Selles kaitsesüsteemis, mida nimetatakse immuunsüsteemiks, etendavad olulist osa kaks komponenti: B-lümfotsüütide poolt toodetavad antikehad ja tsütotoksilised ehk rakke lagundavad T-lümfotsüüdid. Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele. Juhul kui võõrvalkudeks on viiruse ümbrise või kapsiidi koosseisu kuuluvad viirusvalgud, siis soodustavad antikehad viirusosakeste lagundamist organismis, vähendades sellega nakkuse levikut. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. Viirusnakkuse puhul hävitavad T-lümfotsüüdid nakatunud rakke ning sellega peatatakse organismi immuunsüsteemi poolt viiruse paljunemine. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiakse organismi (süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud
LASTE NAKKUSHAIGUSED 1. Mõisted: Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse lapsi, toetudes plaanilisele immuniseerimise kavale? 2. Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Immuniseerimine- Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Revaktsineerimine- Vaktsiini korduvmanustamine mingi ajaperioodi vältel. Immuunsuse tugevdamiseks või immuunreaktsiooni tugevdamiseks. Kunstlik immuunsus- Kunstlikult tekitatud immuunsus e
· on väikesed pleomorfsed eosteta ja kihnuta · Gram-positiivne aeroobne pulkbakter · Katalaas-positiivsed · asetsevad sageli lühikeste ahelatena või kogumikena, meenutades hiina hieroglüüfe · oksüdaasnegatiivsed süsivesikute fermentatsioonil tekitavad nad piimhapet. · Enamik korünebaktereid kasvab tavalistel söötmetel 14. Olulisemad korünebakterite poolt põhjustatud infektsioonid · Difteeria 15. Difteeria epidemioloogia · Levib piisknakkuse või kontakti teel. · Ohtlik lastehaigus, kuid ka täiskasvanud haigestuvad. · Eestis taastus haigestumine difteeriasse 90-datel aastatel. · Maailmas järs tõus 90-date alguses, eriti NIS riikides 16. Olulisemad difteeriatekitajal esinevad virulentsusfaktorid Difteeria eksotoksiin - termolabiilne, polüpeptiid. Mürgisuse poolest botulismi ja teetanuse eksotoksiinide järel 3. kohal. Koosneb A ja B fragmendist. Fragment B tunneb rakkudel ära retseptorid ja seob toksiini rakuga
Vaktsineerimine ehk immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamine antigeeni või vastavate antikehade viimisega organismi.Vaktsineeritakse inimesi, loomi, linde ja kalu. Vaktsiini ajalugu: Vaktsineerimise ajalugu pole eriti pikk. Vaktsineerimise mõisted on kasutatud nüüdseks kaks sajandit. Tänu sellele on saadud kontrolli alla paljud nakkushaigused. Mõned levinumad nakkushaigused on järgmised: pärisrõuged, difteeria ehk kurgutõbi, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kollapalavik, läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi, leetrid, mumps ja punetised. 2001. aasta kohta suri maailmas leetritesse 745 000 vaktsineerimata last, aga leetrite-vastasevektsineerimisega päästeti miljoni lapse elu, teetanusse suri 281 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 600 000, läkaköhasse suri 286 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 800 000-de lapse elu. Vaktsineerimise avastajaks peetakse Edward Jenner. 7
......................................................17 kasutatud kirjandus.................................................................................18 Sissejuhatus Toiduinfektsioone on väga palju erinevaid ja kõik need põhjustavad erinevaid haigusi inimestele ja selles töös on neist vaid vähesed välja toodud. 3 Düsenteeria Düsenteeria ehk sigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõie jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulhtisusega. Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel, kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse. Düsenteeria kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit; Shigella dysenteriae, Shigella flexneri, Shigelle boydii ja Shigella sonnei. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid. Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. Nakatumine toimub oraalsel teel
RAVI Operatiivne, tänapäeval tehakse adenotoomia üldnarkoosis, harvem lokaalse tuimestusega. Op-järgne verejooks on vähene, kui see tekib, siis võib kahtlustada, et adenoidtükke on sisse jäänud. Op-vastunäidustused: verehaigused, hiljuti põetud nakkushaigused, nahamädanikud RINIIT SÜMPTOMID Väsimus, peavalu, külmavärinad Ninakinnisus, ninaeritis, aevastamine, köha Valutundlikkus nina piirkonnas Kestvus 5 – 7 päeva Üle poolte võib kaasneda köha, mis võib kesta 10 – 25 päeva. RAVI: Inhalatsioonid NaCl 0,9% Ninna pihustatavad soolalahused ÄGE LARÜNGIIT EHK AKUUTNE KÕRIPÕLETIK Larüngiit on äge viiruslik kõripõletik, mis on põhjustatud viirusinfektsiooni poolt, harilik haigestumisiga 6 kuud kuni 3 eluaastani. SÜMPTOMID Kerge: Kuiv, kähe, HAUKUV köha
LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE Teemad: Haige lapse läbivaatus, elutähtsate funktsioonide hindamine Sagedamini esinevaid terviseprobleemid lastel ja nende sümptomid (palavik, nohu, köha, valu), nende leevendamine Ravimite manustamine lastele Mis on hingamine? Hingamine on reflektoorsete hingamisliigutuste teel toimuv gaasivahetusprotsess, mida reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist. Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja.
neel -(hingamisteed ristuvad neelus seedekanaliga ) kõri -(moodustunud mitmest kõhrest, mida katab limaskest ) hingetoru (veniv, elastne torujas elund, mis algab kõrist ja hargneb allosas bronhideks ) bronhid-(kulgevad koos kopsuarteritega ja veenidega kopsuvärati kaudu kopsudesse) Neelu kaudu toimub ülemiste hingamisteede ja seedekanali algosa kooskõlastatud tegevus 12. Olulisemad hingamisteede infektsioonid põhiliselt viiruste poolt tekitatud · nohu ( nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli samaaegselt neelupõletikuga ) · ninaneelupõletik ( äge ja väga nakkav viirushaigus,iseloomulik ninakinnisus,vesisus,valulik neel , väike palavik ) · kurgumandlite põletik (Punetav neel,tonsillid tursunud,katud tonsillidel,neelamine valulik,palavik,halb enesetunne,vahel lõhnab hingeõhk mäda järele) · keskkõrvapõletik (kuulmekile põletikulised muutused ja eritis kõrvast )
........................................................................9 Haigusnähud..........................................................................................................................10 DENGUE VIIRUSPALAVIK...................................................................................................11 Sümptomid............................................................................................................................12 Hemorraagiline dengue palavik............................................................................................12 KOOLERA................................................................................................................................13 JAAPANI ENTSEFALIIT.........................................................................................................14 Sümptomid............................................................................................................................14
paljuneda.Lümfotsüüti ei lähe sisse, vaid kinnitub selle pinnale, et edasi kanduda. Reaktivisatsiooni: stress, transport, PI-3 superinfektsioon, Dictycaulus viviparus, poegimine, ravi kortikosteroididega. Seroloogiliselt sarnane teiste herpesviirustega. Levik horisontaalne: aerogeenselt, otsese kontaktiga, veneeriliselt, kaudse kontaktiga (sööt, joogivesi, lüpsiseadmed, viirusega kontamineerunud sperma). Sümptomid BHV-1-1 (respiratoorne vorm): anoreksia, palavik (42º C), ninapeegli hüpereemia, riniit, konjunktiviit, salivatsioon, enteriit, piimatoodangu langus, sigimishäired, abort. Sümptomid BHV-1-2 (genitaalne vorm) (BHV-1-2a – respiratoorne haigestumine, BHV-1-2b – vulvovaginiit): pustuloosne vulvovaginiit – tatratera suurused kalkjas-kollased pustulid lõhkevad, balanopostiit, abort. Dif.diagnoos: suu- ja sõrataud, veiste viirusdiarröa/mukooshaigus, paragripp-3, adenoviroos, respiratoorsüntsütiaalnakkus, pastörelloos.
Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid - kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused inimestel 1. Gripiviirus2. rinoviirus3. koroona-,paragripp-, RS-, adenoviirused Süsteemsed nähud: palavik. Nõrkus, pea-ja lihasvalu Respiratoorsed nähud: kõha, hingeldus, kurgupõletik, nohu Puhang- elanike rühma lühiajaline haigestumise tõus Epideemia- ühisest allikast või ühiste levikuteede kaudu massiliselt levinud haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO Endeemia- looduslikest/sanitaarsetest tingimustest põhjustatud, mingi nakkushaiguse pikaajaline esinemine ühes teatud piirkonnas( Eesti-puukentsefaliit)
peristaltikat, vedeliku kadu. epidemioloogia. Kogu maailmas, sesoonsuseta. Resistentne kuivamisele, päiksele. Koloniseerivad nahka, ninasõõrmeid (nasofarüngeaalne kandlus 15%, kandlus suurem suletud kollektiivides, diabeetikutel, narkomaanidel). SA nasaalset kandlust mõjutavad nina morfoloogia eripärad, DR3 HLA haplotüüp, vanus, immunoloogiline seisund, hormonaalne seisund (naistel), hospitaliseerimine, antibiootikumravi, läbipõetud viirusinfektsioonid. Levib inimeselt inimesele, riiete ja voodipesuga ( HI). Riskirühmad on võõrkehadega (proteesid, kateetrid) patsiendid, kirurgiliste protseduuride ja ab-raviga pt-d. haigused. • Eksfoliatiivne dermatiit. Suured bullad või vesiiklid selge vedelikuga, kestendus 7-10 päeva pärast. Suremus sekundaarsest infektsioonist. Põhjuseks eksotoksiinid. Ei vaja S. aureuse spetsiifilist ravi, küll aga antibiootikumkatet sekundaarsete infektsioonide vältimiseks. • Stafülokokiline toidumürgistus
Valmistavad raskusi steriliseerimisel, sest väga resistentsed kemikaalidele, temperatuurile. § Eosed ei ole mitte paljunemiseks, vaid aitavad säi-luda ebasoodsates keskkonnatingimustes. Haigustekitajatest esinevad Bacillus spp. ja Clostridium spp. § Eosed ei sisalda peaaegu üldse vett, metaboolne aktiivsus puudub, sisaldavad Ca++ ja dipikoliinhapet. § Muutumine vegetatiivseteks vormideks toimub minutite jooksul. Bakterite kasv § Bakterite paljunemine üks bakter jaguneb kaheks. § Bakterite arv populatsioonis suureneb geomeetrilises progressioonis Nt=N0 × 2n § Generatsiooniaeg () on aeg, mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks. § Optimaalsetes tingimustes 20-60 minutit § Organismis enamusel patogeenidel 5- 10 tundi Temperatuuri toime bakterite kasvule Kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi reaktsioone - kiiruse kasv ca 2 korda 10°C kohta. Liiga kõrge tem- peratuur denatureerib valgud, metabolism häirub, kasv peatub, bakterid hukkuvad
siduvate-, pretsipiteerivate- ja Nakatunud sea lihas 5-6 hemadsorptsiooni pidurdavate kuud antikehade teket Toatemperatuuril 1,5 aastat Tundlik lipiidsolventidele Sigade Aafrika katk on väga nakkav (kuni 100%) ägedalt kulgev sigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verevalumid, põletikulis-düstroofilised ja nekrootilised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100%) Nakatab kodu- ja metssigu. Nakkusallikad: Haige loom, kes eritab viirust juba inkubatsiooniperioodil nõred, Haiguse läbipõdenud loom- aastaid viirusekandjad eritised o Saastunud sööt, joogivesi, inventar, ruumid, trantspordivahendid jne
· keskkonnatekkene 2 · kaitsevägi 1. Piisklevi haiguspuhangute iseloomustus Kokku esines 11 haiguspuhangut. Haigestunute arv 127, mis moodustab 26% puhangutes haigestunud isikute arvust. Hospitaliseerimist vajas 16 isikut. Etioloogiline struktuur: · A-gripp 3 haiguspuhangut, haigestus 29 isikut, hospitaliseerimist vajas 16 isikut; · B-gripp üks haiguspuhang, haigestus 44 isikut, kõik haiged raviti kodus; · läkaköha 7 haiguspuhangut, haigestus 54 isikut, kõik haiged raviti kodus. Esinemise kohad: · kool 4 · koolieelne lasteasutus 3 · haigla 2 · kaitsevägi 1. Toidutekkeliste haiguspuhangute iseloomustus Kokku esines 2 haiguspuhangut. Haigestunute arv 12, mis moodustab 2% puhangutes haigestunud isikute arvust. Hospitaliseerimist vajas 6 isikut. Etioloogiline struktuur: · salmonelloos 2 haiguspuhangut, haigestus 12 isikut, hospitaliseerimist vajas 6 isikut.
pääse. Alati mõlemapoolne. Äge tonsilliit e angiin on ägeda põletiku väljendus tonsillides. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis. Sümptomid: kiirelt arenev tugev kurguvalu, tugev neelamisvalulikkus, järsku tekkiv kehatemperatuuri oluline tõus, higistamine, halb enesetunne, jõuetus, peavalu Kaebused: Ägeda tonsilliidi puhul esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus. Iseloomulik on neelu valulikkus, mis süveneb neelamisel. Sageli esineb ka kõrvavalu, mis on tingitud valu kiirgumisest neelust kõrva. Valu tõttu on söömine sageli raskendatud. Kaela lümfisõlmed võivad olla suurenenud ja valulikud. Dgn: põhiline diagnoosimise meetod on vaatlus. Ravi: üldine toetav ja sümptomaatiline ravi: piisav puhkamine ja palaviku alandamine (Paracetamolum)
● kopsude ventilatsioon puudulik ● hingamine on pindmine, ebakorrapärane, kiire ● häälepilu kitsas ● häälepaelad lühikesed Nimeta millised on 3 hingamistüüpi lapseeas? ● abdominaalne ● diafagmaalne-kostaalne ● kostaalne Nimeta hingamiselundite põletike riskitegureid ja tekkepõhjuseid? viirus, infektsioon, bakter, allergeen Riskigrupi lapsed: Nõrgestatud toitumusega, hüpotroofikud, rahhiitikud, allergilised, halbade elutingimustega lapsed. Millised on ülemiste hingamisteede põletike iseloomulikud tunnused lapseeas? Köha, kurguvalu Miks lastel kaasneb riniidi korral sageli konjunktiviit ja/või otiit? Riniit võib põhjustada silmades pisaravoolu, sügelust, punetust, turset - kaasuda võib konjunktiviit. Miks imikul on nohu raske haigus? Imik ei hinga suu kaudu.
erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus. Ei kahjusta ainult liigesekõhre vaid haarab liigest tervikuna (luukude, ligamentne, liigesekapslit ümbritsevaid lihaseid). Ost-luu, astos-liiges. REUMA: muutlik, aeg-ajalt siin seal esinev toesevalu (vahel ka liigesetursed). Valu esineb luudes, liigestes, lihastes, liigeseümbrises. Borellioos sümptomid? BORRELIOOS ehk LYME`i tõbi: on puugihammustusega leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bac Borrelia burgdorfei. Avastati Lymei linnas. Ca 30% puukidest kannab aga haigestub vaid 1 sajast. Sümptomid: hammustuse ümber punane suurenev lööberattas. Kui bac kandub verega organismi, võib tekkida gripisarnane haigus, palaviku, nõrkuse ja lihasvaludega. See tõve algujärk on lühiaegne ja kergekujuline. Kui haiguse alguses antibiootikumidega ei ravita võib see kuude või isegi aastate pärast
ja kuulmetõrve kaudu ka keskkõrvaga. Adenoidi hüpertroofiat ei saa iseenesest pidada haiguseks, kuna kõikidel lastel suurenenud adenoid kaebusi ei põhjusta. Kaebused: Lastel esineb ka nn füsioloogiline ninaneelumandli hüpertroofia. Osadel lastel põhjustab adenoid aga suurenedes oma asukoha tõttu ninahingamistakistust ja keskkõrva ventilatsiooni häirumist. Ninahingamise takistuse tõttu esineb suuhingamine, norskamine ja ninakinnisus. Sageli retsidiveeruv nohu ja põskkoopapõletikud. Kuna kõrva ventilatsioon on häiritud, võivad esineda ka korduvad keskkõrvapõletikud. Laps on magamatusest loid; esineb nn. ,,adenoidne nägu": laps on kahvatu, loid ja hingab läbi avatud suu. Dgn: eesmine/tagumine rinoskoopia ja neelu vaatlus, lõplik diagnoos lateraalsuunas Rö ülesvõttel Ravi: adenoidektoomia. Mõningatel juhtudel on lisaks vajalik ka kuulmekilesse suntide paigaldamine keskkõrva ventilatsiooni parandamiseks. 2
keskkõrvaga. Adenoidi hüpertroofiat ei saa iseenesest pidada haiguseks, kuna kõikidel lastel suurenenud adenoid kaebusi ei põhjusta. Kaebused: Lastel esineb ka nn füsioloogiline ninaneelumandli hüpertroofia. Osadel lastel põhjustab adenoid aga suurenedes oma asukoha tõttu ninahingamistakistust ja keskkõrva ventilatsiooni häirumist. Ninahingamise takistuse tõttu esineb suuhingamine, norskamine ja ninakinnisus. Sageli retsidiveeruv nohu ja põskkoopapõletikud. Kuna kõrva ventilatsioon on häiritud, võivad esineda ka korduvad keskkõrvapõletikud. Laps on magamatusest loid; esineb nn. ,,adenoidne nägu": laps on kahvatu, loid ja hingab läbi avatud suu. Dgn: eesmine/tagumine rinoskoopia ja neelu vaatlus, lõplik diagnoos lateraalsuunas Rö ülesvõttel Ravi: adenoidektoomia. Mõningatel juhtudel on lisaks vajalik ka kuulmekilesse suntide paigaldamine keskkõrva ventilatsiooni parandamiseks. 2
proteiini kinaasi R põhjustatavat viiruse valgusünteesi inhibeerimist. Valgud E3 ja E1A blokeerivad apoptoosi (vastusena T- rakkudele, tsütokiinidele). Mõned tüved suudavad inhibeerida CD8+ rakkude tööd, takistades MHC I molekulide ekspressiooni, antigeenide esitlemist. Haigused. Respiratoorsed sümptomid: • Palavikuga ülemiste hingamisteede haigus imikutel, väikelastel. Farüngiit üksi alla kolmestel, strepisarnane. • Farüngokonjunktivaalne palavik – lastel ja täiskasvanutel. Puhangutena. • Äge respiratoorne haigus – sõjaväkke värvatutel • Läkaköha-laadne sündroom – imikud, väikelapsed • Pneumoonia – imikud, väikelapsed, nekrutid, immuunkompromiteeritud Teised haigused: • Äge hemorraagiline tsüstiit – lapsed, luuüditransplantaadi saanud • Epideemiline keratokonjunktiviit – kõigis vanustes; neerusiirdamine • Gastroenteriit – imikud, väikelapsed
Pseudomonas’t on leitud pinnasest, veest ja taimedelt, ta on suuteline kasvama erinevates keskkonna niššides: kraanikaussides, lillevees, puhastusvedelikes, ravimites ja isegi desinfitseeriva iseloomuga seepides. Infektsioone inimestel põhjustab juhul, kui koloniseerib langenud kaitsevõimega isikuid või satub organismi traumajärgselt. • Vibrio cholerae - on eriti ohtliku nakkushaiguse koolera tekitaja. Morfoloogiliselt gramnegatiivne, komakujuline, ühe viburiga bakter. Tähtsamad virulentsusfaktorid on neuraminidaas- ja mutsinaasensüümid ning LT ja ST enterotoksiinid. • Campylobacter spp. - on gramnegatiivne kruvisarnane oksüdaaspositiivne ja katalaaspositiivne bakter, võib põhjustada enteriiti. Uuritav materjal KÕHUTÜÜFUS. Uuritavateks materjalideks on veri, roe, duodenaalmahl, luuüdipunktaat ja vereseerum. • Haigelt võetav uuritav materjal sõltub haiguse staadiumist
tubakasuitsust. · Alkohol muudab inimese algul psüühiliselt, siis ka füüsiliselt alkoholisõltlaseks. 6. Hingamiselundite iseloomustus. Olulisemad hingamisteede infektsioonid. Hingamiselundid moodustavad hingamisteed ja kopsud. Hingamisteede hulka kuuluvad: ninaõõs, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. Neelu kaudu toimub ülemiste higamisteede ja seedekanali algosa kooskõlastatud tegevus. Infektsioonid: nohu e. riniit- nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli sammaegselt neelupõletikuga. Sagedasemaks põhjuseks mõni 200 rinoviirusest. Kaariese kõrval levinuim infektsioon maailmas. Ninaneelupõletik e. Nasofaringiit- äge ja väga nakkav viirushaigus. Iseloomulik ninakinnisus, -vesisus, tundlik ja valulik neel, väike palavik. Kestvus 1-2 nädalat. Parim ravi kodune voodi ja hoolitsus. Väldi kätlemist, kasuta ühekordseid taskurätte.
Penitsilliini-allergia korral kasutatakse teisi antibiootikume. Vajalik on ka voodirahu ja enesetunde parandamiseks palaviku alandamine. Erilist tähelepanu vajavad imikud langenud immuunsusega isikud ja vanurid. Ravi peab kestma vähemalt 2 nädalat, et vähendada võimalust põletiku taaspuhkemiseks. Õendusprobleemid: · Valu, mis on tingitud haiguskoldest. · Sügelus ja turse · Voodireziim · Palavik · Olukorrast tingitud madal enesehinnang · Raskendatud liikumine (http://www.langetextbooks.com/0071774343/gallery.php?id=d-e 06.01.15) Video: https://www.youtube.com/watch?v=KdcCts1HNqU Arutelu, küsimused: Olen näinud roospõletikuga inimest ning see põhjustas talle palju vaevusi, kõige ebameeldivam oli neist arvatavasti see, et liikumine oli tihtipeale raskendatud. Kas ja kui tihti haigestuvad sellesse lapsed ?
Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus. Suguelundite ohatise puhul ilmnevad esimesed lööbenähud peale nakatumist. Esmalt tekib sügelus ja valulikkus suguelundite piirkonnas, millele järgneb haavanduvate vesivillide teke. Tekivad uued villid ja haavandid. Suguelundite ohatise kordumist võivad provotseerida suguühe, nahatrauma, menstruatsioon, füüsiline või psüühiline stress. Sageli võib lööbega kaasneda palavik, pea- ja lihasvalud ning lähedal asuvate lümfisõlmede suurenemine. VORMID: Huuleohatis(HSV1), suguelundite ohatis (HSV2), vöötohatis. RAVI/SOOVITUS Viirusevastaste ravimid, millest levinum on atsükloviir. Atsükloviiri on saada kreemina, tablettidena ja süstitava vormina. Sõltuvalt haiguse raskusest valitakse ravimvorm huuleohatise puhul piisab tavaliselt
10. Seened 6. Ektofüüdid – keha väliskatetel 7. Endofüüdid – siseorganites 4. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine) Põletik on organismi kohalik kaitsekohastusliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Tunnused: punetus, temperatuuri tõus, turse, valulikkus, põletikuhaige elundi talitluse häire. 5. Palavik, selle olemus ja vaibumise viisid Palavik - süsteemne temperatuuritõus, mis on tingitud eksogeensetest pürogeenidest (toksiinid, kõrgmolekulaarsed valgulised ained, mürkained jne), mis omakorda põhjustavad endogeensete pürogeenide e. põletikumediaatorite vabanemise. organismi kaitsereaktsioon võõrvalkude vastu. Palaviku kulg. A) Tõusujärk – häirub soojuse väljutamine ja tõuseb soojusproduktsioon lihasvärinate ning
kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. Inimesed nakatuvad A- hepatiiti eelkõige lõunamaareisidel, seepärast ei ole neis piirkondades soovitatav juua keetmata vett ja jääga jahutatud jooke või süüa tooreid puuja juurvilju ning mereande. A-hepatiit võib levida ka seksuaalvahekorra, eelkõige päraku- ja suuseksi ajal. Haigusnähud tekivad kuni poolteise kuu jooksul pärast nakatumist. Nendeks on väsimus, palavik ja oksendamine; nahk võib muutuda kollakaks (siit ka viiruse rahvapärane nimetus kollatõbi) ja sügeleda, uriin võib muutuda tumedaks ja väljaheide heledaks. Sümptomid kestavad tavaliselt alla kahe kuu, kuid mõni nakatunu võib haige olla ka kuni kuus kuud. Üldjuhul kulgeb haigus soodsalt. Läbipõdemisega saab inimene eluaegse immuunsuse ning erinevalt B- ja C-hepatiidist ei muutu A-hepatiit krooniliseks. A-hepatiiti diagnoosib arst vereanalüüside ja haigusnähtude põhjal. Ravi on
Peale ravimi mahaloputamist kammige kindlasti niisked juuksed läbi peenepiilise täikammiga, et eemaldada surnud täid ja nende munad. Kindlasti on vaja pesta ka haige riideesemeid (mütsid, sallid, kraega riided) ja voodipesu (60 kraadi juures) ning puhastada harjad-kammid. Riideesemete puhastamiseks on sobiv samuti kasutada permetriini sisaldavat peamääret. Juuksekummid on soovitav minema visata. Kui lapsel on peatäid, tuleb kindlasti teavitada ka kasvatajat/õpetajat, et piirata nakkuse edasist levikut ja vältida taasnakatumist. Tühjad täimuna kestad e. tingud võivad püsida juustekarvade küljes pikemat aega, neid saab eemaldada tiheda peenepiilise kammiga. Ravi võib ebaõnnestuda, kuna esineb ka täimürkide suhtes resistentseid täisid. Nende vastu aitab aga endiselt ainult hoolikas niiskete juuste täikammiga kammimine iga 3-4 päeva tagant järgneva kahe nädala jooksul, et leida munadest väljunud noori täisid.
Inimene on shigella ainus peremeesorganism, loomade nakatumist ei ole avastatud. Eestis esineb sagedamini kahte selle bakteri alaliiki. Shigellade tekitatud düsenteeria on üks kõige kergemini nakkavamatest bakteriaalsetest kõhulahtisustest. Shigelloosile on iseloomulik kõhulahtisus, palavik,kramplikud valud kõhus, valulik sooletühjendamine. Shigella perekonda kuuluvad bakterid levivad saastunudtoidu ja veega. Riikides, kus veehügieeni tase on kõrge, shigella tavaliselt levima ei pääse. Shigellad tungivad sügavale sooleseina ja tekitavad sealhaavandeid, mis paranevad armidega. Shigelladest vabanevad toksiinid ehk bakterimürgid, mis põhjustavad põletikku sooleseinas ning palavikku ja halba enesetunnet.
6. Ektofüüdid keha väliskatetel 7. Endofüüdid siseorganites 3. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine) Põletik on organismi kohalik kaitsekohastusliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Tunnused: punetus, temperatuuri tõus, turse, valulikkus, põletikuhaige elundi talitluse häire. 4. Palavik, selle olemus ja vaibumise viisid 5. Immuunsus (mõiste, kaasasündinud e mittespetsiifiline ja omandatud e spetsiifiline immuunsus) Immuunsus ohustamatus tõvestavate mikroobide suhtes. Looma spetsiifiliste ja mittespetsiifiliste immuunreaktsioonide võime takistada patogeenide paljunemist organismis. Kaasasündinud immuunsus mittespetsiifiline esimene kaitseliin. Käivitub kohe ja samalaadselt, tekitajast olenemata mittespetsiifiline
!! Ei topi käsi ja sõrmi silmade lähedale, tekivad silmasümptomid!!! 15. Millised on tavalise ,,külmetushaiguse" sümptomid? Milliste sümptomite korral peaks patsienti kriitiliselt hindama? ,,Külmetushaiguse peiteaeg on tavaliselt 12h kuni 2 päeva. Mõningatel juhtudel ka kauem. See, millised sümptomid ja kui tugevalt need esinevad, võivad sõltuda inimesest (olemasolevad haigused, vanus, immuunsüsteemi seisund) ja ka sellest, milline viirus haigusseisundit tekitab. · Nohu. Kõige tavalisem (ninakinnisus, rinorröa) - möödub enamasti nädala jooksul. Alguses vesine, hiljem paksem. Mõnel juhul lisanduvad silmasümptomid. · Kurguvalu (kuiv, kraapiv) · Köha algab tavaliselt peale nina- ja kurgusümptomeid. Võib kesta kuni 1 kuu või isegi kauem. · Palavik - taandub enamasti 3 4 päeva jooksul. · Lihasvalu. · SÜMPTOMAATILINE RAVI! · Väikelastel võib viirusnakkusega kaasneda ka hingamisraskus
Palaviku krambid – tekivad kõige sagedamini 6.elukuu ja 4.eluaasta vahel mil aju on palaviku tõusule tundlikum kui hilisemas eas. Alla 8aastane ei higista palaviku välja. Kui lapsel on halb või kurdab peavalu ,hakake palaviku alandama juba varem. Mobiilikõne häirekeskusesse ei omanda palaviku alandavat toimet.Samuti ei alanda palaviku ka kraadiklaas. Külmavärinate aeg palavik tõuseb. Füüsiline jahutus (jääkülmad linad,märjaks ja ümber lapse keerata) (niisutada jaheda veega). Mida külmemad on jalalabad,. Seda kindlam on krambi teke. Haige inimene võiks käija vannis, vesi jahutab keha. Tuuletõmmet ei tohi olla.40kraadise viinaga mis on vees lahustatud,hõõruda üle keha.Väljaarvatud pea, käelabad ja jalalabad. + lehvitada tuult peale ,et protsess kiireneks
Juuksed on murdunud ühtlaselt umbes 5 mm kõrguselt. Peanaha Trichophytiasse haigestuvad 311aastased lapsed. Peanahale tekivad ümarad 0,51,0 cm läbimõõduga juusteta kolded. Haiguskolletes esineb mõõdukas punetus ja ketendus. Juuksed murduvad erineval kõrgusel umbes 13 mm kõrguselt, jättes järele "mustad punktid". Silenaha lokalisatsiooniga haiguskolletel on vallitaoline serv. Zoofiilse nakkuse korral on haiguskolded infiltreeritud, mädased ja kaetud koorikutega Ravi Kasutatakse seenerakustikku hävitavaid või nende arengut peatavaid preparaate. Paikseks raviks kasutatakse villiliste ja märguvate haiguskollete korral 2% boorhapet, kummeliteed, aniliinvärvide vesilahuseid, pindmiste haavandite korral 35% naftalaanpastat. Kuivadele haiguskolletele määritakse 5% väävel salitsüülhappe salvi või antimükootilisi salve.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
