Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

FÜÜSIKA.JÕUD (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab et jõud on vektoriaalne suurus?
  • Millest sõltub gravitatsioonijõud?
  • Mis on keha kaal?
  • Millest sõltub keha kaal?
  • Mis on hõõrdejõud?
  • Millest on tingitud hõõrdejõud?
  • Millest sõltub hõõrdejõud?
  • Mida näitab hõõrdetegur müü?
  • Milest on elastsusjõud?
  • Millest sõltub elastsusjõud?
  • Millest on tingitud elastsusjõud?
  • Mida näitab keha jäikusk?
Kordamine kontrolltööks.Jõud
1.Mis on jõud?
Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vasastikmõju tugevust.
*ühik 1N
*tähis F
*põhjustab liikumist
*on vektoriaalne suurus
2.Mida tähendab, et jõud on vektoriaalne suurus?
Tähendab, et jõul on suund ja saab väljendada vektoriga.
3.Resultalnt jõu leidmine.
Resultant jõud on teiste jõudude summa.
4.Newtoni I seadus
I seadus: määrab paigalseisu ja ühtlase ringjoonelise liikumise.1.keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ringjooneliselt, kui:
a. jõudusid üldse ei mõju.
b. mõjuvad jõud on võrdsed ja vastassuunalised.
Newtoni II seadus
II seadus: määrab kiirendusega liikumiseKehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõu poolt antud kiirenduse korrutisega.
Newtoni III seadus
III seadus: määratleb kehade vastastikmõju.Kaks keha mõjutavad teineteist alati võrdsete ja vastassuunaliste jõududega ning samaliigilistega.
5.Millest sõltub gravitatsioonijõud?
Ülemaailmne gravitatsiooni seadus:Kehade vaheline tõmbejõud sõltub võrdeliselt kehade massidest ja pöördvõrdeliselt nendevahelise kauguse ruudust.
6.Mis on keha kaal?
Keha kaal on jõud, mis näitab alusele või riputusvahendile mõjuvat jõudu.
*tähis on P
*ühik 1N
*kui keha seisab paigal on võrreldav rakusjõuga
7.Millest sõltub keha kaal?
Keha kaal sõltub kiirendusest
8.Mis on hõõrdejõud?
Hõõrdejõud on jõud, mis tekib kehade kokkupuutel ja mis takistab nende liikumist teineteise suhtes.
9.Millest on tingitud hõõrdejõud?
Hõõrdejõud on tingitud pinnakonarustest, mida konarlikum on pind, seda suurem on hõõrdejõud.
10.Millest sõltub hõõrdejõud?
Hõõrdejõud sõltub: a) Pindade ebatasadusest.Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist.
b)Aineosakseste vahelisest tõmbejõust.
11.Mida näitab hõõrdetegur (müü)?
Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. µ= Fh / N.
(Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit.)
12.Milest on elastsusjõud?
Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud.
13.Millest sõltub elastsusjõud?
Elastsusjõud sõltub: a)Keha jäikusest
b)Deformatsiooni ulatusest
14.Millest on tingitud elastsusjõud?
Elastsusjõud tekib kehas aineosakeste vastastikmõju tõttu. Tahkes kehas paiknevad aineosakesed korrapäraselt. Kui keha kokku surutakse, siis aineosakesed lähenevad üksteisele, tekib osakestevaheline tõmbejõud. Keha venitamisel aineosakesed kaugenevad üksteisest, tekib aineosakeste vaheline tõmbejõud. Elastsusjõud moodustub osakestevahelisest jõududest.
15.Mida näitab keha jäikus(k)?
* ühik on 1N/m
* tähis k
Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel.
16. Keha deformatsiooni liigid.
Deformatsiooniks  nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha)elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on  venitus , nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks.
Valemid:
FÜÜSIKA JÕUD #1 FÜÜSIKA JÕUD #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Elinake1234 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

JÕUD JA IMPULSS
3
odt

JÕUD JA IMPULSS

Kordamisküsimused JÕUD JA IMPULSS 1. Milline on keha liikumine vastastikmõju puudumisel? Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu 2. Newtoni I seadus. (sõnasta oma sõnadega) e inertsiseadus (osa ka sellest lähtuvalt lahti seletada). Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus ­ vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 3. Mis on inerts? Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. 4. Mehaanika seaduste kehtivus erinevates taustsüsteemides. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks 5. Millised on taustsüsteemid, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus? mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid. 6. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha ki

Füüsika
Newtoni seadused ja gravitatsioon
5
doc

Newtoni seadused ja gravitatsioon

NEWTONI SEADUSED Mass (m) ­ skalaarne suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitada oma liikumisolekut (kiirust). Mass on keha inertsuse mõõduks. m1 m = m1+m2+m3 m2 m3 m ­ kehade süsteemi mass Jõud ( F ) ­ vektoriaalne suurus, mis iseloomustab kehadevahelist mõju. Kui vaadeldav keha n on mõjutatud mitme keha poolt, siis nende mõjud liituvad ( F = F i ): i =1 F1 F = F1 + F2 F2 Mõju võib edasi kanduda nii kehade vahetul kokkupuutel kui ka välja

Füüsika
Jõud
12
doc

Jõud

kool Referaat Jõud nimi klass koht ja aasta Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Jõud........................................................................................................................................4 Keha mass.............................................................................................................................5 Raskusjõud............................................................................................................................6 Elastsusjõud...........................................................................................................................7 Hõõrdejõud.............................................................................................................................8 Seisuhõõrdejõud..........................................

Loodusõpetus
Dünaamika konspekt
2
doc

Dünaamika konspekt

Dünaamika Jõud: Newtoni I seadus Mxa=F 1N a= F=ma Jõud on vektoriaalne suurus 1. Kindel suund 2. Kindel arvväärtus mida iseloomustab vektori pikkus 3. Jõu rakenduspunkt,(kuhu jõud mõjub, millisele kehale) Resultantjõud-kõigi jõudude vekoriaalne summa Fr-resultantjõud 4-2=2N Takistusjõud on alati negatiivne Keha seisab paigal kui tema jõudude resultant on 0. Newtoni II seadus Kiirenduse põhjuseks on alati vastastikmõju ehk jõud Kiirendus on jõud mis annab massil jõu liikuda 1m÷s2 Veojõud on-liikumapanv jõud Fv Takistusjõud- liikumist takistav jõud, õhus ja vees(-,negatiivne) Toereaktsioon- on aluse või riputusvahendi mõju kehale, vastassuunaline raskusjõuga( risti toestumispinnaga) Takistusjõud Ft Hõõrdejõud Fn Veojõud Fv Raskusjõud Fr (mg) Fr=mg m=Fr÷g10 Toereaktsioon N=F=mg N=-mg

Füüsika
Jõud
6
docx

Jõud

1. Mida nimetatakse jõuks? Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks. 2. Iseloomusta jõudu. Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund. 3. Millist mõju jõud kehadele võib avaldada? Jõud põhjutab keha kuju või kiiruse muutumist. (Seega on jõud ka kiirenduse põhjustaja.) 4. Mis kinnitab, et jõud on füüsikaline suurus? Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. 5. Sõnasta Newtoni I seadus. Inertsiseadus „Vastastikmõju puudumisel või tasakaalustumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.“ 6. Sõnasta Newtoni II seadus. Kirjuta valem oma sõnastuse järgi. „Kiirendus, millega keha liigub on võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördv

Füüsika
Füüsika KT dünaamika
6
docx

Füüsika KT dünaamika

Newtoni 1. Seadus : Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. (inertsiseadus) Newtoni 2. Seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3. Seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjul alati paarikaupa. Ning kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluut väärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Inerts on nähtus, kus kehad püüavad oma liikumiskiirust säilitada. Keha inertsuse mõõduks on mass. Massi saab võrrelda kaalumise teel või vastastikmõju teel. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni 1. Seadus ja teised mehaanika seadused. Kontsentratsioon- osakeste arv ruumala ühikus. Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Keha kaal on jõud, millega keha oma külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kuidas arvutatakse liugehõõrdejõudu? valem + selgitus . Fh= μ *N

Füüsika
Dünaamika
2
doc

Dünaamika

Dünaamika Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastastikmõju. Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude summat nimetataks

Bioloogiline füüsika
Jõud
1
doc

Jõud

1.Millisele küsimusele otsib vastust dünaamika? Dünaamika uurib liikumiste tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. (uurib liikumise tekkimise ja muutumise põhjusi) 2.Newtoni seadused I, II ja III. Ka sümbolite kujul. I seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m III seadus: jõud tekivad vastasmõjus alati paarikaupa, on abs. väärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= -F2 3.Inertsus, inerts, mass. Inertsus- keha omadus, mille tõttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasmõju kestma mingi aja. Mass- keha inertsuse mõõt, mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 4.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus koos gravitatsioonikonstandiga 2 punktmassi tõmbuvad te

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun