Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"langevatest" - 45 õppematerjali

PINDADE SOOJUSKIIRGUSE UURIMINE IP TERMOMEETRI ABIL
6
pdf

PINDADE SOOJUSKIIRGUSE UURIMINE IP TERMOMEETRI ABIL

0 20 40 60 80 T (s) Graafik 2. Valguse neeldumine spektrivärvide diagrammil 3. Valguse ja pinna värvuse seos seisneb selles, et valgus koosneb kõigist spektri värvidest ja selle liitvalguse pinnale suunamisel, peegeldab pind tagasi seda värvi valgust, mis värvi pind ise on, teised värvid neelduvad pinnas. Musta värvi pinnad on sellised, kus enamik pinnale langevatest kiirtest neeldub pinnas, kiirgustegur peaaegu 1. Valget värvi pinnad on sellised, kus enamik pinnale langevatest kiirtest peegeldub pinnalt tagasi, kiirgustegur olematu. Valge ja musta kohta ei toodud lainepikkusi, sest nad ei kuulu kolme põhitooni hulka. 4. Katsete käigus tuleb distants hõõglambi kolvi ja uuritavate pindade vahel konstantsena, sest kaugusest oleneb palju soojuskiirgust jõuab uuritava pinnani ja vaja on ühtlast valgusjaotust

Muu → Riski- ja ohutusõpetus
2 allalaadimist
Renoir-kehakuju
1
doc

Renoir' kehakuju

Renoir' kehakuju Silueti tasakaalustamiseks ja salendamiseks: Keskne punkt pihast kõrgemale; Vastukaaluks alumisele poolele laiendada õlapiirkonda; Tähelepanu juhtida alumisest piirkonnast kõrvale. Soovitused: Otsaõmmeldud varrukad; Ülaosas kergelt sissetöödeldud, allosa suunas veidi laienev; Alumises osas pehmelt langevatest materjalidest neutraalsetes või tumedamates toonides rõivad; Paatkaelused, kapuutsid, suured kraed; Rinnataskud; Õlapassed; Toon-toonis keskmise suurusega lillelised/abstraktse mustriga ülaosas; Erinevalt seotud sallid; Ampiirkleidid; Boolerojakid; Allääre suunas kergelt kitsenevad püksid. Väldi: Vööd; Läbilõikeid vöö- ja puusajoonel; Alt laienevaid ja laiu pükse; Jäiku materjale; Detaile vöö- ja puusapiirkonnas.

Kultuur-Kunst → Stiiliõpetus
18 allalaadimist
Rubensi kehakuju
2
doc

Rubensi kehakuju

· Pikendada ülakeha; · Jälgida rõivaste langemist õlalt(siis saab viia mahulised kangad nii, et alla tekib pehme voldistik); · Tähelepanu keskendada jalgadele; · Rõivaste joon peaks olema sirge; · Kangad peaksid olema pehmed, sileda pinnaga selleks, et vältida tarbetut suurendamist ja volüüme(sobima peab pesu ­ alustada pesust, et see ei lööks kumerusi välja). Soovitused: · Pikad, sirged, langevatest materjalidest rõivad(annavad kitsama silueti); · Kanda avaraid jakke-tuunikaid(puusa-reie piirkonnani); · Värvide jaotamine vertikaalselt; · Seelikud: o Pikk; o Kitsas; o Lõhikuga; o Paanidega. · Püksid: o Lihtsad; o Sirged; o Kitsa tegumoega; o Ilma värvlita. Vältida: · Taljessetöödeldud mudeleid; · Silmatorkavad dekoratiivelemendid vööjoonel;

Kultuur-Kunst → Stiiliõpetus
19 allalaadimist
Modigliani kehakuju
2
doc

Modigliani kehakuju

Sobivad: A-lõikelised kleidid(nt. ampiirkleit); Poolliibuvad jakid-mantlid; Horisontaalsuunaliste detailidega pluusid; Ülaosas kanda heledaid, erksaid toone, samuti võib olla läikkangas; Allosas tumedad neutraalsed toonid, matt pind; Mantlid rõhutatud õlgadega, avara kraega, reväärkraega, kaherealine; A-lõikelised seelikud, diagonaallõigetega seelikud, hõlmikseelikud; Langevatest materjalidest püksid, vööjoonel võivad olla sissevõtted, voldid. Pükste sääre kuju oleneb jalgade pikkusest; Ühtlane värvitoon või hajutatud muster(allosas), ülaosas mustriline kangas. Vältida: Kehale liibuvaid mudeleid, mis võimaldavad võrrelda figuuri üla- ja alaosa(trikokleidid); Kontrastseid värve seelikute ja pluuside puhul, mille vahele on piir tõmmatud puusajoonel; Silmatorkavaid detaile puusapiirkonnas.

Kultuur-Kunst → Stiiliõpetus
25 allalaadimist
Ajalugu 11-klassile
2
docx

Ajalugu 11. klassile

igapäevaelu 12.Delfi oraakel Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. 13.Perikles ja solon 14.thalese ja demokritose õpetus Thalese meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi,mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikusele Demokritose meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest 15.Sofistide õpetus , Õpetasid oskusi, mis vajalikud eduks muutuvas ühiskonnas, eelkõige kõneoskust. Rõhusid konkreetsetele tehnikatele, mitte filosoofiale.Ei loonud süsteemset teooriat ega institutsiooni. 16.Sokratese õpetus Sokratese veendumuse kohaselt olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Veemajandus
6
odt

Veemajandus

· hüdrogeeoloogia - teadus põhjaveest ja veekihtidest, nende säästlikust kasutamisest ja kaitsest. · põhjavesi ei sisalda patogeenseid mikroobe · põhjaveevaru- vee kogust mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta, tagades vee heaolu säilimise · põhjaveeresurss- veekihi või veeladestiku pikaajaline toitumismäär, millest on lahutatud pinnaveekogude ökoloogilise kvaliteedi säilitamiseks vajalik vooluhulk · eesti alale langevatest sademetest läheb 10% põhjavee toiteks · kõige intensiivsem toitumine- Pandivere kõrgustik · põhjavee toitumisel on oluline osa põllumaadel ja seal moodustunud põhjavee kvaliteedil · põhjaveevarukasutus määratakse ära kindlate dokumentidega · suurem osa eesti põhjaveest kuulub üldraua ja mangaani sisalduse tõttu ebarahuldavasse klassi · põhja eestis esineb lahustunud radooni · vaba patogeensetest bakteritest, lihtsad veepuhastusmeetodid.

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
Hellenistlik periood
2
odt

Hellenistlik periood

Ei kirjutanud midagi üles, küsitles tänavatel inimesi. Hippokrates ­ Kõige kuulsam Kreeka arst V-IV saj vahetusel eKr. Teda peeti mitmeosalise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks. Tema seletuses polnud haiguste põhjused mitte jumalikud, vaid looduslikud. Tema meelest sõltus tervis vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. Ravi juures pööras suurt rõhku õigele toitumisele. Demokritos ­ V-IV saj vahetusel eKr tegutsenud filosoof. Arvas, et maailm koosneb tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest ­ aatomitest. Uskus, et kas inimeste hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Archimedes ­ Hellenismiperioodi kuulsaim füüsik ja leiutaja. Tema leitustest on tähtsaim kruvi. Konstrueeris linnakindlustusi ja sõjatehnilisi seadmeid. Füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Ptolemaios ­ Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Koostas maailmakaardi,

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
Reklaamiuuring - psühholoogia
6
doc

Reklaamiuuring - psühholoogia

aga nähes seda reklaami-kui puhtaks ja kui väikse vaevaga nõud saavad- paneb see neid peresid endale võib-olla nõudepesumasina ostma ja siis ka loomulikult reklaamitavat toodet. 2.Ergas , kerge, rõõmsameelne taustamuusika. Reklaamis olevate inimeste rõõmus meel, nähes, et reklaamitav toode nende nõud nõudepesumasinas nii puhtaks on teinud. Domino efekti on näitlikustatud, näidates, et kui esimene klots langeb, langeb kogu pikk jada järele(langevatest domino klotsidest klipp). 3. Inimesed kelle nõud praeguse nõudepesumasina vahendiga nii puhtaks ei saa, paneb see reklaam mõtlema, et äkki peaks ostma ja proovima neid nõudepesu tablette? Ja nagu eelpool mainitud, võib see reklaam panna inimesi ka nõudepesumasinat ostma. Üldiselt hea reklaam, ei suruta midagi väga peale, vaid lastakse reklaami põhjal inimesel ise otsustada, kas ta tahab seda toodet või ei. Ristorante pitsa 1.Reklaamitakse külmutatud pitsat

Psühholoogia → Psühholoogia
2 allalaadimist
Päikesesüsteemi väikekehad
2
doc

Päikesesüsteemi väikekehad

Meteoriidid Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist" saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning sulamisjälgedega meteoriit teistest kividest hästi eristatav, leitakse üles enamus asustatud piirkondadesse langevatest meteoriitidest. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemiliseks analüüsiks. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa. Kui Maale langeva meteoriidi mass on üle 100 tonni tekib põrkel maapinnaga plahvatuskraater, mis oma kujult meenutab kuu rõngasmägesid

Füüsika → Füüsika
25 allalaadimist
Wyoming
4
docx

Wyoming

see pärast vee jahtumist sadestub valge mineraalina, mida imetatakse allikalubjaks. Sadestunud mineraal annab igale allikale ainulaadse kuju ja välimuse ning senikaua, kuni kuum vesi voolab, muutub ka iga allika välimus. Allikalubi on sadestudes valge, aga allikates elavad kuumust eelistavad bakterid ja vetikad annavad terrassidele säravkollase, pruuni,või rohelise värvi. Mammoth Springs'i vesi pärineb Yellowstone'i nõlvadele ja kaugemalegi langevatest vihmadest ja lumesulamisveest, mis nõrgub sügavale maapõue ning kuumeneb seal sulast magmakehast eralduva soojuse mõjul enne maapinnale tõusmist. Kasutatud kirjandus: Tiit Kuningas ,,USA. Ameerika ühendriigid'' 2001 lk. 257-259 Michael Bright ,,101 looduse imet mida elu jooksul peab nägema'' 2006 lk. 68,70-72, 74http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://people.uwec.edu/ERICKSKM/yellowstone-canyon-with-falls-5.4.jpg http://frozenbreak.files.wordpress

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Turg
5
pdf

Turg

Näiteks odra hinna tõus suurendab odra pakutavaid koguseid turul, kuid võib viia ka alternatiivkauba (näiteks nisu) pakkumise vähenemisele. Nõudjad ja pakkujad avaldavad mõju turule. Pakkujad soovivad kõrge hinna juures tuua turule võimalikult suure koguse toodangut. Kõrged (või tõusvad) hinnad tähendavad suurenevat kasumit ja stiimulit edasi töötada, nõudjate jaoks on nad aga tarbimise piiramise signaaliks. Vastupidised toimingud lähtuvad madalatest või langevatest hindadest. Turu tasakaal tekib nõudlus ja pakkumiskõvera ristumispunktis. Turu tasakaalu korral on nõutav kauba kogus ja pakutav kauba kogus antud hinnatasemel võrdsed. Turu puudujäägi korral ületab nõutav kogus pakutava koguse. Turu puudujäägi tingimustes ei saa ostjad soovitud kaupa ning nad on nõus ostma kaupa kõrgema hinnaga. Kui hind tõuseb, kasvab ka pakutav kogus, sest pakkujad suudavad kõrgema hinna korral kaupa rohkem pakkuda

Majandus → Majandus
26 allalaadimist
Vana - Kreeka
3
docx

Vana - Kreeka

surmale järgnenud sõdade tagajärjel kujunes kolm suuremat hellenistlikku riiki: egiptus, seleukiidide riik, makedoonia, sisserännanud kreeklased asustasid vanu linnu, kuid lõid ise ka uusi, linnade ilme muutus kreekapäraseks ­ rajati teatreid, gümnaasiume, kreeklased ehitasid linnadesse uhkeid hooneid, filosoofia ja teadus ­ thales ­filosoof, kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks oli vesi, millest tekkis maailm, demokritos ­ filosoof, maailm koosnes tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest, pythagoras ­ matemaatika, kogu maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel, hippokrates ­ meditsiin, peeti mitmeköitelise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks, haiguste põhjused olid looduslikudtervis sõltus neljast ihumahlast, herodotos ­ ajalugu, teos historia sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks, kirjeldas erinevate rahvaste kombeid, sokrates ­ filosoof, sokraatiline meetod: juhatas vestluskaaslase tõe poole küsimuste ja vastuväidete abil,

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
Planeetide kaaslased ja kuu
4
doc

Planeetide kaaslased ja kuu

Viimasel ajal on saadud huvitavaid andmeid veest või õigemini küll jääst Kuul. 1994. a. Kuu ümber tiirutanud ameerika automaatjaama "Clementine" tehtud radarmõõtmised näitasid, et Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on tõepoolest jääd. Nimetatud kohtadesse ei ulatu kunagi päikesekiired, mis igal pool mujal jää kiiresti ära sulataks. Jää võiks pärineda Kuule aegaajalt langevatest komeedituumadest. "Clementine'i" saadud tulemusi kinnitas 1998. a. algul Kuu-orbiidile jõudnud USA automaatjaam "Lunar Prospector" (tõlkes "Kuu maavarade otsija"), mis oma neutron- spektromeetri abil leidis suure hulga jääd nii Kuu lõuna- kui ka põhjapooluse ümbrusest. Aeg-ajalt on tulnud vaatlejatelt teateid salapärastest sähvatustest Kuul. Kui tegemist pole just silmapettega, siis võiks põhjuseks olla pragudest eralduva gaasi helendumisega.

Astronoomia → Astronoomia
18 allalaadimist
Üldajalugu - konspekt
22
docx

Üldajalugu - konspekt

Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Armastusjumalanna Aphrodite Venus Viljakusejumalanna Demeter Ceres 1.Thales-Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Oskas päikesevarjutust ette ennustada. 2.Anaximandros- “APEIRON” - abstrakne mõiste, millest olevat kogu maailm alguse saanud. 3.Demokritos- Tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest-aatomitest. Inimese hing koosneb aatiomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. 4.Pythagoras- VI saj. eKr tegutsenud õpetlane. Kogu maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Tema nime järgi on 5.Herodotos-”Ajaloo isa”, kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest, “Historia” sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks. 6.Hippokrates- Arst. Tema meelest olid haiguste põhjused

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Kreeka - geograafiline asend-kronoloogia-kreeta-mükeene
3
doc

Kreeka - geograafiline asend, kronoloogia, kreeta-mükeene

tegelevaid inimesi filosoofideks; esimes filosoofid püüdsid selgitada millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb; algaine ?; Thales(tema meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikusele; maail olevat tekkinud veest ja ujub vee peal) ; Thalest peetakse õigusega nii kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks. Demokritos( tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest- aatomitest) ;Matemaatika(Pythagoras);Meditsiin(Hippokrates);Ajalookirjutuse algus(Herodotos-ajaloo isa) Sofistid Olid esimesd kes hakkasid tähelepanu pöörama inimese käitumisele ja moraaliküsimustele. Osa sofiste arvas, et inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate, mitte nõrkade ja saamatute huvidele. Sokrates-vaidles sofistidele ägedalt vastu; tema arvates oli vaja filosofeerida selleks, et ,mõista , mis on

Ajalugu → Ajalugu
153 allalaadimist
Riskiprotokoll
8
doc

Riskiprotokoll

peab väli täitma üha suuremat ruumi. Kui lühilaineraadiojaama kõrgsagedusvälja tugevus on 50..100 m kaugusel 30 V/m ja 200...300 m kaugusel 15..10 V/m, siis 300...400 m kaugusel on see ainult 5..3 V/m ja 1000 m kaugusel koguni 0,5...0,1 V/m. Hoone seinad ei takista elektromagnetvälja levikut. Telekeskusest 100...600 m kaugusel asuvates hoonetes on välja tugevuseks mõõdetud 3,2...0,2 V/m. Inimese keha pinnale langevatest elektromagnetlainetest peegeldub osa tagasi, osa aga neeldub organismis. See ei ole meelega tajutav ega kohe märgatav. Pikema aja jooksul mõjudes võivad elektromagnetlained häirida kesknärvisüsteemi talitlust. Inimene hakkab kurtma alalist väsimust, halba meeleolu, ükskõiksust kõige suhtes, kuid on samal ajal periooditii kapriisne, rahulolematu ja kergesti ärrituv. Tal tekivad unehäired (unisus, või unetus), mõnikord peavalu, vahel ei talu ta tugevaid helisid, heledat valgust

Meditsiin → Riski- ja ohuõpetus
70 allalaadimist
Vana-Kreeka
3
doc

Vana-Kreeka

Isis.Hakati ennustama taevakehade järgi, kujundati välja 12 tähtkuju ja neile vastavad horoskoobid, mida tunneme tänapäevalgi. Thales ­ tema arvates oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikusele. Maailm olevat tekkinud veest ja ujub vee peal. Tundis hästi matemaatikat, geomeetriat ja astronoomiat. Oskas päikesevarjutusi ette ennustada. Pani aluse Kreeka filosoofiale ja teadusele. Demokritos ­ tema arvates koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest ­ aatomitest. Pythagoras ­ tema meelest põhines kogu maailmakorraldus arvulistel suhetel. Hippokrates ­ mitmeköitelise arstiteadusliku käsiraamatu autor. Haiguste põhjused polnud mitte jumalikud vaid looduslikud. Tervis sõltus vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. Arstide vanne. Herodotos ­ ajaloolane, kes kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest ,,Historia". Ta ausav nimi oli ajaloo isa.

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Vanaaja kokkuvõte
10
odt

Vanaaja kokkuvõte

*Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Filosoofia ja teadus · Filosoofia *Vana kreeka filosoofid püüdsid seletada loodus ja ühiskonna nähtusi mõistupäraselt. *Filosoofia e tarkusearmastus *sünnipaik Mileetos · Thales (u 624 -547 eKr) *Esimene filosoof ja filoloogiale alusepanija *maailm on tekkinud 1 ürgainest ­ veest ja ujub vee peal · Demokritus (u 460 -370 eKr) *maailm koosneb tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest ­ aatomitest · Matemaatika *õpiti Idamaade teadusest *kreeklastel muutus matemaatika teoreetiliseks teaduseks · Pythagoros (u 580 ­ 500 a eKr) *kõik asjad on tekkinud arvudest, mis on igavesed *asjade maailm on muutlik ja arvude maailma koopia · Hippokrates (u 460 ­ 377 a eKr) *antiikaja tuntuim arst *tervis sõltus 4 ihumahla -vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
Konspekt -vanad tsivilisatsioonid maailmas
5
docx

Konspekt -vanad tsivilisatsioonid maailmas

(hippokrates). Haiguste põhjused on looduslikud. Vere, lima, musta ja valge sapi tasakaal. Hippokrates Ajalooteadus- kangelaseepika, Lähima ajaloo uurimine Herodotos, kirjutas raamatu Kreeka- Pärsia sõdadest. Filosoofia ja teadus - lk 122- 127, konspekt FILOSOOFIA Algaine otsing: TULI, VESI ,MAA , ÕHK Thales: geomeetria ja astronoomia tundja, kõige alus vesi-maailm olevat tekkinud veest ja ujunud vee peal. Oskas päiksevarjutust ette ennustada. Demokritos: koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest- aatomitest. Ka inimese hing koosneb aatomitest, ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Sofistid: inimese käitumine ja moraal, väärtuse suhtelisus ­õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilike oskusi, eriti kõnekunsti SOKRATES- 1.Põhiline teema- hüve (See mis on olemuselt hea) ja voorus (se mis aitab hüveni jõuda) Tegeles koraaliküsimustega, ja mis on hea, ja kuidas selleni jõuda. Ei võtnud oma õpilastelt tasu 2

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Põhjavee olemus-seire ja probleemid Eestis
9
doc

Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis

madalamal ja "silutud" kujul. Sügavamal esineb põhjavesi harilikult vettpidavate kihtide vahel ning on seetõttu surveline. Survelist põhjavett nimetatakse ka arteesiaveeks. Kaevu rajamisel survelisse põhjaveekihti tõuseb veetase kaevus tunduvalt kõrgemale vettandva pinnase lasumissügavusest (joonis 1). Põhjavee toitumine. Sademete keskmisest aastasummast ­ 600­800 mm, moodustab pinnavee äravool 260 mm ehk 39%. Sademete hulk on suurem kõrgustikel. Eesti alale langevatest sademetest läheb põhjavee toiteks keskmiselt 70 mm aastas ehk 10%. Infiltreeruva vee arvel kujuneb põhjaveevaru. Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul, ulatudes 200­ 300 mm aastas, väikseim on põhjavee toitumine Lääne­Eestis ning Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning rabaaladel, jäädes seal vahemikku 0­50 mm aastas (joonis 3). Võrreldes kuivade maadega on liigniisketel aladel (sood, margalad) põhjavee toitumine väiksem. Oluline on ka taimkatte iseloom

Loodus → Keskkond
54 allalaadimist
Gosmoloogia kt
4
docx

Gosmoloogia kt

lihvinud. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning sulamisjälgedega meteoriit teistest kividest hästi eristatav, leitakse üles enamus asustatud piirkondadesse langevatest meteoriitidest. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri. Näiteks Saaremaal asuv Kaali meteoriidikraater. 11. Kirjelda kuu- ja päikesevarjutust. Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa satub varjukoonusesse. Täielik kuuvarjutus on nähtav siis, kui Kuu asub Maa täisvarju piirkonnnas. Täielik kuuvarjutus kestab maksimaalselt 1 tund ja 40 minutit. Täielikku

Füüsika → Füüsika
131 allalaadimist
Põhjavee seire
15
doc

Põhjavee seire

kirjas ka Eesti põhjaveekihid ning nendest tulenevad seirejaamad. 4 1 Põhjavesi Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimites, setete poorides ning lõhedes sisalduv vaba vesi. Põhjavesi on peamine joogi- ja olmeveeallikas. Põhjavee omadusi, teket, lasuvust, liikumise seaduspärasusi ja varusid uurib geoloogia haru ­ hüdrogeoloogia. Joonis 1. Põhjavesi 1.1 Põhjavee seisund Eesti alale langevatest sademetest läheb põhjavee toiteks keskmiselt 70 mm aastas. Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul (200-250 mm aastas), kõige väiksem Lääne-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning rabades (0­50 mm aastas). Eesti hõredalt asustatud looduslikes ja poollooduslikes piirkondades on põhjavesi heas seisundis. Sügavate veekihtide põhjavett ei ole piirkonniti võimalik kasutada

Loodus → Keskkond
53 allalaadimist
Kuu siseehitus ja kuu tekkimine
10
doc

Kuu siseehitus ja kuu tekkimine

vähemalt 500 kilomeetrit. Viimasel ajal on saadud huvitavaid andmeid veest või õigemini küll jääst Kuul. 1994. a. Kuu ümber tiirutanud ameerika automaatjaama "Clementine" tehtud radarmõõtmised näitasid, et Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on tõepoolest jääd. Nimetatud kohtadesse ei ulatu kunagi päikesekiired, mis igal pool mujal jää kiiresti ära sulataks. Jää võiks pärineda Kuule aegaajalt langevatest komeedituumadest. "Clementine'i" saadud tulemusi kinnitas 1998. a. algul Kuu- orbiidile jõudnud USA automaatjaam "Lunar Prospector" (tõlkes "Kuu maavarade otsija"), mis oma neutron-spektromeetri abil leidis suure hulga jääd nii Kuu lõuna- kui ka põhjapooluse ümbrusest. Aeg-ajalt on tulnud vaatlejatelt teateid salapärastest sähvatustest Kuul. Kui tegemistpole just silmapettega, siis võiks põhjuseks olla pragudest eralduva gaasihelendumisega

Füüsika → Füüsika
29 allalaadimist
Vana Kreeka
7
doc

Vana Kreeka

Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Suurt kuulsust võitis ta sellega, et oskas päikesevarjutust ette ennustada. Thalest peetakse õigusega nii Kreeka filosoofia kui ka teaduse aluspanijaks. *Järgnevad filosoofid otsisid alternatiivseid maailmaseletusi. *Kõige tänapäevasema seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele laidsid antiikatomistid. Kõige kuulsam 5-4 sai. e.Kr. tegutsenud filosoof Demokritos. Tema arust koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest-aatomitest. Aatomid erinevad kujult ja suuruselt, neist moodustuvad erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela katkemist- sellega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama surematust hingest. *Järk-järgult tõi üksikküsimuste süvenemine jaasa iseseisvate teadusharude tekke. *Esimesed, kes hakkasid suurt tähelepanu pöörama inimese käitumisele ja moraaliküsimustele olid nn. sofistid 5saj. e

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
Kosmoloogia
87
pptx

Kosmoloogia

Mõõn XII klass Astronoomia Ivo Eesmaa Kuu pind Atmosfääri Kuul ei ole Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike("mered"). Suurim ­ Tormide ookean pindalaga 2,1 milj ruutkilomeetrit(Kuu kogupindala 38 miljonit ruutkilomeetrit) Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on leitud(ameerika automaatjaamad "Clementine", "Lunar Prospector" ) jääd. Jää võiks pärineda Kuule aeg-ajalt langevatest komeedituumadest. XII klass Astronoomia Ivo Eesmaa Kraatrid Kuu kraatrite tekkepõhjuseks on meteoriitide põrked. läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini. Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust Kuni 15-kilomeetrise läbimõduga kraatrid on nõgusa,

Füüsika → Astronoomia ja astroloogia
4 allalaadimist
Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste
15
doc

Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste

SISSEJUHATUS Inimesed puutuvad üha enam kokku elektrooniliste seadmete ja paigaldiste poolt tekitatud elektromagnetväljadega, mis seavad ohtu nende tervise. Meid ümbritsevad erinevad looduslikud ja tehislikud elektromagnetilised lained ja kiirgused, mis tungivad läbi hoonete seinte ja saastavad elukeskkonda. Elektro- ja raadiotehnika kiire arengu tõttu on kogu maakera elanikkond sattunud tehislike elektromagnetiliste väljade mõju alla. Inimese keha pinnale langevatest elektromagnetlainetest peegeldub osa tagasi, osa aga neeldub organismis. Inimkeha toimib kiirgusväljas antennina. See ei ole meeltega tajutav ega kohe märgatav. Pikema aja jooksul mõjudes võivad elektromagnetväljad häirida kesknärvisüsteemi talitlust. Kuid elektromagnetväljad ei avalda mõju ainult inimestele, vaid ka ümbritsevale keskkonnale ja loomade tervisele. Kui inimeste puhul on võimalik asjaolu, et

Loodus → Keskkonnakaitse
20 allalaadimist
Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest
11
pdf

Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest

ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Suve tulekut ja olemust annab Liiv hästi edasi oma mitmeosalises luuletuses ,,Üks suvepäev". Talveluuletustes maalib Liiv meile pidli klassikalistest Eesti maastikest sel aastaajal ja oma tundeid ja mõtted on ta samuti neisse luuletustesse sisse põiminud, nukramatel hetkedel valitsevad tuisud ja helgematel tasased pildid aeglaselt langevatest lumehelvestest. Need lumelained väljal, nad on nii armsad, hääd, kui süda on tusas ja palav, nad jahutavad pääd. Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää; jah, isegi surm on nüüd mahe

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist
Päikesesüsteemi väikekehad
15
doc

Päikesesüsteemi väikekehad

on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist" saaks meteoriit, 11 peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning sulamisjälgedega meteoriit teistest kividest hästi eristatav, leitakse üles enamus asustatud piirkondadesse langevatest meteoriitidest. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemiliseks analüüsiks. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa. Et Kuu, Marsi ja Veenuse pinnaseanalüüsid sisaldavad samu elemente, on Päikesesüsteemi keemiline ühtsus tõestatud. Erinevalt planeetide pinnakivimeist leidub aga

Füüsika → Füüsika
38 allalaadimist
Maa ja tema kaaslane Kuu
13
doc

Maa ja tema kaaslane Kuu

ookeniga, mille paksus oli vähemalt 500 kilomeetrit. Viimasel ajal on saadud huvitavaid andmeid veest või õigemini küll jääst Kuul. 1994. a. Kuu ümber tiirutanud ameerika automaatjaama "Clementine" tehtud radarmõõtmised näitasid, et Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on tõepoolest jääd. Nimetatud kohtadesse ei ulatu kunagi päikesekiired, mis igal pool mujal jää kiiresti ära sulataks. Jää võiks pärineda Kuule aegaajalt langevatest komeedituumadest. "Clementine'i" saadud tulemusi kinnitas 1998. a. algul Kuu- orbiidile jõudnud USA automaatjaam "Lunar Prospector" (tõlkes "Kuu maavarade otsija"), mis oma neutron-spektromeetri abil leidis suure hulga jääd nii Kuu lõuna- kui ka põhjapooluse ümbrusest. Aeg-ajalt on tulnud vaatlejatelt teateid salapärastest sähvatustest Kuul. Kui tegemist pole just silmapettega, siis võiks põhjuseks olla pragudest eralduva gaasi helendumisega.

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
Referaat Universumist
8
doc

Referaat Universumist

Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoriidid Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist" saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning sulamisjälgedega meteoriit teistest kividest hästi eristatav, leitakse üles enamus asustatud piirkondadesse langevatest meteoriitidest. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemiliseks analüüsiks. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa. Et Kuu, Marsi ja Veenuse pinnaseanalüüsid sisaldavad samu elemente, on Päikesesüsteemi keemiline ühtsus tõestatud. Erinevalt planeetide pinnakivimeist leidub aga

Füüsika → Füüsika
27 allalaadimist
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

Komöödiad ­lõbusa sisuga. Aines poliitikaelust. Näitlejatel riigimeeste maskid. Robustne nali. Naerdi ka jumalaid. Filosoofia ja teadus: Filosoofia Teke 8.-6. saj eKr. Maailma korraldust puudutavate probeelmide üle juurdlemine. Thales ­ 6.saj eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane. Mitmekesisuse ühtne alus on vesi. Oskas päikesevarjutusi ennustada. Kreeka filosoofia ja teaduse alusepanija. Demokritos ­antiikatomist. 5-4. saj vahetus. Maailm koosneb tühjuses langevatest ja põrkuvatest aatomitest. Sofistid Pööre filosoofias. 5. saj eKr. Tähelepanu inimese käitumisel ja moraaliküsimustel. Õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks vajalikke oskusi, kõnekunsti. Inimühiskonna seadused ei ole jumalate määratud vaid põhinevad inimeste kokkulepetel. Nende loengute eest maksti kõrget tasu. Kodanike ühtsustundele mõjusid sofistid laostavalt ­õpetus tugevama õigusest.

Ajalugu → Ajalugu
362 allalaadimist
19-saj naisterõivastus
22
doc

19. saj naisterõivastus

Antiikstiilis rõivastus. Materjalid: siledad õhukesed valged kangad: musliin, batist, popeliin. Kleit lühikese pihaosaga, rinna alt vöötatud või kokku hoitud, suure dekolteega, varrukad lühikesed, sageli kroogitud, seelikuosa sirge ja drapeeritud, võis olla slepp: tänavakleitidel slepi pikkus kuni 6, pidulikel kleitidel kuni 14 küünart. Korsetti ei kantud, sageli loobuti ka särgi kandmisest. Ülerõivaid asendasid suured tihedamatest hästi langevatest kangastest sallid. Soengud ja peakatted. Levisid kreekapärased "sõlmega" soengud ja lühikesed juuksed. Peakatted väga erinevad, vahetati sageli. Jalatsid. Madala kontsaga kerged kingad, rihmikud ja sandaalid. Lisandid: käekott. 6 AMPIIRSTIILIS RÕIVASTUS Klassitsism (antiikstiili jäljendav stiil) muutus pärast revolutsiooni lüüasaamist

Ajalugu → Ajalugu
48 allalaadimist
Kuu-kui maa kaaslane
20
doc

Kuu, kui maa kaaslane

kaetud laava ookeniga, mille paksus oli vähemalt 500 kilomeetrit. Viimasel ajal on saadud huvitavaid andmeid veest või õigemini küll jääst Kuul. 1994. a. Kuu ümber tiirutanud Ameerika automaatjaama "Clementine" tehtud radarmõõtmised näitasid, et Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on tõepoolest jääd. Nimetatud kohtadesse ei ulatu kunagi päikesekiired, mis igal pool mujal jää kiiresti ära sulataks. Jää võib pärineda Kuule aeg-ajalt langevatest komeedituumadest. "Clementine'i" saadud tulemusi kinnitas 1998.a. algul Kuu-orbiidile jõudnud USA automaatjaam "Lunar Prospector" (tõlkes 10 "Kuu maavarade otsija"), mis leidis suure hulga jääd nii Kuu lõuna- kui ka põhjapooluse ümbrusest. Aeg-ajalt on tulnud vaatlejatelt teateid salapärastest sähvatustest Kuul. Kui tegemist pole just silmapettega, siis võiks põhjuseks olla pragudest eralduva gaasi helendumisega. Vulkaanilist

Astronoomia → Astronoomia
27 allalaadimist
Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse
25
pdf

Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse

alade põhjaveetaseme alanemise arvel. Ilma põhjavee juurdevooluta jõed kuivavad või muutuvad suvel veevaeseks. Joonis 2 Vee ringkäik looduses 5 Põhjavee toitumine Sademete keskmisest aastasummast ­ 600­800 mm, moodustab pinnavee äravool 260 mm ehk 39%. Sademete hulk on suurem kõrgustikel. Eesti alale langevatest sademetest läheb põhjavee toiteks keskmiselt 70 mm aastas ehk 10%. Infiltreeruva vee arvel kujuneb põhjaveevaru. Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul, ulatudes 200­300 mm aastas, väikseim on põhjavee toitumine Lääne­Eestis ning Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning rabaaladel, jäädes seal vahemikku 0­50 mm aastas (joonis 3). Võrreldes kuivade maadega on liigniisketel aladel (sood, märgalad) põhjavee toitumine väiksem. Oluline on ka

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
95 allalaadimist
Mis on Päikesesüsteem
17
doc

Mis on Päikesesüsteem?

Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. o Meteoriidid Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist" saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning sulamisjälgedega meteoriit teistest kividest hästi eristatav, leitakse üles enamus asustatud piirkondadesse langevatest meteoriitidest. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemiliseks analüüsiks. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa. Et Kuu, Marsi ja Veenuse pinnaseanalüüsid sisaldavad samu elemente, on Päikesesüsteemi keemiline ühtsus tõestatud. Erinevalt planeetide pinnakivimeist leidub aga

Füüsika → Füüsika
121 allalaadimist
Meteoroloogia ja klimatoloogia
17
docx

Meteoroloogia ja klimatoloogia

kontsentratsiooniga piirkonda. Kuhjumine (accretion) ­ protsess, mille käigus pilvedes olev veeaur moodustab tuumakeste ümber vihmapiisad. Agregatsioon ­ tähendab millegi kokku kogunemist (näiteks jääkristallid moodustavad lumehelve) Lumehelbeke ­ on lume- või jääkristall, mis on enamasti kuuekiirelise tähekese või kuusnurkse plaadi kujuline. Vihm ­ on vee sadu vedelas olekus. Virga ­ viirud langevatest sademetest, mis aurustuvad enne maapinnale jõudmist. Hoogvihm ­ vedelad sademed mis algavad ja lõpevad järsku. Lumi ­ väikeste jääkristallide kogum. Tuisk ­ lume edasikandumine lumepinnalt tugeva puhangulise tuule mõjul. Lobjakas (sleet) ­ tekib kui osaliselt sulanud lumehelves või külm vihmapiisk külmub jääkruubiks enne maapinnale jõudmist. Langevad maapinnale suurte räätsakatena ning sulavad kiiresti.

Loodus → Loodus
42 allalaadimist
Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat
16
doc

Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat

Vulkaanilist tegevust peetakse seejuures vähetõenäoliseks. Viimasel ajal on saadud ka huvitavaid andmeid jääst Kuul. 1994. a. Kuu ümber tiirutanud ameerika automaatjaama "Clementine" tehtud radarmõõtmised näitasid, et Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on tõepoolest jääd. Nimetatud kohtadesse ei ulatu kunagi päikesekiired, mis igal pool mujal jää kiiresti ära sulataks. Jää võiks pärineda Kuule aegaajalt langevatest komeedituumadest. "Clementine'i" saadud tulemusi kinnitas 1998. a. algul Kuu-orbiidile jõudnud USA automaatjaam "Lunar Prospector" (tõlkes "Kuu maavarade otsija"), mis oma neutron-spektromeetri abil leidis suure hulga jääd nii Kuu lõuna- kui ka põhjapooluse ümbrusest. Kuu tagumine külg 7 Kuu reljeef

Füüsika → Füüsika
43 allalaadimist
Kuu ja USA kuuekspeditsioonid
25
doc

Kuu ja USA kuuekspeditsioonid

paksus oli vähemalt 500 kilomeetrit. Viimasel ajal on saadud huvitavaid andmeid veest, või õigemini küll jääst, Kuul. 1994. a. Kuu ümber tiirutanud ameerika automaatjaama "Clementine" tehtud radarmõõtmised näitasid, et Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on tõepoolest jääd. Nimetatud kohtadesse ei ulatu kunagi päikesekiired, mis igal pool mujal jää kiiresti ära sulataks. Jää võiks pärineda Kuule aeg-ajalt langevatest komeedituumadest. "Clementine'i" saadud tulemusi kinnitas 1998. a. algul Kuu-orbiidile jõudnud USA automaatjaam "Lunar Prospector" (tõlkes "Kuu maavarade otsija"), mis oma neutron-spektromeetri abil leidis suure hulga jääd nii Kuu lõuna- kui ka põhjapooluse ümbrusest. Aeg-ajalt on tulnud vaatlejatelt teateid salapärastest sähvatustest Kuul. Kui tegemist pole just silmapettega, siis võiks põhjuseks olla pragudest eralduva gaasi helendumisega.

Füüsika → Füüsika
28 allalaadimist
Vanaaeg
19
docx

Vanaaeg

Järgnevad filosoofid selle järeldusega täiel määral ei nõustunud, püüdes seletada, kuidas igavesest ja muutumatust olevast tekivad ajutised ning muutuvad nähtused. DEMOKRITOS: Kõige täiuslikuma seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidis nn atomistlik koolkond, mille kuulsaimaks esindajaks tõusis 5 ­ 4 sajandi vahetusel eKr Egeuse põhjarannikult Abdera linnast pärit Demokritos (460- 371 eKr). Demokritose meelest koosnes maailm tühjuses raskusjõul langevatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ­ aatomitest (atomos ­ kreeka keeles jagamatu) ­ mis on erinevad oma kujult ja suuruselt. Olev on seega aatomid ja tühjus.Aatomitest moodustuvad erinevad ahelad ja seega ka erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Selle väitega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama hingest ja tema saatusest pärast surma.

Ajalugu → Vanaaeg
51 allalaadimist
Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

Erinevad mõtlejad pidasid lisaks veele algaineks muuhulgas ka õhku, tuld ja maad. Nad püüdsid vastata ka küsimusele, kuidas algainest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Kuid enamasti ei lähtunud nad oma arutlustes mitte looduse vaatlusest, vaid toetusid kujutlusvõimele ja mõtteloogikale. Kõige täiuslikuma seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidis V ­ IV sajandi vahetusel eKr tegutsenud filosoof Demokritos. Tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ­ aatomitest (atomos ­ kreeka keeles jagamatu) ­ mis on erinevad oma kujult ja suuruselt. Aatomitest moodustuvad erinevad ahelad ja seega ka erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Selle väitega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama hingest ja tema saatusest pärast surma. Meditsiin

Ajalugu → Ajalugu
52 allalaadimist
Kreeka ja hellenism
28
pdf

Kreeka ja hellenism

Erinevad mõtlejad pidasid lisaks veele algaineks muuhulgas ka õhku, tuld ja maad. Nad püüdsid vastata ka küsimusele, kuidas algainest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Kuid enamasti ei lähtunud nad oma arutlustes mitte looduse vaatlusest, vaid toetusid kujutlusvõimele ja mõtteloogikale. Kõige täiuslikuma seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidis V ­ IV sajandi vahetusel eKr tegutsenud filosoof Demokritos. Tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ­ aatomitest (atomos ­ kreeka keeles jagamatu) ­ mis on erinevad oma kujult ja suuruselt. Aatomitest moodustuvad erinevad ahelad ja seega ka erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Selle väitega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama hingest ja tema saatusest pärast surma. Meditsiin

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
10-kl ajaloo üleminekueksam
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

ühiskonnas · Thales ­ VI. saj I p. eKr Mileetose linnas, kõige alus on vesi. · oli rännanud Idamaades, Egiptuses ja Mesopotaamias, tundis geomaatriat, matem., astronoomiat, oskas ennustada päikesevarjutusi = peetakse Kr. filosoofia ja teaduse tajajaks · järgnevad fil pidasid algaineks õhku, tuld, maad; kuidas tekkis algainest kogu loodus · Demokritos ­ V ­ IV saj. vahetuseul = maailm koosneb langevatest ja põrkuvatest aatomitest (jagamatud osakesed) · ka hing koosneb aatomitest st hing pole surematu · algus arutles fil kogu looduse ja maailmakorralduse üle, pikapeale kasvasid sellest välja iseseisvad teadusharud · Matem: - teoreem (theorema ­ vaatluse tulemus, vaatlusel põhinev tulemus) · Pythagoras ­ VI saj eKr, kogu maailmakorraldus põhineb arvudevahelistel suhetel · Hippokrates ­ V-IV saj

Ajalugu → Ajalugu
66 allalaadimist
Antiikkirjandus
76
doc

Antiikkirjandus

toomata. VI sajandi esimesel poolel eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales seda nii just tegigi. Tema meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikkusele. Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Kõige tänapäevasema seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidsid antiikatomistid, kellest kuulsaim oli V-IV sajandi vahetusel eKr tegutsenud filosoof Demokritos. Tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest – aatomitest. Aatomid erinevad kujult ja suuruselt, neist moodustuvad erinevad ahelad ja seeläbi ka erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Selle väitega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama surematust hingest. Sofistid

Ajalugu → Antiikkirjandus
42 allalaadimist
Füüsikaline maailmapilt
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist taevast maale langevaist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist" saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning sulamisjälgedega meteoriit teistest kividest hästi eristatav, leitakse üles enamus asustatud piirkondadesse langevatest meteoriitidest. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemiliseks analüüsiks. 9. Võnkumine Võnkumine on perioodiline protsess, kus liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi-tagasi sama trajektoori mööda. Kõiki võnkumisi saab kirjeldada harmooniliste võnkumiste abil, täpsemalt nende summa abil, kui varieerida võnkumiste sagedusi ja amplituude. Seega kõikide võnkliikumiste uurimise saab taandada harmoonilistele võnkumistele. 9.1

Füüsika → Füüsikaline maailmapilt
80 allalaadimist
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Neile jutustati Athose vangistamise lugu. Kuna nad olid head aadlikud, ei pidanud nad peremehe käitumist õigeks. «Nüüd, mu härrad,» ütles d'Artagnan, «minge üles oma tuppa ja ma vastutan selle eest, et kümne minuti pärast tuuakse teile kõik, mida oskate soovida.» Inglased kummardasid ja eemaldusid. «Nüüd olen ma üksi, kallis Athos,» ütles d'Artagnan. «Avage uks, palun teid.» «Otsekohe,» vastas Athos. Selle peale oli kuulda suurt müra, mis tekkis maha-langevatest haokubudest ja ragisevatest palkidest: need olid Athosel kontreskarpideks ja bastionideks, mida nüüd sissepiiratu ise lammutas. 307 Hetke pärast ilmus nähtavale Athose kahvatu pea, kes kiire pilguga ümbrust uuris. D'Ärtagnan langes talle kaela ja kaisutas teda õrnalt. Alles siis, kui ta tahtis Athost sellest niiskest keldrist välja viia, märkas ta, et Athos tuigub. «Kas olete haavatud?» küsis d'Artagnan. «Mina

Kirjandus → Kirjandus
147 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun