EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSTEADUSKOND Meretranspordi juhtimise õppetool REFERAAT Laondus logistikas Õppejõud: Astra Avarand Tallinn 2014 Sisukord Laonduse olemus ja funktsioonid 3 1 Ladustamise võimalsed 3 Lao tüübid 3 Ladustamise funktsioonid4 Jaotussüsteemi kavandamine 4
varustati. 1980-ndad. Tänu kulude kasvule ja jaotuskulude tegeliku suuruse teadvustamisele kasvab järsult jaotuslogistika tähtsus ja professionaalsus. Jaotuslogistikas praktiseeritakse pikaajalist1980-ndate lõpp / 90-ndate algus. Tänu IT arengule hakkavad organisatsioonid integreerima oma sisenevaid ja väljuvaid materiaalseid vooge, ehk hanke ja jaotuslogistikat, parendamaks klienditeenindust ja vähendamaks kulusid. Sellise uudse kontseptsiooni kohta tuleb inglisekeelses juhtimisterminoloogias kasutusele termin LOGISTICS, e. logistika. Varemkasutati jaotussfääri keskset terminit PHYSICAL DISTRIBUTION e. füüsiline jaotus. IT süsteemide ja kommunikatsioonide küre areng. 1990-ndad. Logistiliste funktsioonide integreerimisprotsess jätkub. Enam ei integreerita logistilisi funktsioone mitte ainult oma organisatsiooni siseselt vaid ka nende ettevõtteväliste
................................................... 35 16.VARUDE JUHTIMINE.......................................................................................................43 17.KULUDE JUHTIMINE LOGISTIKAS.............................................................................. 45 18.VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR............................................................... 48 1. LAOD 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja?
mis võimaldab rahuldada kliendi nõudlust toote või teenuse järele. Tarneahel on toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kaasatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info ja muude ressursside süsteem (Naguerney 2006) 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, kus kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures aktsepteeritava klienditeeninduse taseme). Tänapäeval, kui toodetakse üha rohkem kõrgtehnoloogilisi kaupu, mis on kõrge väärtusega massiühiku kohta ja mille transpordikulud on väheolulised ning millel toimub kiire moraalne vananemine, rõhutakse kõrgele klienditeeninduse tasemele, kasutades kiiremaid ja kulukamaid transpordiviise. Samal
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja
.....................114 2 25. Veokulud ja veokulude struktuur....................................................................129 1. Laod Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3
.......................114 25. Veokulud ja veokulude struktuur....................................................................129 3 1. Laod Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja?
toimetamisel. Varud tekivad, kuna kaup kogutakse suuremaks partiiks, et vähendada transpordikulusid. Ettevõttel on kasulik tellida tarnijalt suuremat kogust, mis vähendabki transpordikulusid. Varud tekivad, kuna teatud kaubad on hooajalise tootmistsükliga. Kaupade tootmine oleneb inimeste nõudluse täitmisest ja see võib olla hooajaliselt erinev. Varusid võib jagada normaalne ehk tavavaru, reserv ehk riskivaru, tsükliline laovaru, transpordivahendis olev varu, hooajaline laovaru, puhvervaru, spekulatiivne varu ja surnud varu. Normaalsete ehk tavavarude ülesanne on kindlustada igapäevane häirete klienditeenindus või tootmine, ehk teisisõnu kui nõudlus ja tarnekindlus ei muutu, kindlustab normaalne varu klientide vajaduste rahuldamise. Reserv ehk riskivaru on vajalik selleks, et katta kõikumist nõudluses ja ebakindlust tarnimisel probleemid nõudluse ja tarnetega. Reservlao ülesandeks on kaitsta ettevõtete ja selle kliente varude lõppemise ehk defitsiidi eest
Logiproff Ladude funktsioonid ja tüübid 6. Laonduse arenev roll logistikas ja ladude funktsioonid 6.1. Laonduse ajaloost Laonduse ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Algselt hakati varuma ja ladustama põllumajandussaadusi eesmärgiga hoida ära võimalikku näljahäda. Esimesteks ladudeks olid viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tollal tähtsat sotsiaalset ja kaubanduslikku funktsiooni. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks idamaadest. Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne realiseerimist ladustama.
f2008/2009 aasta laomajanduse komplekseksami kordamisküsimused. 1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned
LEPINGULISES LAOS 7. Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, lepingulises laos ja avalikus laos? PRIVAATLAOS kontrollib laopidamis kauba omanik. LEPINGULISES LAOS kontrollib laopidamis laojuhataja. AVALIKUS laos kontrollib laopidamist 8. Milliste lao liikide puhul tekivad kauba omanikele püsikulud ja millise korral muutuvkulud? Püsikulud Privaat lao puhul ja Muutuvkulud- Lepingulise ja avaliku alo puhul 9. Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad? Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeetijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne.) 10. Milline on avaliku ja lepingulise laopidaaja vastutus kauba klientide eest? Avaliku laopidajatel ei ole eriti suur vastutus kauba eest. Kauba omanik vastutab ise. Lepingulise lao puhul vastutus suurem kuna see nõuab enamasti ka laopidajalt lisateenuste
Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3. Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4. Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5. Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6. Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis. 7. Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged seadmed, pakkimine, tähistamine. 8. Noppimine (order picking) – tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll, identi-fitseerimine, saadetise ettevalmistamine 9. Väljuv transport 10. Müügijärgne teenindus 11
Lükkamise tulemus on- nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid. „Nii lõppes füüsilise jaotuse keskne arenguetapp “ Kokkuvõte – telliti hästi palju ja suurtes kogustes sisse, et jumala eest ei tekiks klientide tellimuste/ostude korral puudust, aga selle käigus hinnati nõudlust üle ning kaup jääb ladudesse seisma ning rikneb. Ettevõtted pakuvad rohkem kui küsitakse. Tõmbamine- Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudmine. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Tihti tihedam transport ja väiksemad kogused. Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele. Võtmefaktoriks on tarneahela läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused. Kokkuvõte- Ehk täidad isiklikke tellimusi rohkem ning ei „ennusta “, kuidas müük minna võib ja ei tooda juba ette valmis lähtuvalt sellest.
eest Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis- (töötlemis-)protsessi käigus. Tänapäeval on hanke-ja materjalilogistika omavahel integreerunud ning neid võib vaadata tervikuna e. hankelogistikana 2. Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kogukulude kontseptsioon (total cost concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejures vajalik klienditeeninduse tase). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalsed kogukulud. TC(kogukulu)=Ct(transpordikulu)+Ci(teel olevate varudega seonduvad kulud) +Cd(hankija varudega seotud kulu) Ct=Qi(aastane vajadus)*R(veokulu ühiku kohta)
mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes Dekonsolideerimine (jaotus) Ühe saabunud saadetise lahutamine eraldi saadetisteks nende edasisaatmiseks erinevate vedudega ja erinevate veovahendite/veoühikutega erinevatele klientidele või koostööpartneritele (teistesse terminalidesse). Sorteerimisterminalide ja ladude igapäevane töö. Demurrage Merevedudel kasutatav kompensatsioon hilinemise või ooteaja eest. Digitaalne majandus (uus majandus) (Digital Economy) Digitaalse ehk uue majanduse all mõeldakse uut, osaliselt veel välja kujunemata tegutsemiskeskkonda. Digitaalne majandus hõlmab uute tehnoloogiate kasutamist majanduse kõigis valdkondades ja ettevõtete senisest laiaulatuslikumat ning tihedamat koostööd, samuti võrgustumist ja arengut rahvusvahelises ulatuses Do Pont skeem (mudel)
S. Council of Logistics management, 1998) · Kolm olulist märksõna on : süsteemsus, väärtuse lisamine ja kliendile suunatus. · Omavahel seotud logistikategevused moodustavad tarneahela (teekond tarnijalt kliendini) · Vastavalt materiaalse väärtuse lisamisele võib logistika jaotada kolmeks osaks: hankelogistika, materjalilogistika ja jaotuslogistika. · Logistika ülesandeks on optimeerida aega ja kulusid. Logistikakulude osakaal · Hankelogistika kulud moodustavad 1,5-9% kauba müügihinnast. · Jaotuslogistika 3-24% · Kogu logistikakulud mooduatavad 7-20% toote möögihinnast (RedPrairie 2006) Logistika komponendid ja eesmärgid · Ettevõtte logistikaprotsessi sisenditeks on: materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. · Logistika juhtmistegevused hõlmavad tavaliselt siseneva ja väljuva transpordi
Kordamisküsimuste vastused 1. Millistel põhjustel on vaja ladusid ? · Millist tootmine peab kindlustama endale rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks varud toorainetest, materjalidest, komponentidest ja pooltoodetest · ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi · ladude abil peidetakse tarnijate ebakindlaid tarneid ja valetarneid · ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust, teenindustaset ja tarnekiirust · pikad veokaugused suurendavad vajadust ladustamise järele, kuna tarnepartiid suurenevad reeglina veokauguste kasvades · ladude abil on võimalik kindlustada hooajalise tootmise korral ühtlased tarned ladude abil kindlustatakse hooajalise tarbimise korral ühtlane tootmine 2. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ?
varustamise eest kõige vajaminevaga; sama Prantsusmaal vägede liikumise planeerimine jne - > enamus Euroopa armeed said sellise nim ametikohad. Kuni 20nda sajandini ainult militaarmaailmas kasutusel olnud termin. Tähtsal kohal konkurentsis, ajalooliselt on märgata, et kui kiire konkurentsi tõusul hakatakse logistikat efektiivsemaks muutma, sest kõik muud pidepunktid on juba viidud nii efektiivseks kui võimalik. Sama kehtib ka majanduslanguse puhul, kus saab kulusid vähendada logistika optimeerimisega. Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid, arenguetapid, logistika kui süsteem Kiisler ptk 1 kl 51-70 Kiisler ptk 2 süsteemsus logistikas lk 71-78 Märksõnad: lükkamine, tõmbamine, tarneahela üleminekupunktid (slaid 69-), kogukulude kontseptsioon lk72, kulude kompromiss 74, suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine 76/slaid 65,
Ladude planeerimine Kaubandus ja tootmisettevõtete laod • Ladude vajadus tööstuses on kitsalt orienteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga. ladude planeerimine 2 • Kaubanduse poolel on ladude otstarve ja funktsioonid universaalsemad. • Laotoimingud kaubanduses on protsesside kaupa selged ja määratletud, kuna laod teenivad kaubanduses protsessi ost- ladustamine- müük. ladude planeerimine 3 • Kaubanduses moodustavad toimingud laos olulise osa tarneahelas või selle lõigus. • Seetõttu pöörataksegi kaubanduses laomajanduse kavandamisele, arendamisele ja toimingute ratsionaliseerimisele rohkem tähelepanu kui tööstuse poolel
Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Jaotuslogistika (physical distriution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode tarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni (total cost consept) logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4. Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni (the cost trade off) logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine
· 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 5. Kirjelda kulude kompromissi logistikas? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel
← • Hangete monitooring (kontroll) ← 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 5. Kirjelda kulude kompromissi logistikas? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu
TALLINNA TRANSPORDIKOOL Raido Must LAONDUSE ARENEV ROLL LOGISTIKAS JA FUNKTSIOONID Juhendaja: Logistika õpetaja, Helen Bork Tallinn 2012 Sisukord 1 Laonduse ajaloost................................................................................................................... 3 Laonduse areng infoajastul..................................................................................................... 4
............................... 32 60.MIS VAHE ON TREILERIL JA AUTORONGIL?...................................... 32 61.MIS ON VEOSÕLM (HUB)?.............................................................. 32 62.KES ON EKSPEDEERIJA?................................................................. 32 63.VÄHEMALT 5 EKPEDEERIMISTEENUST?........................................... 33 64.LADUDE PÕHIFUNKTSIOONID?....................................................... 33 65.NIMETA ÜLDKASUTATAVATE LADUDE TÜÜPE (VÄHEMAL 5)?..............33 66.LAOKULUD?.................................................................................. 34 67.LAO TULEMUSLIKKUSE NÄITAJAD................................................... 34 68.MIKS KASUTATAKSE LADUSID (VÄHEMALT 5 PÕHJUST)?...................34 69.MILLISEID TEGEVUSI TEOSTATAKSE LAOS (VÄHEMALT 5)?................34 70.LADUSTAMISE VÕIMALUSED.......................................................... 35 71.KAUBA PAIGUTUSVIISID................
· Füüsilise jaotuse etapp (~1960/70) · Ettevõttesisese integratsiooni etapp (~1980) · Tarneahela integratsiooni etapp (1990...) Natukene lähemalt Füüsilise jaotuse etapp · Algselt: toodete kättesaadavuse probleemid · põhieesmärgiks valdavalt tootlikkuse kasv, logistics = necessary evil · Jaotuskulude põhjal otsustati, kui kaugele tooteid lähetada.Logistika tähendas rutiinseid funktsioone, laonduse ja veonduse omahinnast lähtuvat juhtimist. · Kaup teele alles siis, kui ühe suuna jaoks sai täiskoorem kaupa valmis toodetud · Sisend- ja väljundlogistikat juhiti eraldiseisvatena · Aga: Aja jooksul konkurentsi kasv · Vajadus olla tarbijale järjest kättesaadavam, jaotuse tähtsustumine · Trend: rohkem ladusid, suurenevad varud, ideaal: teenindustase 100% Ettevõttesisese integratsiooni etapp
Füüsilise jaotuse etapp (~1960/70) Ettevõttesisese integratsiooni etapp (~1980) Tarneahela integratsiooni etapp (1990…) Natukene lähemalt Füüsilise jaotuse etapp • Algselt: toodete kättesaadavuse probleemid • põhieesmärgiks valdavalt tootlikkuse kasv, logistics = necessary evil • Jaotuskulude põhjal otsustati, kui kaugele tooteid lähetada.Logistika tähendas rutiinseid funktsioone, laonduse ja veonduse omahinnast lähtuvat juhtimist. • Kaup teele alles siis, kui ühe suuna jaoks sai täiskoorem kaupa valmis toodetud • Sisend- ja väljundlogistikat juhiti eraldiseisvatena • Aga: Aja jooksul konkurentsi kasv • Vajadus olla tarbijale järjest kättesaadavam, jaotuse tähtsustumine • Trend: rohkem ladusid, suurenevad varud, ideaal: teenindustase 100% Ettevõttesisese integratsiooni etapp
Euroalus = 0,8m * 1,2m · asukoht arvestada tuleb toorme ja tööjõu paiknemise kulu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muude transpordi infrastruktuuri olemasolu, riigi majandus ja maksupoliitikaga. · hoiustamine seisneb toormaterjali või toodete ladustamises, mis koosneb mitmest osa tegevusest. Lao planeerimine, sisseseade funktsionaalsus, töötajad, laotehnika, tarkvara. · laovarude suuruse analüüs tehnoloogiliselt piisava ja majanduslikult optimaalse laovaru kindlustamine. Ladudes olev materjal/tooted on aktiivsest käibest väljas. · kaupade käsitlemine toodete komplekteerimine ning peale ja mahalaadimise korraldamine (noppekorraldamine). · transport tarneahela peamine siduv lüli, mis annab materjalide toodete
3) Käsitled logistikasüsteemi kuuluvaid ettevõtteid ja nende võrgustikku terviksüsteemina. See muudab süsteemi jälgitavamaks ja koos sellega juhitavamaks. 4) Peame analüüsima ja modelleerima logistikafunktsioone ja operatsioone, et vältida nende mittevajalikku kordamist. 5) Standardiseerida vahendid ja seadmed, et lihtsustada ühitamist ja vähendada kulusid. (veokid, konteinerid, pakendid jne.) 6) Väärtustada töötajate sotsiaalset ja erialast kompetentsi Transpordilogistiliste süsteemide levinumad lülid: 1) Kauba saatja 2) Kauba saaja 3) Süsteemi operaator. Ekspedeerija on protsessi juhtija ajas ja ruumis. 4) Kauba käsitlus. Veoste peale ja mahalaadimine, hoiustamine, pakendamine alustele, komplekteerimine, markeerimine
sajandi algul muust maailmast tootlikkuse, efektiiv- suse ja tootmismahtude poolest kaugel ees, hakkas seal ettevõtete vahel teravnema konkurents varem kui mujal riikides. Mitmetes valdkondades suudeti toota palju rohkem kui tarbida. Pinges- tuv konkurents sundis tootjaid pöörama üha rohkem tähelepanu kvaliteedile ja vähendama kulusid. Konkurents kannustas ettevõtjaid otsima uusi võimalusi kulude kokkuhoidmiseks tootmises, ladustamisel ja transportimisel. Leiti, et kui korraldada materjalide ostmist, tootmist, ladustamist, jaotamist ja müüki teatud põhimõtete järgi, on võimalik saada äritegevuses suurt säästu ja saavu-
VÄÄRTUSAHELA JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mida tähendab kogukulude kontseptsioon logistikas/tarneahela juhtimises? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. 2. Mida tähendab kulude kompromissi kontseptsioon logistikas/tarneahela juhtimises? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. 3. Tsentraliseeritud jaotus.
tarnijad, lepitakse kokku ostu- ja tarnetingimused, saadetakse tellimus, korraldatakse tarne, kindlustus, tasumine ... · Sisenev transport: transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine ... · Sissevõtt lattu: kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine, sorteerimine · Ladustamine: paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine · Laovarude juhtimine määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis · Materjali käsitsemine: liigutamine ettevõtte sees laos ja tootmises, oluline on ülevaatlikkus, lühikesed distantsid, turvalisus, nii inimestele kui kaupadele, kasutusmugavus, õiged seadmed, pakendamine ja tähistamine. · Noppimine: (order picking) tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll,
Sageli on nendeks piiriületamisega seotud probleemid, tegemata jäetud laeva-broneering või näiteks pühadeperioodil transpordile iseloomulikud viivitused (jõulud, aastavahetus, riigipühad). Logistiku töö on vaheldusrikas, kiiresti muutuv ja arenev ning väljakutseid pakkuv. Töö iseloomust tulenevalt peab logistik olema kättesaadav ka väljaspool tööpäeva ning olema valmis vajadusel ka kohale tulema. Logistiku töövahenditeks on arvuti, spetsiaalne tarkvara (varude juhtimise programmid, materjalide juhtimise programmid, laoprogrammid, veokorraldusprogrammid) ning tele- kommunikatsioonivahendid. Üheks levinumaks eriprogrammiks on Autoroute, mis võimaldab korraldada transporti maailma kaartide süsteemis. Sisestades programmi kauba lähte- ja sihtkoha, arvutab see välja täpsed vahemaad ja kuvab liiklemiseks võimalikud maanteed ja suunad.
info edastamine toimub reaalajas seade võib lugeda sekundi jooksul kuni 1000 tagi informatsiooni infokandjad (tagid) võivad olla nii passiivsed kui ka aktiivsed osadel mälukiipidel on informatsioon ,,ülekirjutatav", ehk tagid on mitmekordselt kasutatavad RFID RFID süsteemi kasutades saadakse tarneahelate juhtimisel järgmised eelised: Võimalus tarnijatel reageerida kiiresti turu muutuvatele nõudmistele Kaubavarude suuruse optimeerimine tarneahela erinevates lülides Kaubavarude ringluse kiirenemine Kaubavarude olemasolu automatiseeritud kontroll 22) Laovarude tüübid: lk 329-330 1) Reservvarud ehk riskivarudega kindlustab ettevõte end selliste olukordade vastu, kus mingil ettenägematul põhjusel muutub kas nõudlus või on probleeme tarnetega. 2) Ringlusvarud ehk tsüklilised laovarud. Nii tootmises kui ka kaupade vedamisel on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
