vastastikkuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõudu, millega maa tõmbab mingit maalähedast keha, nimetatakse raskusjõuks. Hõõrdumine on teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat mõju. Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha ei taasta oma esialgset kuju. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha taastab oma esialgse kuju. Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale. Kehad meie ümber Keha pikkuse mõõtmisel teeme kindlaks, mitu korda on keha pikkus suurem või väiksem mõõtühikust. Mõõdetava keha võrdlemine mõõteriistaga on otsene mõõtmine. Keha mõõtmetega arvutamine on kaudne mõõtmine
nimetatakse kehade vastastikkuse tõmbumise nähtust. · Gravitatsioonijõudu, millega maa tõmbab mingit maalähedast keha, nimetatakse raskusjõuks. · Hõõrdumine on teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. · Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat mõju. · Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha ei taasta oma esialgset kuju. · Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha taastab oma esialgse kuju. · Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale. Kehad meie ümber · Keha pikkuse mõõtmisel teeme kindlaks, mitu korda on keha pikkus suurem või väiksem mõõtühikust. · Mõõdetava keha võrdlemine mõõteriistaga on otsene mõõtmine.
Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nim raskusjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist Fr=mg, kus Fr on kehale mõjuv raskusjõud, m on kehale mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,8N/kg(kasut g=10N/kg). Elastusjõud!! Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. Elastseks kehaks nim keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub(padi, vedru). Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu(plastiliin). Elastsusjõuks nim kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga. (Näiteks kui kehale mõjuva raskusjõu mõõtmiseks riputatakse keha dünamomeetri konksu otsa. Maa tõmbab keha enda poole ja dünamomeetri vedru
osakestevaheline tõmbejõud. Keha venitamisel aineosakesed kaugenevad üksteisest, tekib aineosakeste vaheline tõmbejõud. Elastsusjõud moodustub osakestevahelisest jõududest. 15.Mida näitab keha jäikus(k)? * ühik on 1N/m * tähis k Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. 16. Keha deformatsiooni liigid. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha)elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks. Valemid:
2. Sõltub pindade töötlusest (mida konarlikum on pind seda suurem on hõõrdejõud) 3. Kokkupuutuvate pindade materjalist nt. Jää peal libisemine on kergem, kui asvaldil plastmass ja kummitahvel Elastsusjõud Keha kuju muutumist nimetatakse deformatsiooniks Elastne plastiline 1. Deformatsioon on elastne kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub 2. Deformatsioon on plastiline, kui deforveeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deforveervale jõule Elastsusjõud tekib kehas aineosakeste vastastikmõju tõttu 1. Kokkusurumisel-osakesed lähenevad üksteisele tekib osakeste vaheline tõukejõud 2
mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest F=mg Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Seisuhõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist. Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal. Deformatsioon ehk keha kuju muutmine- deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub. Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu. Elastsusjõuks nimetataksekehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega p= F:S. Rõhuühik on 1 Pa(paskal) Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele
kehade liikumist teineteise suhtes. · Jõudu, millega keha rõhub alust, nimetatakse · Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate rõhumisjõuks. kehapindade vahel esinevat mõju. · Rõhk näitab keha poolt ühikulisele pinnale mõjuvat · Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju rõhumisjõudu. lakkamisel keha ei taasta oma esialgset kuju. · Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha taastab oma esialgse kuju. · Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mida elastselt Vedelik ja gaas deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale.
Samal ajal aga ahenevad jäsemete perifeersed veresooned. Vaimse pinge suurenemisel kiireneb alati ka südametalitlus ( 90-100 x min) , tõuseb vererõhk (160/100 ), sageneb hingamine, mis muutub ühtlasi pinnapealsemaks ja ebaühtlaseks !!! See omakorda kutsub esile vere puuduliku hapnikuga varustamise. Kaasnevad ka vegetatiivsed häired näiteks liigne higistamine, temperatuuritõus, kõhulahtisus. NB! Oluline on õhutada ruume !!! Vaimse töö iseärasuseks on see, et ,,ärritaja" lakkamisel ei kao tööga seotud mõtted kohe. Eriti kaua püsib see neil, kes töö ajal teiste inimeste juuresolekul ei suuda oma mõtteid koondada ja süveneda. See inimene toob töö koju kaasa, jätkab nende mõtete läbimõtlemist väsinud ajurakkudega. Selline mälu kasutamine on tulutu. NB! Mida vähem on ajurakkudes O2 seda närvilisem on inimene !!! (kontrollida ka rauasisaldust veres ) MÄLU ... ...on seotud ajukoorega ja osalt ajukoorealuste keskustega.
40. Veere hõõrdejõud? Hõõrdejõudu, mis tekib keha veeremisel teise keha pinnal 41. Liuge hõõrdejõud? Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal 42. Hõõrdumise 2 põhjust? Pindade ebatasasus Kehade aineosakeste vahelised tõmbejõud. 43. Mis on deformatsioon? Keha kuju muutumist 44. Milline on elastne keha? mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub 45. Plastiline ja elastne deformatsioon? deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub 46. Elastsusjõud? kehas tekkivat jõudu mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule 47. Elastsusjõu olemus? aatomite ja molekulide koostisesse kuuluvad elektrilaenguga osakesed 48. Mis on liikumishulk ehk impulss? keha massi ja kiiruse korrutist 49. Impulsi jäävuse seadus?
*elektrivool vaakumis elektrivoolu tekitamiseks vaakumis tuleb sinna viia laetud osakesi, seda on võimalik teha termoemissiooni abil 2)Elektrolüüs nähtus, kus elektrolüüdist eraldub elektrivoolu toimel metall. Kasutamine galvanosteegias, puhaste metallide saamises maakidest. 3)Elektrolüüdid hapete, aluste ja soolade vesilahused 4)sõltumatu gaaslahendus - gaaslahendus, mis säilib ka ilma välise ionisaatorita Sõltuv gaaslahendus gaaslahendus, mis välise ionisaatori mõju lakkamisel katkeb 5)põrkeionisatsioon nähtus, kus elektronid saavutavad nii suure energia, et ioniseerivad neutraalse aatomi 6)termoemisioon nähtus, kus kõrgel temperatuuril kuumutatud katood kiirgab välja elektrone 7)pn-siire kahe erineva juhtimisliigiga pooljuhi kontakt. KASUTATAKSE voolu alaldamiseks. 8)POOLJUHTSEADMED: 1.pooljuht diood-kasutatakse voolu alaldamiseks; 2.transitor ehk pooljuht triood-kasutatakse ka voolu alaldamiseks; 3.termistor-kasutatakse temp. mõõtmiseks voolu kaudu
materjalid. Hõõrdejõuud saab vähendada pindade vahele õli pannes või keha rullidele või ratastele pannes. Veerehõõrdumine kui ratas veereb keha pinnal. Deformatsioon* keha kuju muutumine. Elastseks nimetatakse keha, mille keha peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Elastset keha saab suruda, venitada või väänata ning selle kuju taastub. Deformatsioon(keha kuju muutmine) on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel kuju taastub. Deformatsioon on plastiline, kui keha esialgne kuju ei taastu. Elastsusjõuks* nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Tekib aineosakeste vastastikmõju tõttu. Moodustub osakestevahelisest jõust. Dünamomeetriga mõõtes kasutatakse vedrus tekkivat elastusjõudu. Rõhk* - jõud, füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. Valem: rõhk=jõud:pindala
olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem keha m. seda suurem gravitatsioonijõud, mida suurem kehade kaugus, seda väiksem gravitatsioonijõud. Raskusjõud. Nim. maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Sõltub keha massist ja teguri g suurusest. F=mg. Hõõrdejõud. Nim. jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Deformatsioon- keha kuju muutumine. On elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne keha taastub. Plastiline kui ei taastu. Elastsusjõud- elastsusjõuks nim. kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Rõhk- nim füüsilist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega p=F/S. resultantjõud- nim jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse,
Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. n=N/V. n- juhtivuselektronide kontsentratsioon, N- juhtivus elektronide arv. V- ruumala. l=q/T. L- voolutugevus, l= 1,6x10´-19C. Vooluallikas on seade, mis tekitab temaga ühendatud juhis voolu ja säilitab sea pika aja jooksul. Vooluallikaid iseloomustab elektromatoorjõud- näitab laengu ümberpaigutamisel kõrval jõudude poolt tehtava töö ja laengu suuruse suhet. Kõrvaljõud mitte elektriline jõud. E=A/Q. E= elektromotoorjõud, A- kõrvaljõudude töö, Q- laeng. Elektromotoorjõu ja pinge vahe Vooluallikaid iseloomustab ka sidetakistus. Heal voolu allikal on vaäike sidetakistus. Aku tühjenemisel ei muutu tema elektromotoorjõud, kuid suureneb sisetakistus. Ohmi seaduses voolu ringi lõigu kota. Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otste ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega .l=U/R, l- voolutugevus, R-takistus. Vooluringi mingi lõ...
Gravitatsioonijõud. Valem: Ühik: 30.Miks tekib hõõrdumine? Kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine on hõõrdumisel tekkimise Peamiseks põhjuseks. 31.Millest oleneb hõõrdejõu suurus? *Keha vastu pinda suruvast jõust. *Pinna töötlusest. *Kehade materjalist. 32.Mis on deformatsioon? Deformatsioon on keha kuju muutumine. Deformatsioon jaotatakse: *Elastne deformatsioon- deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju taastub. *Plastiline deformatsioon- deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju ei taastu. 33.Mida näitab rõhk? Valem. Ühik. Rõhk näitab pinnaühikule mõjuvat rõhumisjõudu. Valem: Ühik: 34.Mis on resultantjõud? Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele Kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. 35.Sõnasta Paseali seadus. Vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. 36
Parasitism (parasiit/peremees suhe)- puuk ja šoti mägiveis. Kommensialism- (üks saab kasu, teist ei mõjuta)- niidurüdi ja veis. Abiootiliste tegurite näited Eluta looduse tegurid. Niiskus/sademed- vesi tõuseb ning rannaniit vee all. Päikesevalgus- liigne päike→veistel kuum ja samuti taimestik võib kõrbeda Tuul- 3. taseme taimed (õrnemad)→tugev tuul merelt→soolase vee pritsmed. Koosluse hävimine Karjatamise või niitmise lakkamisel võib pilliroog 5-10 aasta jooksul levida kogu rannaniidule. Ajapikku niit võsastub ja metsastub. Kliimakskooslus Rannaniidu kuivem osa kulustub või võsastub kadaka, lepa või näiteks pajuga. Ajapikku metsastub. Keskkonnaseire 2011 Kasutatud materjalid http:// www.pky.ee/siselinkide_materjalid/Rannanii tude_hoolduskava_2011.pdf http:// rannarohumaad.weebly.com/selgrootud-loo mad.html http://www.roheline.ee/books/kkj296.html#
Galvanoplastikakas sadestatakse esemele suhteliselt paks metallkiht, et saada eseme pinnast jäljendit. Elektrolüüsi põhiseadus ehk Faraday esimene seadus. Alalisvoolu toimel elektroodile kantav aine mass m võrdeline voolutugevusega I ja alektrolüüsi kestusega t. Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. k Kui elektrivool ionisaatori toime lakkamisel katkeb, on tegemist sõltuva gaasilahendusega. Sõltumata gaasilahendus , mis ei vaja ionisaatorit. Huumlahendus realiseerub hõrendatud gaasides. Vajalik pinge on suurusjärgus sada volti ja voolutugevus 1100 milliamprit. Kasutatakse valgusreklaamis ja signaallampides. Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kkuni mõne sentimeetri kaugusel paiknevate süsi või metallelektroodide vahel
p=F/S Tähis: p Ühik: 1 Pa Töö Mõiste: Töö väljendab kehale rakendatud jõu mõju, kui keha liigub. Tähis: A Ühik: 1 J Energia Mõiste: Energia on keha võime teha tööd. Tähis: E Ühik: 1 J Mõisted Trajektoor Joon mida mööda liigub keha. Ühtlane liikumine Liikumine loetakse ühtlaseks sellisel juhul kui keha kiirus ajas ei muutu, st. keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdse teepikkuse. Inerts Inerts on nähtus, kus keha välisjõudude lakkamisel või tasakaalustumisel säilitab oma liikumise. Inertsus Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumise iseloomu. Mida suurem on keha mass, seda inertsem on keha, st. seda rohkem tööd tuleb teha, et keha liikumise iseloomu muutmiseks. Pascali seadus Anumas olevatele vedelikele või gaasidele avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühesugusena. Archimedese seadus Jõuõlg Jõuõlg on pikkus toetuspunktist jõu mõjumissirgeni. Kang
Osteogenesis Kollageen I geeni Spontaansed imperfecta ühe nukleotiidi muutus luumurrud Elastsed kiud · Elastsed kiud koosnevad põhiliselt elastiinist · Ebaühtlase diameetriga kuni 0,2-1,0 µm hargnevad ja omavahel anastamoseeruvad niitjad struktuurid · Mehaaniline vastupidavus on märgatavalt väiksem kui kollageensetel kiududel, kuid nad on tugevasti venitatavad; pikenevad jõu rakendamisel, selle lakkamisel aga lühenevad Elastsete kiudude ehitus · Elastiini molekulid sünteesitakse fibroblastides ja kiud `monteeritakse' väljaspool rakku · Elastsed kiud moodustuvad elastiini ja fibrilliini interaktsiooni tulemusel · EM - elastse kiu keskel paikneb amorfne aine, perifeerias mikrofibrillid; perioodilisus puudub · Elastiin esineb ka mittefibrillaarses vormis - akendunud membraanid veresoonte seinas Retikulaarkiud · Retikulaarkiud on kollageenstest
Võnkuva keha mudelit nimetatakse pendliks. Võnkumiseks ehk võnkeliikumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel, kusjuures keha läbib sama tee edasi-tagasi. Algasendiks on pendli asukoht vaatluse alghetkel. Algasendi valik on vaba. Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus pendel peatub võnkumise lakkamisel. Amplituudasendiks nimetatakse pendli asukohta, kus liikumise suund muutub ja pendel hakkab tagasi liikuma. Amplituudasendeid on kaks. Täisvõnkeks nimetatakse pendli käiku ühest amplituudiasendist teise ja tagasi. Võnkumine, laine ja heli Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, kus keha läbib sama tee edasi-tagasi korduvalt kindla ajavahemiku järel.
kuju peale deformeeriva mõju elastsusjõud Fe on võrdeline keha lakkamist taastub. Keha kuju pikkuse muutusega (pikenemisega) x: muutmist nimetatakse Fe = - k x (miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformatsiooniks. Deformatsioon deformeeriva jõu suhtes on elastne, kui deformeeriva mõju vastassuunaline). Võrdetegurit k lakkamisel keha esialgne kuju nimetatakse jäikusteguriks. taastub nagu katapuldi puhul. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta Elastsusjõuks nimetatakse kehas näitab, kui suur elastsusjõud tekib tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid keha pikkuse ühikulisel muutmisel. vastassuunaline keha Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. deformeerivale jõule. Seaduse sõnastas Robert Hooke 1676. aastal.
Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse. Joonis nr.1 joonis nr.1 SÜDAMEMASSAAZH Kui koos hingamise seiskumisega on lakanud ka südametegevus (pulssi ei ole, pupillid on ahenenud, südamelööke ei ole), tuleb kannatanule teha nii südamemassaazhi, kui ka kunstlikku hingamist vahekorras 2 puhumist × 15 surumist.
vastupidavamad ja odavamad kui looduslikud kiudained.Nende puuduseks on väike kuumakindlus ja kergesti elektriseeritavus.Nad ei lase läbi õhku ega niiskust. 5.Märgumisnähtus kui vesi märgab materjali valgub ta selle pinnal laiali, mittemärgumise puhul jääb vesi pinnale tilkadena. 6.Looduslik kautsuk saadakse hevea piimamahlast, lateksist.Elastne, kleepuv materjal.Kuumas muutub pehkeks, külmas hapraks. 7.Kummi venitamisel pikenevad selles olevad keerdunud molekuli ahelad.Jõu lakkamisel omandavad nad endise kuju. 8.Kautsuki vulkaniseerimine kautsuki kuumutamine väävliga. 9.Sünteeskautsukit toodetakse nafta töötlemissaadustest.
Tuntumad kõvadusteimid Brinelli (teraskuul), Rockwelli (teraskuul või teemantkoonus), Vickersi (teemantpüramiid). Rockwelli meetodi eeliseks on skaala. Rockwelli tugevus on ühikuta suurus. Tähistatakse HR, HRA, HRB ja HRC. Suurim materjali tugevus A ja C skaala järgi (kuul) on 100 ühikut. B skaala järgi 130 ühikut. Materjali mehaanilised omadused Elastsus on keha omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju. Elastsuspiiriks loetakse jõu suurust, mille lakkamisel materjali algne kuju enam ei taastu. Sõltuvalt materjali tüübis on lubatud erinev jääkdeformatsioon. Materjali mehaanilised omadused Materjali plastsus määrab materjali võime välise jõu mõjul purunemata ja mõranemata muuta oma kuju. Plastsuse järgi liigitatakse materjalid: haprateks, ei talu deformatsiooni plastseteks. Plastsete materjalide hulka kuuluvad metallid, haprad on kivimid jm.
saada ümbritsevast maailmast. Taju omadused: Taju piirid: · absoluutne lävi- min ja max piirid, milles inimene on võimeline tajuma/eristama · Suhteline piir e. eristuslävi- väikseim erinevus, mida on inimene võimeline tajuma Kujunemise aeg: · Närvikiududes ei liigu erutus silmapilkselt, seega võtab tajukujutise tekkimine aega (nt. avad hommikul peale üles ärkamist esimest korda silmad) Kestus ehk järeltoime: · Stiimuli lakkamisel tajuprotsessid ei lõppe koheselt, sellest tulenevalt püsib tajukujund veel lühikest aega sensoorses mälus, (nt kustutatud lambi valguse laiku võib tajuda veel umbes 2 sek. või jäätise külmust tajud veel mitmeid sekundeid peale söömist.) Püsivus ehk konstantsus: · Tajume objekte muutumatuna olenemata muutustest nende välimuses või füüsilises keskkonnas. Konstantsuse puudumine viiks selleni, et inimene kohtaks iga päev enda
Laktoos e. piimasuhkur(glükoos + galaktoos) Sahharoos – (glükoos + fruktoos) roo ja peedi suhkru peamine koostisosa Kasutatakse enamasti energia saamiseks nagu monosahhariide. POLÜSAHHARIIDID – Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. Looduslikud polüsahhariidid: Tärklis, tselluloos ja glükogeen. Tärklis – Varuainena taimes(fotosünteesi tulemusena glükoosivarud → tärklis) Fotosünteesi lakkamisel lagundatakse tärklis uuesti glükoosi molekulideks. Tselluloos – Sünteesitakse glükoosimolekulidest. On taimede rakukesta peamine koostisosa Glükogeen – Varuainena elusolendis. Loomorganism suudab kiiresti tagasi glükoosiks muundada.(Glükoosivarud loomade maksas ja lihastes loomse tärklisena) SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS - Ehituslik(struktuurne) – kitiin ja rakumembraani koostises - Esmane energiaallikas – 60% koguenergiast, süsivesikute lõhustumisel
massist. Aatomituum koosneb nukleonidest positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest. AATOMORBITAAL on ühe elektroni lainefunktsioon. CELSIUSE SKAALA Rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Celsiuse poolt 1742. aastal kasutusele võetud soojuspaisumisel põhineva skaalaga termomeeter mille skaala on jaotatud Celsiuse kraadideks ja tähistatakse sübmboliga °C. ELASTNE KEHA n keha, mis välise jõu toimel muudab oma kuju ning selle lakkamisel taastab oma endise kuju. Näiteks painduv keha on võnkumisvõimeline tahke (pillikeel), gaasiline (pillikeelt ümbritsev õhk) või vedel (sisekõrvas olev vedelik) keha. Muusikas kasutatavaid võnkumisvõimelisi elastseid kehasid nimetatakse muusikainstrumentideks. Elastse keha paneb võnkuma sellesse väljastpoolt sisestatav energia. ELASTSUSJÕUD on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud.
Et tööriistad püsiksid paremini käes, tehakse käepidemed karedad. Hõõrdejõu vähendamiseks lihvitakse kahade pindu. HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB KEHADE MATERJALIST Hõõrdejõu suurendamiseks tehakse kingatallad materjalist, mis jää peal ei libise; viiuli poogna jõhve hõõrutakse kampoliga. Hõõrdejõu muutmiseks määritakse suuski 32. Mis on deformatsioon? DEFORMATSIOONIKS nimetatakse keha kuju muutmist. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub. Elastse deformatsiooni liigid: tõmbe, surve, painde, vääne, nihke. Deformatsioon on plastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Elastsusjõud moodustub osakestevahelistest jõududest. *Deformatsiooni nähtusel põhineb dünamomeetri töö. Dünamomeetri abil võrreldakse
Koormused toimivad sujuvalt, ühes suunas, jäädes suuruselt püsivateks või vähesel määral kasvavateks. · Dünaamilised e. Löögilised toimivad mingile kehale palju kordi- korduvalt ja täie jõuga. · Vibratsioon kui dünaamiline koormus mitmekordselt muudab oma suunda ja suurust. · Pikaajalised koormused Materjali e. Keha kuju muutmist välisjõudude mõjul nim. Deformatsiooniks. Elastsuseks nim. deformatsiooni, mis kaob välise jõu tome lakkamisel. Pinge jõud, mis tekib materjalis välisjõudude mõjul. Pinged materjalis kasvavad seni, kuni ületavad materjali osakeste sidestustugevuse piiri ning materjal puruneb.Purustavaks koormuseks nim. Koormust, mis tekitab keha purunemise. Pinge,mis tekib kehas enne purunemist, nim. Tugevuse piiriks. Suurim pinge, mille katkemisel veel materjali mõõdud ja kuju taastuvad, nim. Elastsuse piiriks. Mehaanilised omadused :
Negatiivsed ioonid ehk anioonid aga liiguvad positiivsele elektroodile ehk anoodile. Gaasilised ained on normaaltingimustel mittejuhid, kuna nad sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. Gaas hakkab elektrit juhtima siis, kui ta ioniseeritakse. See tähendab, et aaotmitest või molekulidest lüüakse välja elektrone nõnda tekivad vabad lektronid ja positiivsed iooonid. Ionisaatorina võib toimida suure energiaga osakeste voog või kõrge temeperattur, kui elekrtivool ionisaatroi toime lakkamisel katkeb on tegemist sõltuva gaaslahendusega. Võib aga tekitada ka sõltumatu gaaslahenduse, mis ei vaja ionisaatorit. Sel juhul omandavad laengukandjad elektriväljas kiirenevalt liikudes kineetilise energia, mis on piisav gaasi aatomite ioniseerimiseks. Niisusgust nähtust nimetatakse põrkeioonisatsiooniks. Õhu ja elektrijuhtivuse põhjuseks on kosmosest pärinev ning ka aatomi tuumade lagunemisel
Induktiivsus sõltub juhi mõõtmetest ja kujust, kuid ei sõltu voolutugevusest juhis. Induktiivsus sõltub veel juhti ümbritseva keskkonna magnetilistest omadusest. Induktiivsuse ühik on 1H(henri). Juhi induktiivsus on 1H, kui voolutugevuse muutumisel 1A(amper) võrra ühes sekundis tekib temas eneseinduktsiooni elektromotoorjõud 1V §23. Voolu magnetvälja energia Vastavalt energiajäävuse seadusele võrdub vooluenergia vooluallika poolt voolu tekitamiseks kulutatud energiaga. Voolu lakkamisel see energia eraldub mingil kujul. Pärast vooluringi sulgemist voolutugevus suureneb ja juhis tekib pööriselektriväli, mille suund on vastupidine vooluallika poolt tekitatud elektriväljale, et suurendada voolutugevust väärtuseni I peab vooluallikas tegema tööd pööriselektrivälja jõudude ületamiseks. Selle töö arvel suurenebki voolu magnetvälja energia. Vooluringi katkestamisel vool lakkab ja pööriselektriväli teeb positiivset tööd
sõltu voolutugevusest juhis. Induktiivsus sõltub veel juhti ümbriteva keskkonna magnetilistest omadustest. Induktiivsuse ühik on 1H(henri). Juhi induktiivsus on 1H, kui voolutugevuse muutumisel 1A võrra, ühes sekundis tekib temas eneseinduktsiooni elektromotoor jõud 1V. §23. Voolu magnetvälja energia Vastavalt energia jäävuse seadusele= voolu energia, voolu allika poolt voolu tekitamiseks kulutatud energiaga. Voolu lakkamisel see energiaeraldub mingil kujul. Pärast vooluringi sulgemist voolutugevus suureneb ja juhis tekib pööris elektriväli, mille suund on vastupidine voolu allika poolt tekitatud elektriväljale. Et suurendada voolutugevust väärtuseni I, peab voolu allikas tegema tööd pööriselektrivälja jõudude ületamiseks. Selle töö arvel suurenebki voolu magnetvälja energia. Vooluringi katkestamisel vool katkeb ja pöörislektriväli teeb positiivset tööd, salvestatud energia vabaneb
söövitama. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) Plastsed määrded Plastsed määrded ei ole tegelikult ei õlid ega ka tahked määrded. Nad koosnevad vähemalt kahest komponendist, millest üks on peaaegu tahke, teine vedel. Plastse määrde struktuur kujutab endast tahkemas komponendist moodustunud võrku, mille vahed on täidetud vedela komponendiga. Selline süsteem läheb hõõrdumisel üleni vedelasse, õlitaolisesse olekusse, hõõrdumise lakkamisel aga esialgne struktuur taastub. Seda nähtust nimetatakse tiksotroopiaks. Tahkeks komponendiks on enamasti mitmesugused seebid. Naatriumseepida kõrval kasutatakse liitium- ja baariumseepe. Mõnikord on tahkeks komponendiks ka parafiin. Vedelaks komponendiks on mitmesugused õlid. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) 4. Katlakütused ehk kütteõlid. 5 Vedelaid katlakütuseid kasutatakse soojusenergia tootmisel keskküttekateldes,
Silmad on avatud, küünarnukid painutatud, jalad sirutatud, hambad kokku surtud. Pupillid laiad. Hingamine seiskub, patsient muutub tsüanootiliseks. Kontroll põie- ja sooletegevuse üle on häiritud. Klooniline faas (1-2 min) Iseloomulikud on kogu keha haaravad tugevad lihastõmblused. Silmad liiguvad edasi- tagasi. Mälumislihaste krambi tõttu hammustatakse korduvalt keelde. Suust võib väljuda vahutavat sülge. Lihastõmbluste lakkamisel ei tule patsient kohe teadvusele. Hingamine võib olla lõrisev ja pindmine. Esineda võib verejooks keelest ja suust. Suus võib olla hulgaliselt sülge. Nahk ja limaskestad tsüanootilised. Esineb tahhükardia ja tahhüpnoe. Patsient võib tunda end väga väsinuna ja kaevata peavalu. Teadvus võib olla häiritud. 13. Epilepsiaga sarnased seisundid Hüpoksia transitoorsed isheemilised atakid Hüpoglükeemia Elektrolüütide tasakaalu häired
toodetakse ka spetsiaalseid temperatuurikindlaid värve, mille temperatuuritaluvus on 600 ... 700 °C. Tervisekaitse nõuded enamik värvimaterjale sisaldab inimesele rohkem või vähem ohtlikke aineid. Seetõttu kehtestatakse nendega ohutuks töötamiseks ning nende hoidmiseks vajalikud nõuded, mis on kohustuslikus korras esitatud ka müügipakendil. Tiksotroopia värvi või laki omadus muuta oma viskoossust mehaanilise mõjutuse tulemusena. Mõju lakkamisel taastub esialgne viskoossus. Tiksotroopsed värvid ja lakid Zheleetaolised kvaliteetsed värvid ning lakid. Pintsli või rulliga värvimisel tekkiva mehaanilise mõju tulemusena muutub materjal vedelamaks ja hästi laiali valguvaks. Töövahendite mõju lakates saavutab viskoossus endise taseme. Tiksotroopsuse tõttu on neid värve võimalik paksemalt peale kanda, need ei hakka tilkuma ega vertikaalpinnalt alla voolama. Tislerilakk vt mööblivärv, lakk.
tahtmine, mida me ei saa, on kannatus. Lühidalt: 5-kordne takerdumine olemasollu on kannatus." 2. õilis tõde ,,See, oh mungad, on õilis tõde kannatuse põhjusest: iha, mis viib uuestisündimiseni, koos naudingu ja soovidega, leides oma rõõmu siin ja seal nimelt naudinguiha, olemasoluiha ja heaoluiha." 3. õilis tõde ,,See, oh mungad, on õilis tõde kannatuse lõppemisest: selle iha täielikul lakkamisel, mis tähendab kõikide soovide olematust, loobudes sellest ihast, kõrvaldades selle, vabanedes sellest, hävitades soovid." 4.õilis tõde ,,See, oh mungad, on õilis tõde sellest teest, mis viib kannatuse lõppemiseni see on püha 8-osaline tee, nimelt õige arusaam; õige otsus; õige kõne; õige eluviis; õige elatusvahend; õige taotlus; õige mõte; õige mõtlus." Tee NIRVANASSE 8 nidan't 1
lahusest välja. Kui keskkonna pH erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei sadestu denatureerunud valk lahusest välja. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures võrdub valgumolekuli summaarne laeng nulliga. Sellest tingituna agregeeruvad valgumolekulid ning sadestuvad lahusest välja. Madalama pH-ga keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu ning valk-valk interaktsioonide lakkamisel väljasadestumist ei toimu. Töö käik Valan 2 ml munavalgu lahust kahte katseklaasi. Ühte neist lisan 1 ml kontsentreeritud äädikhapet. Kuumutan katseklaase keeval vesivannil. Järeldus Äädikhappeta lahusesse tekkis valge sade, seega valgud sadestusid kõrge temperatuuri mõjul lahuses välja. Äädikhappega lahus jäi samasuguseks ka pärast kuumutamist, seega pH alandamine tingis valkude mitteväljasadestumise. 1.1.8.Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega
materjali jaoks: = , (4.17) E materjali suhteline pikenemine on väikestel deformatsioonidel võrdeline mehhaanilise pingega. Et suhteline pikenemine on ühikuta suurus, siis tulebki sellest valemist välja, miks elastsusmoodulil on sama ühik mis mehhaanilisel pingel ja rõhul. Materjali elastsuspiiriks nimetatakse maksimaalset võimalikku mehhaanilist pinget, mille lakkamisel materjal veel taastab oma esialgse kuju. Materjali purunemispiiriks nimetatakse minimaalset mehhaanilist pinget, mis põhjustab materjali purunemise. Elastsed materjalid suure elastsuspiiriga materjalid. Taastavad kuju suure suhtelise pikenemise korral (vedruteras, kumm). Plastsed materjalid väikese elastsuspiiriga materjalid. Kuju taastub ainult väikeste suhteliste pikenemiste korral (plii, plastiliin). Rabedad materjalid purunemispiir väike
täidetud sädelemise vähendamiseks inertgaasiga. Kontaktvedru pinnad on takistuse vähendamiseks kontakteeruvate otste kohal kullatud või hõbetatud või asetsevad 30 150 mikro meetri kaugusel. Herkoni iseärasused on need, et kontakte lülitatakse magnetväljaga. Kui lähendada herkonile püsimagnet või lülitada tema läheduses sisse electromagnet, siis kontaktvedrud magneetuvad nii, et nende otstel moodustuvad erinimelied poolused, mistõttu nad tõmbuvad. Magnetvälja lakkamisel kontaktvedrud ennistuvad elastsusjõu mõjul ning kontaktid lahutuvad. Rakendus ja ennistuskestus on keskmiselt 3 korda väiksem, kulumiskindlus aga kuni 100 korda suurem, kui elektromagnetreleedel. Herkonite puuduseks on väike lülitatav võimsus ja kontaktide läheduse tõttu madal läbilöögipinge. Võimsus võib olla kuni 15w. Kontaktide sulgumisel ja lahutamisel nad vibreerivad mõne millisekundi vältel. Sularid
On liike, mis suudavad eksisteerida vaid piisava karjatamise tingimustes. Näiteks liblikaliigi komapunnpea (Hesperia comma) käekäik nommedel ja loopeasetes kadastikes soltub otseselt nii konkreetse toidutaime olemasolust kui ka niidu hooldusvottest - valmikud munevad vaid paljastunud maapinnal paiknevatele madalaks pügatud lamba-aruheina mätastele. Karjatamise lakkamisel maapinnalähedane mikrokliima muutub ning asurkond ei suuda ellu jääda (Talvi 2004, Viidalepp ja Remm 1996). Kokkuvõte Karjatamise mõju taimekooslustele sõltub suurel määral loomade eelistustest. Eri liiki kariloomad eelistavad erinevaid taimi. Sellest sõltub niidu taimede püsivus ja levik. Mõned liigid on suuremas ohus kui teised. Taimekoosluste olukorda saab mõjutada erineva karjatamiskoormuse, karjatamisliikide ning erinevate loomadega. Soovitav on
Nad on tuntud kadakase karjamaa nime all. Loopealse rohttaimed on enamasti madalakasvulised, kuid värvikad ja liigirikkad. Kogu maailmas leidub loopealseid veel ainult Lõuna-Rootsis.Eesti suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal. Neid on seal üle 3000 hektari. Erinevalt sisemaa niitudest on rannaniitudel palju soolalembeste taimede liike. Kohati esinevad haruldased soolakud.Mereäärsetel rannaniitudel on paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealad. Karjatamise ja niitmise lakkamisel rannaniidud hääbuvad: peaaegu kogu rannaniidule võib 510 aasta jooksul levida pilliroog.(3) 1.7.3 Sood Soome järel ja Kanada ees on sooderohkuselt Eesti maailmas teisel kohal (soode protsentuaalselt pindalalt). Seega võib soid pidada on Eestimaa rikkuseks. Seda ka seetõttu, et paljud Kesk-Euroopa riigid on oma sood peaaegu täielikult hävitanud ja näevad nüüd vaeva nende taastamisega.Suur osa Eesti soodest kuulub kaasajal looduskaitse alla. Varasematel
kojad ei depolariseeru. Blokaadi I astme korral erutuse levik siinussõlmest kodadele aeglustub, mida ei saa tavalisel EKG'l diagnoosida. Sisuliselt vastab sellele bradükardia. Blokaadi II astme korral ei juhita kõiki siinussõlmes tekkivaid depolarisatsioone kodadele, mis EKG'l väljendub nii kodade kui vatsakeste talitluse väljalangusena. III astme ehk täieliku sinuatriaalse blokaadi korral ei jõua siinussõlme impulsid üldse kodadele, mis vastab siinussõlme talitluse lakkamisel. Sinuatriaalse blokaadi põhjused on samad kui SNS puhul. Blokaadi kaugelearenenud vormi korral tekivad vahel küllalt pikad asüstoolia perioodid, mis väljenduvad ajuvereringehäiretena. Atrioventrikulaarne blokaad Atriventrikulaarse blokaadi nimetus tähistab erutuse leviku aeglustamist A-V ühenduses, Hisi kimbus või ka säärtes. A-V blokaad võib olla omandatud või kongenitaalne. Viimane esineb üsna harva, umbes pooltel juhtudest kaasub blokaadiga südame mingi muu arenguanomaalia
Kui liikumine kutsub esile väsimusseisundi, aeglustub ajutegevus vastavalt veresuhkru sisalduse langusele. Väsimustundele eelneb ajuvereringe kiirenemine, et rahuldada aju energiavajadust. Kui koormus muutub anaeroobseks, suurendab laktaat β-endorfiini ja ACTH sisaldust. β-endorfiini stimuleerivad glükogenolüüsi ja glükoneogeneesi. Pikem treeningupaus võib sportlastel tekitada võõrutussündroomitaolise seisundit sest endogeensete opiaatide produktsioon väheneb ärrituse lakkamisel . Füüsiliste koormuste mõju närvisüsteemile Akuutsel kehalisel pingutusel juhib närvisüsteem lihaste tööd, aktiveerides vajalikke lihaseid vajalikul määral ja optimaalse kestusega, tagades erinevate lihste ja lihasgruppide talitluse omavahelise kooskõla Kogu organismi sihipärane ümberkorraldus toimub närvisüsteemi vahedusel Füüsiliste koormuste mõju närvisüsteemile Endokriinsüsteem – hüpotalamus (peaaju) – erinevate hormoonide kontsentratsiooni
Panthenoli esimese 24 tunni jooksul. Kutsu 112 Elu ja surma tunnused Nii kaua kui hapnik jõuab kudedesse, elu kestab. Kui mingil põhjusel hapnik enam kudedesse ei jõua, on elu ohus ja ajurakud hakkavad hävinema. Hävinenud ajurakud enam ei taastu. Selleks, et hapnik jõuaks kudedesse, on vaja olme elukomponenti – teadvus, hingamine ja pulss. Kui üks neist lakkab toimimast siis hapniku jõudmine kudedesse pidurdub. Kõigi kolme lakkamisel hapnik kudedesse enam ei jõua. Seetõttu nimetatakse teadvust, hingamist ja pulssi elusignaalideks. Esmaabiandja ülesanne on tuvastada enne kiirabi saabumist elusignaalide häired ja neid korrigeerida (hingamisteede avamine või asendamine, südame massaaž). Pärast südameseiskust on inimese päästmiseks aega 5 minutit. Selle jooksul kahjustuvad ja lõpuks hävivad ajurakud. Seepärast nimetatakse esimest 5 minutit kliiniliseks surmaks
Vaba telje suhtes on pöörlemine stabiilne (telje asend ruumis säilib). Vabad teljed lõikuvad keha massikeskmes. Keha massikeskmeks nimetatakse punkti, mille suhtes keha osade raskusjõudude momentide summa on alati null (jõumomendid on tasakaalus, keha raskusjõudude mõjul ei pöördu). Güroskoop on massiivne keha, mis suure nurkkiirusega pöörleb oma sümmeetriatelje ümber. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega
Raskuste hoidmisel lihased pingutuvad ja lõtvuvad väga kiiresti ca 100 korda sekundis, seega inimene väsib ilma mehhaanilist tööd tegemata. o Ergomeetrid veloergomeeter, lint-kaldtee. · Soojuse mehhaaniline ekvivalent. o I = 4,18 . 6. Deformatsioonid. · Tahke keha elastne ja plastiline deformatsioon. o Elastne deformatsioon selline deformatsioon, kus keha täielikult taastab oma kuju mõjuvate jõudude lakkamisel. o Plastiline deformatsioon selline deformatsioon, kus keha ei taasta oma esialgset kuju mõjuvate jõudude lakkamisel, keha jääbki suuremal või vähemal määral deformeerituks. · Hooke'i seadus. o Elastsuspiirkonnas on keha väikeste deformatsioonide suurus võrdeline mõjuva jõuga l = k F , l- vedru pikkuse muut, k-võrdetegur, F- jõud. o Suurte deformatsioonide korral Hooke´i seadus ei kehti.
-) Liugehõõrdejõud on keha liikumise vastassuunaline jõud. * Hõõrdejõud on jõud, mis mõjub kehale. * Hõõrdejõud on elektromagnetilise olemusega jõud. * Kui keha liigub ühtlaselt, siis on hõõrdejõud võrdne veojõuga (Fv-ga) (Fv = Fk). 1.5.4. Elastsusjõud * Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist (Elastne ja plastine). -) Elastne deformatsioon deformatsioon, mille puhul deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju taastub. -) Plastne deformatsioon deformatsioon, mille puhul deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu. * Deformatsiooni liigid: paine; surve; tõmme; vääne; nihe. * Deformatsioon põhjustab elastumisjõu. * Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Fe tähis; [1N] * Elastsusjõudu saab graafiliselt kujutada. * Elastsusjõu alamliikideks on: toereaktsioon ja riputusvahendi pinge.
tasakaalus. Vaba telje suhtes on pöörlemine stabiilne (telje asend ruumis säilib). Vabad teljed lõikuvad keha massikeskmes. Keha massikeskmeks nimetatakse punkti, mille suhtes keha osade raskusjõudude momentide summa on alati null (jõumomendid on tasakaalus, keha raskusjõudude mõjul ei pöördu). Güroskoop on massiivne keha, mis suure nurkkiirusega pöörleb oma sümmeetriatelje ümber. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega
· metallide keemilist aktiivsust reaktsioonides veega või vesilahustega iseloomustab metallide pingerida. 4.Metallide füüsikalised omadused ja nende võrdlus mittemetallide omadustega. Neil on iseäralik läige, peegeldusvõime. Eriti hästi peegeldavad valgust Ag; Al; In. Mg; Al; Au; Cu; omavad pulbrina läiget, ülejäänud metallid on pulbrina hallid või mustad. Juhivad hästi soojust ja elektrit. Metallid on plastilised see on omadus muuta välisjõu mõjul kuju ja jõu lakkamisel see kuju säilitada. Kuna metalli kuju saab muuta , saab metalli sepitseda, valtsida jne. Hästi sepitsetav on N: kuld. 5.Metallide keemilised omadused: metallide reageerimine hapniku, väävli, kloori, lahjendatud hapete, leeliste, soolade vesilahustega ja veega Näited. Metallid reageerides hapnikuga tekivad oksiidid (NaO jne), reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid(2Na + S Na2S), reageerimisel klooriga tekivad kloriidid (2Fe + 3Cl2 2FeCl3)
Ainult sademeveest toituv soo, kus toimub turba ladestumine. Raba on soo arengu toitainevaene arengujärk. Kummub ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale. Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka älvestesse ja laugastesse. 43. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi. Puisniit, rannaniit 44. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi?Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 45. Millal leidis aset? a) eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi b) metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi c) laialehiste metsade valitsemisaeg ~5000 a tagasi d) alepõllunduse algus ~3000 a tagasi e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. sajand
deformeerimist Sitkuse vastandomadus on haprus Materjal on seda sitkem, mida rohkem saab teda vormida ja painutada enne kui ta murdub . Tera,aterköi sitkus on puu ehituse ebakorrapärasuse tõttu oluline tähendus puidutööstuses, kus tera koormatakse (VÄSITATAKSE) ebaühtlaselt Sitkem teramaterjal talub paremini lööke ja vibratsioone . Elastus on materjali omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse toimel oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni (plastset deformatsiooni) pärast välisjõu lakkamist . Plastsus on oluline omadus lõikeinstrumentide valmistamusel : Saehamba tipu vormimisel saetee laiendamiseks Sae räsamisel saetee laiendamiseks . Kuumakindluse all mõeldakse tera omadust kannatada kõrgeid
annaabi.ee 
