meetodeid. Variatiivsus ja erinevad strateegiad keele omandamisel. CLAN ja CHILDES. (vt viimast loengut) 3. Keele omandamise perioodid (koogamine, lalin, ühesõnalause, kahesõnalause jms). Lause keskmine pikkus omandamiskriteeriumina Lapse kõne arengu etapid (Elliot; Crain ja Lillo-Martin) elukuu 1. 2. nutt, suhtlemine puudub [?] 3. 4. koogamine, naeratus ja naer, vooruvahetuse tekkimine
Siin probleem: et alusharidus peaks olema kõigile kättesaadav , siis on ikkagi sadu lapsi, kes ootavad lasteaiajärjekorras. ET reaalsus on siiski teine. Lapse potensiaaln peaks saama maksimaalselt välja arendatud. Koolieelse: Mis tahes arengut peab lasteasutus soodustama, TEHES seda individuaalseid iseärasusi ja vajadusi arvestades. Mitte iga lapsel pole see punkt täidetud. Lapsed langevad lasteaiast välja, sest neil on iseärasused, millega lasteaiad ei suuda toime tulla. Nt tehakse lapsevanemale ettepanek, et ta lastaaeda väga ei tuleks. Kahjuks selle paragrahviga meil on raskusi ja puudusi. Põhikooli: Üldine alus, mida koolis tehakse ja millega tegeletakse, mis arenguvaldkondi ta toetab lapsel. Siin on hEV terminina kirjas, et sõltumata sellest, peab HEV saama haridust vastavalt oma võimetele. Alusharidus pole kohustuslik (aga ka kohti pole piisavalt). Kooliharidus poeaks olema kohustulik(põhihariuds), aga millegi pärast osa lapsi langeb välja, otsustavad, et enam kooli ei
annaabi.ee 
