Lauamängude ajalugu (0)

Lauamängude ajalugu
Lauamängud on olnud osa pea igas kultuuris, välja arvatud Austraalia aborigeenid ning eskimod . Enne kui kasutusele võeti reaalsed nupud ja lauad, tundsid inimesed selliseid mänge nagu mõistatused ja vanasõnad. Lauamängud on tihti leidnud ehk liialt vähe tähelepanu ajalookäsitluses, kuigi tegu on millegagi, mis üpris hästi peegeldab käsitletava rahva kultuuri. Näiteks malemänguski võime näha sajandite tagust blitzkriegi - kus erinevad väeosad moodustavad laual ühtse löögirusika, või siis saja aasta vanune monopoli mäng, mis iseloomustab tänapäevast äri. Reeglite ja vahendite muutumine ajas on olnud väga aeglane, siiski eri kultuuride puhul on erinevus tihti olnud väga märgatav. Lääne kultuurides näiteks asuvad valdavalt mängunupud laual kujutatud väljadel (ruutudel), v.a. mõned erandid (nt. veski -mängud), siis idamaades asetatakse need just joonte ristumispunkti (nt. go või hiina male - hsiang tši). Tänapäeval tuntud male sai oma näo ja reeglistiku 13.-15 sajandil, kuid selle mängu eellugu ulatub vähemalt 6. sajandi Indiasse . Kuna algset päritolumaad ei ole võimalik küll kindlalt väita, on lisaks Indiale pakutud ka näiteks Hiinat ja Egiptust. Hetkel kõige tõenäolisemaks male eelkäijaks peetakse India malet ehk chaturangat. Chaturanga laual on 8x8 ruudustik. Sellele ruudustikule on kantud ka spetsiaalsed , kuid mõistatuslikud märgid, mis ei oma mängus mingit tähendust. Tänapäeval kantakse need sinna vaid traditsiooniliselt.
    Eestlasi ei saa just pidada lauamängude veteranideks, kuid vähemalt keskajast saati on ka siin armastatud neid mängida. Eelkõige just trips -traps-trulli, veski ja jahi sarnaseid lauamänge.
   Lauamänge on leitud ka Egiptuse vaaraode hauakambritest. Tänapäeval vanim teadaolev mängulaud (3x6 ruutu ) pärineb 1909. aasta väljakaevamistelt Egiptuses El-Mahasnast ning vanust on sellel ca 5500-6000 aastat. Kuigi midagi täpsemat ei suuda ajaloolased öelda selle kota, kuidas seda mängu mängiti, on tegu üpris tõenäoliselt iidses Egiptuses laialt levinud mängu Senet´ sarnaste reeglitega. Egiptlastel oli Seneti tähistamiseks lausa oma hieroglüüf - 'mehed'. Ning vähemalt kaks suurt esimese dünastia hauakambri plaani Nagadas(ca 3000 a. e.m.a.) on ehitatud Seneti mängulaua ruudustiku järgi. Samasugust plaani kasutas ka vaarao Thutmosis III (1479 - 1425 e.m.a.) Karnakis asuva Amun templi ehitusel.
    Egiptuse usuga tugevalt seotud Senet oli Backgammon-stiilis mängude eelkäija ning selle läbimine nuppudega sümboliseeris reisi allmaailma (sooviga jõuda igikestvasse ellu olematuses). Mäng algas surmaga ning jõudis välja 26' ndale ruudule - 'Kaunis maja' ( mumifitseerimine ), enne 29'ndat ruutu - 'Päikesejumala laev' ja 30'ndat - 'Elluärkamise maja'.
   Vanast kuningriigist pärit mängulaudadel on kujutatud tervet madu, kuid siiski varajasest kesk-kuningriigist pärit laudadel asuvad mänguväljad on mao seljas üksteisest eraldatud. Sellist eraldamist peeti ohu märgiks, sest see sümboliseeris mao surma. Kui Mehen ei kaitsnud päikesejumalat tolle vaenlaste eest, ei pruukinud päike enam järgmisel hommikul tõusta , mis omakorda tähistas lõppu kõigele elavale. Egiptlaste uskumuse järgi sümboliseerib mõiste 'elu' nii elavaid kui ka siit lahkunuid.
Tõenäoline on, et alates tollest ajajärgust edasi keelati selle mängu mängimine just ebausu tõttu.
1920. aastal leidsid antropoloogid Sudaanist "Hüäänimängu", mis osutust praktiliselt identseks Meheniga.
Mehen on olnud ka aluseks teooriatele, mille kohaselt võis Phaistose ketta näol tegemist olla lauamänguga.
Kasutatud allikad: http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6887