HIV (0)

HIV
Sissejuhatus

• HIV on viirus , mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele
  
• HIV- nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS
  
• AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult
  

HIV Eestis
Kõigil patsientidel avastati tõsine immuunpuudulikkus. Ligi kahekümne viie aasta jooksul on AIDSi tõttu maailmas surnud rohkem kui 25 miljonit inimest. Kui pandeemia jätkub sama tempoga, siis aastaks 2010 nakatub veel ligi 45 miljonit inimest ja aastaks 2020 on AIDSi surnute arv kasvanud 70 miljoni inimeseni. 
Ka Eestis on aasta-aastalt suurenenud AIDSi juhtude arv. Kui aastal 2003 diagnoositi AIDS 11 HIV-nakatunul, siis aastal 2004 juba 27 ning 2007. aastal 57 HIV-nakatunul. Kokku on Eestis aastatel 1992–2007 diagnoositud AIDSi 191 korral. 
Eestis on HIV nakatunuid registreeritud ligi 6500. Esimene HIV-nakatunud avastati 1988. aastal, aastatel 1989–1999 oli uusi juhte aastas kümmekond. Uute juhtude tõusu täheldati aastast 2000 ning kontsentreeritud epideemia (nakkuse levik mingis kindlas rahvastikurühmas) süstivate narkomaanide hulgas kuulutati Sotsiaalministri poolt välja 14.02.2001. Aastast 2002 on uute registreeritud juhtude arv langenud. 
31.08.2012 seisuga on Eestis kokku HIV diagnoositud 8290 inimesel, sealhulgas aids 378 inimesel
77% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 20-39-aastat
Mehi oli 82%, naisi 18%
Punane lint  
Punase lindi idee sai alguse 1985. aastal Ameerika Ühendriikidest, kus seda kõigepealt kasutati kui narkootikumide vastase võitlemise sümbolit. 1985. aastal tapsid Mehhiko narkokaupmehed DEA (Drug Enforcement Administration) 37-aastase agendi Kiki Camarena. Kiki Camarena töö eesmärk oli võitlus narkokaubandusega ning nende püüdluste auks hakkasid tema sõbrad ja naabrid kandma punasest siidist märki. See komme laienes ning punast linti hakati kasutama Uimastivaba Ameerika kampaanias (Drug-Free America) kui narkootikumidega võitlemise sümbolit Ameerikas. Hiljem hakkas seda sümbolit HIV ja AIDSi vastu võitlemisel kasutama ja laiemalt tutvustama laulja ja laulukirjutaja Paul Jabara, kes ise suri hiljem AIDSi. Tema mälestuseks loodi 1993. aastal Punase Lindi Fond. Nüüdseks on see märk kasutusel kogu maailmas ning sellel on kindel koht paljude HIV ja AIDSiga võitlevate organisatsioonide sümboolikal. 
Ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev
1988. aasta 1. detsembrist tähistatakse ülemaailmset AIDSi vastu võitlemise päeva (World AIDS Day). Algatuse eestvedaja on Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Päeva eesmärk on pöörata kogu maailma tähelepanu HIV ja AIDSi epideemia levikut takistavale ennetustööle ning olla solidaarne inimestega, kes on viiruse kandjad või haigestunud AIDSi. 
1988. aasta jaanuaris kogunesid Londonis erakorralisele kohtumisele 140 riigi tervisevaldkonna ministrid . Kohtumisel jõuti ühiselt järeldusele, et HIV ja AIDSi vastu on vaja võidelda globaalselt ning HIVi leviku peatamiseks maailmas on tarvis teha ühiseid jõupingutusi. Esimene üleskutse oligi „Ühine ülemaailmse eesmärgiga“ („ Join the Worldwide Effort“). Pärast seda kohtumist sai alguse idee ülemaailmse AIDSi päeva loomiseks. Esimese ülemaailmse AIDSi vastu võitlemise päev toimus 1.detsembril 1988 ja see kandis sõnumit „Ühinenud maailm AIDSi vastu“ („A World united against AIDS“). 
Ülemaailmsel AIDSi vastu võitlemise päeval kantakse punast solidaarsuslinti (Red Ribbon ), mis sümboliseerib ühtsust võitluses HIV ja AIDSiga. Punane lint on HOOLIMISE ja VASTUTUSE sümbol väljendamaks seda, et hoolime neist, kellel on HI-viirus või kes on juba haigestunud ja surnud AIDSi. Punane lint on ka LOOTUSE sümbol, sest inimkonna ülesanne on leida ravi AIDSi vastu. Punase Lindi kandmist peetakse esimeseks sammuks HIV ja AIDSi vastases võitluses. Seda võib kanda mistahes päeval, kuid eriti soovitav on kanda seda 1. detsembril – ülemaailmsel AIDSi vastu võitlemise päeval. 
Rahvusvaheline AIDSi ohvrite mälestuspäev 
Iga aasta maikuu kolmandal pühapäeval meenutatakse üle kogu maailma kõiki neid, kes on läbi aastate surnud AIDSi ja näidatakse üles toetust HIV ja AIDSiga elavatele inimestele. 
Rahvusvahelist AIDSi ohvrite mälestuspäeva tähistatakse alates 1983. aastast. Eestis tehakse seda regulaarselt alates 1993. aastast. Kuna AIDS jätkab oma laastavat hävitustööd kogu maailmas, mälestatakse sel päeval lahkunuid ning püütakse saavutada üksmeel ühiskonnas võitlemaks epideemiaga.
Mälestuspäeva tähistatakse maailmas väga erinevalt: alates sõprade kogunemisest lahkunute mälestamiseks väikeses kinnises ringis kuni tuhandete osalejatega demonstratsioonideni.
80ndate keskel AIDSi uurima asunud ja selles vallas Nobeli preemia teeninud David Baltimore sõnul võib vaktsiini loomine võtta veel 25 aastat, kui see üldse kunagi õnnestub, niivõrd keerukas ja muutlik on HIV viirus.