Osiris viljakuse jumal ja surnute valitseja. Amon Teeba jumal. AmonRa Uue riigi peajumal. Anu Taevajumal ja jumalate isa. Enlil Anu poeg, jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja. Ea oli maaaluste vete ja viljakuse kehastaja. Istar oli taeva kuninganna, armastuse ja viljakuse kehastaja. Marduk oli Babüloni jumal. Viljakuse jumal Ea Karistada kardeti saada pärast surma Austati väga lahkunuid Surnukehad palsameeriti Maeti hauakambrisse koos tarbeesemetega Vahel pandi kaasa ka lemmikloom Kassi sarkofaag Mesopotaamia rahvad pöörasid tähelepanu eeskätt elule enne surma. Ees ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas. Karistused ülekohtustele, pidid kätte jõudma juba siinpoolses elus. Surnuid eriliselt ei koheldud vaid maeti lihtsalt maha. http://cache.eb.com/eb/image?id=26778&rendTypeId=4 http://www.therugs
jaoks ka palju küsimusi. Näiteks viimastes ridades toodud mõte: „Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga!“, millest loeksin mina välja, et vihm üritab koolnuid üles ajada, sest üleskutsega „ära maga!“ kaasneb ka käsk/palve silmi pesta. Tavaliselt pestakse silmi hommikul üles ärgates. See jätab aga õhku palju küsimusi: kas vihm soovib head? Või soovib ta kurja? Miks ta juba lahkunuid üles tahab ajada? Kui kogu loo vältel on jäänud tunne, nagu vihm ning äike oleksid halvad tegelased ning vaikus ja päike head, siis tegelikult on ka see kaheldav. Nimelt, kui öelda, et vihm soovib vaid head ning tahab surnud taas üles äratada, siis saadab Jumal vastu äkitse lõpu tormile ning päikesepaiste. Kas see vihjab ikkagi, et vihm (või leinajad) ei peaks üritama lahkunuid tagasi saada, nad peaks jätma sinnapaika ning õppima neist lahti ütlema?
olid suurte mandlikujuliste silmadega, raskete laugudega, muigel, suure ninaga. Mõjutusi saadi Kreeka kultuurist. Väga tähtis oli surnukultus, haudadeks olid kivisesse maapinda raiutud tunnelid, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, kivist majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud koopad jne. Nekropolid on haudade 'linnakud'. Surnud tuhastati, tuhk paigutati lahkunu portreega urnidesse. Tähtsamate isikute tuhk säilitati sarkofaagides, kus lahkunuid kujutati pooleldi lamavas asendis figuuridena. Kuulsaimad hauakambrite seinamaalid asuvad Tarquina ja Cerveteri nekropolides. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud uksi ja aknaid, hoogsaid tantse, musitseerimist, jahti, kalastamist. Figuurid ja portreed on Kreeka omadest isikupärasemad ja tundeküllasemad (Veji Apolloni figuur). Templid olid kreeka omadega sarnased, kuid
Neid on mitut tüüpi : kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad kambriteks , ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, kivist ehitatud majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskoda jne. Enamik haudu asub surnute linnadena nekropolidena. Hauakambrid thumulused. Inimesed tuhastati, tuhk paigutati sivist või kavist urnidesse või sarkofaagidesse, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. See asend oli kombeks kreeka ja etruski ülikute pidusöömingutel. Ehitistest on säilinud mõned ümarakaarelised linnaväravad(Perguia) ja müürijupid. Välja on kaevatud 1 etruski tempel. Templid ehitati vulkaanilisest kivimist tuffist või puidust, selle tõttu pole neid ka säilinud. Templil oli kivist ruudukujuline alus, sellel seisev hoone põhiliselt puidust
suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed targad ja nõiad olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Oletatavasti uskusid meie esivanemad, et maailm tekkis hiigellinnu munast ning keerles ümber ilmasamba, mille külge oli põhjanaelaga kinnitatud taevalaotus.
ohverdati hingedele ja loodusvaimudele. Elukeskkond- elukeskkonnaks oli talukultuur, tähtsaimaks hooneks oli rehielamu, mis täitis mitmete hoonete ülesannet. Eestlastel olid ka omapärased pulma ja matmiskombed. Pulmadel olid kindlad kombed, pulmad kestsid enamasti mitu päeva. Eesti religiooni tähtsaks osaks oli haldjate, vaimude ja esivanemate kummardamine. Pühadeks paikadeks olid hiied, Lõuna-Eestis pigem hiiepuud või allikad ja ojad. Austati lahkunuid ja osadel juhtudel ka kardeti neid. Eesti usundist puudub mütoloogia, kuid on erinevaid rahvalaule, mis räägivad oma loo. Maaharimisega kaasnes ka erinevate jumalate kummardamine ja neile ohverdamine, kellelt loodeti saada kas siis head viljaaastat või tervet ja viljakat karja. Enim tuntud jumalad on Peko ja Uku. Hoolega jälgiti rahvakalendrit, mille tähtpäevi järgitakse tänase päevani (näiteks hingedepäev). Eesti religioon on tugevaid mõjutusi saanud ka naabritelt
Miks on muutunud matmiskombed läbi aegade? Nagu teada algselt maeti lahkunuid põranda alla, seejärel kivikirstkalmetesse, hiljem juba kääpatesse. Nüüd on aga meil eraldi ilusad ja suured surnuaiad. Aga sellele mõeldes tekib küsimus, et mis põhjustel on muutunud meie matmiskombed läbi aegade? Usundimuutus mängis märgatavalt matmiskommetes suurt rolli. Enne nöörkeraamikakultuuri maeti (visati) laibad põranda alla. Nöörkeraamikakultuuri ajal toimusid suured muutused. Nimelt võib arvata seda, et surnuid hakati kartma, kuna usk seda ju rääkis
Etruskide kunst- 8-3 sa ekr elasid hilisema Rooma keskosas etruskid. Templid ehitati puust, kõrgel alusel asusid. Oskasid laduda kaart või võlvi, hauakambrite kaudu omasid kuppelhaudasid, kaetus maalidega. Maalid olid elurõõmsad. Ainulaadsed on Etruskide sarkofaagid, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Säilinud on kuulus ,,PRONKSSKULPTUUR", kapitooliumi ,,Emahunt", mis sümboli. Rooma linna teket, 753 ekr. Rooma kujunemine algas kogu Itaalia alistamisega 3saj ekr. Edasi jätkas Rooma vallutusi L- ja Lääne- Euroopas, P-Aafrikas ja Lähis-Idas. Rooma Linnades oli foorum poliitilise ja kultuurielu keskus. ,,FORUM ROMANUM" Võidukate sõjakäikude auks püstitati väljakule võidu ehk triumfikaar
riigile ja rahvale. Kuid viimasel ajal on üha enam ajaloolasi tunnistanud Rjuriku ajalooliseks isikuks ja ja viikingite rolli Vene riigi loomise protsessis üsna oluliseks. Vana-Vene riigi tekkeaja suhtes langevad arvamused kokku see on aasta 882. Slaavlaste uskumused ei moodustanud päris ühtset süsteemi, esines piirkondlike laene ka naaberrahvastelt. Tähtsal kohal idaslaavlaste usundis oli surnute austamine ja esivanemate kultus. Näiteks mälestati lahkunuid kalmetel ühissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. Esivanemate kultusega seostus ka majavaim(domovoi) keda arvati elavat kolde või ahju all ja kellele ohverdati. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks, sellepärast oli keskpäeval põllul töötamine keelatud. Idaslaavlaste jumaluste seas seisid tähtsal kohal päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, piksejumal ja hiljem sõjajumalaks kuulutatud Perun, tuulejumal Stribog, viljakusejumalanna Mokosa. 980
Eriti suure väega inimesed targad ja nõiad olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Tänapäevani on Eestis olemas inimesi kes peavad end nõidadeks, teaduslikku kinnitust sellele ei ole. Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena.
Muinasajal omas usund inimese elus märkimisväärselt tähtsat rolli. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal, seega ei saa rääkida ka kindlatest mõjudest tänapäeva. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa oli esivanematekultus. Elust lahkunuid austati ja mingil määral ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiieteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Eestis on tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Tänapäeval kajastub esivanematekultus eriti hingedepäeval, mil vanem põlvkond peab regulaarset surnuaial käimist, omaste haudade eest hoolitsemist ja
varajasest kesk-kuningriigist pärit laudadel asuvad mänguväljad on mao seljas üksteisest eraldatud. Sellist eraldamist peeti ohu märgiks, sest see sümboliseeris mao surma. Kui Mehen ei kaitsnud päikesejumalat tolle vaenlaste eest, ei pruukinud päike enam järgmisel hommikul tõusta, mis omakorda tähistas lõppu kõigele elavale. Egiptlaste uskumuse järgi sümboliseerib mõiste 'elu' nii elavaid kui ka siit lahkunuid. Tõenäoline on, et alates tollest ajajärgust edasi keelati selle mängu mängimine just ebausu tõttu. 1920. aastal leidsid antropoloogid Sudaanist "Hüäänimängu", mis osutust praktiliselt identseks Meheniga. Mehen on olnud ka aluseks teooriatele, mille kohaselt võis Phaistose ketta näol tegemist olla lauamänguga. Kasutatud allikad: http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6887
Kuigi tänapäeval enam selliseid jumalaid ei usuta, on arvatavasti nende taevajumaluste olemasolu hõlbustanud hilisemat ristiusu vastuvõtmist. Samuti arvan ma, et kõikidesse nendesse haldjatesse, vaimudesse ja igasugu jumalatesse uskumine on aidanud inimestel paremini vastu võtta Jumalat taevas. Ka nüüdisajal on palju neid inimesi, kes on sügavalt usklikud ning on kindlad, et kuskil seal taevas on kõrgem valitseja. Oluline on esivanematekultus; lahkunuid austati ning kohati ka kardeti. Hinge peeti inimese isikupära kandjaks ning oli oluline keha elus hoidmiseks. Kui inimene oli omade hulgast lahkunud, maeti ta metsatukka või hiide. Nii muinasajal kui ka tänapäeval ollakse kindlad, et on olemas hauatagune elu. Seisukohti, kuhu aga hing pärast kehast lahkumist ehk inimese surma läheb, oli vanasti mitmeid. Mõnel pool oldi arvamusel, et surnud inimese hing siirdub
Nad austasid paljusid jumalaid. Tähtsaim oli jumalate ja inimeste isa Odin, kes valdas tarkuse ja nõiduse kunste.Teda peeti kaupmeeste ja sõdalaste kaitsjaks.Kõrgelt austatud oli ka vasaraga relvastatud piksejumal Thor. Et jumalad oleks heatahtlikud, toodi neile ohvreid. Usuti, et lahingus langenud sõdalased lähevad pärast surma erilisse paika-Valhallasse, kus nad veedavad aega vaheldumisi võideldes ja pidutsedes. Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas ees sünge surnuteriik, kus valitses nälg ja kurbus. Kuna maismaaliikus oli metsade ja mägede tõttu raskendatud, kasutati peamiste ühendusteedena veekogusid. Peagi söendati ette võtta ka pikemaid merereise. Võõrsile siirduvate salkade etteotsa asusid ülikud. Laevad olid suhteliselt
*Kodakondsust ei taotleta *Keele õpe- algtase või üldse mitte II SUND migratsioon 1)Küüditamine 2)Pagulus (pagulased-põgenikud) ÜRO 1951. a. Põgenike konvensioones defineeritakse põgeniku, kui inimest, kellel on tungiv põhjus karta tagakiusamist(surmanuhtlus) oma rassilise, etnilise või teatud ühiskonnagruppi kuuluvuse tõttu. Samuti usuliste ja poliitiliste veenduvuste tõttu. Põgenike käsitletakse ka sõja või kodusõja tõttu või kodusõja tõttu kodumaalt lahkunuid. *Olukorra normaliseerumiselt pöördutakse kodumaale tagasi, kui valitsus vahetub *Põgenik peab taotama varjupaika esimeses temale mitteohtlikus riigis. Peamised rändelained ESIMENE LAINE 1) 16.-20. saj. Algus Euroopast -- > Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika, Austraalina, Siter Põhjused: Demograafiline plahvatus Euroopas 2) 16.-19. saj. Keskpaik Aafrikast---> Ameerika Põhjus: orjapidamine TEINE LAINE alates 50-ndatest 20. saj
Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees sai nüüd ise otsustada kuidas paremini toota ja teenida. Kruntiajamine mõisnike poolt renditalud, talupõllud ei olnud enam tükeldatud. Palgatöölised mõisamoonakad. Maaparandamine, põldude väetamine, tõu ja sordi aretus. Väljaränne 1863 kehtestatud uus passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires. Kodumaalt lahkunuid oli kümneid tuhandeid. Rajati Eesti asundused Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse. Lubati paremaid maid odavamalt. §33 nimed : Parrot, Struve, Jacobi, Baer Parrot Ülikooli esimene rektor. Kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Struve astronoom Jacobi füüsik Baer embrüoloogia(loote areng) rajaja, loodus ja arstiteadlane
*Arvatakse et Vana- Vene riigi lõid viikingid *Arvab, et esimene teooria on vaid legend. Nime sai sellejärgi, et nad elasid Rossia jõe ääres. 35) Millal kujunes Vana-Vene riik? · Arvatakse, et Vana- Vene riik tekkis 882 aastal. 36) Iseloomusta Vana-Vene usundit. · Tähtsal kohal oli surnute austamine ja esivanemate kultus. · Lahkunuid mälestati kalmetel ühissöömingutel ja joomingutel. · Austati esivanemate vaime (loodusvaime peeti halbadeks ja majavaime headeks) 37) Millal võeti vastu Vana-Vene riigis ristiusk? (mis usk?) 38) Kuidas on Bütsants mõjutanu Vana-Vene kultuuri?
Eestis loeb enamik uurijaid muinasaja lõpuks 13. sajandi algust, mil Põhjala ristisõjad Eestisse jõudsid. Muinasajal omas usund inimese elus märkimisväärselt tähtsat rolli. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa oli esivanematekultus. Elust lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena.
AIDSi vastu võitlemise päeval. Rahvusvaheline AIDSi ohvrite mälestuspäev Iga aasta maikuu kolmandal pühapäeval meenutatakse üle kogu maailma kõiki neid, kes on läbi aastate surnud AIDSi ja näidatakse üles toetust HIV ja AIDSiga elavatele inimestele. Rahvusvahelist AIDSi ohvrite mälestuspäeva tähistatakse alates 1983. aastast. Eestis tehakse seda regulaarselt alates 1993. aastast. Kuna AIDS jätkab oma laastavat hävitustööd kogu maailmas, mälestatakse sel päeval lahkunuid ning püütakse saavutada üksmeel ühiskonnas võitlemaks epideemiaga. Mälestuspäeva tähistatakse maailmas väga erinevalt: alates sõprade kogunemisest lahkunute mälestamiseks väikeses kinnises ringis kuni tuhandete osalejatega demonstratsioonideni. 80ndate keskel AIDSi uurima asunud ja selles vallas Nobeli preemia teeninud David Baltimore sõnul võib vaktsiini loomine võtta veel 25 aastat, kui see üldse kunagi õnnestub, niivõrd keerukas ja muutlik on HIV viirus.
Haridziidid, sunniidid, siiidid. 33. Mis on tähtsal kohal islami kunstis? Arhitektuur. 34. Millised on Vana-Vene riigi tekke kaks vastukäivat teooriat? Normannistlik riigi lõid viikingid Rjusk, Sireus, Truvor. Slaavlased võimetud riiki rajama, metslased. Antinormannistlik idaslaavi hõim Russid elasid Dnepri lisajõe Rossi ääres (sealt ka riigi nimi). 35. Millal kujunes Vana-Vene riik? 882 36. Iseloomusta Vana-Vene usundit. Austati surnuid, lahkunuid mälestati söömingute ja joomingutega, austati vaime (majavaim (domovoi), loodusvaimud (metsa-, vete- ja põlluhaldjad (peeti pahatahtlikeks)). 37. Millal võeti vastu Vana-Vene riigis ristiusk? (mis usk?) 998 Bütsantsi õigeusk. 38. Kuidas on Bütsants mõjutanud Vana-Vene kultuuri? Bulgaariast 2 tähestikku (krillitsa, glagoolitsa), kroonikad (leetoppised), ikoonimaalid.
külge värvilisi linte. · Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. · Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. · Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks komme mitte nimetada loomi nimepidi vaid kasutada erilisi sendusnimesid. · Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. · Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. · Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. · Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena.
Ameerika Ühendriikide sünd Põhja-Ameerika koloniseerimine Nii nagu Lõuna-Ameerikas, olid ka Põhja-Ameerika esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad konkistadoorid. Hispaanlastele järgnesid inglased, prantslased, hollandlased ning teised rahvad. Väljarändajate seas oli maata talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, lihtsalt seiklejad, kuid ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunuid. Suurt rolli kolooniate rajamisel mängiski emigrantide usuline taust. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, sellega kaasnes ka omavaheline konkurents ning võitluses jäid esialgu peale inglased ja prantslased. Edasine võitlus võimu pärast kolooniates viis prantslaste järkjärgulise väljatõrjumiseni. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad Põhja-Ameerikas 1763. aastal Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Kolooniad vs kuningavõim 18
13. saj. algul puudus oma riik. Riiki asendas 8 maakonda: 1) Läänemaa 2) Harjumaa 3) Revala 4) Virumaa 5) Saaremaa 6) Järvamaa 7) Sakala (Viljandi) 8) Ugandi (Tartu) Muinasusund ja ristiusu mõjud · Vähe teavet eestlaste muinasusundist · Saarlastel oma jumal Tarapita · Austati (lahkunuid) esivanemaid · Toodi ohvriande · Loodust peeti pühaks · Kummardati loodushaldjaid · Nõiad (üleloomulike jõududega sidede pidajad) · 13. saj. alguseks oli kogu euroopa kristlik · Eestisse jõudsid esimesed missionärid läänest 11.saj · Ristiusu levok tõi kaasa lääneliku kultuuri · Muistses vabadusvõitluses 13. saj. astuti välja vägivaldse ristiusustamise vastu Muistne vabadusvõitlus 1. 12. saj
Ulumetsa valitsus vahetatakse J.Varese-Barbaruse nukuvalitsuse vastu. 3. Muudatused riigikorralduses ja juhtimises okupatsioonide ajal 1940-1941 muudatused: · Valitsemiskorralduses Said võimule vasakpoolsed. Tehti uus põhiseadus. Opositsioonis olevad haritlased (eelneva võimu vastased ) Saadeti laiali riigikogu. Valimised tehti varem. Võimu saavad kommunistid. · Majanduses Käsumajanduse poliitika. Tsentraliseeritud juhtimine. Eestist lahkunuid inimestelt (baltisakslastelt) võeti vara ära. Talumaad tehakse väiksemaks. Elatustaseme langus. Rahvareform. Tulevad rublad. · Kultuuris Kooliprogrammi täiendati kohustusliku õppeprogrammiga (venekeel, NSV ajalugu). Raamatute hävitamine. Mälestussammaste hävitamine. Teatri lavale tulid ainult vene kirjanike teosed. 1941-44 Seadusandlikuks võimuorganiks sai Ülemnõukogu, mis moodustati riigivolikogu ümbernimetamise teel
Koos usuga hauatagusesse ellu tekkis matmiskombestik. Surnule pandi hauda lisaks ehetele kaasa veel tööriistu, relvi ja toitu. Usuti, et surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Nende kostitamiseks kaeti hilissügisel hingede ajal laud ja pakuti paremaid toite. Hingedeaeg pidi olema vaikne aeg, et mitte lärmiga hingi pahandada. Tänapäevani on säilinud usundid, et näiteks ämblikku ei tohi tappa, sest see toob õnnetust. Ka on püsinud komme lahkunuid matta, kuid eestlased ei pane surnule hauda kaasa ehteid, relvi ega tööriistu. Meie hulgas elab selliseid inimesi, kellele ka surnuaed ei ole püha paik. Nad lõhuvad ja rüüstavad surnuaedades. Küllap siis oleks rüüstamisi veel rohkem, kui matmiskombestik oleks jäänud samaks kui muinasajal. Hingedepäeval, novembrikuu esimesel pühapäeval, on nüüdki meie kodudes akendel küünlad süüdatud, et meile kallite lahkunute hinged meid leiaksid. Paljudes kodus
suure vea nende kahe, ajaloo suurima jobu, kokku laskmisega. Oleks pidanud ühe põrgusse jätma ja teise taevasse suunama või üldse mitte laskma ära surra. Siiski enam polnud midagi teha. Jäi ainult kõrvalt vaadata, kuidas kahe vägilase koostööl võtsid Maakeral võimust kliimasoojenemine ja tsunaamid ja kõik muu halb, mille põhjuseks peavad inimesed ekslikult iseennast ja oma tehnilisi saavutusi. Viimnegi lootus lollakaid tagasi maapeale saata suri siis, kui maiad loobusid lahkunuid elluäratamast ja otsustasid hoopiski ise ka teisele planeedile uttu tõmmata.)
kaubandusega 3)Vana-Vene riik: · Normannistlik teooria(vene riik loodi viikingite poolt) · Antinormannistlik teooria(üks idaslaavlaste hõim dnepri lisajõe rossi ääres lõi vene riigi) · Tekkis aastal 882. peale Rjuriku surma, kui tema üks lähikondlane Oleg vallutas Kiievi 4)usund: · Idaslaavlased austasid surnuid ja esivanemaid(lahkunuid mälestati kalmetel ühissöömingutega) · Jumalad: o Päikesejumalad Svarog ja DazbogI o Karjajumal Veles o Piksejumal Perun · 980.a. üritas suurvürst Vladimir teha usureformi o kuulutas peruni peajumalaks o feilis haledalt, saadi aru, et muinasusund pole enam stiilne · 988. a. võeti omaks Bütsantsi õigeusk 4.Riiklus kõrgkeskajal
Ühed neist olid kivisesse maapinda raiutud tunnelid, teised ümmargused kupliga kaetud hauakünkad ning kolmandad mäekülge raiutud eeskodadega kambrid. Enamik neist haudadest paiknes tihedate ja suurte rühmadena nn surnute linnades (nekropolides, mis olid antiikaja kollektiivsed matmispaigad). Surnud tuhastati, seejärel pandi tuhk savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli surnu portree. Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavais asendeis. Kuna etruskid uskusid hauatagusesse ellu, püüdsid nad selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, sealt on leitud nii seinamaale, skulptuure kui ka käsitööesemeid. Seinamaalidel kujutatakse maiseid rõõme- jahipidamist, kalastamist, pidustusi, tantsijaid ja muusikuid. Hauakambri sisustamine ja kaunistamine maalide ning skulptuuridega oli etruskide jaoks oluline, sest
Väega olid tihedalt seotud targad, kes oskasid sõna väega loitsida. Loodususundis arvati, et väge on kõige rohkem peas, juustes, hammastes, küüntes, südames. Selle tõttu kandsid paljud inimesed kaelas loomade kihvasid, et oma väge suurendada.Usuti ka vaimudesse ja haldjatesse. Mõnede näited võib tuua kodude kaitjsa Tõnn ( Pärnu- ja Viljandimaal), taeva- ja äikesejumal Uku ning saarlaste peajumal Tarapita. Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad.Üldiselt oli kultus tõenäoliselt perekeskne ja praktilise iseloomuga, kutselisi preestreid ja keerukat mütoloogiat polnud. Loomismüütidest võib jälgi leida 5 rahvalauludest
maapinda raiutud tunnelid, teised ümmargused kupliga kaetud hauakünkad ning viimaseks mäe- külge raiutud eeskodadega kambrid. Enamik nendest haudadest paiknes tihedate ja suurte rühmadena niinimetatud surnute linnades(nekropolides, mis olid antiikaja kollektiivsed matmispai- gad). Surnud tuhastati, seejärel pandi tuhk savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli surnu portree. Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavais asendeis. Kuna valitses surnutekultus e nad uskusid hauatagusesse ellu, siis püüdsid nad selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Hauakambrid olid sageli sisutatud elutoana, sealt on leitud nii seinamaale, skulptuure kui ka käsitööesemeid. Seinamaalidel kujutatakse maiseid rõõme, näiteks jahipidamine, kalastamine, peod, tantsijad ja muusikud. Hauakambri sisustamine ja
Akh oli maagiliste võimetega õnnistatud hing, kes elas jumalate seas. Hauataguse elu loomust, mida surnu nautida võiks, on raske defineerida, sest traditsioonid erinevad Antiik-Egiptuse religioonis. Surnuteraamatus näeme, et surnud ühinevad nii Osirise kui ka Ra'ga ja elavad ka pühadel väljadel, paradiislikus reaalse maailma sarnases maailmas. Matuserituaalid läksid kaugele selleks, et surnuid jumalatega samastada. Paljudel juhtudel nimetatakse Surnuteraamatus lahkunuid kui ,,Osiris N". See on Osiris, kelle juurde surnud ühes loitsus peale otsustamise rituaali viiakse. Osiris on vangis maa-aluses Duat's. On olemas ka loitsud, mis võimaldavad ba'l ja akh'il ühineda Ra'ga, kui ta reisib taevas oma päikeselaevaga ja tõrjub Apep'it tagasi. Pühasid välju on kujutatud kui lopsakat versiooni elavast Egiptusest. Seal on põllud, saak, härjad, inimesed ja veeteed. Surnud inimesele tutvustatakse Suurt
Üks joon on kõikidel enim tuntud legendidel ühine: arvatakse, et käik kulgeb mereni. Tegelikult on käigu pikkus aga alla viie meetri. 2.3. Ristimänd Merioone juurest rännakut jätkates tuleb ronida üles kõrgendikule, kus vaatamisväärsusena kõrgub iidne Erastvere ristimänd. 1,3 meetri kõrguselt mõõdetuna on puu ümbermõõt 3,6 meetrit ja poolteise meetri kõrgusel haruneb tüvi seitsmeks võimsaks haruks. Vanasti läks siit tee, mida mööda veeti lahkunuid. Puu sisse lõigati rist, et surnu ikka kindlasti aru saaks, et ta surnud on ega püüaks "kodukäima" tulla. 3. Taevaskoda 3.1. Suur Taevaskoda Suure Taevaskoja kalju juures on Ahja jõe ürgoru sügavus 32 meetrit. Jõelookes asuva kaarja kujuga kalju pikkus 150 meetrit, kõrgus 24 meetrit. See on Ahja jõe ürgoru kõige kõrgem liivakivipaljand. Kaarjas kaljusein mitmekordistab kärestike veevulinat, võimendab linnulaulu ja inimeste kõnekõminat
alasti vabafiguure. Keisri soosiku Antinouse kujud on hellenistlikku laadi, kuid tehniliste uuendustena on silmad veel rohkem viimistletud ja väljendusrikkamad(see saavutati pupillide väljapuurimisega). Soengud mitmekesisemad, juuksed laines, kujutatakse habet. Täielikuma ettekujutuse tolle ajastu kujutamise laadist annavad arvukad reljeefidega kaunistatud sarkofaagid. Keiser Hadrianuse ajast asenduvad ornamentaalsed kaunistused figuraalsetega, kus lahkunuid on sageli esitatud lamavas poosis. Meeleolult on reljeefid traagilised, jutustades surmast ja kannatustest, siiski leiab ka rõõmsamasisulisi kaunistusi, samuti lahingustseene või igapäevaelu toimetusi kujutatavaid pilte. Sarkofaagid on eriti väärtuslikud ajaloolisest vaatenurgast, sest annavad selge pildi erinevatest kunstisuundadest ja suundumustest tol ajal. Velletri sarkofaag, 2, saj. algus
Veel teadmiseks: Rahvusvaheline AIDSi ohvrite mälestuspäev Iga aasta maikuu kolmandal pühapäeval meenutatakse üle kogu maailma kõiki neid, kes on läbi aastate surnud AIDSi ja näidatakse üles toetust HIV ja AIDSiga elavatele inimestele. Rahvusvahelist AIDSi ohvrite mälestuspäeva tähistatakse alates 1983. aastast. Eestis tehakse seda regulaarselt alates 1993. aastast. Kuna AIDS jätkab oma laastavat hävitustööd kogu maailmas, mälestatakse sel päeval lahkunuid ning püütakse saavutada üksmeel ühiskonnas võitlemaks epideemiaga. Mälestuspäeva tähistatakse maailmas väga erinevalt: alates sõprade kogunemisest lahkunute mälestamiseks väikeses kinnises ringis kuni tuhandete osalejatega demonstratsioonideni. Punane lint Punase lindi idee sai alguse 1985. aastal Ameerika Ühendriikidest, kus seda kõigepealt kasutati kui narkootikumide vastase võitlemise sümbolit. 1985. aastal tapsid Mehhiko
Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed – targad ja nõiad – olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena.
proportsioonid erinesid oluliselt.Templi alus oli peaaegu ruudukujuline.Hoone oli põhiliselt puust.Sambad olid alguses puust, hiljem kivist ja sambaid ai asetada hõredalt. 6. Mida kujutavad etruski hauakambrite seinamaalid? Hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. 7. Kui enamik etruski skulptuure kujutas mütoloogilisi tegelasi, siis keda kujutati sarkofaagidel ja urnidel? Urnide kaanel oli lahkunu portree.Sarkofaagidel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. 8. Kelle kuulsat pronkskuju säilitatakse Roomas Kapitooliumi Muuseumis? "Kapitooliumi emahunt" 9. Kui vana on legendi järgi Rooma linn? Legendidest lähtuv ajalugu väidab, et Rooma linn asutas 753e.Kr Romulus 6.sajandi lõpul e.Kr kehtestati Rooma Vabariik. B Rooma kunst 1. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? Lubimördi kasutuselevõtt.See võimaldas kasutada uusi
antinormannistlikuks. Esimese teooria pooldajad on väitnud, et vana_vene riigi lõid viikingid. Teise teooria pooldajad väidavad aga, et russid, keda seostatakse idaslaavi hõimuga, olevatki andnud nime kogu Vene riigile ja rahvale. Kuid üha enam on ajaloolasi tunnistanud viikingite osatähtsust vene riigi loomises. Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine Tähtsal kohal oli surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmel ühissöömingutega ja joomingutega. Esivanemate kultusega seostus ka majavaim, keda usuti elavat kolde all ja kellele ohverdati. Loodusvaime peeti aga üsna pahatahtlikeks. Jumaluste seal seisid tähtsal kohal päikesejumalad. Kui ülikkond võttis ristiusu vastu rahumeelselt, siis kogu lihtrahvas polnud sellega sugugi nõus. Kultuur Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes bütsantsi kultuuri mõjude tugevnemine. Kloostrites ja
Sotsiaalvõrgustike lehed pakuvad tugigruppi kasutajatele leina puhul. FB-s jätavad tudengid tihti oma kurbi leinamõtteid kadunukese profiili seinale. Sellist fenomeni on täheldatud mitme kooli õpilaste hulgas. Enne oli FB ametlik käitumine selline, et kadunukese konto eemaldati üks kuu pärast kasutaja surma. Kuid kasutajate vastukajale muutis FB oma seadust. Nüüd pannakse lahkunud kasutaja profiil ,,Mälestatava staadiumisse". Samuti moodustatakse gruppe, et mälestada lahkunuid, kuid mis samas toimib ka tugigrupina nii leinajatele kui ka teistele ohvritele (näiteks koolitulistamised). Psühholoogiliselt on sellised tugigrupid väga teretulnud, kuid kahjuks tekitavad nad seaduse silmis aeg-ajalt ka probleeme. Näiteks moodustati grupp Toronto teismelise Stefanie Rengeli mälestuseks: http://www.facebook.com/group.php?v=info&ref=search&gid=24342540224 Samal ajal tegeles politsei uurimisega ning meediale polnud veel avaldatud ei mõrvatud
· Yha enam ajaloolasi on tunnsitanud Rjuriku ajalooliseks isikuks ja viikingite rolli riigi loomises ysna oluliseks. · Riigi tekkeaja suhtes langevad arvamused kokku . 882a peale Rjuriku surma olevat yks tema lähikondlasi Oleg koondanud P-Venes elavate eri päritolu hõimude väed, vallutanud Kiievi ja pannud nii aluse yhtsele V-Vene riigile Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine · Tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmetel yhissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. · Esivanemate kultusega seostus ka majavaim, keda arvati elavad kolde või ahju all. Talle ohverdati. · Loodusvaime peeti ysna pahatahtlikuks. · Tähtsal kohal päiksejumalad: Svarog ja Dazbog. Karjajumal Veles, piksejumal ning hiljem ka sõjajumalaks kuulutatud Perun. Tulejumal Stribog. Viljakusejumalanna Mokosa (kaitse all ka naiste käsitöö) · Vladimir suurvürst, kes yritas 980 a
Algselt polnud Draculal midagi pistmist vampirismiga, kuid pöörde pani toime iiri kirjanik Bram Stoker, kes avaldas 1897. a. raamatu "Dracula", milles verejanulisest valitsejast oli saanud vereimeja vampiir. Ülemaailmne vampirismi sümbol, erinevad filmid ja teatrietendused kannavad tema olemust edasi. 41. Kuidas suhestuvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) sanditamistava ja arusaamad teispoolsusest? Nii Eestis kui lms on hingedeaeg, kus lahkunuid koju oodatakse, soomes kutsutakse kekriks ning soomes on marraskuu november, mis meil hingedeajaks. Mardid on kui mardused või surmahaldjad (mart-marras). Kuldne kõrend eesti mardilauludes tähendab ilma ühendavat sammast, köit või silda, skandinaavias bifröst ehk vikerkaaresild. Usustakse, et takistus on veekogude ületamine, metsadest ja veekogudest üle lendamine. Lms rahvastel on üldiselt hingedeajal sanditajaid, nagu eestis kadrid- mardid
künnipõllunduse, karjakasvatusega, põhjas aga asuti suurematesse keskustesse, kus tegevuseks käsitöö ja kaubandus. 13.-14.s suudeti osa kohalikke rahvaid enda hulka sulatada. Üks osa arvab, et Vana- Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid siis veel metslaste tasemel. Teised aga peavad seda legendiks ning seostavad vene päritolu idaslaavi hõimuga. Tekkeajas ollakse ühel nõul 882. Aasta. Idaslaavlaste usundis tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmetel ühissööminguga nii peietel kui hiljemgi. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks. Jumalad - päikesejumalad Svarog, Dazbog; karjajumal Veles, pikse ja sõjajumal Perun; tuulejumal Stribog; viljakusjumalanna Mokosa. 980.aasta üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. See jäi olemata, kõrgkihile polnud vastuvõetav. 988.aastal algas ristimine.
meetrini. Platvormid, mis enamasti koosnesid müüridest, olid väga tugevad ning need kaeti lubikrohviga ja kattekividega, erinevalt võimalustest. Enamasti pääses sissepääsuni või terrassile trepi kaudu, mis asus platvormide külje keskosas. Platvormi fassaade kaunistati skulptuuride või stukkmaskidega, mis olid vastavalt määratletud selle peal seisva hoone või sees paikneva hauakambri funktsiooniga. Hauakambrid Läbi aastatuhandete sängitasid maiad elavate ilmast lahkunuid kõige sagedamini maa sisse kaevatud piiritlemata haudadesse või hoonete alla. Keskmisel eelklassikalisel ajajärgul hakati nii mägis- kui madalmaal kõrgemat rahvakihti kividega piiritletud krüptidesse matma. Keerulisemate struktuuridega hauad ilmusid alles hilisel eelklassikalisel ajajärgul, kui maiade ülikutele rajati võlvitud kiviruume templite või akropoli hoonete alla. Üks leitud hauakambritest, mis kuulus
tööjaotus Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu Zanitel on erinevad funktsioonid, zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 23. Too kolm näidet, mis peegeldavad zanrinimetuste loomist erinevatelt alustelt. Sisu pühakulegend. Vorm aheljutt. Kontekst tantsulaul. 24. Mille poolest sarnanevad või erinevad halloween ja hingedeaeg? Hingedeajal süüdatakse küünlad lahkunud hingede auks, pannakse vahel lauale nende jaoks süüa, mälestatakse lahkunuid lähedasi jne. Käiakse katri ja marti jooksmas. Lauldakse, tantsitakse, tehakse etteasteid ja palutakse maiustusi. Halloween on pigem kommertslik püha, mille juured on pärit paganlikes ja keldi rituaalides. Sõna halloween on kristliku taustaga. Halloweeni ajal käiakse ukselt uksele ja tahetakse maiustusi saada, kuid mingid etteasted(nagu ka mardipäeval ja kadripäeval) ei ole kombeks. 25. Kõrvuta kahte rahvalaulu või rahvamuusika määratlust. Too
Hospiitsosakonna meeskond aitab surijal elada väärikal elu lõpuni ning aitavad tal rahulikult surra. Hospiitsosakonna külalised on alati oodatud ja nad on toeks töötajatel. Külalised võivad olla oma lähedase kõrval kogu aeg ja ka öösel. Informatsiooni patsiendi kohta saavad muretsevad lähedased ööpäevaringselt. Diakooniahaigla hospiitsosakonnas on ka oma traditsioonid. Iga kuu ühel päeval pannakse küünla ja mälestatakse lahkunuid. Haigla pastor loeb salmi pühakirjast ja peab mälestuspalve. Haiglas on mälestuste raamat, meenutamaks nende inimesed, kellele jäi haigla viimaseks koduks. Diakooniahaiglasse on alati oodatud ka vabatahtlikud. Haigla on omarahatuse kohal aga on palju partnereid teistest riikidest, kõige suuremad on Norrast ja Soomest. Haiglas on olemas hooldusravi. Hooldusravi on mõeldud inimestele, kes elanud läbi raske operatsiooni või sattusid autoavariisse ja kes vajavad hooldust
põlluharijate ja merd mööda tulnute segunemisel. Rooma hilisem kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised. Neid on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis on kohati avardunud kambriteks, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate lahkunute tuhk säilitati kivist või savist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud uksi ja aknaid. Seinamaalidel näeme hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Etruski templeid pole säilinud, nad olid sarnased kreeka templitega, kuid nende proportsioonid erinesid oluliselt. 19. Milliseid materjale roomlased ehitamiseks kasutasid
· Odin jumalate ja inimeste isa, kes valdas tarkuse ja nõidade kunste. · Thor vasaratega relvastatud piksejumal. · Frej viljakusejumal. · Looduse hingestamine (pühad allikad, puud ja järved). · Esivanemate hingede austamine surnud maeti asula lähedale koos panustega (tööriistad, relvad, ka orjad). · Valhalla lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse. · Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik, kus valitsesid nälg ja kurbus. · Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine kaupmehed ja misjonärid. c. Viikingikultuur: · Ruunikiri viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. · Ruunikivid haua- ja mälestuskivid, peamiselt teede ääres möödujatele lugemiseks (langenud sõjameestest, ajaloosündmustest).
Saj alguses teatrilavale, luues traditsioonilise Dracula riietumisstiili. 31.aastal tehtud filmi „Dracula“ järel on see levinud massiliselt muutues vampiiri klassikaliseks näiteks. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 41. Kuidas suhestuvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) sanditamistava ja arusaamad teispoolsusest? Sanditamine on seotu hingedeajaga kui oodati koju lahkunuid. Mardi ja kadrisandid kui hingesandid tulevad teispoolsusest. Lauludes mainitakse et sandid tuleva kaugelt ja kõrgelt, räägitakse metsade järvede ja jõgede ületamist mis arvatakse olevat tee teispoolsusest elavate juurde. 42. Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu. Surnud elavad kuskil kaugel lääne- või põhjapool (Pohjola), või kõrgel taevas või siis maa all ja seotud hauaga (surnuaed kui surnute küla).
mütoloogilised tagamaad. Mardipäevalaulud etendavad müüti, mille teekonnakirjelduse aluseks on kujutelm takistusterohkest teispoolsusretkest: võib kuulda, kuidas „Mardid tulnud kaugelt maalt“, mis arvatavasti viitavad teispoolsusele, rännak sealt siia ilma oli pikk ja vaevaline; mardisantide tume ja räpakas välimus viitab nende mitte-just-kõige- rõõmsamale elule teisel pool. Marditamistava ajendiks võib tuua nt hingedeaja, mil eesti rahvakalendris pered ootavad oma lahkunuid koju. Sõna „mardus“ tähendab „surmahaldjat“ ning soomes on Sanditamine on seotu hingedeajaga kui oodati koju lahkunuid. Mardi ja kadrisandid kui hingesandid tulevad teispoolsusest. Lauludes mainitakse et sandid tuleva kaugelt ja kõrgelt, räägitakse metsade järvede ja jõgede ületamist mis arvatakse olevat tee teispoolsusest elavate juurde. marraskuu november (hingedepäev on 2. november). 29. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu
segunemisel. Rooma hilisem kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised. Neid on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis on kohati avardunud kambriteks, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate lahkunute tuhk säilitati kivist või savist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud uksi ja aknaid. Seinamaalidel näeme hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Etruski templeid pole säilinud, nad olid sarnased kreeka templitega, kuid nende proportsioonid erinesid oluliselt. 19. Milliseid materjale roomlased ehitamiseks kasutasid
ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskoda, kivist ehitatud majataolised hauakünkad. Enamik haudu asusid suurte rühmadena, surnute linnades. Etruskid tuhastasid oma surnuid. 8) Kirjelda rikaste etruskide sarkofaage! Vaata ka illustratsiooni lk 75! Tähtsamate inimeste tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Etruski hauakirstudel lebavatel figuuridel on mõnikord ilme, nagu võtaksid ka nemad osa suursugusest nautlemisest 9) Kirjelda etruski hauakambri sisemust! Missugune meeleolu seal valitses? Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud illusoorseid uksi ja aknaid. Seinamaalidel näeme hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist.
annaabi.ee 
