laondus 1. Millised tegurid mõjutavad laovaru suurust? Kirjuta 3-le ka põhjendus. V: 1) transport- sõltuvalt transpordi ostetava kaubapartii kogusest. 2) teed 3) asukoht 4) mood, trendid 5) majanduslik olukord 6) kliima, looduskatastroofid- sortimendi mõjutamine 7) demograafilised mõjud 8) rahvus, kultuur- erinevatel rahvustel, erinev kultuur. 9) maavarad 2. Millised tagajärjed võivad olla, kui vastuvõtukontrollil ei kontrollita toodete
mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes Dekonsolideerimine (jaotus) Ühe saabunud saadetise lahutamine eraldi saadetisteks nende edasisaatmiseks erinevate vedudega ja erinevate veovahendite/veoühikutega erinevatele klientidele või koostööpartneritele (teistesse terminalidesse). Sorteerimisterminalide ja ladude igapäevane töö. Demurrage Merevedudel kasutatav kompensatsioon hilinemise või ooteaja eest. Digitaalne majandus (uus majandus) (Digital Economy) Digitaalse ehk uue majanduse all mõeldakse uut, osaliselt veel välja kujunemata tegutsemiskeskkonda. Digitaalne majandus hõlmab uute tehnoloogiate kasutamist majanduse kõigis valdkondades ja ettevõtete senisest laiaulatuslikumat ning tihedamat koostööd, samuti võrgustumist ja arengut rahvusvahelises ulatuses Do Pont skeem (mudel)
................................................................................... 5 Ladude liigid............................................................................................................................ 6 Laonduse komponendid.......................................................................................................... 7 Ladude tüübid......................................................................................................................... 8 Ladude jaotus tegevusvaldkonna ja kasutusotstarbe järgi................................................... 8 Läbivooluterminalid.............................................................................................................. 9 Transiitlaod ......................................................................................................................... 9 Avalikud laod ehk nn.laohotellid ..................................................................................
Kordamisküsimuste vastused 1. Millistel põhjustel on vaja ladusid ? · Millist tootmine peab kindlustama endale rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks varud toorainetest, materjalidest, komponentidest ja pooltoodetest · ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi · ladude abil peidetakse tarnijate ebakindlaid tarneid ja valetarneid · ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust, teenindustaset ja tarnekiirust · pikad veokaugused suurendavad vajadust ladustamise järele, kuna tarnepartiid suurenevad reeglina veokauguste kasvades · ladude abil on võimalik kindlustada hooajalise tootmise korral ühtlased tarned ladude abil kindlustatakse hooajalise tarbimise korral ühtlane tootmine 2. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ?
Mõdriku 2018 Kaupade efektiivne ümberpaigutamine tootmissfäärist tarbimissfääri pole võimalik kaubavarude moodustamiseta. Kaubavarude hoidmiseks on vajalikud laod. Võib öelda, et ladu ei ole abiosakond vaid tegemist on logistilise keti täieõigusliku osaga. Laondus on iga logistikasüsteemi lahutamatu osa, mis tegeleb materjalide, pool- ja lõpptoodete ladustamisega lähtekohas, lõppkohas ja nende kohtade vahelisel liikumisel. Laondus omab ja edastab infto ladustavate materjalide ja toodete laoseisu, asukoha ja ladustamistingimuste kohta. Laonduse ajalugu ulatub mitme tuhande aasta taha. Algselt varuti ja ladustati põllumajandussaadusi, et hoida ära võimalikku näljahäda. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks. Maitseainete mereveo järel hakati neid ka ladustama. Tööstusrevolutsiooni käigus mindi käsitööstuslikult
· Lao valgustus peab olema piisav ja kindlustama tootliku ning ohutu töö. · Vigu tehakse seetõttu peamiselt komplekteerimisel ja houkoha aadresside leidmisel ning märkmed. · Madalaid(kuni 18m) ladusid on võimalik suhteliselt efektiivselt valgustada luminofoorvalgustitega,mis tagavad ühtlase valgusjaotuse. · Lae ja põrandal on erinevad temperatuurid. · Kõrgetes ladudes võibolla temp.vahe 5-60c. · Peamiseks kriteeriumiks otsuse langetamisel on siinjuures kaupade ringlemis sagedus. · ,,Homne ladu" on mõeldud rohkem selleks,et teenindada kaupade kiiret liikumist,mitte niivõrd efektiivset. · Lao inventari planeerimine. · Kauba käsitsemise ülesandeks on:õiged kaubad,õigesse kohta,õigel ajal. · Ladustamise ülesandeks on: Kaupade säilitamine selliselt,et ei toimuks nende vigastamist või hävinemist. · Kaupade komplekteerimine peab sujuma häireteta ja paindlikult,kaubad peavad olema paiguldatud oma hoiukohtadele läbimõel
kliendile sobivas kohas. · Laopidaminesellises paikkonnas ei pruugi olla optimaale lahendus ja on õigustatud ainult kliendi nõuete täitmise seisukohalt. Eksisteerib terve rida põhjusi, miks on ladustamine vältimatu: · Toomtine peab kindlustama endale rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks varud toorainetest, materjalidest, komponetntidest ja pooltoodetest. · Ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi. · Ladude abil peidetakse tarnijate ebakindlaid tarneid ja valetarneid. · Ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust, teenindustaset ja tarnekiirust. · Pikad veokogused suurendavad vajadust ladustamise järele, kuna tarnepartiid suurenevad reeglina veokauguste kasvades. · Ladude abil on võimalik kindlustada hooajalise tootmise korral ühtlased
.......................114 25. Veokulud ja veokulude struktuur....................................................................129 3 1. Laod Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja?
1. Millised muutused on toimunud alates 90 aastatest tarneahelates, arutle Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine Tarneahelat vaadeldakse ühtse tervikuna. Samuti arvestatakse kulutusi kokku tarneahela peale. Koostöö erinevate partnerite vahel aitab optimeerida kulusid, suurendada paindlikust, vähendada varudega seonduvaid kulutusi. E-kaubanduse areng. Tootjate globaliseerumine ning ettevõtjate selge tajumine, missugused võimalused peituvad logistikateenuste integreeritud juhtimises. Nõuded loodussäästlikusele. IT ja teenindus said võtmesõnadeks. Turule orienteeritus. Täpsus ja usaldus, et tegevus vastab kliendiga kokkulepitule. Tarnetäpsus (on-time delivery) – mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemist
sajandi algul muust maailmast tootlikkuse, efektiiv- suse ja tootmismahtude poolest kaugel ees, hakkas seal ettevõtete vahel teravnema konkurents varem kui mujal riikides. Mitmetes valdkondades suudeti toota palju rohkem kui tarbida. Pinges- tuv konkurents sundis tootjaid pöörama üha rohkem tähelepanu kvaliteedile ja vähendama kulusid. Konkurents kannustas ettevõtjaid otsima uusi võimalusi kulude kokkuhoidmiseks tootmises, ladustamisel ja transportimisel. Leiti, et kui korraldada materjalide ostmist, tootmist, ladustamist, jaotamist ja müüki teatud põhimõtete järgi, on võimalik saada äritegevuses suurt säästu ja saavu-
· Peenkaubatehnoloogia peenkaubariiulid vahekoridoride erinevate laiustega · Ruumi säästev tehnoloogia o kõrged riiulid kitsaste vahekoridoridega o virnastamine o sügavlaadimine o läbivooluriiulid o siirderiiulid · Laosüsteemid o vertikaalkarussell o horisontaalkarussell o tower laod o riiuliliftid o mini-ja unit load · Automatiseeritud laondus Traditsiooniline tehnoloogia. Madalad kaubaaluste riiulid laiade vahekoridoridega. Riiulite kõrgus on enamasti 5,0-8,0 m. Standardkõrguste vahemik on tavaliselt 1,5-6,5m. Riiulitalad ehk õrred kannavad tavaliselt koormust 850-1200 kg aluse kohta. Riiulite vaheliste koridoride laiused on vahemikus 2,0-3,5 m. Riiuliõrre pikkused: 950mm 1-le EUR alusele
.....................114 2 25. Veokulud ja veokulude struktuur....................................................................129 1. Laod Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et
Sageli on nendeks piiriületamisega seotud probleemid, tegemata jäetud laeva-broneering või näiteks pühadeperioodil transpordile iseloomulikud viivitused (jõulud, aastavahetus, riigipühad). Logistiku töö on vaheldusrikas, kiiresti muutuv ja arenev ning väljakutseid pakkuv. Töö iseloomust tulenevalt peab logistik olema kättesaadav ka väljaspool tööpäeva ning olema valmis vajadusel ka kohale tulema. Logistiku töövahenditeks on arvuti, spetsiaalne tarkvara (varude juhtimise programmid, materjalide juhtimise programmid, laoprogrammid, veokorraldusprogrammid) ning tele- kommunikatsioonivahendid. Üheks levinumaks eriprogrammiks on Autoroute, mis võimaldab korraldada transporti maailma kaartide süsteemis. Sisestades programmi kauba lähte- ja sihtkoha, arvutab see välja täpsed vahemaad ja kuvab liiklemiseks võimalikud maanteed ja suunad.
varustati. 1980-ndad. Tänu kulude kasvule ja jaotuskulude tegeliku suuruse teadvustamisele kasvab järsult jaotuslogistika tähtsus ja professionaalsus. Jaotuslogistikas praktiseeritakse pikaajalist1980-ndate lõpp / 90-ndate algus. Tänu IT arengule hakkavad organisatsioonid integreerima oma sisenevaid ja väljuvaid materiaalseid vooge, ehk hanke ja jaotuslogistikat, parendamaks klienditeenindust ja vähendamaks kulusid. Sellise uudse kontseptsiooni kohta tuleb inglisekeelses juhtimisterminoloogias kasutusele termin LOGISTICS, e. logistika. Varemkasutati jaotussfääri keskset terminit PHYSICAL DISTRIBUTION e. füüsiline jaotus. IT süsteemide ja kommunikatsioonide küre areng. 1990-ndad. Logistiliste funktsioonide integreerimisprotsess jätkub. Enam ei integreerita logistilisi funktsioone mitte ainult oma organisatsiooni siseselt vaid ka nende ettevõtteväliste
Tarneahel on ärilogistiliste tegevuste toimumisruumiks. Ettevõtete konkureerimisele lisandub tarneahelate konkureerimine. Tarneahel on kõigest lihtsustus. Reaalsed tarneahelad on pigem läbipõimunud võrgustikud vägagi paljudest ettevõtetest. “Ahel” aga rõhutab olulisi detaile. Ahela nõrgim lüli määrab ahela tugevuse. Ahela kaal = tarneahela kogukulu, iga liige lisab natuke kulusid ehk “ahela massi” Iga lüli peab looma lisandväärtust Tarneahel koosneb voogudest: materjalivoog, informatsioonivoog, rahavoog Kuna paljusid turge juhib tarbijanõudlus, oleks täpsem rääkida “nõudlusahelatest”. Analoogiliselt kasutatakse ka terminit väärtusahel. Keegi ei juhi tegelikult tarneahelat. Tarneahelad algavad kliendi juures 2. Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid
LEPINGULISES LAOS 7. Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, lepingulises laos ja avalikus laos? PRIVAATLAOS kontrollib laopidamis kauba omanik. LEPINGULISES LAOS kontrollib laopidamis laojuhataja. AVALIKUS laos kontrollib laopidamist 8. Milliste lao liikide puhul tekivad kauba omanikele püsikulud ja millise korral muutuvkulud? Püsikulud Privaat lao puhul ja Muutuvkulud- Lepingulise ja avaliku alo puhul 9. Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad? Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeetijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne.) 10. Milline on avaliku ja lepingulise laopidaaja vastutus kauba klientide eest? Avaliku laopidajatel ei ole eriti suur vastutus kauba eest. Kauba omanik vastutab ise. Lepingulise lao puhul vastutus suurem kuna see nõuab enamasti ka laopidajalt lisateenuste
............................... 32 60.MIS VAHE ON TREILERIL JA AUTORONGIL?...................................... 32 61.MIS ON VEOSÕLM (HUB)?.............................................................. 32 62.KES ON EKSPEDEERIJA?................................................................. 32 63.VÄHEMALT 5 EKPEDEERIMISTEENUST?........................................... 33 64.LADUDE PÕHIFUNKTSIOONID?....................................................... 33 65.NIMETA ÜLDKASUTATAVATE LADUDE TÜÜPE (VÄHEMAL 5)?..............33 66.LAOKULUD?.................................................................................. 34 67.LAO TULEMUSLIKKUSE NÄITAJAD................................................... 34 68.MIKS KASUTATAKSE LADUSID (VÄHEMALT 5 PÕHJUST)?...................34 69.MILLISEID TEGEVUSI TEOSTATAKSE LAOS (VÄHEMALT 5)?................34 70.LADUSTAMISE VÕIMALUSED.......................................................... 35 71.KAUBA PAIGUTUSVIISID................
liikumine piirkondade vahel tänapäeva tsivilisatsiooni eksisteerimiseks vältimatu (kuid liikumine ei tohi võtta väga palju aega). 2) Spetsialiseerumine. Praegune ühiskond põhineb kaugelearenenud spetsialiseerumisel, mis ei oleks võimalik, kui ei oleks laiaulatuslikke ja globaalseid turgusid. 3) Tehnoloogia areng. Infotehnoloogia arengut peetakse logistika arengu kõige olulisemaks teguriks. Tänu tehnoloogiale toimub tootmine, pakkimine, laondus jms kiiremini ja odavamalt. Saab jälgida, kus asuvad kaupa vedavad sõidukid. Tehnoloogia areng on andnud kiiremaid ja paremaid sõidukeid, millega kaupa/inimesi transportida. 4) Poliitiline ja sõjaline mõju. Nii vana, kui on sõda, nii vana on ka logistika. Logistika on olnud sõjanduses kaua strateegilise ja taktikalise planeerimise osa. 5) Sotsiaalne suhtlemine. Kui vanasti suheldi oma küla- või linnaelanikega,
Liikuvriiulid 18. Nimeta kahveltõstuki liike (vähemalt 5, kommenteeritult). 19. Mis on vöötkood, kasutamise põhjused laonduses ja transpordis? Tänapäeval laonduses kõige laiemalt kasutatav automaattuvastuse rakendus. ·Vöötkood kodeerib toodet, isikut, aadressi jms tähistava numbri-või numbri-ja tähekombinatsiooni eri jämedusega püstjoontest koosnevaks vöödiks. ·Vöötkoodi loetakse erilise optilise lugemisseadme skanneriga.·Arvutisüsteemi tarkvara "tõlgib" skaneeritud vöötkoodi püstjoonte paksuste ja nende vahekauguste alusel esialgseks numbri- või numbri-ja tähekombinatsiooniks tagasi. Vöötkoodidega märgistatakse tooteartikleid, rühmapakendeid, kaubaaluseid, konteinereid ja isegi raudteevaguneid. 20. Mis on SSCC (serial shipping container code)? SSCC märgistab transpordipakendi unikaalselt kogu selle pakendi kasutustsükli ajaks. Transpordipakendi märgistab kauba saatja selle
3) Käsitled logistikasüsteemi kuuluvaid ettevõtteid ja nende võrgustikku terviksüsteemina. See muudab süsteemi jälgitavamaks ja koos sellega juhitavamaks. 4) Peame analüüsima ja modelleerima logistikafunktsioone ja operatsioone, et vältida nende mittevajalikku kordamist. 5) Standardiseerida vahendid ja seadmed, et lihtsustada ühitamist ja vähendada kulusid. (veokid, konteinerid, pakendid jne.) 6) Väärtustada töötajate sotsiaalset ja erialast kompetentsi Transpordilogistiliste süsteemide levinumad lülid: 1) Kauba saatja 2) Kauba saaja 3) Süsteemi operaator. Ekspedeerija on protsessi juhtija ajas ja ruumis. 4) Kauba käsitlus. Veoste peale ja mahalaadimine, hoiustamine, pakendamine alustele, komplekteerimine, markeerimine
varustamise eest kõige vajaminevaga; sama Prantsusmaal vägede liikumise planeerimine jne - > enamus Euroopa armeed said sellise nim ametikohad. Kuni 20nda sajandini ainult militaarmaailmas kasutusel olnud termin. Tähtsal kohal konkurentsis, ajalooliselt on märgata, et kui kiire konkurentsi tõusul hakatakse logistikat efektiivsemaks muutma, sest kõik muud pidepunktid on juba viidud nii efektiivseks kui võimalik. Sama kehtib ka majanduslanguse puhul, kus saab kulusid vähendada logistika optimeerimisega. Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid, arenguetapid, logistika kui süsteem Kiisler ptk 1 kl 51-70 Kiisler ptk 2 süsteemsus logistikas lk 71-78 Märksõnad: lükkamine, tõmbamine, tarneahela üleminekupunktid (slaid 69-), kogukulude kontseptsioon lk72, kulude kompromiss 74, suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine 76/slaid 65,
Lao keskel oli suur ruum, kus oli ka kaubalift. Kaubalifti abil saadeti autotekilt kaup lattu ja vahest ka vastupidi. Lao keskel oli ka laojuhataja ruum, kust meile tellimuslehed tulid. INFOTEHNOLOOGIA KASUTAMINE LAOS Teema I: Ettevõtte logistilise infosüsteemi üldehitus Kaupluse ja lao arvutisüsteemiks oli OSCAR Crusie Management on spetsiaalselt mõeldud reisilaevadele arendatud toitlustusele ja kaubanduse tarkvarale. OSCAR Cruise Management (OCM) tarkvara on Oscari tooteperekonna funktsionaalseim ja teabemahukaim tarkvara, mis on arendatud spetsiaalselt reisilaevade äriprotsesse arvestades. OSCAR Cruise Management toetab nii jaemüügi kui toitlustuse äriprotsesse, võimaldades igal merel viibival laeval autonoomselt töötada, pakkudes samal ajal erinevate laevade süsteemide administreerimise ja kontrolli võimalust maapealses peakontoris. Reisilaevade jaemüügi ja
S. Council of Logistics management, 1998) · Kolm olulist märksõna on : süsteemsus, väärtuse lisamine ja kliendile suunatus. · Omavahel seotud logistikategevused moodustavad tarneahela (teekond tarnijalt kliendini) · Vastavalt materiaalse väärtuse lisamisele võib logistika jaotada kolmeks osaks: hankelogistika, materjalilogistika ja jaotuslogistika. · Logistika ülesandeks on optimeerida aega ja kulusid. Logistikakulude osakaal · Hankelogistika kulud moodustavad 1,5-9% kauba müügihinnast. · Jaotuslogistika 3-24% · Kogu logistikakulud mooduatavad 7-20% toote möögihinnast (RedPrairie 2006) Logistika komponendid ja eesmärgid · Ettevõtte logistikaprotsessi sisenditeks on: materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. · Logistika juhtmistegevused hõlmavad tavaliselt siseneva ja väljuva transpordi
Oli ka olukordi kus pidin kaupa kiletama et kaup koos püsiks. Ettevõttes pidin tutvuma kasutus- ja ohutusjuhenditega ning andma allkirja, et olen kõigest arusaanud ja teadlik. II Teema: Laotehnoloogia kaardistamine praktikaettevõttes. Infotehnoloogia kasutamine laos I Teema: Laotarkvara ettevõttes. Kaupluse ja lao arvutisüsteemiks oli OSCAR Cruise Management on spetsiaalselt mõeldud reisilaevadele arendatud toitlustusele ja kaubanduse tarkvarale. OSCAR Cruise Management (OCM) tarkvara on Oscari tooteperekonna funktsionaalseim ja teabemahukaim tarkvara, mis on arendatud spetsiaalselt reisilaevade äriprotsesse arvestades. OSCAR Cruise Management toetab nii jaemüügi kui toitlustuse äriprotsesse, võimaldades igal merel viibival laeval autonoomselt töötada, pakkudes samal ajal erinevate laevade süsteemide administreerimise ja kontrolli võimalust maapealses peakontoris. Reisilaevade jaemüügi ja
................................................... 35 16.VARUDE JUHTIMINE.......................................................................................................43 17.KULUDE JUHTIMINE LOGISTIKAS.............................................................................. 45 18.VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR............................................................... 48 1. LAOD 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja?
1.Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad logistika huviorbiiti? 1. laotegevus 2. laovarud 3. veondus 4. info, tellimisprotsess, administreerimine 5. pakkimine 6. tagastused 2.Miks on logistika sisu raske lahti mõistatada? 1. Logistika on interdistsiplinaarne ja arenev teadusala ning tema arenguperioodide kohta kehtivad eri definitsioonid. 2. Sisu määramine sõltub ka sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. 3
efektiivselt tööd. Laotehnoloogiat jaotatakse: 1) Traditsiooniline tehnoloogia Madalad kaubaaluste riiulid, laiade vahekoridoridega. 2) Peenkauba tehnoloogia Peenkauba riiulid vahekoridoride erinevate laiustega. 3) Ruumi säästev tehnoloogia Kõrged riiulid kitsaste vahekoridoridega.(siirderiiulid, läbivoolu riiulid, sügav laadimine) 4) Laosüsteemid (karusell, riiuli liftid) 5) Mini ja mikrolaad automatiseeritud laondus. Traditsiooniline tehnoloogia Madal kaubaaluste ladu laiade vahekoridoridega. Riiulite kõrgus on enamasti 58m. Standard kõrguste vahemik on tavaliselt 15, 65m. Riiulite postid valitakse koormuse järgi, vastavalt kaubaaluste raskusele. Riiuli talad ehk õrred kannavad tavaliselt koormust 8501200kg aluse kohta. Riiulite vaheliste koridoride laiused on üldjuhul vahemikus 2,03,5m.
Logiproff Ladude funktsioonid ja tüübid 6. Laonduse arenev roll logistikas ja ladude funktsioonid 6.1. Laonduse ajaloost Laonduse ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Algselt hakati varuma ja ladustama põllumajandussaadusi eesmärgiga hoida ära võimalikku näljahäda. Esimesteks ladudeks olid viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tollal tähtsat sotsiaalset ja kaubanduslikku funktsiooni. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks idamaadest. Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne
Esimesel päeval loeti kaubad üle ja teisel tehti teatud toodetele kontroll. Alguses loeti üle lao kaup ning kui pood suleti, alustati müügisaalis kauba lugemisega. Inventuuril osales kogu personal. Kuna Kaupmehel pole skännereid, tuli kaubad ükshaaval üle lugeda, üks toode panna kõrvale, sellele kleepida kollane hinnasilt ning sellele panna kirja arv, kui palju seda toodet on. Seejärel tuli sellega minna kassasse ja seal sisestati programmi, kui palju teatud toodet on. 2.3 Laondus ja kaupade käsitsemine Kaupa riiulisse pannes panin euemad tooted taha- ja vanemad ettepoole. Kui toodet oli riiulis kahes reas, sai ühe rea panna lahtiseid tooteid ja teise hulgipakendina, kui ei, panin taha hulgipakendi ja ette lahtiseid tooteid. Pikaajalisemad kliendid loomulikult teadsid, et reservist üldjuhul on võimalik saada kaupa hulgipakendiga. Reservkohad olid ülemisel riiulikorrusel või kõige alumisel, kui seal teisi müüdavaid tooteid pole. Kui kaubal on koht
EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSTEADUSKOND Meretranspordi juhtimise õppetool REFERAAT Laondus logistikas Õppejõud: Astra Avarand Tallinn 2014 Sisukord Laonduse olemus ja funktsioonid 3 1 Ladustamise võimalsed 3 Lao tüübid 3 Ladustamise funktsioonid4 Jaotussüsteemi kavandamine 4
Läbimisaeg on pikem kui nõudlusaega, seega ei saa tarneahel töötada täielikult tõmbaval printsiibil ning mingis punktis peab olema varusid, et ühtlustada läbimis ja nõudlusaega tarneahela üleminekupunktid Engineer to make, Build to make, Assmeble to make, Stock Näitab kus toimub üleminek nõudluse prognoosilt tellimuspõhise tegutsemiseni kogukulude kontseptsioon, Eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). kulude kompromiss ühe kulu vähenedes teised suurenevad. Tulem peab olema kogukulude vähenemine. suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine Juhul kui iga logistika osakond hakkab töötama maksimaalse võimsusega, siis kokkuvõtvalt hakkavad allüksused üksteise vastu töötama ning vähendavad logistilist tõhusust
LASTINDUS JA LAONDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Mis on kuivlast? Kuivlastid a. Tükklastid (segalastid) – tooted, mida veetakse pakitult (kotid, kastid, vaadid) või pakkimata kujul (nt