Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapse areng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
imik, imikuiga, tulema, laieneb, etapis, tajuma, häälitseb, kiindumine, usaldama, tekiks, turvatunne, maimikuiga, eluaasta, koolieelikuiga, kohtub, maailmapilt, harjutada, sõltuvus, piire, mängima, põnev, kainikuiga, iseseisvus, kohuse, saavutama, kirjutamis, murdeiga, lapseea, mõistatusi, küsimusi, identiteet, kuristik, noorukiiga, raskeim, plaaneTuleb toime eneseteenindusega : sööb, joob, peseb, riietub, kuid mitte veel laitmatult. Perioodi lõpuks märkimisväärne sõnavara. Mõistab teiste kõnet ja räägib pikka soravat juttu, olles võimeline kujutlusmängudeks ja fantaseerimiseks. Olulisim arenguülesanne on just iseseisvumine, oma ,,mina" leidmine ja oma tahte proovilepanek. Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Koolieelikul on üllatavalt suur võime kuulda, näha ja kogeda. Lapse maailm laieneb, suhtlusring avardub. Ellu ilmub üha rohkem nn tähtsaid teisi täiskasvanuid ja eakaaslasi, sugulasi ja ametimehi. Korjab tükk tüki haaval infot kõigilt kellega kohtub ja räägib. Kiindub ühe rohkem raamatuisse. Kujuneb võime lükata edasi häid asju ja heameele kogemist. Fantaasia areneb, palju mängitakse rollimänge. Ülim uudishimulikkus, liikuvus ja ettevõtlikkus. Arenguülesanne on initsiatiivi, algatusvõime väljaarendamine. Perioodi lõpuks leiab, et maailm on üks tore ja
....................................................................................................2 1. inimese areng.................................................................................................................3 2. elukaare etapid...............................................................................................................4 2.1. Looteiga ja sünd......................................................................................................4 2.2. Imikuiga..................................................................................................................4 2.3. Maimikuiga.............................................................................................................5 2.4. Koolieelikuiga.........................................................................................................5 2.5. Kainikuiga ehk noorem kooliga..............................................................................6 2.6
Vanuseastmete põhilised arenguülesanded Imikuiga (0-1a). 3-4 nädalasi lapsi nimetatakse ka vastsündinuteks (vastsündinuiga). Esimese eluaastaga harjub väike, õrn ja abitu imik välismaailmaga ning saab esimese kogemuse: kui lapse ümber olev maailm on hea ja sõbralik tema vastu, siis õpib väike imik seda maailma ka usaldama. Nii sõltub väikese lapse esimese eluaasta areng sellest, millised on tema ümber olevad inimesed, eelkõige tema vanemad käituvad. Vanematega suheldes õpib laps ka mõistma inimkõnet ning saab julgust õppida tundma ümbritsevat maailma. Esimesel eluaastal on imiku kasv ja vaimne areng kiire. Maimikuiga (1-3a). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Sellel
231 Worthami Arengu uurimise leht.........................................................................231 Lisa 2......................................................................................................................233 Pikkus ja kaal (tüdrukud/poisid).........................................................................233 Lisa 3......................................................................................................................234 Artikkel Imik vajab lähedust..............................................................................234 Lisa 4......................................................................................................................237 Arnold Gesell Kasvu ja arengu spiraal...............................................................237 Lisa 5......................................................................................................................238 Lapse areng....................
pupillirefleks(silmaavad ahanevad ereda valguse käes(kestab eluaeg). 6. Jean Piaget' panus arengupsühholoogiasse (kognitiivne areng - seletada). Tunnetuslik ehk kognitiivne areng. Piaget uuris ja kirjeldas laste mõtlemise arengut. Inimene kohaneb keskkonnaga tunnetamise abil. Võetakse keskkonnast endale sobiv ja keskkonna mugavdamine. Sensomotoorne staadium: Sünnist kuni 2 eluaastani õpitakse kekskonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. Operatsioonieelne staadium: 3. kuni 7. eluaastani, objekte ja nähtuseid tähistatakse sõnadega, arvatakse et kõik mõtlevad ühtemoodi, raskusi järelduste tegemisega. Konkreetste operatsioonide staadium: 7. kuni 12. eluaastani, mõtlemisvõime täiustub, mõistetakse et on rohkem tundeid ja mõtteid, suudetakse teha järeldusi. Formaalsete operatsioonide staadium: pärast 12. eluaastat. Kujuneb
kanduda läbi geenide. Füüsilistest omadustest on ka käepigistuse tugevus päritav vanematelt. Võetakse interaktsionistlik seisukoht – inimese arengus on oluline nii keskkond kui pärilikkus. Arengu järjepidevus/perioodilisus. Kvantitatiivne (pikkus) ja kvalitatiivne (inimese loomuses olevad muutused) areng. Kas varasem ja hilisem areng on üksteisega seotud? On seotud. Inimese sünnipärane olemus – imiku loomus on neutraalne sündides, ei saa olla hea ega halb imik. Aktiivsus/passiivsus – oleneb motivatsioonist, tahtejõust Arenguliste muutuste universaalsus – valim ja meetod tuleb valida selle järgi, mis on hüpotees Arengupsühholoogia ülesanne: kirjeldada (kas ja kui suur on uuritavate nähtuste probleemide tase ja milline on struktuur) seletada (nähtuse või probleemi olemust seletada, tagajärgede analüüs). Seosed, vastasmõjud (korrelatsioonid)
põhjalikult muutunud (Gray 1993: 11). 8 Igal lapsel on kaks vanemat ja tegelikult pole üks tähtsam kui teine vaid nii isa kui ema täiendavad teineteist (Helme, www.syndikaat.ee). On väga tähtis, et täiskasvanud teeksid perekonnas omavahel koostööd ja näitaksid välja vastastikust austust ja armastust (Hansson jt. 2006: 37). 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus Juba sünnihetkel tunneks imik surmahirmu, kui suuremeelne saatus ei kaitseks teda selle teadmise eest, et emast tuleb eralduda, et emakasisene eksistents lõpeb. Isegi pärast sündi pole imiku elu oluliselt erinev, võrreldes eelnenuga: ta ei suuda ära tunda asju ja inimesi, ta ei ole veel teadlik enesest ega teda imbritsevast maailmast. Ainus, mida ta tunneb, on soojuse ja toidu positiivne turgutav mõju, ning ta ei erista veel soojust toitu selle allikast - emast. Ema on soojus,
Selle arengu temaatika probleemid on nt vaimne mahajäämus või kurtuse ja pimeduse mõju lapse mõtlemisele. Sotsiaal-emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes. Huvitutakse ka lapse integreerumisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandab laps perekonnas ja laiemalt ühiskonnas kehtivad väärtused. Kõik need arengud on üksteisega seotud. Arengupsühholoogia jälgib erinevaid arenguperioode: imikuiga - sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2 eluaaastat), varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7.eluaastat) arengupsühholoogias kõige enam uuritud iga. keskmine lapseiga ehk kooliga (7.-12.eluaastat), murdeiiga (12.-19.eluaastat), varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad), keskmine täisiga 40.-50.nda eluaastad), hiline täisiga (pärast 60.eluaastat),
· Motoorne areng motoorsete oskuste progresseeruv omandamine Nt kirjaoskus (peenmotoorika) · Kognitiivne areng taju, keel ja kõne, mälu Nt lühimälu intellektuaalsete funktsioonide kasv · Sotsiaalne areng muutus viisides, kuidas suheldakse teistega, tuleb arvestada kõike eelnevat I II 1) Imik (kuni 1 e.a) 1) Viljastumine 2) Väikelaps (1-3) 2) Sünd (1/1,5 (kõnd)) 3) Mudilane (3-5) 3) Väikelaps (1-3) 4) Koolieelik (6) 4) Koolieelik (3-6) 5) Noorem kooliiga (7-11/12) 5) Noorem kooliiga (6-12) 6) Murdeiga (11/12 - 13/14) 6) Murdeiga (12-20)
Prantsuse-shveitsi psühholoog. o Tema kognitiivse (tunnetusliku ) arengu teooria põhineb bioloogilisel mudelil ja kirjeldab kvalitatiivseid erinevusi väikelaste, laste ja täiskasvanute mõtlemises. o Arvas, et areng on tasakaalustamisprotsessi tulemus, kus mõistus püüab sobitada oma struktuure ümbritsevale keskkonnale. Jaotas lapse arengu 4-le järjestikule astmele: 1.Sensomotoorne arenguaste- 0-2 aastani Imik saab maailmast teada ainult vaadates, haarates 2.Preoperatsiooniline -2-7 aastani Lapsed kujundavad mõisteid ning kasutavad sümboleid (N.keelt) suhtlemise hõlbustamiseks. Sümbolid piiratud vahetu isikliku kogemusega. 3.Konkreetsete operatsioonide aste -7-12 a Lapsed hakkavad mõtlema loogiliselt, klassifitserima mitme tunnuse alusel ja saavad aru matemaatilistest mõistetest. Suudavad rakendada neid
d. Preoperatsionaalne periood – Klassifitseerib objekte ühe tunnuse alusel 3. Palun ühenda termin definitsiooniga a. Lähima arengu tsoon – Saavutuste ulatus, milleni laps üksi ei küündi, kuid milleni ta suudab jõuda abistamise või juhendamise kaudu b. Kohandamine – Piaget’ teoorias areneva lapse skeemida muutmise protsess, mis põhineb tema ja keskkonna vastastikusel toimel c. Harjutamismeetod – Kui imik on mõne korra stiimuliga kokku puutunud harjub ta sellega ega pööra sellele enam tähelepanu d. Assimilatsioon – Piaget’ teoorias areneva lapse keskkonna tõlgendamise protsess oma juba olemasolevate skeemide abil 4. Ühenda idee selle pooldaja nimega a. Egotsentriline kõne - Võgotski b. Kõne omandab kommunikatiivse funktsiooni arengu käigus - Piaget c. Keel ja mõtlemine mõjutavad vastastiku teineteist - Võgotski d
· Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga ·Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele ·Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired
lahendustega varustatud tulemaks toime nõuetega mida järgmine aste eeldab. Räägib personaalse identiteedi kujunemisest. Protsess sõltub arengu konfliktide samaaegsest integreerimisest nii individuaalses kui ka sotsiaalses plaanis. Indiviidid hindavad ennast lähtuvalt sellest, kuidas nad arvavad teisi ennast hindavat võrdluses enda ja nende jaoks oluliste eeskujudega. Tähtsaim isiksuse komponent ego, inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalsust. Psühhosotsiaalne arenguteooria. (astmete kokkuvõte) 1. Usaldus või usaldamatus (sünd kuni 1,5a)- usalduse kriisiga (konflikti lahenemisega). Suhted on sellel perioodil emaga kõige intensiivsemad. Seotus emaga. Kohanemismehhanismiks on omandamine ja andmine. Füüsilised (füsioloogilised) tarbed ja psühholoogilised tarbed peavad olema rahuldatud. Usaldussuhted maailmaga on ÜLDISELT positiivsed. On võimalik luua tsükliliselt (heaolu langed ja tõuseb)
Lastel on oma viis näha ja tunda, maailma kogeda - täiskasvanulikku teadmkst peaks hoidma neid võimalikult kaugel Lapsed hakkavad sotsialiseerumisel käituma nagu kogu ühiskond Arengustaadiumid: 1. Imikustaadium, 0-2 aastat kogeb maailma meelte abil, emotsioonide treening 2. Varane lapsepõlv 2-12 laps hakkab endaga rohkem hakkama saama, hakkab taipama põhjuseid; esimeses kahes etapis tuleks treenida vaimu ja keha 3. Hiline lapsepõlv, 12-15 -mõtleb kõrgemal tasemel, puudhb veel teoreetiline mõtlemine; intellekti treenimine 4. Noorus, 15-... - tuleks treenida moraalsust Ütleb, et lapse mõistust tuleb hoida võjmalikult kaua laisana et arendada keha ja vaimu Sigmund Freud (1856-1939): Struktuurne isikuteooria: 1. ID alateadvus, inimese primaarsed vajadused (füsioloogilised) ja
* füüsiline areng - kirjeldab erinevate kehastruktuuride küpsemist (kasv, pikkus, hambad, jne) * motoorne areng - motoorsete oskuste progresseeruv omandamine (roomamine, kõndimine, kirjutamine) * kognitiivne areng - intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, mõtlemine, jne) * sotsiaalne areng - muutused viisides kuidas suheldakse teistega (näiteks terve päev teistega suhtlemine nelja-aastasena) Järgmine teema Arengu periodiseerimine. Lai jaotus. I käsitlus: 1) imik (vastsündinu - 1a), 2) väikelaps (1-3a), 3) mudilane (3-5a), 4) koolieelik (6-7a) 5) noorem kooliiga (7-11/12a), 6) murdeiga (11/12 - 13/14a), 7) nooruk (14/15 - 18a), 8) noorus (18-25a), 9) I küpsusiga (25-36a), 10) II küpsusiga (36-55), 11) 55-... vanadus II käsitlus: 1) loote areng - sünd (ema kehast välja), 2) sünd - 1-2aastane (kõndimaõppimine), 3) 1-3a väikelaps, 4) noorem kooliiga (3-6a), 5) 6-12a kooliiga, 6) 12-20a (murdeiga), 7) 20-40a noorus, 8) 40-65a keskiga, 9) vanadus
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Nooruki
eluaastani ▪ põhjuseks egotsentrism – oskab näha ainult oma seisukohalt, seega teised objektid tunnevad täpselt samamoodi ▪ suutmatus eristada näivust ja tegelikkust ▪ kõige olulisem tunnus iseeneselik liikumine > autode multikas ▪ põhjuseks võivad olla ka muinasjutud, raamatute pildid 3. konkreetsete operatsioonide – kooliealine (7-12), arusaamine ja oskus üldistada sümboleid, omadusi, esemeid, taju asemel hakatakse usaldama loogikat ◦ jäävuskatsete lahendamine ei tekita enam probleeme, välja arvatud juhul, kui muutusi on väga palju ◦ hüpoteetiliste probleemide käsitlemine tekitab raskusi, seega algklassisdes peaksid ülesanded tulenema laste kogemustest, kasutama reaalseid objekte ◦ omandatakse oskus klassifitseerida, järjestada, nummerdada reaalsete omaduste põhjal 4. formaalsete operatsioonide – puberteediealine, hüpoteetilise maailma avastamine, oskus
Saab teha paljudele samaaegselt. Objektiivsus võib olla kaheldav. Tavaliselt uuritavad osalevad vabatahtlikuna. Vabatahtlikud on pigem värvikama seksuaalse kogemusega, kõrgema enesehinnanguga. Vabatahtlikud tegelikult erinevad nendest, kes uuringus keelduvad osalemast. Raske valdkond, raske küsimusi koostada, kuna inimene ei taha väga vastata. - Ankeet - Intervjuu 06.10.2008 Seksuaalsuse väljendumine erinevas eas - Vastsündinu ja imikuiga (0-1) seksuaalsus seotud kogu ta kehaga. Esimestel elukuudel võivad suguelundite puudutamisega poistel erektsioon ja tüdrukutel tupe märgumine tekkida. Ka rinnaga toitmisel võivad lapsed (ja ka emad) erutuda. Lapsel ei ole genitaalide puudutamisel teadlikku seksuaalset tähendust. 3-4 kuused lapsed võivad juba masturbeerida. Orgasmi siiski ei kogeta. Oluline on, et lapsel ei seostuks meeldivad kogemused ebameeldivate reaktsioonidega (näpu pihta löömine vms, kui laps end puudutab)
seksuaalsed teemad andmestike teistkordne töötlemine arvestamine unenäo väljendusvahenditega Unenägude põhiline tegevus toimub nägemiskujunditel. Siin teoses toob Freud välja oma inimmõistuse kihtide jagunemise: teadvus, eelteadvus, mitteteadvus. Eel- ja mitteteadvust tõkestab barjäär, nii et ärkvel olles ei suuda inimene neid endale meenutada. "Unenägude..." kirjeldatakse ka Oidipuse kompleksi (naiste puhul Elektra kompleks) lapse alateadlik seksuaalne kiindumine oma vastassoost vanemasse. Soov saada armastust, tähelepanu. 3 "3 esseed seksuaalsusteooriast" raamatu põhitõed, mida Freud püüab tõestada: inimese seksuaalelu ei alga puberteedieast, vaid juba varem; mõisted `seksuaalsus' ja `genitaalne' on erinevad. Seksuaalsus on laiem mõiste ja hõlmab toiminguid, kus genitaalid ei osale;
seksuaalsed teemad andmestike teistkordne töötlemine arvestamine unenäo väljendusvahenditega Unenägude põhiline tegevus toimub nägemiskujunditel. Siin teoses toob Freud välja oma inimmõistuse kihtide jagunemise: teadvus, eelteadvus, mitteteadvus. Eel- ja mitteteadvust tõkestab barjäär, nii et ärkvel olles ei suuda inimene neid endale meenutada. "Unenägude..." kirjeldatakse ka Oidipuse kompleksi (naiste puhul Elektra kompleks) lapse alateadlik seksuaalne kiindumine oma vastassoost vanemasse. Soov saada armastust, tähelepanu. "3 esseed seksuaalsusteooriast" raamatu põhitõed, mida Freud püüab tõestada: inimese seksuaalelu ei alga puberteedieast, vaid juba varem; mõisted `seksuaalsus' ja `genitaalne' on erinevad. Seksuaalsus on laiem mõiste ja hõlmab toiminguid, kus genitaalid ei osale; inimese seksuaalelu põhiliseks funktsiooniks on omaneda kehaosade kaudu naudinguelamuste hankimine. Freud mõtleb libiido all objektile suunatud
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
ERINEVAD HÄÄLED Kui sa räägid madalama häälega, tunneb laps end rahulikult ja kindlalt. · Laula üht ja sama laulu kõigepealt kõrge ja siis madala häälega. Jälgi, kuidas laps erinevale häälekõrgusele reageerib. UURINGUTE ANDMETEL suudavad imikud juba looteperioodil inimhääli eristada. Uuringute põhjal võib väita, et kõrgehäälset kõnet kuuldes sagenevad imiku südamelöögid, mis viitab sellele, et imik elavneb ja rõõmustab. MÄHKMEVAHETAMISE MÄNG · Laps võiks mähkimise ajal jälgida huvitavaid esemeid. · Riputa lakke õhupall, mida saad liigutada, kuid mis jääb lapse haardeulatusest välja. · Mähkme vahetamise ajaks lükka pall liikuma. · Palli liikumine võlub last ning ta püüab peagi ise pallini ulatuda ja seda puudutada. · Kui mähe on vahetatud, võta laps sülle ja luba tal palli katsuda.
passiivne olukorra jälgija. Ta ei olnud rahul traditsioonilise kooliga, kus on õnnestunud see, mis loodusseaduste järgi näib võimatu olevat - hävitada olemasolev aine. Tahtmine teada saada, iseseisvus, vaatlusvõime kõik see, mida lapsed kooli kaasa tõid, kadus, muutumata teadmisteks või huvideks. Ellen Key arvates tulnuks suure revolutsiooniga purustada kogu olemasolev süsteem, nii et kivi ei jää kivi peale. Tulema oleks pidanud pedagoogiline veeuputus, kus Noa laeva pääseks ainult Montaigne, Rousseau, Spencer ja uus lapsepsühholoogia-alane kirjandus. Kui see kogum pääseks kuivale maale, siis ei tuleks mitte koole ehitada, vaid viinamarjaaedu rajada, kus õpetajate ülesanne oleks vaid viinamarjade asetamine laste huulte kõrgusele, selle asemel et nad nüüd saavad kultuurimahlu sajakordselt lahjendatuna. Ellen Key hinnangul ei tohiks koolis domineerida õpetajapoolne materjalide esitamine, vaid
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s
õppekeskkonnaga. „Kuna 85% meie kommunikatsioonist on mitteverbaalne, vajame me tagasipöördumist teistsuguste suhtlemiskeskkondade ja õppimisvõimaluste poole. Siis muutuvad maastik, loodus kultuur „klassiruumiks ja õppevahendiks“ ning tõeliselt hariva kooli kandjaks.“ (Brügge, Glanz, Sandell 2008, 51). Esmased looduskeskkonnaga toimetuleku oskused omandatakse eelkoolieas. Esimene oluline osa selles on õppida endaga toime tulema. Teine osa on õppida enda eest seisma ja oma vajadusi rahuldama viisil, mis loodust ei kahjustaks. Võib öelda, et olulised on nii loodusega seotud eetilised väärtused, kui ka praktilised oskused ning käitumisviisid, mida lastel on oluline õppida. Lastele on tähtis edasi anda teadmisi ja oskusi, mis aitavad neil ümbritsevas maailmas toime tulla. Samas on oluline ka see, et lastest kujuneksid inimesed,
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
On leitud, et andekad lapsed kulutavad rohkem aega Andekad lapsed kulu- teatud konkreetsetele kognitiivse protsessi osadele. Ühes 12–13-aastaste tavad rohkem aega lastega tehtud uuringus leiti, et kõrgemate vaimsete võimetega lapsed la- teatud konkreetsetele hendasid ülesanded küll kiiremini, kuid kulutasid rohkem aega ülesande kognitiivse protsessi osadele. uurimise ja lahenduse planeerimise etapis kui nende keskmiste võimetega eakaaslased. Samas on andekad lapsed paindlikumad leidma alternatiivseid lahendamise strateegiaid ebaõnnestunud strateegia asemele, nad suudavad spontaanselt genereerida lahendussammude seeriaid ja seada prioriteete la- henduskäigu suuna määramisel, nad on taiplikumad probleemi määratle-
Jumala arhetüübist. Selfi ilmingud praktilises elus on sellised kujundid nagu Buddha, Kristus, aga ka täiuslikud kujundid ruut, ring, aga ka väike laps. Keegi ei saa jõuda oma selfini, kui ta ei ole suhetes kaasinimestega ja vastupidi. Inimese isiksuse peamiseks eesmärgiks ongi jõudmine selfini. Iga inimene peab oma selfi ära desifreerima. Jungi arvates tähendab see seda, et iga inimene peab leidma oma individuaalsuse, kordumatuse ning peab seda tajuma. Selleks, et jõuda selfini, peab inimene saama aru oma persoona poolest, teadvustama varju ning animat/animust ja alles seejärel võib jõuda oma tegeliku mina ja ainulaadse individuaalsuse tajumiseni. Jumal inimeses endas ei tähenda religioosses mõttes Jumalat, vaid see on pigem inimese usk, mis aitab tal elus orienteeruda. Iga inimene peab leidma oma enda elu usu. Ta ongi nagu isiksuse kõige olulisemaks arhetüübiks, kuna see on isiksuse arengu lõppeesmärk.
Seepeale langeb naine depressiooni. Ta mõistab oma tundeid, sest ta teab, et abielu purunemine teebki meele kurvaks. Selle näite puhul oli tegemist konkreetse valusa, stressi tekitava sündmusega (lahutus). Kuid sageli vallandavad depressiooni hoopis ebamäärasemad olukorrad. Toon näiteks abielumehe, kes on hakanud aegamööda tundma, et naine kaugeneb temast. See ei juhtunud äkki, kuid kujutab endast siiski kaotust. Nagu sellisel puhul tavaline, hakkab mees tajuma, et tema suhtest naisega "on midagi puudu", ning see vallandabki depressiooni. Teisisõnu: depressiooni psühholoogiline vallandaja võib olla äkiline ja ilmne või järkjärguline ja varjatum. Kuid igal juhul on päästikuks konkreetne elumuutus - kas siis inimsuhetes, eluviisis või töös. Psühholoogilise depressiooni teine tunnus on see, et sümptomid on puhtalt psühholoogilised/emotsionaalsed. Inimese bioloogilisele funktsioneerimisele
annaabi.ee 
