Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapse anatoomia füsioloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elukuu, kooliiga, verekaotus, infektsioon, piimahambad, hammast, füsioloogia, prenataalne, vastsündinu, imikuiga, väikelapseiga, eluaastat, eelkooliiga, veresoonkonna, löögisagedus, vererõhk, ringvool, 50ml, hapnikusisaldus, hingamiselundkond, hingamisteed, kitsad, lühikesed, levida, kopsutoru, infektsioonid, kopsud, ebaküpsed, hingamislihasVASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline
Padovas. Oma kogemuste varal kirjutas ta rikkalikult ja hästi illustreeritud teose "Seitse raamatut inimkeha ehitusest". Vesalius oli see, kes parandas ka Galenose rohked eksimused, põhjendades seda sellega, et Galenose õpetus põhineb peamiselt loomade 2 anatoomial ja ei ole seega õige. See kõik oli niivõrd uudne ja harjumatu, et kutsus esile arstide ja anatoomide hulgas segadust ja isegi raevu. XVII sajandil avastas William Harvey (1578-1657) vereringe. See oli tol ajal anatoomia ja füsioloogia suurimaks avastuseks. Samasse sajandisse jääb ka mikroskoobi kasutusele võtmine anatoomilistes uurimustes. Sellest alates täiustuvad uurimismeetodid ja avastatakse üha uusi ja uusi organeid ja süsteeme. 1.2. Inimese asukoht zooloogilises süsteemis, tema spetsiifilised tunnused ja põlvnemine. (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 18) Loomariigi süstemaatiline ja võrdlevanatoomiline uurimine on näidanud, et inimene
3. kilpnäärme ületalitlus 4. neerupealiste koore ületalitlus, mis omakorda võib põhjustadada suguhormoonide liigse produktsiooni (vt 2.punkt) Kasvu võivad mõjutada ka: 1. Pärilikud faktorid – vanemate pikkus 2. Sotsiaalsed faktorid – toitumine ja hügieen, õpetamine ja kasvatus (nii füüsilises kui vaimses mõttes), suguline küpsemine B. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine. 1. Kasv – vastsündinu keskmiselt 50 cm, 1 aastaselt 75 cm. Esimese kahe elukuuga lisandub 3 cm kuul, 3. Ja 4. Elukuuga 2,5 cm kuus, 5-8.elukuuga 2 cm kuus ning 9- 12.elukuuga 1,5 cm kuus. Teisel eluaastal +10 cm, 3. +8 cm, 4-5. +6 cm. Kuni puberteedi alguseni on pikkuse orienteeruv valem H= 75+ (5cm x vanus aastates) 2. Kaal – vastsündinu keskmiselt a. Poisid 3200-3500, tüdrukud 3000-3300g b. Liiga suur sünnikaal ei tarvitse sugugi positiivne olla c
3) kilpnäärme ületalitlus 4) neerupealiste koore ületalitlus, mis omakorda võib põhjustadada suguhormoonide liigse produktsiooni (vt 2.punkt) Kasvu võivad mõjutada ka: 1) Pärilikud faktorid – vanemate pikkus 2) Sotsiaalsed faktorid – toitumine ja hügieen, õpetamine ja kasvatus (nii füüsilises kui vaimses mõttes), suguline küpsemine 2. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine. 1) Kasv – vastsündinu keskmiselt 50 cm, 1 aastaselt 75 cm. Esimese kahe elukuuga lisandub 3 cm kuul, 3. Ja 4. Elukuuga 2,5 cm kuus, 5-8.elukuuga 2 cm kuus ning 9-12.elukuuga 1,5 cm kuus. Teisel eluaastal +10 cm, 3. +8 cm, 4-5. +6 cm. Kuni puberteedi alguseni on pikkuse orienteeruv valem H= 75+ (5cm x vanus aastates) 2) Kaal – vastsündinu keskmiselt a. Poisid 3200-3500, tüdrukud 3000-3300g b. Liiga suur sünnikaal ei tarvitse sugugi positiivne olla c
1. Mõju südamele pidurdav, südame tegevus aeglustub ja kokkutõmbed nõrgenevad. Ja kui on tugev ärritus, siis südame tegevus võib seiskuda. 2. Seedenäärmete tegevus intensiivistub ja seedeelundite motoorika samuti. Parasüpaatikus loob seedimiseks soodsad tingimused. 3. Silmaava ehk pupill aheneb tänu pupilli ahendaja lihase kokkutõmbele. 4. Kusepõie tühjenemise faas põie seinalihased tõmbuvad kokku, sulgurlihased aga lõtvuvad. Vere füsioloogia 1. /seda osa saab raamatust!!/ Veri on sisekeskkonna 1 osa. Verd on täiskasvanul keskeltläbi 5 liitrit ja see koosneb vereplasmast ja vormelementidest. Plasma ja vormelementide suhet nimetatakse hematokritiks. Normaalselt on on plasmat rohkem (55-60%) , vormelemente (45-40%). Vormelemendid ladestuvad 24 h jooksul ise. Plasma jääb peale kollaka vedelikuna. Kui plasma ja vormelementide omavaheline suhe muutub, siis muutub ka vere viskoossus.
eelnevat I II 1) Imik (kuni 1 e.a) 1) Viljastumine 2) Väikelaps (1-3) 2) Sünd (1/1,5 (kõnd)) 3) Mudilane (3-5) 3) Väikelaps (1-3) 4) Koolieelik (6) 4) Koolieelik (3-6) 5) Noorem kooliiga (7-11/12) 5) Noorem kooliiga (6-12) 6) Murdeiga (11/12 - 13/14) 6) Murdeiga (12-20) 7) Nooruk (15-18) 7) Noorus (20-40) 8) Noorus (18-25) 8) Keskiga (40-65) 9) I küpsusiga (25-36) 9) Vanadus (65....) 10) II küpsusiga (36-55) 11) Vanadus (55....) Nooruse näited: Kenniston 20-30 Bühler 15-25 Jung 12-40 Põhiküsimused
motoorne areng ehk motoorsete oskuste omandamine (kõndimaõppimine) kognitiive areng ehk intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, abstraktne mõtlemine) sotsiaalne areng ehk muutused viisides, kuidas suheldakse teistega (~3 aastaselt mõistab laps, et teine laps on ka inimene) Arengu periodiseerimiseks on 2 klassikalist lähenemist. 1) 1. Algab imikueast 2. Maimikuiga, 1-3 3. Mudilane, 3-5 4. Koolieelik, 5-7 5. Noorem kooliiga, 7-11/12 6. Murdeiga, 11/12-13/14 7. Noorukiaeg 15-18 8. Noorus, 18-25 9. Küpsusiga I, 25-36 10. Küpsuaiga II, 33-55 11. Vanadus, 55-... 2) 1. Algab viljastumisest 2. Sünd kõndimahakkamine 3. Koolieelik, 3-6 4. Noorem kooliiga, 6-12 5. Murdeiga, 12-20 6. Noorus, 20-40 7. Keskiga, 40-65 8. Vanadus, 65-... Arengut jaotatakse kaheks protsessiks:
Hingamiselundite iseloomustus. Olulisemad hingamisteede infektsioonid. Hingamiselundid moodustavad hingamisteed ja kopsud. Hingamisteede hulka kuuluvad: ninaõõs, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. Neelu kaudu toimub ülemiste higamisteede ja seedekanali algosa kooskõlastatud tegevus. Infektsioonid: nohu e. riniit- nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli sammaegselt neelupõletikuga. Sagedasemaks põhjuseks mõni 200 rinoviirusest. Kaariese kõrval levinuim infektsioon maailmas. Ninaneelupõletik e. Nasofaringiit- äge ja väga nakkav viirushaigus. Iseloomulik ninakinnisus, -vesisus, tundlik ja valulik neel, väike palavik. Kestvus 1-2 nädalat. Parim ravi kodune voodi ja hoolitsus. Väldi kätlemist, kasuta ühekordseid taskurätte. Kurgumandlite põletik e. Tonsilliit- sagedasemaks tekitajaks streptokokk, alla 3a. ka viirus. Punetav neel, tonsillid tursunud, katud tonsillidel, neelamine
Ta jagas mateeria omadused kahte liiki: 1. Objektiivsed ehk matemaatilised. 2. Mitteobjektiivsed nt värvus, lõhn, temperatuur ei saa katsuda. Ülistas oma ideid ja tsiteeris vastaseid haruharva. Säärane kirjutusviis tegi tema ideede ümberlükkamise keeruliseks. Info maailmast saadakse aistingute kaudu (meelte kaudu). Tunnetusteooria põhitees mõistuses ei ole midagi mida varem ei ole olnud meeltes. Meeleline kogemus on kõikide teadmiste allikas. Tabula rasa idee- vastsündinu mõistus on valge paberileht, millele keskkond ja kogemused kirjutavad lapse elu. · Assotsiatsioonid e seoste tekkimine. Koer hammustab- ohtlik- ei lähe torkima. Paljud tunded ja mõtted arenevad läbi assotsiatsioonide. Assotsiatsioone on võimalik luua. Küünlavalgus võib seostuda paljude asjadega: jõulud, romantika, elektrit ei ole.. · Kordamine- palju inimese käitumises tuleneb kordamisest. Kordamine viib harjumiseni. Nt hambapesu
Kui tahetakse rohkem välja hingata, kasutatakse lihaste abi (sisemised roietevahelised lihased, kõhulihased). 2. Hingamismaht – õhuhulk, mis jõuab kopsudesse ühe sisse- ja väljahingamisega. Sissehingatava õhu maht suurem, kui väljahingamisel, sest O2 omistatakse rohkem, kui suudetakse CO2 väljutada. Väljahingamismaht rahuolekul 500-600ml. (VT - sissehingamismaht) Hingamissagedus – mitu korda minutis hingatakse. Lastel suurem (laps: 20-30; väikelaps: 30-40; vastsündinu: 40-50), kui täiskasvanutel (10-18), sest nende süda ja kopsud väiksemad. (f) Kopsude minutiventilatsioon – õhuhulk, mis läbib kopse 1 minuti jooksul. VE= VT * f (l/min) 3.Surnud ruum ja selle tähtsus organismis Kogu sissehingatav õhk ei osale gaasivahetuses, sest osa õhku jääb surnud ruumi. Koosneb: 1) anatoomiline surnud ruum – õhk, mis jääb ülemistesse hingamisteedesse (nina- ja neeluruum, hingetoru, hingamisteed kuni terminaalsete bronhideni).
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM SKELETISÜSTEEM Osteoloogia õpetus luudest Sündesmoloogia õpetus luude ühendustest Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid, mis kokku moodustavad luustiku. Luustiku ülesanded: · kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile · siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine) Luude ehitus: · keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt) · 2 erinevat piirkonda: kompakta (plinkollus) tihe väline pinnakiht spongioosa (käsnollus) käsnataoline siseosa · luukoe pinda katab: liigesekõhr ligesepindadel periost paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal endost õrn
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused
Põselihased: aitavad toitu mälumise ajal hammaste vahel hoida, suud avada, sulgeda: 1. põselihas M.BUCCINATOR 2. suusõõrlihas M.ORBICULARIS ORIS a vab ja sulgeb suu. Jt. HAMBAD DENTES (hammas DENS) HammastusDENTITSIOON Hammastef unktsioon: toidupala peenestamine - mida peenestatum toit, seda paremini tulevad seedefermendid toime toitainete lammutamisega, imendumiseks sobivate ühenditeni. ● Inimesel on kaks dentitsiooni: piimahambad ja jäävhambad ● Moodustavad ülemise ja alumise hambakaare ● HAMBUMUS - ülemise ja alumise hammaskaare suhe - normaalne hambumus: ülemised hambad ületavad alumisi ⅓ ulatuses. Jäävhambaid - ühel kaarepoolel 8, kokku 32 1) lõikehambad INSISIIVID 2 (ph 2) DENTES INCISIVE toidu läbilõikamiseks 2) silmahammas KANIIN 1 (ph1) DENS CANINUS toidu haaramiseks/murdmiseks
munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurofüsioloogia - närvisüsteemi funktsioneerimine ja mõju organismile 5) endokrinoloogia hormoonide ja nende mõju uurimine 6) immunoloogia 7) rakufüsioloogia 8) kardiovaskulaar(jne)füsioloogia 9) võrdlev füsioloogia 10) loomafüsioloogia jne Organismi struktuuri ja funktsioneerimise tasemed: · Molekulaarne tase · Rakuline tase · Koeline tase · Organi tase · Organismi tase
organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. · Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Vere hüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikooli füsioloog A. Schmidt, kelle esimese sellealased tööd ilmusid 1861...1862 Alexander Schmidt baltisaksa päritolu eesti füsioloog, meditsiinidr.,prof. Lõpetas TÜ. Oli veterinaariakooli õppejõud, TÜ füsioloogia kateedri juhataja, arstiteaduskonna dekaan, 85-90 TÜ rektor. Lõi maailmakuulsa vere hüübimise fermentatiivse teooria, pani aluse kliinilise hematoloogia ja vereülekande edenemisele. Temalt pärinevad vere hüüvistajate nimetused ,,protrombiin" ja ,,trombiin". Hüübimise põhietapid: · Kui endoteel on vigastatud, puutuvad trombotsüüdid sidekoes oleva kollageeniga kokku ja aktiveeruvad, kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge
organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. · Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Vere hüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikooli füsioloog A. Schmidt, kelle esimese sellealased tööd ilmusid 1861...1862 Alexander Schmidt baltisaksa päritolu eesti füsioloog, meditsiinidr.,prof. Lõpetas TÜ. Oli veterinaariakooli õppejõud, TÜ füsioloogia kateedri juhataja, arstiteaduskonna dekaan, 85-90 TÜ rektor. Lõi maailmakuulsa vere hüübimise fermentatiivse teooria, pani aluse kliinilise hematoloogia ja vereülekande edenemisele. Temalt pärinevad vere hüüvistajate nimetused ,,protrombiin" ja ,,trombiin". Hüübimise põhietapid: · Kui endoteel on vigastatud, puutuvad trombotsüüdid sidekoes oleva kollageeniga kokku ja aktiveeruvad, kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45
................................68 LAPSEOOTAMISE AEG.........................................................................69 Rasedusaegne ema/isa areng................................................................................70 Sünnituskogemus......................................................................................................72 Sünnituse järgne periood..........................................................................................73 Loode ja vastsündinu................................................................................................76 Mõned probleemid, mis on seotud vastsündinutega.............................................79 VÄIKELAPS 03 AASTANE....................................................................81 Väikelapse arenguülesanded....................................................................................81 Maailma suhtumise sünd............................................................
ÜLESANDED: valmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime. Sülg sisaldab ensüümi, mille toimel algab suuõõnes suhkrute seedimine. Neutraliseerib happeid/puhastab hambaid. 74) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 75) Hamba ehitus Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude – säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. 20
Head õppimist! Raul Adlas toimetaja 3 SISUKORD Erakorralise meditsiini tehniku eetikakoodeks…………………….……………………………… 10 1. Sissejuhatus meditsiiniterminoloogiasse .................................................................................. 11 1.1. Meditsiinilised oskussõnad .............................................................................................. 12 2. Anatoomia ja füsioloogia alused .............................................................................................. 19 3. Inimkeha funktsionaalsed süsteemid ............................................................................................ 25 3.1. Liikumis- ja tugiaparaat ........................................................................................................ 25 3.1.1.Skelett ............................................................................................
39 V KONTROLLTÖÖ (SISEELUNDID) 67) Nimeta seedekanali osad? Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 40 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude – säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud
V KONTROLLTÖÖ (SISEELUNDID) 67) Nimeta seedekanali osad? Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 40 68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis?
lihaskude.Lisaks vegetatiivsetele eluprotsessidele (esinevad ka taimedel nt toitumine, hingamine jm) võimaldab erutuvus animaalseid talitlusi, sh. looma aktiivset liikumist, keerukat organismisisest regulatsiooni, meeletalitlust ning otstarbekat käitumist kuni mõtlemiseni. Kui etoloogia ja zoopsühholoogia uurivad erutuvusel baseeruvaid seaduspärasusi eeskätt looma välise käitumise järgi, siis füsioloogia keskendub erutuvust kandvate struktuuride (nt. rakumembraani, närvi- ja lihaskiu, aju ja meeleelundite) talitlusele. 16. Membraanipotensiaal ja selle teke. Membraanipotensiaal on olemas kõigil elusrakkudel. Membraanipotensiaali ajal toimub K+ spontaanne difusioon rakust välja ja Na+/K+ pumba töö(Na+/K+ pump - 3Na+ viiakse välja ja 2K+liigub raku sisse). Raku sees K= 140 mM/L. Väljas pool rakku K= 4mM/L. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
hindamine - Logopeediline uuring - Küsimustikud – EEK, lapsevanemate, autismi küsimustikud, SNAP-IV (ATH) Multidimensionaalne diagnoos - Kust probleemid alguse saavad - Kuidas sõpradega suhtlemine on - Kas probleeme on väljaspool kooli/pere - Peab olema võimalikult objektiivne, rohkelt infot vaja selleks Vaimse tervise häirete põhjused Bioloogilised - Geneetika - Infektsioonid - Ajukahjustused - Prenataalne kahjustus Psühholoogilised - Emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne trauma - Lein - Hüljatus - suhtlemisraskused Keskkonnast lähtuvad, sotsiaalsed. - Lein - Enesehinnang - Ainete kuritarvitamine Aju areng algab sünnieelsel ajal ja kumuleerub. Erinevad sümptomid ja isiksusejooned ja ka geenid muutuvad ajas. Majanduslik toimetulek – mida madalam majanduslik toimetulek seda rohkem vaimse tervise häireid Lapse eluetapid - Prenataalne -8. elunädal
tuvastas need kopsudes. Pani punkti Harvey vereringe põhimõttele. 1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 1660) prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 1894) formuleeris teooria verehüübimise kohta. *F.H. BIDDER (1810 1894) - kirjutas koos eelnimetatuga 1852 "Seedemahlad ja ainevahetus". Tegi kindlaks, et inimese maomahl sisaldab soolhapet. II AINEVAHETUSE FüSIOLOOGIA · Ainevahetuse olemus ja üldine regulatsioon. Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus. AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolismil moodustuvad toitainete omastamise e. assimilatsiooni (orgaaniliste ainete süntees)
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.
............................................... 117 SPORDI ORGANISATSIOONILINE ALUS, SPORDI REGULEERIMISE VORMID. Toomas Tõnise ...........................................................................123 4 NB! LÜHIÜLEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSEST VAHUR ÖÖPIK INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Inimese anatoomia on õpetus inimorganismi ehitusest, füsioloogia aga käsitleb selle talitlust. Anatoomia ja füsioloogia harusid, mis tegelevad haige Spordifüsioloogia organismi uurimisega, nimetatakse vastavalt patoloogiliseks anatoomiaks ja on teadusharu, mis patoloogiliseks füsioloogiaks. Terminit "spordianatoomia" üldiselt ei kasutata, uurib organismi ta- spordifüsioloogia on aga selgesti piiritletav füsioloogia haru, mis käsitleb litlust kehalisel tööl
(pooldumine, pungumine, rakise tükk, risoomid, mugulad, sibulad, varre-ja lehetükid). Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). 5. Arenemine ja kasvamine. Jagatakse otseseks ja kaudseks. Otsene areng on roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Moondeline areng on selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite; konn. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut. 6. Stabiilne sisekeskkond. Organismid jagatakse kõigu- ja püsisoojasteks. Homöotermia ehk püsisoojasus on võime teatud selgroogsetele (linnud ja imetajad)
Ja frontaalsagaras on...o5 min. Tähelepanu ja täidesaatvad funktiskoonid (ehk planeerimine), kõne, ruumitaju ja Epifüüs on käbinääre, mis pidurdab pubertdeeiarengut, et see ligia vara poleks ja 2) orienteerumine, sensoorne pool ja...(15) kontrollib ööpeävarütmi. Pärilikkus, keskkond, prenataalne aeg on üliolulised tegurid! Oleks hea, kui ema oleks kodus Käed ei liigu, pöörata raske, kõnnib aeglaselt – ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustuse lapse 3 esimese eluaastani. Õpi ja loe ja ole mõnus kui jääd rasedaks: arenda ennast, see näitajad. Treemori puhul tehakse nt ajusüvastimulatsiooni. arendab ka sinu enda last!! + ära solvu lapse peale (ära riku ka sellega enda närve!)
6. esteetilised vajadused (vajadus luua ja tajuda ilu) 7. eneseaktualiseerimise vajadused (oma eelduste arendam ja energiavarude kasutam) Eneseteostuse mõõdikuks on „peak experience Vajaduste teooriad: 1) ERG teooria 2) 2-faktori teooria (Frederick Irving Herzberg) – Hügieenifaktorid; Motivatsioonifaktorid 3).Motivatsiooni teooriad… 1. Aktivatsiooniteooria – üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 2. Humanistlik motivatsiooniteooria – üritab ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 3. Kognitiivne lähenemine – küsitakse, et millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Saavutusvajadus – seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi. 4).Instinktide teooriad 5).Kognitiivsed teooriad 6)Õppimise teooriad:
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
annaabi.ee 
