Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "LAPSE AGRESSIIVNE KÄITUMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
agressiivsus, vägivald, krips, emotsioon, emotsioonid, karistus, juul, tahtlik, peegel, empaatia, sotsiaalsus, tahtmatu, rõõm, kuule, enesekontrolli, alandamine, lasteaed, kiusamise, kiusamine, juhtumisi, reaktsioon, öelnud, käitumislaad, pehmed, sobivas, kurbus, rakenduskõrgkool, sotsiaaltöö, õppetool, mõdriku, kohtame, jaolt, sünnipäraneLÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MILLINE VÕIKS OLLA KÄITUMINE AGRESSIVSE KLIENDIGA Referaat Juhendaja: Mari Viik Mõdriku 2014 SISSEJUHATUS Juba ammustest aegadest peale on suured mõtlejad murdnud pead küsimuse kallal, millest võib olla tingitud agressiivsus. Agressiivsus on raskeim sotsiaalse arengu hälve nii tagajärgete poolest kui ka seepärast, et tavaliselt viitab see mingile suuremale arenguhälbele. Agressiivsus osutab, et sotsiaalsusega seostuvad ideaalid ja eesmärgid on jäänud saavutamata( Keltikangas- Järvinen, L.1992). Kergekujuline agressiivsus osutab, et sotsiaalsed õpingud on olnud puudulikud, lapsele ei ole küllalt selgesti öeldud, mis on õige ja mis on väär
Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Tiina Tedder AGRESSIIVNE LAPS JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Helin Puksand Tallinn 2010 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus 4 Mis on agressiivsus? 4 – 6 Agressiivse lapse iseloom ja käitumine 6 – 8 Agressiivsuse põhjused 8 – 10 Kuidas agressiivsuse väljakujunemist ära hoida? 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud allikad Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate lapse arenguhäirest, agressiivsusest. Referaat annab vastuse järgnevatele küsimustele: mis on agressiivsus?, kuidas käitub agressiivne laps?, mis on sellise käitumise põhjused
AGRESSIIVNE KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Kaidi Hallik Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... .......................2 Agressiivsuse teooriad ............................... .............................................................................3 Sünnipärane agressiivsus .......................................................................................................3 Frustratsiooniagressiivsuse hüpotees ............................................ .......................................4 Agressiivsus kui õpitud abitus ................................................................................................5 Agressiivsuse keskkonnategurid.................................................... .....................................
Agressiivne laps raamatu kokkuvõte Autor: Liisa Keltikangas-Järvinen Lende Saluvee EKL1-kõ Soome teadlane Liisa Keltikangas-Järvinen käsitleb oma raamatus lapse sotsiaalset arengut ja seda takistavaid mõjureid, millest tähtsaim on agressiivsus. Autor juhib tähelepanu sellele, et agressiivsus ei ole sünnipärane nähtus. Agressiivsus on eesmärgi saavutamise vahend neil inimestel, kes on kaotanud lootuse muul viisil eesmärgile jõuda. Selle raamatu eesmärk on rääkida lapse sotsiaalsest arengust ja arenguhälvetest, ennekõike agressiivsusest ning sellega kaasnevast nartsissistlikust iseloomuhälbest. Raamatu autori soov on pakkuda kasvatajale nii psühholoogiaalaseid teadmisi lapse sotsiaalse arengu ja selle suunamise
Pseudoagresiivsus – käitumisviis, millega tehakse teistele kahju tahtmatult. See on agressiivsus, mis tuleneb enese vajadustest ja seda ei sada tavaliselt negatiivsed tunded teiste vastu. Pseudoagressiivsust saab jagada juhuslikuks, mänguliseks ja instrumentaalseks. Kaitseagressiivsus – eesmärgiks pole purustada vaid säilitada (elu, vabadus, tervis, vara). Käirumisviis, kus püütakse teist kahjustada, et ta ei saaks indiviidi edasi ohustada. Konformne agressiivsus – tähendab erinevaid agressiivse käitumise viise, mis ei ole tingitud käituja soovist, vaid käsust nii toimida ( kas juhi otsene käsk või 6 grupiliikmete väljendatud soov). Näiteks noorte kamba liige võib lüüa süütut möödakäijat kuulekusest kamba pealikule. Kuritahtlik agressiivsus – teistele tahtlik liigategemine, millega kaasneb sageli rahulolutunne (nt sadist naudib teiste valu). Kuritahtlik agressiivsus võib olla
Kasvatustöö ja probleemid HTPK.02.101 Probleemsituatsiooni analüüs Valitud seletuskirjas ilmneb selgelt, et tegemist on käitumisprobleemiga. Liigituse järgi kuulub seesugune käitumine agressiivsuse alla. Sõna agressiivsus tuleneb ladina keelsest sõnast ,,agressio", mis tähendab peale tungimine. Psühholoogilises sõnastikus aga: motiveeritud destruktiivne käitumine, vormidele ja reeglitele mitte vastav käitumine ühiskonnas, tuues kaasa füüsilist ja moraalset kahju inimestele, kahjustades ka rünnatavaid (elus ja elutuid) objekte. Kaklemise kui agressiivse käitumise ilmnemise protsent probleemsete indiviidide puhul on 66%
Tallinna Ülikool Terviseteaduste- ja Spordi Instituut Agressiivsus spordis. Koostaja : Polina Tajurskaja Rühm : TK-3kõ Juhendaja : Joe Noormets Tallin 2010 Agressiivsus ja sport. Agressivsuse problem spordis omab praktilise tähenduse. Paljud treenerid ja sportlased peavad agressivsust oluliseks edusaavitamise viisiks. Teoreetikud
Pseudoagresiivsus käitumisviis, millega tehakse teistele kahju tahtmatult. See on agressiivsus, mis tuleneb enese vajadustest ja seda ei sada tavaliselt negatiivsed tunded teiste vastu. Pseudoagressiivsust saab jagada juhuslikuks, mänguliseks ja instrumentaalseks. Kaitseagressiivsus eesmärgiks pole purustada vaid säilitada (elu, vabadus, tervis, vara). Käirumisviis, kus püütakse teist kahjustada, et ta ei saaks indiviidi edasi ohustada. Konformne agressiivsus tähendab erinevaid agressiivse käitumise viise, mis ei ole tingitud käituja soovist, vaid käsust nii toimida ( kas juhi otsene käsk või grupiliikmete väljendatud soov). Näiteks noorte kamba liige võib lüüa süütut möödakäijat kuulekusest kamba pealikule. Kuritahtlik agressiivsus teistele tahtlik liigategemine, millega kaasneb sageli rahulolutunne (nt sadist naudib teiste valu). Kuritahtlik agressiivsus võib olla spontaanne ja ettekavatsetud
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud
.." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgistab ära sellist tahtlikku käitumist, mille all on alateadlikud defektid, keelatud mõtted ja allasurutud emotsioonid. Sellega toimetulekus ei sobi karmistamine, sest siin tuleb lastel lasta vabalt väljendada, kõike mis on psüühikas allasurutud. Aitab selle teistmoodi vahenditega väljatoomine. Aggression - ehk agressiivne käitumine. Tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine. Siin eristatakse agressiivse käitumise all (1) avalikku (füüsiline ja otsene) ja (2) varjatud (tahtlikult grupist välja viskamine, sünnipäevale ei kutsu) agresiivset käitumist. Kätkeb ka
............................................................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................................................10 Kirjandus...............................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Viha on loomulik ja tugev emotsioon. See on nördimus, millele võib järgneda enesekontrolli kaotus ja agressiivne reaktsioon. Oluline on ise õppida viha väljendama ja õpetada selle väljendamist ka emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilastele. Just neil võib negatiivsete emotsioonide väljendamine raskusi valmistada, sest nad kalduvad tegutsema impulsi ajel, mõtlemata tagajärgedele. Referaadi eesmärk on analüüsida vihastumist, selle väljendamist ja erinevate vahendite
Patoloogia Kui skisoidsed jooned on väga tugevad, siis nad on külmad inimesed. Neil puudub empaatiavõime. Nad ei suuda asetada end teiste inimeste olukorda. Nad võivad ka saata korda selliseid tegusid ilma mingi süümepiinata tänu sellele, et nad ei taju teise inimese emotsiooni või valu, mis see võib endaga kaasa tuua. Seksuaalkurjategijad on väga tihti skisoidsete joontega. Agressiivsus Skisoidse inimese agressiivsus meenutab lapse agressiivsust. Väikelapsel on tihtipeale hirm. Hirm ja agressiivsus on omavahel seotud. Näiteks ebamugavustunne lapsel on seotud agressiivse reaktsiooniga, mis kõige lihtsamal kujul on sihiti karjumine. Hiljem jalgade trampimine, uste paugutamine. Lapselik agressiivsus ei ole konkreetselt kellelegi suunatud, vaid see on lihtsalt väljendatud agressiivsus. See vallandub ebamugavustunde baasil. Skisoidse inimese agressiivsus ei ole ka tihtipeale teistele suunatud
muud. Kui lähtuda käitumise eesmärkidest, siis alistuv käitumine oin mitmetes situatsioonides õigustatud. Samuti ei tähenda enese huvide teadlik ohverdamine teistele tingimata seda, et selline alistuja oleks õnnetu või tahulolematu. Agressiivse käitumise puhul kahjustatakse teiste huve ja rikutakse teiste õigusi. Tänapäeva tavaelus peetakse sellise käitumise alla füüsilist vägivalda, sõimu, karjumist või teiste alandamist. Mõnikord ei pruugi agressiivsus määratleda mitte niivõrd väljendusviisis kuivõrd käitumisviisis. Agressiivsus on teise isiku tahtlik kahjustamine või haavamine. Agressiivsus on suhtlemis- ja käitumisviis, mis ei arvesta ligimese heaolu ega õigusi. Agressiivsuse tagajärjeks võib olla teise hingeline, vaimne, füüsiline või majanduslik kahjustamine või isegi hävitamine. (Lehtsaar). Agressiivne käitumine kujutab endast sagedasti sundi teise suhtes. Seega tuleb agressiivse käitumise
teisi funktsoone segaks Kas loomad matkivad? - Rizzolati – esmalt täheldatud makaakide ventraalse premotoorse aju osas aktiveeruvad peegelneuronid kui sooritab eesmäripärase käitumise, ka siis kui vaatab kedagi sama asja tegemas Matkimine on sotsiaalses mõttes vajalik sest see on suhtlemise osa. Empaatia - Maurer – psühholoog on empaatilisem kui matkis nende jalgade ja käte asendit - Jackson – empaatia pole üksüheselt teise inimesse seisund täpne mõistmine ja sotsiaalsel käitumisel on olemas oma närviesindused ajus - Platek – nakkuslik haigutamine seondub aju senesekohasuse ja enese tajumise piirkondadega Kuidas eesmärk võib eneseregulatsiooni mõjutada? Motivatsioon sotsiaalpsühholoogias Eesmärgid pärinevad sotsiaalkognitiivsest lähenemisest. Eesmärgi ja väärtuse eristamine – eesmärk on tahan minna elu jooksul korra pariisi;
vormivad lapsi vähemalt kuni kümnenda eluaastani. Sel ajal pannakse alus täiskasvanuea võimetele. Nende arenguks, vajab laps oma fantaasiarikkuse väljaelamiseks vaba ja spontaanset mängu. Kuid teleri ette tardunud laps ei saa maailmast reaalseid teadmisi, mistõttu areneb tal väiksem lugemisvõime, piiratum võime eristada tegelikkust fantaasiast, kesisem kujutlusvõime, pelglik maailmanägemus ning suurem rahutus ja agressiivsus. Praksisele tuginedes toob Teeäär välja, et võrreldes 20 aasta taguse ajaga on tänastel lastel oluliselt nõrgenenud suutlikkus jälgida kõnet ja etteloetavat teksti. Kraav nendib ekspertintervjuus, et väga palju räägitakse tänapäeva lapse keskendumisvõime vähenemisest ja enamasti peetakse selle põhjuseks kasvatusvigu. (Oja, 2011, 14.) Tema arvates ,,üks viga on täiesti kindlasti see, et last õpetatakse väiksest peale
klassikoosolekud Distsiplineerimine suunab, juhendab ja õpetab lapsi Väga tähtis on keelekasutuse korrigeerimine Distsiplineerimiskava on teadvustatud sekkumisviiside raamistik Korralduste esitamine lühidalt, tervavalt ja tähelepanu nõudvalt Vältida paljusõnalisust Hoiduda tähelepanu otsivate laste liigsest teenindamisest Mitte kasutama sarkasmi, halvustamist ja häbistamist Tegelemine probleemse käitumisega lastega Mis on agressiivsus? Agressiivsus tähendab pealetükkivust, löögivalmidust. Seega ei ole tegemist algselt täiesti negatiivse mõistega. Tänapäeval mõistetakse aga agressiivsuse all käitumist, mis on suunatud kellegi kahjustamisele. Mõned lapsed õpivad, et agressiivne viha annab ,,kiireid tulemusi'' ning võib viia tähelepanu kõrvale isiklikult vastutuselt. Laste viha välja elamist on raske kontrollida ning see võib õpetajate jaoks vägagi häiriv
rangemat kontrolli. Autoritaarne distsipliin näeb ette, et probleemid lahendatakse ilma aeganõudvatesse peensustesse laskumiseta, nagu seda on lähem tutvumine oma laste mõtete, tunnete ja konfliktide olemusega. Diktaatorliku stiiliga käib sageli kaasas oht, et vägivallatseja tajub oma lapsi isikliku omandina, millega ta võib teha kõike seda, mis tal parasjagu pähe tuleb. Lisaks sellele, et liigne rangus ja empaatia puudumine laste suhtes on juba iseenesest kahjulikud, on need ka otseselt seotud laste väärkohtlemise ohuga. 5 Vägivallatsejad tegelevad üldjuhul lastega vähe ja kipuvad neid hooletusse jätma ja nende suhtes vähem füüsilist lähedust üles näitama kui mittevägivaldsed vanemad. Suur osa seni avaldatud uurimusi viitab sellele, et vägivallatseja puhul on oht, et nad oma
Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi. Tähtsamad on persona, vari, anima-animus, self, ego. Pilet 6. Arhetüübid. Arhetüüp ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või see, mis neid tingib. Kujutlused, emotsioonid. Psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindlasse vormi. Persona ,,mask". See, milline inimene näib endale ja teistele, et oma eesmärke saavutada. See, millisena ta näib kasulik. Tõelise mina moonutus. Mida tugevam persona, seda enam tõeline isiksus taandub
3 3. Ülevaade agressiivsuse teoreetilistest käsitlustest Agressiivsuse teoreetilised käsitlused varieeruvad sõltuvalt sellest, milline teadusharu seda teemat on käsitleda võtnud. - sotsioloog näeb põhjusi sotsiaalsetes suhetes - geneetik leiab pärilikke faktoreid - psühholoog näeb põhjusi inimese psüühikas Mõisted agressiivsus ja vägivald on defineeritud sadadel eri viisidel, kitsamalt või laiemalt. Agressiivsus on laiem mõiste kui kuritegevus. Agressiivsuse teooriate üldine klassifikatsioon: Bioloogilised teooriad Need on teooriad, mis oma lähtekohalt on bioloogilised ning mis sisaldavad etoloogilisi, sotsiobioloogilisi ja arengulisi lähenemisi ning kommenteerivad füsioloogilisi faktoreid, mis mõjutavad agressiivsust: - etoloogilised teooriad: K
Abnormal Ebanormaalne parem Anormaalne. Kas kvalitatiivselt või kvantitatiivselt normist kõrvale kaldumine. Kui kvalitatiivne arengunormist kõrvale kaldumine. Teame, mis vanuses teatud lapsed teatud arenguastmeid läbivad. Kui sellele ei vasta, siis on kvalitatiivne erinevus selle poolt. Teisena võib normina võtta statistilist keskmist kvantitatiivne. Kasutatakse psühholoogias ja psühhiaatrias. Acting out behavior ei ole teadvustatud. See pole tahtlik. konkreetne üks agressiivse käitumise eriviise, erivorme. Eesti keelde ei tõlgita. Vaenulikkus teiste inimeste suhtes agressiivse käitumisega,mis tuleb sellest, et põhjuseks on keelatud surutud mõtted, mahasurutud emotsioonid. Need selle all, et indiviid teiste suhtes käitub, väljendades agressiooni. Nt 3-a õde lööb 3-a venda, sest arvab, et ema armastab venda rohkem kui teda. Nt 6-a laps räägib isale vastu, sest all emotsioon, et ta ei pea isa autoriteediks
KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT ERI- JA SOTSIAALPEDAGOOGIKA OSAKOND KÄITUMISHÄIRED Referaat Juhendaja: Ene Varik 2008 SISUKORD. 1.KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. 2.MIS ISELOOMUSTAB EMOTSIONAALSE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LAPSI. 3.HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED. 4.KASVATUS KOLLEKTIIVIS. 5.KOOSTÖÖ. 6. KASUTATUD KIRJANDUS. 2 1. KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. Käitumine on kaasa sündinud või elu vältel omandatud toimimisviis, mis soodustab elusolendi kohanemist muutuvais oludes ja liigi säilimist. Inimese käitumine ei ole ainult keskkonnaga kohanemine nagu loomade käitumine. Inimene suudab keskkonda teadlikult ja sihikindlalt mõjutada, endaga kohandada. Inimese käitumist suunavad kasvatus ja õpetamine. Inimene allutab oma tegevuse ühiskonnas kehtivaile reegleile ja põhimõtteile. Käitumises
teadusharu seda teemat on käsitleda võtnud. - sotsioloog näeb põhjusi sotsiaalsetes suhetes - geneetik leiab pärilikke faktoreid - psühholoog näeb põhjusi inimese psüühikas Bioloogilised teooriad Need on teooriad, mis oma lähtekohalt on bioloogilised ning mis sisaldavad etoloogilisi, sotsiobioloogilisi ja arengulisi lähenemisi ning kommenteerivad füsioloogilisi faktoreid, mis mõjutavad agressiivsust: - etoloogilised teooriad: K.Lorenz- agressiivsus on tung/aje/jôud (drive), mis on omane enamikule loomadele, ka inimesele. Agressiivsusel peab olema mingi mõte. Kohastumiseks vajalik sisemine tung. - agressiivsus ja populatsiooni tihedus: eeldatakse, et populatsiooni suur tihedus või ülerahvastatus viib agressiivsuse kõrgele tasemele. Seda efekti on seostatud patoloogilise reaktsiooniga stressile aga ka adaptatiivse käitumisega, mis limiteerib populatsiooni suurenemist. Tiheliolek muudab agressiivseks.
Kriminaalne käitumine on kuriteo toimepanek. Kuritegu on tegu või käitumine, mis on kriminaalseadusega keelatud ja karistatav. Mõiste hõlmab erinevaid määratlusi: kuritegevus kitsamas mõttes, st kuriteod, mis on määratletud riikide krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus); vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus); vägivald eri konstekstides (kool, spordiväljakud, maanteed, koduvägivald jne); antisotsiaalne käitumine , mis olemata tingimata kriminaalkuritegu, võib tänu kuhjuvatele mõjudele tekitada pinget ja ebaturvalisuse õhkkonna. (Hilborn, 2008, lk 16-17;241) 1.2 Kriminaal Kriminaal on isik, kes rikub seadust. Kriminaal ehk kurjategija tahab või suudab, otsib või korraldab kuritegeliku olukorra või siseneb sellesse. (Hilborn, 2008, lk 30) 1.3 Kriminaalne isiksus
: WHO: Third Milestones of a Global Campaign for Violence Prevention Report 2007 http://whqlibdoc.who.int/publications/2007/9789241595476_eng.pdf Agressiivsuse teoreetilised käsitlused varieeruvad sõltuvalt sellest, milline teadusharu seda teemat on käsitleda võtnud. - sotsioloog näeb põhjusi sotsiaalsetes suhetes - geneetik leiab pärilikke faktoreid - psühholoog näeb põhjusi inimese psüühikas Mõisted agressiivsus ja vägivald on defineeritud sadadel eri viisidel, kitsamalt või laiemalt. Agressiivsus on laiem mõiste kui kuritegevus Agressiivsuse teooriate üldine klassifikatsioon: J.Mackintosh, Theories of Agression. Kogumikust: Principles and Practice of Forensic Psychiatry. Ed.by R.Bulglass, P.Bowden; Churchill Livington 90. Bioloogilised teooriad Need on teooriad, mis oma lähtekohalt on bioloogilised ning mis sisaldavad etoloogilisi,
väline konflik on indiviidivaheline vastuolu millegi pärast. Sisemine sund peab domineerima „võib“ üle. Ma võin vastab küsimusele miks? Mõtlemine – tunded – sisekonflikt – käitumine (Mõte tekitab tunde) EMOTSIOONID On subjektiivsed tundeelamused, mis sisaldavad füsioloogilisi ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Põhilised on : rõõm, viha, hirm. Seisundid: meeleolu, stress, kirg (tugev pikaajaline seisund), frustratsioon (psüühiline pingeseisund, katkestaja enne saavutamist), hirm, vastikus (põlgus), häbi (süü). Emotsionaalne intelligentsus: (Golemann, 2008) - oma emotsioonide teadvustamine - oma emotsioonide juhtimine (teadvustamine) - enesemotivatsioon (eesmärk „ma teen seda ja seda“) - äratundmine teises (empaatia) - adekvaatne reageering teiste tunnetele (taktitundelisus) Sündmus ?
3. Delikventne käitumine (alaealiste kuritegelik käitumine) 4. Autoagressiivne käitumine (enda vastu) Ülekaalus on antisotsiaalne käitumine, millele lisanduvad negatiivsed isiklikud jooned. V a n e ma t e e b a e f e kt i i v n e ka s v a t u s p r a kt i ka , mi l l e l e o n o ma s e d 4 p e aj o o n t · hoolimatus · kõikelubavus või olukord, kui lapsei saaaru, mis on talle lubatud ja mis mitte · liigne rangus, liiga suured nõudmised laspele · agressiivsus, vihkamine, halvad suhted lapsevanemate vahel Lastele tuleb seada piire ja teha seda nii, et lapsed sellest aru saaksid. Parim aeg reeglid kokku leppida on enne tegevust. Parim aeg probleemidega tegelda on nüüd ja praegu ja selles ümbruses, kus nad ilmnevad. Füüsiline karistus peab järgnema teole kohe. Oluline on, mis järgneb karistusele. Karistusele ei tohi järgneda karmust, peab järgnema hoolivuse näitamine. Ebaefektiivne - lohutada - süüdistada
... 20. sajandi II pool · Tarbepsühholoogia pealetung.nt käsiraamatud Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! · SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma; nt Maslow teooriad) · 1980dad SP kriis -> laienes oluliselt sotsiaalpsühholoogia temaatika. · Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia jne · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. Inimsuhete ajalooline areng Homo sapiens kujunes u 200 000 aastat tagasi Aafrikas ja levis edasi ka teistesse maailmajagudesse. Inimeste eritab loomast eneseteadvus e reflektsioon iseenesest, enda kõrvalt jälgimine.(nt inimene mõtleb
enam koos siis muutub tingitud stiimul uuesti neutraalseks ning refleks kaob (tingitud refleksi kustutamine). Operantne tingimine. Käitumist kujundatakse käitumise tagajärgedega. Premeeritav käitumine tugevneb (käitumisele järgneb kinnitus): ● Pos. kinnitus – lisatakse midagi meeldivat (nt. saab kommi) ● Neg. kinnitus – võetakse ära midagi ebameeldivat (nt. vihmavarju kasutamine) Käitumine, millele järgneb karistus, nõrgeneb: ● Pos. karistus – lisatakse midagi ebameeldivat (nt. riidlemine) ● Neg. karistus – võetakse ära midagi meeldivat (nt. ei saa mängida) Liigne premeerimine tapab sisemist motivatsiooni ning siis peab preemia pidevalt muutuma suuremaks/paremaks. Hea käitumise premeerimine toimib paremini kui halva käitumise karistamine. Sotsiaalne õppimine. ● Õppimine teiste jälgimise alusel ● Peegelneuronid ● A. Bandura – sotsiaalse õppimise teooria algataja (bobo-nuku eksperimendid) Nt
Oskused, motivatsioon ......... Eetilised probleemid HEV laste abistamisel: koolipsühholoog · Lapsevanema nõusolek tööks lapsega · Psühholoogi töös reguleeritud Testimine (testid, ettevalmistus, tulemuste avalikustamine) Nõustamine, teraapia · Konfidentsiaalsus Eksternaliseeritud probleemid (käitumishäired ja hüperaktiivsus) Käitumishäired · Lai eksternaliseeritud häirete grupp: Agressiivsus Pidurdamatus Varastamine Valetamine Antisotsiaalne käitumine · Tavaliselt ei esine üksikult · Avalikud ja varjatud KÄITUMISHÄIRED 1,6-2,3% Inglismaal (diagnostiliste kriteeriumite alusel, 2003) 8% (õpetajate hinnangul) (Merrett & Wheldall, 1984) Poisse rohkem 2-3x või 2-4x Algus: 8-10 (keskmiselt) <10 poistel 14-16 tüdrukutel Pöördumiste arv kasvab, rohkem tullakse noorematega
Pärast teist maailmasõda on see tähtsus nihkunud pigem agressiivsustungi poole. Freudi meelest on need mõlemad pidevalt omavahel segunenud- igas julmusaktis on enamasti ka mingi annus seksuaalsusrahulolu. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Sarnasusõpetus: Jungi sarnasusõpetus koondab kõike seda, mis on inimestes ühine ja sarnane. Kõige tipus on minateadvus ja põhjas kollektiivne alateadvus. Arhetüüp teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: persoona, vari, paar anima ja animus, self (isesuse arhetüüp). 1
Täiuslikkuse illusiooni on kõlbmatu õpetaja, sest pole ju täiuslikul tarvis midagi õppida. Laps satub kasvades üha sügavamale ilusa peegelpildi poolt seatud lõksu, tal on üha raskem alanduda asju õppima ja valdama. Sisemine kogemus on ebakindel, sest pole vahendeid raskete olukordadega hakkama saamiseks. Mida ebakindlam on olemine, seda enam tuleb eneseväärikustunnet toestada ning aja jooksul saavad defenssidest iseloomujooned, mida on raske muuta. Üheks selleks võib olla agressiivsus. Nartsissismijärk on lapse varajasi psüühilisi arengujärke. Sel ajal hakkab ta hooldajast eemalduma ning tal kujuneb arusaam, et ta erineb teistest. Minakesksus ja sõltuvus 4 muutuvad kiindumuseks teise inimesse ja võimeks teda hinnata, kujutlus kõikvõimsast minast muutub terveks eneseväärikustundeks, eneseusalduseks ja enesekriitikaks. Vägivaldsusena avalduv agressiivsus on üks nartsissistliku hälbe tundemärke
Tavaliselt on oma arvamuses nii kindel, et ei kuula, mida teised räägivad, isegi siis, kui ise neilt midagi küsite. Agressiivsuse käitumise plussid: · Suudab kindlustada endile materiaalsete vajaduste rahuldamise. · Reeglina oskab ennast ja oma isikuruumi kaitsta. · Ja tundub, et suudab enda ja teiste elusid kontrollida. Ühiskonnas, mida iseloomustab olelusvõitlus, vaenulikkus ja ohjeldamatu võistlemine, on agressiivne inimene vähem haavatav. Agressiivsus kannab vilja ja elab edasi, vähemalt lühemas plaanis, eelkõige firmade või inimeste vahelises võitluses juhtiva koha pärast, küll tööstuses, valitsuses ja kasumile mittesuunatud organisatsioonides nagu kirik. Ja samuti tundub, et agressiivsuse eest makstakse rohkem, kui alistuvuse eest. Agressiivne inimene on kokkuvõtlikult: Kontrolliv, ta kontrollib teisi võimu abil. Ta saavutab selle, et teised teevad tema tahtmist. Asjad lähevad tavaliselt nii nagu tama seda tahab
Agressiivsuse põhjused Sisukord 1. Mis on agressiivsus? lk 1 2. Mis kutsub abressiivsuse esile? lk 1 3. Instinktiteooria lk 1 4. Agressiivsuse kaasmõjud lk 1-2 5. Melanie juhtum lk 2 5.1. Ema probleemid lk 2 5.2. Isa nõudmised lk 2-3 5.3. Vanemad, kes on ise alles lapsed lk 3 5.4. Laps kelle soove ei mõisteta lk 3-4 6. Ralfi juhtum lk 4 6.1. Oodatud laps, ent mitte tunnustatud lk 4 7. Kasutatud kirjandus lk5 Mis on agressiivsus Agresiivsus tähendab pealetükkivust, löögivalmidust. Tänapäeval mõistetakse agresiivsuse all käitumist, mis on suunatud kellegi kahjustamisele. Agressiivsus võib avalduda väga erineval moel. On olemas impulsiivne agressiivsus, s.t. vihast, ärritusest või hirmust tingitud kontrollimatu, hoolimatu vägivallahoog. Inimese vererõhk on kõrge ja süda töötab harilikust kiiremini. Teine agresiivsuse vorm on tahteline,
annaabi.ee 
