Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapse füüsilise arengu vaatlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mänguasja, vaatlus, kõhuli, suhu, kuune, keerab, viskab, butterworth, ümbermõõt, selili, jalgadega, asetab, tõmba, küljelt, elukuu, motoorika, imik, poisslaps, hoides, kordab, jalgu, kordub, liikuda, kukub, luti, harris, mcgraw, omandanud, rindkere, organisatsioon, infant, elutuba, tähtaega, 70cm, lamab, vahepeal, vaheldumisi, seekord, mängimahakkab iseseisvalt kõndima. Selleks peab olema lapsel tugevad lihased, osata tasakaalu hoida , julgust ja koordineerida kogu keha tööd. Lapse areng 0-3 elukuul Vastsündinul on üsasisene e. fleksoorne asend. Ei hoia pead ega haara esemeid, käte ja jalgade liigutused on reflektiivsed, sõrmed on rusikasse surutud. Lapsel on arenenud kõik meeleorganid. Kui hoida teda püsti, jalgadele toetudes, teeb ta sammuliigutusi, see on toerefleks ja automaatne kõndimine. 1-2 .kuune- Kõhuli olles tõstab lõua maast üles.2 kuuselt kõhuli olles proovib rindkeret tõsta..Hakkab käsi suhu toppima, .naudib meelsasti õhuvanne, reageerib pea põõramisega pereliikmete häälele, areneb miimika. Tugevnenud kaelalihased võimaldavad pead püsti hoida. 3 kuune- Keerab pead vaatamiseks ja loob silmsidet. Hoiab talle kätte antud mänguasju. Lapse areng 4-6 elukuul 4.kuune. kõhuli asendis püüab puudutada enda ees olevaid mänguasju .üritab neid kätte saada
tk) Sündmused: 10.00 Laps ja õde istuvad köögitooli taga, laps näeb esimest korda vaatlejat. Alguses on uudshimuliku, kuid natuke segaduses ja hirmul näoga, seejärel keerab pea ruttu ära ja hakkab nutma. Õde rahustab ta maha ja laps keerab uuesti pea vaatleja poole. Kordub sama. Kolmandal korral laps enam nutma ei hakka, lihtsalt on natuke segaduses. Õde viib ta suurde tuppa põrandale oma teki ja mänguasjade juurde. 10.05 Laps pandi kõhuli maha ja õde annab talle lutipudelist vett juua. Laps on huvitatud vaatlejast, hoiab oma silmi vaatlejal, kes on otse tema ees. Õde eemaldub ja Karl vaatab Talle järele, õde liigub toas ja Karl jälgib teda. Kui õde kaob nurga taha, siis saavutab tähelepanu jälle vaatleja. Laps jälgib vaatlejat pikalt, suu lahti. 10.07 Ka vaatleja kaob nurga taha, ning laps vaatab paar korda ringi, teeb "mmmm" ja liigutab jalgu kiigutades üles-alla, on rahulik. 10
Tartu Ülikool Eripedagoogika LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS Arengupsühholoogia kodutöö Tartu 2011 Vaatluskoht: lapse kodu - korter Tartu linnas Last vaatlesid: Antud protokolli koostaja ja analüüsija Millal toimus: 30.09.2011 Lapse vanus: 10 kuud ja 20 päeva Lapse sugu: naine Situatsiooni kirjeldus: Toas viibisid laps, lapse ema, naissoost isik (,,tudeng 1" - last varem
Tavaliselt on ta selleks ajaks keeranud pea juba allapoole (Lember, Uriko, Mets jt: 32). 9. RASEDUSKUU 9. raseduskuul laskub lapse pea vaagnasse ehk pea fikseerub (Liivamägi 1995: 27). Loode on täiesti väljaarenenud. Ta on umbes 45 cm pikkune, kaalub 2,5 kg ning tema pea läbimõõt on umbes 9 cm. Loote soolestik on täidetud esmasrooja ehk mekooniumiga. Laps on valmis sündima(Lember, Uriko, Mets jt: 32-33). LAPSE EELDATAV ARENG ESIMESEL ELUKUUL Ühe kuu vanune laps peaks kõhuli olles tõstma ja keerama natuke pead. Tema käed on enamasti surutud rusikasse. Lapsel on suur imemisvajadus ja seoses sellega võib ta pöidlad või koguni oma rusika suhu toppida. Ärkvel olles hakkab laps häälitsema ja naeratama (Väikelapse areng 1-kuune. 25.09.2011). 7 LAPSE EELDATAV ARENG TEISEL ELUKUUL Kahe kuu vanuselt peaks laps ühe käega haarama teist kätt. Kõhuli lamades tõstab ja hoiab
Valvake iga vööd, ketti või mänguasja, mida ta võib kaela panna. Niipea kui ta keerab, võib see ta üles puua. Väikesed mänguasjad, kommid, tabletid ja kõik mud väikesed asjad on vaja panna väljaspoole lapse käeulatust. Beebi võib need hingamisteedesse tõmmata või alla neelata ja mürgituse saada. Mida noorem on imik, seda kergemini on ta "tühjaksvalatav". See tähendab, et pärast söömist võib maosisaldus (eriti siis, kui on alla neelatud ka palju õhku) tulla suhu, kust see aga koos sissehingamisliigutusega võib sattuda hingamisteedesse. Oht tekib siis, kui imik pannakse kohe söömise järgselt voodisse ja jäetakse üksi. Maosisalduse hingamisteedesse sissetõmbamise vältimiseks on vajalik hoida imikut söötmise järgselt lühikest aega vertikaalasendis, et väljutada toiduimemise ajal allaneelatud õhku. Siiski ei aita alati ning igaühe juures. Seepärast ei tohi imikut kunagi jätta peale söötmist üksi.
Lapse areng 0-1 aasta 1. Kuu Üsasisene ehk fleksoorne areng(painutusasend) Kõhuliasendis last tõstes horisontaalripe Käed rusikas ja pöial peopesas Jälgib liikuvat eset, kuulab heli ja kõnet Ilmub esimene naeratus Kõhuli asendis üritab pöörata pead 2. kuu Fleksoorne asend esineb kõhuliasendis, kuid on vähenenud. Seliliasendis suudab lühikest aega pead hoida keskjoonel. Last jalgadele toetades püsib pea keskjoonel. Pöörab hääle suunas pead Häälitseb - koogab 3.kuu Suudab pikemat aega olla kõhuliasendis Raskuskese liigub peast jalgade suunas. Pea kontroll on kindel Käed avanenud suudab lühiajaliselt hoida talle kätte pandud mänguasja.
kiirjooks, kestusjooks. Hüppamine kahel jalal paigal, edasi liikudes, sügavushüpe, paigalt kaugushüpe, üle takistuse, rõngast rõngasse, üleshüpe. Pall veeretamine õpetajale ühe ja kahe käega, sama teineteisele, läbi värava, eseme pihta, otsesuunas liikudes ise pallile järele. Viskamine kahe käega kasti, üle nööri, vert. märkalauda, täpsusvise 1m, vise maha ja püüdmine, viskamine ühe käega. Roomamine toengpõlvituses, käpuli, kõhuli, tasakaalupingil, üleroomamine ja üleronimine, ronimine varbseinal, ronimine vahenditest üle ja alt, pugemine vahendite alt, tunnelist. Tasakaal kõnd kitsal rajal, köiel ja kaldpingil, pingil seismine, kõnd pingil sise- ja välisserval, kükkkõnd. Harjutused matil veeretamine, kiikumine. 5 – 6 aastased Kõnd/jooks kolonnis, ühekaupa, peatustega, takistustega, erinevas tempos, kitsal rajal, rütmi järgi, kandadel, päkkadel, edasi-tagasi, pöia sise- ja välisserval, kükk-kõnd.
Lapse vaatlus- analüüs Lizett Käst Koolieelse lasteasutuse õpetaja I kursus Lapse vaatlus- analüüs Vaatlus toimus 2. Novembri õhtul ajavahemikus 19.20-19.40. Polnud kõige parem aeg, mil last vaadelda, sest õhtul on lapsed enamjaolt juba väsinumad ning jonnakamad, kuid kahjuks ei leidnud varasemat aega. Vaatlusaluseks oli aastane tädipoeg, kelle nimi on Enrik. Vaatlusest võtsid osa veel Enriku vanaema, ema, suurem nelja aastane vend ning onu. Vaatlus leidis aset majas, Enriku kodus. Vaatluse esimesed 5 minutit möödusid tegusalt. Enrik kõnnib mööda tuba ringi,
võivad ükskõik kelle jalalt murda ning kasvueas teismeline pole mingi erand. Teismelisele on vaja tervislikku toitu, mõõdukat päevaplaani, aega magamiseks ja väljapuhkamiseks, et end taastada. Kui ta seda ei saa, jääb ta haigeks. 16 Dr. Richard; C. Woolfson ,,Arukas imik"; ,,Arukas maimik" Kehaline aktiivsus Esimestel elunädalatel toimuvad kehalised liigutused reflektoorselt ning automaatselt näiteks neelab suhu sattunud piima alla, ehmatuse korral tõmbab küüru selja ja lükkab käed-jalad õhku (Moro refleks). Vastsündinute liigutused on üllatavalt tugevad kuid need on siiski veel juhuslikud. Keha juhtimine algab peast allapoole ja rindkerest väljapoole. Näiteks hakkab laps kõigepealt pead ise üleval hoidma ning siis suudab selgroo piisava tugevuseni jõudes iseseisvalt istuda. Või suudab ta kõigepealt rindkere põrandast lahti tõsta ja alles siis kätega haarama hakata
Arengule ,,ligipääs" on raske ja seetõttu võidakse kasutada erinevate inimeste projekt. arvamusi areneva organismi kohta andmetena selle organismi enda kohta (imiku uurimine). Seetõttu on oluline silmas pidada ja võimalusel registreerida arvamuste andjate orienteeritust ja eelistusi erinevate arenguaspektide hindamisel ningmitte käsitleda neid hinnanguid tekkiva ekvivalendina tekkivale arengule (aparaadi juuresolekul on käitumine teine). Meetodid · Vaatlus o Sisevaatlus Valim peab olema representatiivne. Nt kui tahame uurida 9-aastaseid poisse, siis need on kättesaadavad, kuid mingi teatud haigusega on valim väiksem o Välisvaatlus a) loomulik loomulik kk, ei suunata käituist (nt lasteaias); b) laboratoorne muudame teatud tingimusi ja registreerime muutuse · Longituud pikemaajalised uuringud. Samu isikuid uuritakse aasta(kümne)te jooksul. Uuringu
Last ei tohi kunagi tema veidi puudulike oskuste pärast halvustada ja mitte kunagi lapse pudikeelega kaasa minna. Kasutab oma uusi oskusi kordamööda (seisab, vaatab lampi, astub, ütleb lamp). Aastane laps saab üldiselt aru käskudest ja keeludest. 1 kuu · reageerib vanemate häälele; jalad on painutatud puusa- ja põlveliigestest, käed küünarliigestest; võib esineda ajutine treemor (värin) jäsemetes ja alalõuas · kõhuli olles tõstab lühiajaliselt pead; reageerib tugevale helile, valgusele · 1.elukuu lõpul fikseerib pilgu esemele ning jälgib seda; nutab ilma pisarateta 2 kuu · kuulab heli, koogab; jälgib liikuvat eset · tõstab kõhuliasendis pead ja nutab pisaratega 3 kuu · tõstab kindlalt pead ja rindkeret, toetudes küünarvartele ja jälgib liikuvaid esemeid · reageerib emotsionaalselt häälekalt kõnetamisele; koogab 4,5 kuu
Vaatlusuuring Loomulik vaatlus Vaadeldav: 1a 5-kuune poiss kodus. Aeg: enne lõunauinakut. Vaatleja: istub lapse ja vanemate magamistoas tugitoolis, kirjutab paberile üles. Täiendav informatsioon: Vaadeldav elab eramajas. Ema-isa käivad tööl ja vajadusel hoiab vanaema. Olemas täiskasvanud vend ja teismeeas õde. Uuritav käitumine: emotsioonide väljendamine Kirjeldus: Kell on 13.00. Laps (edaspidi L) kõnnib toa nurka, hakkab sobrama ajalehtede vahel ja valib välja Antila ajakirja
Arengupsühholoogia SOPH.00.283 Stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Vaadeldav: Vaadeldava sugu: naine Vaadeldava vanus: 13 kuud Vaatluse koht: lapse kodu, köök Vaatluse aeg: 31. oktoober, neljapäev, vahemik 18.05-18.30 Köögi põrandal on paar mänguasja, laual viinamarjad ja Debora vanema õe kauss õhtusöögiga. Vaadeldav istub põrandal ja vaatab ringi, ema istub toolil ning jälgib vanema tütre söömist, Debora õde sööb õhtusööki ja kaks suuremat venda käivad köögi ja elutoa vahet edasi-tagasi. Debora, rahuliku ja hea tujuga, palub emalt viinamarja. Tüdrukule maitsevad väga viinamarjad, ta tahab neid üha veel ja veel. Natukene aega ei pöörata enam minule tähelepanu ja laps vestleb oma emaga. Vestlemine ei toimu sõnadega, mis oli minu jaoks natukene üllatav, kuna oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. elukuul (Allik & Rauk,
.................................................................................................................. 13 MITTESÕNALISED MÄNGUD........................................................................................... 14 ERINEVAD HÄÄLED ........................................................................................................ 14 MÄHKMEVAHETAMISE MÄNG........................................................................................ 14 3. KUNI 6. ELUKUU:............................................................................................................. 15 VAATA SIIA!...................................................................................................................... 15 NÖPSNINA........................................................................................................................ 15 ÜLES JA ALLA................................................................................................
oskusi - viskamist, püüdmist, jooksmist, tasakaalus püsimist ja löömist. Muidugi arenevad tema liikumisoskused ka järgnevate aastate jooksul edasi, kuid just sellel eluperioodil ilmnevad esimesed märgid lapse kehaliste oskustest edenemisest. Muutuse alus Kasvava lapse käte, jalgade ja keha kontrollimise ning tasakaalu ja koordinatsiooni alused võrsuvad kolmest allikast. Esiteks on nende võimele algeid näha olnud juba eelmise 15 elukuu jooksul, mil lapse koordinatsioon pidevalt paranes - sünnijärgsetest reflektoorsetest käte ja jalgade liigutustest kuni sihipärase tulemusliku tegevuseni. Teine allikas on sinult saadud ergutus, kui ta järjekindlalt oma keha liigutama õppis - kõhult seljale keerama ja vastupidi, käte ja jalgade abil toa teise otsa roomama ja lõpuks ise. ilma toeta püsti seisma. Laps vajab nüüdki sinu julgustust, et oma koordinatsioonioskusi edasi arendada.
kõike seda, mida täiskasvanu oma, kuid lapsel puudub sama tegevus ja vastupidavus. Laps väsib kiiremini ja peab sagedasti end kosutama tervislike suupistete ning lühikese uinakuga. Motoorne areng toimub kiiresti ning ,, titerasva" kandumisega muutuvad lapse liigutused palju osavamaks. Kehaproportsioonide muutuste mõjul liigub keha raskus allapoole ning see aitab lapsel joosta, palli visata ja püüda ning teha muid oskuslikke ,, trikke", mis nõuavad tugevaid lihsaseid ja head tasakaalu ( Butterworth ja Harris 2002). Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). Kaheaastased lapsed Veeretab, taob, venitab ja mudib voolimismaterjali. Viskab ja veeretab palli. Kükitab toe abil. Liigub vabalt, valitseb liikudes oma keha. Kõnnib abiga trepist üles ja alla. Kritseldab pliiatsiga. Asetab esemeid sisse, peale, alla ja kõrvale. Oskab sooritada lihtsamaid rütmilisi liigutusi: plaksutamine, lehvitamine, põlve plaks, kükk jne. Füüsiline areng:
kokku. Kui eset tõsta, ripub imik selle küljes ja laseb end koos esemega üles tõsta ning jõuab paar minutit kanda kogu oma keha. On olemas ka teised tähtsad refleksid: Otsimisrefleksiks on see, et kui lapse põske kergelt puudutada, pöördub lapse pea ärrituse allika poole, tema suu avaneb ja pea pöördub kuni ärritaja on ta suus. Inmemisrefleks: võtab tegevuse selat üle ja paneb lapse automaatselt imema seda, mis iganes ta suhu on sattunud. Esimeseks sünnipevaks on lapsel juba kontroll oma tegevuse üle ja oskuste paranemine leiab aset veel tervelt 10 aastat. Kõigepealt üpib imik end pöörama (tavaliselt 3. elukuuks), Siis istuma (6. elukuuks), siis roomama ja käima (tavaliselt 12. elukuuks). Kuid ükski imik ei ole teise sarnane ega ükski kultuur teise sarnane. Vastsündinud, nagu ka täiskasvanud, tunnevad vastumeelsust hapu maitse suhtes. Nad kõverdavad suud ja väljendavad „vastikust“.
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Õpetajate seminar Bibian Luik LAPSE VAATLUS Juhendaja: Mairi Männamaa Tartu 2008 Bibian Luik KELA I /AÜ 20.11.2008 LAPSE VAATLUS Laps: Marvo 1a 8k Koht: Kodus Aeg: 9.30-10.30 Eesmärk: Lapse arengu hindamine
Lapsevaatlus Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega. Vastavalt koduleheküljel http://www.hopsti
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
põlvikutega. Anni kõnnib ema poole ja seletab ,,Tussad, sokid, eelik, üks ja teije". Anni saab ridesse ja ema suundub kööki süüa tegema. 15.25 Anni jääb tuppa ning tõmbab kummuti sahtli lahti. Võtab sealt teise seeliku ning hakkab selle lukku ja nööpe kinni panema ja lahti võtma. Tegutseb omaette tükk aega vahepeal kööki kõndides nagu kontrolliks kas ema on seal ise samal ajal rääkides ,,kus emme jäi?", mille peale ema iga kord vastab ,,emme on siin Anni." Lõpuks viskab Anni seeliku köögi põrandale maha ja küsib käega osutades ,,piiats? Piiats? Käsi!". Ema tuleb ning küsib ,,kas sa soovid joonistada". Anni ,,hmhm". Ema ütleb, enne sa pead seeliku tagasi oma kohale viima ja siis hakkame joonistama". Anni kisab ,,Ei taha!", ema aga räägib väga rahulikult edasi ,,Annikene, näita mulle, kust sa selle seeliku said? Kuhu see seelik käib? Kas tead? Jne". Anni võtab põrandalt seeliku ja jookseb tuppa, paneb selle sahtlisse ning ruttab ema juurde
( 1992, lk 41-43 ) 4. Mänge eesti keele õpetamiseks 4 . 1 Mängud lähtuvalt laste vanusest Mängud 1-2aastastele POEME PEITU · Peitust saab nii pisikesega mängida: - kattes silmad kätega, - laotades rätiku näo ette, - peitudes ukse või mõne suurema mööblitüki taha ja sealt välja piiludes, - kattes lapse silmad tema oma kätega ja võttes siis käed silmadelt, - peites mänguasja või pehme mängulooma katte alla ja tõmmates siis katte mõne aja möödudes pealt ära, - joonistades markeriga pöidlale näo ja peites pöidla teiste sõrmede vahele/alla. TEE TALLE PAI · Istu koos lapsega põrandale ja aseta ümberringi paar-kolm lapse lemmiknukku või pehmet mängulooma. · Võta üks pehme mänguloom oma kätte ja kallista seda. Kasuta tunnustavaid lauseid, näiteks: "Küll on tore karuga mängida", "Karul on
Bussi ja auto kokkupõrge – bussi pidurdamise ajal laps kukkus. Laps jäi auto alla, vasaku sääre alumises kolmandikus lahtine luumurd, labajalg naharibadega jala küljes, patoloogiline liikuvus ka reie piirkonnas; kuidas juhtus – ei mäleta. Trennis, spordisaalis ja koolikoridoris jooksid ja põrkasid peadpidi kokku. Batuudil hüpates nikastas jalga. Sai palliga vastu nägu. Kehalise kasvatuse tunnis tegi saltot ja kukkus selili. Patsient oli koolis, kaasõpilane lükkas teda ja ta kukkus selja peale. Sai jalaga alakõhtu, tekkis veritsus. Lapse sõnul lükkasid tüdrukud ta koolitunnis mäest alla, laps kukkus, lõi pea ära ja vigastas ühte sõrme; peale seda löödi jalaga vastu vasakut põlve. Suur poiss viskas tüdruku vastu jääd. Kukkusid: Trepist Puu otsast Batuudil käe peale Kiviaia otsast orgi otsa
Sissejuhatus Inimese areng Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumisest kuni inimese surmani. Sellega tegeleb arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millise kiirusega ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine. Arenemine järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Küpsemine seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Mida vastsündinud oskavad? (meeleelunditega seotud) võimed Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle suunas, tunnevad ära ema hääle, eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Imikud näevad paremini obj
1. LAPSEGA KOOSMÄNGIMISE ROLL KAASAEGSES PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne
hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põhliiikumised – kõnd, jooks, hüppamine, maha Harkiste – iste, sirutatud jalad harkis Kõhuli – keha horisontaalses asendis, toetudes esipinnaga hüplemine jm; Asendid – seismine, istumine, lamamine, ripped, toengud jne; Liigutused – veeremine vastu maad Toeng kõhuli – kõhuli, kõverdatud käed õlgade juures, pihkudega vastu maad Selili – keha
Vanemad toovad lapsed hommikul lasteaeda , riietuvad riietusruumis lapsed lahti ,seejärel saadavad lapse rühma,kus neid võtab vastu õpetaja. Rühma sisenedes peavad lapsed ütlema ,,tere``Lapsed leiavad endale rühmast tavaliselt ise meelepärase tegevuse (kes mängib nukunurgas,kes autodega,kes paneb puzzlet jne). Vajaduse korral räägivad õpetajatega hommikuti lapse meeleolust, lapse tervise seisundist(kui lapsel on probleeme tervisega), küsivad luba mõne kodust kaasa võetud mänguasja rühma võtmiseks. Kui vanemal on mingid erisoovid või teadaanded lapse kohta,siis ta annab sellest teada õpetajale. Söömine Söömine toimub kolm korda päevas.(Hommikusöök., lõunasöök ja õhtuoode).Õpetajaabi serveerib lastele laua ning tõstab toidu taldrikutele. Lapsed võivad lauda istuda, kui õpetaja on neil palunud käed pesta ja lauda istuda. Lapsed võivad söömist alustada kui õpetaja on soovinud ,,head isu`
on linnud, siis linnu häält, jne). Kui tunneb lapse ära, siis vahetatakse osad ja pimesikuks saab uus laps. NAER Eesmärk: arendada tähelepanu Vanus: 3-7 a Osavõtjad: 10-15 mängijat Vahendid: taskurätik Reegel: Kui taskurätt õhus hõljub, peavad kõik naerma, kui maha kukub, tuleb naer lõpetada. Mängu käik: Mängijad istuvad või seisavad ringis. Mängu juht seisab ringi keskel ja viskab taskurätiku üles. Sel ajal, kui taskurätt õhus hõljub, peavad kõik mängijad naerma. Niipea kui taskurätt on langenud põrandale, peavad kõik naermise lõpetama. Kes naerab edasi, annab pandi. UNERIIDED Eesmärgid: arendada tähelepanu, õppida järeldusi tegema Vanus: 3-7 a Osavõtjad: 5-10 mängjat Mängu käik: Mängujuht ütleb lastele kolm tegevust, kus lapsed peavad mõtlema, milline väide
suudab, näiteks süües. Teine näide on kaheaastase lapse käitumise kohta. Ben on õppinud trepist alla minema, asju maha pillamata kaasas kandma ning uksi avama. Kombineerides kolme operatsiooni, saab ta oma vanaemale viia ajalehed keldrikorrusele. Teiste sõnadega, iga eraldiseisev operatsioon kombineeritakse uue käitumisega, mis on komplekssem kui eelmised käitumised kokku. Akommodatsiooni protsessis õppis laps midagi mänguasja raskuse, suuruse ja kuju ning kauguse kohta. See viib meid Piaget' teise invariantse funktsioonini - kohanemine. Kohanemise all mõtleb Piaget organismi püüdlemist tasakaalu poole. Tasakaal saavutatakse assimilatsiooni ja akommodatsiooni komplementaarsete protsesside kaudu. Assimilatsiooni teel laps "võtab sisse" uue kogemuse ning sobitab selle olemasolevasse skeemi. Näiteks on laps ära õppinud sõnad "koer" ja "auto". Mõnda aega ütleb laps kõikide loomade kohta "koer" (s
Tulnud läbi avanemise valude, saabub kauaoodatud esimene pressitunne. Nüüd tegutsed täiesti automaatselt, lihtsalt alludes sellele tohutule jõule. Hea, kui Sinu kõrval on inimesed, kes aitavad Sul olla sobivaimas asendis ning kontrollida, et Su nägu poleks pinges ning et Sa ei hoiaks hinge kinni. Laps teeb sünnituse ajal märkimisväärseid jõupingutusi. Emaka kokkutõmbed sunnivad lapse pead sügavalt painutama. Lõug rinnale surutud (nii on pea ümbermõõt kõige väiksem), satub kukal sünnitusteede algusesse. Kogu lapse liikumist sünnituskanalis iseloomustab vähema vastupanu otsimise seadus. Laps seadub sünnituskanalis nii, et ta kõige paremini "sisse sobiks" ja oleks samal ajal kõige vähem mõjutatud sünnitusteede vastupanust ja oma keha pingetest. Nii ennast pöörates, painutades ja sirutades ületab laps kõik takistused, mis tema teele kerkivad, olgu need seotud ema vaagnaluude iseärasustega või pingetega lihastes. Personal saab
anna, ei luba ma ka mitte, et Aadu sinu väimeheks saab. Kas sa nüüd aru said ? PRIIDU :Näe, Madis, kui sa kümme korda minu saapa kannale suud annad, siis ma alles luban, et minu Elsa sinu Aadu peale vaatab. MADIS : Kasi minema, ma ässitan sulle koerad peale! Pontu, Lontu ! Tule siia, Pontu ! (koerad tulevad) Võta kinni (võtab reha) Ma löön sind rehaga, kui sa mitte minema ei saa ! (Priidu tahab rehast kinni hakata) Söö ta ära ! Võta kinni ! (Madis ajab Priidu minema, viskab rehaga järele) 7.etendus AADU(tuleb kurikaga) : Isa, isa, mis siin on ? Ma löön ! Kes see kurjategija oli ? Ma kuulsin alla koplisse kära. MADIS : Lase pealegi olla ! Mul oli siin Metsa Priiduga natuke jagelemist ees. Tead isegi, mis mees ta on. Ja sina tahad veel selle mehe tütart minu miniaks teha ! Ära väsitas kuriloom ! Ma lähen joon külma õlut natuke peale.(ära) AADU : (Rahva poole pöördudes) Oh taevake, mis saab mu pruudist niiviisi? Nii lõpeb ka viimne lootus
Staadiumi esimene aste: Sensomotoorne 0-2 eluaastat kõik kogemused saab laps vahetult meelte abil. Sellel perioodil avastavad füüsilist keskkonda. Laps sõltub ümbrusest ja sellest mida ta tajub. Sensomootrse astme esialgses osas on lapse kopententsus kujundeid, keelt ja teisi sümbolite arusaamisel suhteliselt väike lapsel. järelikult pole laps teadvustatud inimestest, kes on alati kohal. Piaget ütleb, et (oma katsetel tuginedes) ei tee lapsed katset otsida mänguasja. Etoloogilise teooria neli peamist ideed. · Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine · Evolutsiooniline vaatenurk · Õppimise eelsoodumus · Etoloogiline metodoloogia- Etoloogia laiendab arusaamu, millest koosneb arengu seletus. Nii näiteks saab lapse käitumist paremini mõista, kui kaasata oma nägemusse suurem raamistik. Näiteks laiem sotsiaalne kontekst ja võib kaasata ka pikema ajaskaala. See hõlmab näiteks liikide ajalugu
ära rääkima. Kuna tüdrukud olid poistelt kuulnud, et nende ema pole tegelikult Mari, pidi Mari neile sellest rääkima. Tüdrukud vedasid edasi ning poisid ehitasid sellest endale kindlused ja pidasid sõda. Salakivid põllul. XXVII Ants sündis . Mari ja Andrese vestlus kumb on tähtsam ehitada, kas karjalaut või aidad. Tulemas on Antsu vaarud ning lapsed peavad tööd tegema. Varrudel on palju külalisi, seekord ka terve naabripere. Pearu kempleb rätsepa ees ja viskab tema tehtud riided talle tagasi ning käib ringi püksteta. Eitedele ei meeldi see. XXVIII Sel talvel oli Vargamäel õnnetu. Kassiarust sai kõik alguse. Lapsed hakkasid surema, neil jäi alles ainult väike Maali. Järjest läks haigus edasi ka teistesse taludesse. Puutumata jäi esialgu veel Mäe ja Aaseme, kuid ka sinna jõudis haigus. Andresel ja Maril surid Juku, Kata ja Anni. Arvati, et Juku ja Kata surid Jussi pärast. Anni suri nende kahe matusepäeval, käis lumehanges
annaabi.ee 
