Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektrijõud ja vool (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Elektrijõud ­Elektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu 
vahendab elektriväli. Ei suuda vi a positi vse laenguga kandijaid madalalt potentsiaalilt 
kõrgemale. Võib potentsiaale võrdustada. 
Mitteelektrline jõud (kõrvaljõud)­ Voolual ikas toimivaid jõude nimetatakse nende 
mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Voolual ikates. Paneb laengu li kuma kogu 
vooluringis. Väljaspool voolual ikat teevad nad seda aga elektrijõudude vahendusel. 
Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas 
soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja 
soojuseks.  
Vooluallika töö põhimõtteks on üht li ki energia muundamine elektrienergiaks. 
Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja 
kõrvaljõudude poolt positi vse elektrilaenguümberpaigutamiseks nende jõudude poolt 
tehtava töö suhet sel esse elektrilaengusse. Ühik: 1V  
Elektromootorjõud  on maksimaalne pinge, mida antud voolual ikas üldse suudab tekitada. 
Elektromotoorjõudu on võimalik mõõta voltmeetriga lahtise elemendi klemmidel.  
Elektromootrojõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud sel eks, et toimetada vooluringi 
suvalises punktis paiknev positi vne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. 
Voolutugevus  ahelas on võrdeline elektromootrojõuga ja pöördvõrdeline ahela 
kogutakistusega. 
Pinget välistakistusel nimetatakse voolual ika klemmipingeks. 
Tühijooksul
 on voolual ikas, si s kui seda ei kasutata. 
Mida väiksemvool läbib mõõteri sta ja voolual ikat, seda väiksem on erinevus klemmipinge ja 
elektromotoorjõu vahel. 
Lühisega on tegemist si s, kui välistakistus on  lähedane  nul iga.  
Ohmi seadus kogu vooluringi kohta­   Voolutugevus  ahelas on võrdeline elektromootrjõuga 
ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega.  
Sisetakistuse r al  mõistame seejuures suurust, mis võimaldab esitada pinge Us samuti 
Ohmi seaduse abil.  
Vedelikes  on laengukandijateks  ioonid
Metallides­ elektronid 
Gaasides ­ nii elektronid kui ka ioonid. 
normaaltingimustel mittejuhid 
Elektrolüüdiks nimetatakse keemilist ühendit, mil e lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt 
laetud ioonid või keemilised rühmad(happed, alused, soolad) 
Elektrolüüs ­ elektrivooluga kaasnevat aine eraldumist elektroonidel nimetatakse 
elektrolüüdiks.  
Galvanotehnika ­ esemete katmine metal ikihiga. 
Galvanosteegia seisneb metal esemete katmises teise metal i õhukse kihiga. 
Galvanoplastikakas sadestatakse esemele suhteliselt paks metal kiht, et saada eseme 
pinnast jäljendit.  
Elektrolüüsi põhiseadus ehk Faraday esimene seadus. Alalisvoolu toimel elektroodile 
kantav aine mass m võrdeline voolutugevusega I ja alektrolüüsi kestusega t. 
 Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. 

Kui elektrivool ionisaatori toime lakkamisel katkeb, on tegemist sõltuva gaasilahendusega. 
Sõltumata gaasilahendus 
, mis ei vaja ionisaatorit. 
Huumlahendus  realiseerub hõrendatud gaasides. Vajalik pinge on suurusjärgus sada volti ja 
voolutugevus 1­100 mil iamprit. Kasutatakse valgusreklaamis ja  signaal  ampides. 
Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kkuni mõne sentimeetri kaugusel paiknevate 
süsi­ või metal elektroodide vahel. Kinolampides, metal ide sulatamiseks elektrikeevituses. 
Sädelahendus  l muutub õhk väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks, kuna 
õhus sisalduvad laetud osakesed omandavad põrkeionisatsiooniesilekutsumiseks pi sava 
kineetilise energia. Süüteküünal 
Koroonalaehndusel hakkab õhk elektrit juhtima pi ratud ruumiosas, eelkõige laetud teraviku 
läheduses  
Elektrijõud ja vool #1 Elektrijõud ja vool #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kerttu123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
26
doc

Alalisvool

26 1. ELEKTRIVOOL. VOOLUTUGEVUS. Elektrivool ­ laetud osakeste suunatud liikumine Elektrivool tekib, kui 1. Aines on liikumisvõimelised laetud osakesed 2. Elektrijõud Alalisvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Elektrivoolu iseloomustab voolutugevus Voolutugevus sõltub: 1. Laengukandjate kontsentratsioonist n 2. Laengukandjate keskmisest kiirusest v ainest 3. Juhi pikkusest ja ristlõige läbimõõdust S Elektrivoolu tugevuseks nimetatakse juhtme ristlõiget ühes sekundis läbinud elektrilaengu suurust. 1A =1 C / 1s

Füüsika
thumbnail
3
docx

Kokkuvõte alalisvoolust ja mõisted.

Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R Juhtivus ja takistus iseloomustavad kehaosakeste vastastikmõju vabade laegute kandjana Takistuse suurenedes vastastikmõju laengukandjate ja aineosakeste vahel suureneb ja juhtivuse suurenedes väheneb Juhi takisus on üks arv, kui otstele rakendatakse pinge 1v ja sealt tekib vool 1A Takistite rööpühenduse korral on kogu takistus alati väiksem igast üksikust takistusest Rööpüjenduse korral voolude suhe on pöördvõrdeline voolude suhetega st. Suuremat takistust läbib väiksem vool TAKISTUS, ERITAKISTUS R=roo*l/S Aine eritakistus näitab, kui suur on selles esemest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistus Takistus iseloomustab konkreetset keha, eritakistus ainet

Füüsika
thumbnail
16
docx

Füüsika: elektriõpetus

võrgus vooluringi katkestamiseks, nende ülesanne on katkestada vooluring, kui voolutugevus ületab ettenähtud väärtust. See ühendatakse faasijuhtmele enne tarbijat. 36. Iseloomusta Lühist?- Lühis ehk lühiühendus on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult 0-ni ning seega voolutugevus suureneb. 37. Nim ja iseloom erinevaid kaitsmete tüüpe.- Kaitsmed jagunevad sulavkaitsmeteks ning bimetallkaitsmeteks: Sulavkaitsmed sulavad ära, kui küllalt suur vool neid läbib ning bimetallkaitsmetes soojeneb plaadike, mis liiga suure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ning ühenduse katkestab. 38. Mis on generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad? (rootor ja staator mähisega)- Generaator on seade, mis muundab mingit teise energiat vahelduva elektrimagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele,

Elektriõpetus
thumbnail
7
docx

Füüsika ülijuhtivus

ületab ettenähtud väärtust. See ühendatakse faasijuhtmele enne tarbijat. 36. Iseloomusta Lühist?- Lühis ehk lühiühendus on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult 0-ni ning seega voolutugevus suureneb. 37. Nim ja iseloom erinevaid kaitsmete tüüpe.- Kaitsmed jagunevad sulavkaitsmeteks ning bimetallkaitsmeteks: Sulavkaitsmed sulavad ära, kui küllalt suur vool neid läbib ning bimetallkaitsmetes soojeneb plaadike, mis liiga suure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ning ühenduse katkestab. 38. Mis on elektrimootor ja generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad? (rootor ja staator mähisega)- Elektrimootor on masin, mis muudab elektrienergia mehhaaniliseks tööks. Generaator on seade, mis muundab mingit teise energiat vahelduva elektrimagnetvälja energiaks.

Elektriõpetus
thumbnail
32
pdf

Alalisvool

· sisemine osa ehk siseahel, milleks on toite- allikas · ülejäänud elemendid (tarvitid, ühendusjuhtmed, lülitid, mõõteriistad jne.) moodustavad välisahela. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel. Vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist aga võib olla ka hoopis avatud s.t. katkestatud, ilma vooluta ahel. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikat, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on tarvitite takistusega võrreldes enamasti tühiselt väike, ning see loetakse nulliks Voltmeeter ühendatakse rööbiti nende punktidega, mille vahelist pinget soovitakse mõõta. Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. 4 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge

Elektrotehnika
thumbnail
32
pdf

Alalisvool

· sisemine osa ehk siseahel, milleks on toite- allikas · ülejäänud elemendid (tarvitid, ühendusjuhtmed, lülitid, mõõteriistad jne.) moodustavad välisahela. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel. Vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist aga võib olla ka hoopis avatud s.t. katkestatud, ilma vooluta ahel. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikat, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on tarvitite takistusega võrreldes enamasti tühiselt väike, ning see loetakse nulliks Voltmeeter ühendatakse rööbiti nende punktidega, mille vahelist pinget soovitakse mõõta. Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. 4 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge

Füüsika
thumbnail
32
pdf

Põhjalik ülevaade alalisvoolust

· sisemine osa ehk siseahel, milleks on toite- allikas · ülejäänud elemendid (tarvitid, ühendusjuhtmed, lülitid, mõõteriistad jne.) moodustavad välisahela. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel. Vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist aga võib olla ka hoopis avatud s.t. katkestatud, ilma vooluta ahel. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikat, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on tarvitite takistusega võrreldes enamasti tühiselt väike, ning see loetakse nulliks Voltmeeter ühendatakse rööbiti nende punktidega, mille vahelist pinget soovitakse mõõta. Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. 4 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge

Füüsika
thumbnail
138
pdf

Elektrotehnika alused

10 Mahtuvusega vooluring 85 6.11 Aktiiv- ja induktiivtakistus vahelduvvooluringis 87 6.12 Aktiivtakistus ja kondensaator vahelduvvooluringis 91 6.13 Induktiivsuse ja mahtuvuse jadaühendus. Pingeresonants 92 6.14 Induktiivsuse ja mahtuvuse rööpühendus. Vooluresonants 95 6.15 Võimsustegur 98 6.16 Aktiiv- ja reaktiivenergia 98 7 Kolmefaasiline vool 100 7.1 Kolmefaasilise voolu saamine 100 7.2 Generaatorimähiste ühendusviisid 101 7.3 Tarvitite tähtühendus 104 7.4 Tarvitite kolmnurkühendus 107 7.5 Kolmefaasilise voolu võimsus 109 7.6 Pöördmagnetväli 111

Mehhatroonika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun