aeglane. Eksudatsioon kitsamas mõttes ehk veresoonte läbilaskvus tõuseb ja veresoonest väljuvad vereplasma koos sooladega ja plasmavalgud, tekib turse ehk ödeem. Leukotsüütide emigratsioon kudedesse ehk veresoont vooderdavate endoteelirakkude vahelt väljuvad lümfotsüüdid ja suuremad leukotsüüdid. Raske nakkushaiguse korral väljuvad ka erütrotsüüdid. Fagotsütoos ehk põletikukoldesse rändavad mikrofaagid ja makrofaagid ehk õgirakud, kes õgivad ehk fagotsüteerivad koe laguprodukte ja võõrast materjali. Eksudaadi moodustumine – toimub eksudatsiooniprotsessi tulemusena. Eksudaat koosneb vedelatest osistest ja tahkest komponendist. Eksudaat võib koguneda serooskelmete õõntesse, limaskesta pinnale või immutada koed läbi. Eksudaadi väljumine põletikukoldesse põhjustab seal põletikulise turse. Järgneb proliferatsioon ehk põletikukoldes paljunevad rakud püüavad kahjustuskollet likvideerida või isoleerida ja alteratsiooniprotsessis tekkinud defekti täita
polümeerid, mida loodusest ei leia. Kas looduslike või sünteetiliste polümeeride utiliseerimisega tekivad probleemid? Polümeeride utiliseerimine ja taaskasutamine on üha olulisemaks muutuv, eriti arenenud riikides, kus aastas tarbitakse umbes 120 kg sünteetilisi polümeere inimese kohta. Looduslike polümeeride utiliseerimise ja taaskasutamisega pole suuri probleeme, sest need lagunevad suhteliselt kiiresti ega tekita toksilisi laguprodukte. Keerulisem on olukord sünteetiliste polümeeridega, mida on lihtne ja suhteliselt odav naftast toota, kuid mille lagunemine looduses võib kesta mitusada aastat. Nimetage kolm võimalust polümeermaterjalide taaskasutamiseks? 1. ümbertöötlemine – sulatamine, mehaaniline purustamine ja ümbervormimine kas puhtal kujul või segatuna uue polümeeriga 2. lagundamine monomeerideks, mida saab kasutada kütusena või toorainena keemiatööstuses 3
organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kihid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib nendes leida. Fossiilid võimaldavad jälgida ühe liigi või organismirühma arengut. Nende täpse vanuse määramisel kasutatakse abivahenditena väga vähesel hulgal radioaktiivseid aineid ja nende laguprodukte. 4.Mis on homoloogilised elundid? Need on sarnase ehitusega jäsemed, millel võib olla erineb funktsioon. Selgroogsete loomade jäsemed on homoloogilised. NT kilpkonn, delfiin, inimene, hobune- Neil kõigil on on olemas jäsemed, milles on samad luud, aga nende ehitus, kuju ja funktsioon on teised. 5.Elu tekkimise tingimused *suure hulga lihtsate ühendite olemasolu *komponentide võime seoste loomiseks *energiaallikas(päike), mis kindlustab komponentide vahelise koostöö
võivad makromolekulid või nende osad üksteise suhtes liikuda, kuid ristsillad takistavad deformatsioonide teket. Sarnaselt termosettidega ei saa elastomeerid ristsildade tõttu sulada ega muutuda voolavaks. Elastomeeridest on meie ümber tehtud, näiteks rehvid, voolikud, jalatsite tallad, kummisaapad jne. Looduslikke polümeeride utiliseerimise ja taaskasutamisega ei ole suur probleem, sest need lagunevad suhteliselt kiiresti ega tekita toksilisi laguprodukte. Puitu ja paberit saab põletada ja kasutada küttena. Keerulisem on olukord sünteetiliste polümeeridega kuna nende lagunemine looduses võib kesta mitusada aastat. Polümeerseid materjale ei saa ümber töödelda ja taaskasutada, kuna korduval töötlemisel muutuvad nende omadused halvemaks, mis on seotud nende vananemisega. See tähendab, et ümbertöötlemisel ei ole võimalik saada kvaliteetset toodangut.
OTSING ACS Publications - väga suur keemiapõhine andmebaas Carcinogen AND groundwater AND organisms OR health 495 vastet, 460 artiklid ja 35 raamatulõigud Belluck, D. A., Benjamin, S. L., Dawson, T. Groundwater Contamination by Atrazine and Its Metabolit es . – ACS Symposium Series, 1991, 459, 254-273. [Online] ACS Publications (07.04.2013) Atrasiin – toksiline aine, mille maapinnas degradeerumisel tekkinud laguprodukte peetakse võrdselt mürgiseks ning võimalikeks kantserogeenideks inimeste suhtes. OTSING Web of Science – suur andmebaas, kuid pole keemiapõhine Carcinogen AND groundwater AND organisms OR health 92 vastet, millest 84 artiklit Xie, Y.; Guo, C.; Ma, R.; Xu, B.; Gao, N.; Dong, B.; Xia, S. Effect of dissolved organic matter on arsenic removal by nanofiltration. – Desalination and Water Treatment, 2013, 51 (10-12), 2269-2274. [Online] Web of Science
28. MAKROKONSUMENT ehk fagotroof on heterotroofne organism (peamiselt, loomad, kes söövad teisi organisme või orgaanilis aine osakesi) 29. MESOSFÄÄR on atmosfääri kiht, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal, mistõttu temperatuur kihis langeb kuni -92ºC ca 85 km kõrgusel. 30. MIKROKONSUMENT või saprotroofid on peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid. 31. MUTAGEENNE AINE on toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone. 32. MUTUALISM ehk sümbioos on erinevat liiki isendite kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. 33. NEKROFAAGID on raipetoidulised organismid. 34
osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. o Saprofaag- kõdu- e. lagutoidulised loomad, toituvad taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest. o LD50- surmav doos toksilist ainet o Makrokonsument- heterotroofsed organismid (peamiselt loomad kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi); o Mikrokonsument- (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosusteemi teised komponendid). o Mutualism ehk sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. o Nekrofaagid- raipetoidulised lagundajad. o Noosfäär- on süsteem, millesse kuuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus.
Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 29. Makrokonsument – e fagotroof, heterotroofsed organismid (peamiselt loomad, kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi. 30. Mesosfäär - on atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal. 31. Mikrokonsument – peamiselt bakterid või seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi aineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele. 32. Mutageenne aine - toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone 33. Mutualism (sünergism) – e sümbioos – kahe organismi vaheline suhe, mis on mõlemile kasulik ja vajalik – üks ilma teiseta ei saa elada. 34. Nekrofaagid – raipetoiduline organism 35. Noosfäär - süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 36
Leukotsütoos leukotsüüte esineb veres normist rohkem. Võib olla füsioloogiline, medikamentoosne või patoloogiline. Leukopeenia leukotsüüte esineb veres notmist vähem. Patoloogiline põhjus Leukoos leukotsüütide hulga kontrollimatu suurenemine loomal. Patoloogiline põhjus 6. Nimeta vere valgeliblede alaliigid ja nende põhiülesanded. Granulotsüüdid : Eosinofiilid fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, toodavad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid Neutrofiilid kinnituvad parasiidi pinnale ja toodavad parasiite hävitavaid aineid Basofiilid toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis taksitab vere hüübimist ja aktiveerib lipolüüsi vereplasmas pärast rasvarikka toidu söömist Agranulotsüüdid: Monotsüüdid fagotsüteerivad baktereid
Vesi on asendamatu. Toiduta võib inimene elada 4050 päeva, ilma veeta kümme korda vähem. Kõrbesse eksinud inimesed suudavad veeta elada ligikaudu kolm päeva, mõned on hukkunud kiireminigi. Mõõduka temperatuuriga õhus ja kehalise tegevuseta peab vastu peaaegu nädala. 2.4 Mille peale kulutab organism vett? Kõige rohkem vett kulub uriini moodustamiseks. Erituva uriini koguse määrab kehast väljutatavate ainevahetusjääkide hulk. Et neerude kaudu välja viia 35 g valkude laguprodukte, on vaja 500 ml vett. Iga grammi keedusoola väljaviimiseks kulutatakse 50 ml vett. Seetõttu ajabki soolane toit janutama. Tavalistes tingimustes väljub neerude kaudu peaaegu pool organismist lahkuvast veest. Naha kaudu eritub vesi higina, mille hulga määrab organismi soojusregulatsioon. Rasket kehalist tööd tehes võib kuuma ilmaga higistada 15 liitrit ööpäevas. Soolestiku kaudu viiakse välja 100200 g vett ööpäevas. Mida halvemini toitu
rakus energiat 4-5 sekundiks (ehk kui ATP süntees katkeb, on organism 4-5 sek pärast surnud). kui ATP-d ei kasutata ära, siis see laguneb ise ära. ATP taastootmine: - Kreatiin-fosforhappe mehhanism. Energiat on võimalik selle arvelt saada kõige kiiremini. Kestab 10-15 sekundit, rohkemaks kretiin-fosfaati ei jätku. Organism sünteesib selle arvelt ATP- d, kui on energiat vaja saada kiirelt. Anaeroobne mehhanism. Ei vaja midagi ega tooda kahjulikke laguprodukte. - Glükolüüs. Kestab 3-4 min. Ka anaeroobne mehhanism. Lähteaineks glükoos. Toimub glükoosi anaeroobne lõhustamine. Selle protsessi käigus tekib piimhape, mis difundeerub verre ja veri muutub happeliseks. Niipea kui veri muutub liiga happeliseks, lõpeb selle mehhanismi kasutamine. - Oksüdatiivne süsteem. Toimib pidevalt. Ei teki kahjulikke laguprodukte, ainult vesi ja CO 2. Ei põhjusta laguproduktide kuhjumist, vajalik on hapnik
immuunsüsteem) kõrvaldavad köik rakud, mis oma fünktsiooni ei täida, näiteks suure kahjustuse, ebaõnnestunudülesehituse, vananemise või isegi vales kohas paiknemise tõttu. Halb on asi siis, kui need radikaalid liialt mõjule pääsevad, põhjustades paljude rakkude väärarengut, seega hukkumist. Organism ei suuda küllaldase kiirusega neid tervetega asendada. Ka lõhustada ja välja viia ei jõuta kõiki vigastatuid, rakud lagunevad ja tekitavad ohtlikke laguprodukte. Halb on ka siis, kui rike tekib raku pärilikkusaines - DNA-s, ja see defekt on parajalt väike ja parajalt suur. Pärilikkusaine võib ootamatult muutuda ohtlikuks egoistiks, nimelt kasvaja-DNA-ks. Kui normaalse raku DNA hoolitseb selle eest, et iga tema poolt loodud uus rakk oleks eelmisele täpselt sarnane, siis kasvaja-DNA toodab raku, mis on väga sarnane tavalise rakuga. Selle sarnasusega petab ta ära organismi kaitsejõud. Need ei taju temas vaenlast ja ei hukka teda õigel ajal
32.Makrokonsument ehk fagotroof- on heterotroofsed organismid, peamiselt loomad, kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi. 33. Makrokonsument, makrotarbija - 34. Mesosfäär - atmosfääri osa kus kiirgust neeldavate osakeste kontsentratsioon on madal mistõttu to kihis langeb -92oC ca 85km kõrgusel 35. Mikrokonsumendid või saprotroofid peamiselt seened ja bakterid, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energiaallikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid. 36. Mutageenne aine - 37. Mutualism - Sümbioos 38. Nekrofaagid - raipetoidulised 39. Noosfäär - Noosfäär on süsteem ,millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 40
11. Hemoglobiini normaalne kontsentratsioon inimese veres on mehel-158g/l, naisel- 140 g/l hemoglobiini. 12. Seisundit, kus vere hemoglobiini on normist vähem, nimetatakse aneemiaks. 13. Vere valgeliblede e. leukotsüütide normaalne hulk ühes mikroliitris veres on inimesel 4000-10000.; veisel 7000-10000.; hobusel 8000-11000; kanal 20000- 30000.; koeral 9000-13000 mikroliitrit. 14. Leukotsüütide alaliigid on: a) neutrofiilid; ülesanne-fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b)lümfotsüüdid.; ülesanne on organismi spetsiifilise immuunsüsteemi kandjad. c)eosinofiilid; ülesanne-kinnituvad parasiitide pinnale ning toodavad parasiite hävitavaid aineid. d)basofiilid; ülesanne-toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis takistab vere hüübimist ja aktiveerib ka lipolüüsi vereplasmas, pärast rasvarikka söögi söömist. e)monotsüüdid
jämesool - roe nahk - higi Mille kaudu eritatakse liigne vesi ja Kopsude kaudu süsihappegaas? Mille kaudu eemaldatakse kehast Jämesoole kaudu. erütrotsüütide laguproduktid, sapipigmendid ning mitmed mineraal soolad? Neerude funktsioon ● Eemaldavad vett, soolasid, valkude laguprodukte ● aitavad säilitada vere osmootset rõhku ● eritavad vastavalt vajaudsele aluselist- happelist fosforhappe soolasid ● eritavad mürkaineid. Mis kinnitub neerude ülemisele poolusele? Neerupealis ehk suprarenaalnääre
Tüümian toetab lavendli lõdvestavat mõju. Ravimtaimevannides kasutatav kamper tugevdav eeterlike õlide toimet. Valge kristaljas koostisaine toodetakse Aasias kasvavatest kampveripuudest. Vanas Hiinas kuulus kamper tähtsamate ravimtaimede hulka ja oli eriti tuntud vereringet ergutava vahendina. Kuna kamper soodustab kõigi koostisainete toimet, kasutatakse seda vannides meeleldi. 3.4.Kusiaine Kusiaine ehk karbamiid on inimese valkainevahetuses üks tähtsamaid laguprodukte. Üldisel eraldub kusiaine uriiniga, aga ka higiga naha sarvkihti. Siin täidab ta loomuliku niisutaja tähtsaid funktsioone. Nahahaiguste juures on naha kuivus üheks sümptomiks ja see tuleneb kusiaine sisalduse vähenemisest nahas, näiteks psoriaasi ja ihtyosise korral. 3.5.Kusiaine omadused: 3.5.1. veesiduvus võime: kusiaine tõstab veesiduvust nahas ja ka rakkudes 3.5.2. sarvnaha liigse vohamise pidurdamine: rakupooldumise vähenemise
glükogeeni, alguses on rohkem rasvade pealt. Rasvade kasutamine nõuab suurt hapniku juurdepääsu, mida intensiivse töö korral on raske saada, sellepärast kasutatakse glükogeeni, et energiat toota. 10.Kuidas varustatakse rakke energiaga? Rakud saavad oma energia ATP molekulidest. ATP tootmiseks on erinevaid võimalusi 1) ATP toodetakse kreatiinfosfaadi teel, mis ei nõua protsessi toimumiseks midagi ega tekita kahjulikke laguprodukte, kuid millest piisab 10 sekundiks. 2) Anaeroobne glükolüüs, mille käigus saadud energiast piisab kuni minutiks. Kasutab suurel hulgal süsivesikuid ning tekitab piimhapet. 3) Oksüdatiivsed protsessid, mille käigus toodetakse energiat süsivesikutest ja rasvadest hapniku abil. 11.Mille poolest erineb aju energeetika lihaste omast ? Aju saab energiat ainult süsivesikutest, aga lihased saavad kasutada ka rasvu ja valke. 12
Norm. täiskasvanul 120/80 mmHg 35. Pulsisagedus On arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst. Sõltub Veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tugevusest 36. Pulsi palpeerimine Randmel a. radialis Kaelal a. carotis Kubeme piirkonnas a. femoralis ANATOOMIA: KUSE-SUGUELUNDITE SÜSTEEM 1. Eritusfuntksiooni täitvad elundid organismis * Neerud Eemaldavad organismist valkude laguprodukte, vett ja soolasid. Aitavad vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele * Kopsud Eritavad vett ja süsihappegaasi * Jämesool Eritab laguprodukte, sapipigmente ja mitmeid mineraalsooli * Nahk Valkude laguproduktid ja mõned soolad 2. NeerREN, neerud RENES. Parema neeru asukoht on 12 rinnalüli Vasaku neeru asukoht on 11 rinnalüli Funktsioon on kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 3
ülesehituse, vananemise või isegi vales kohas paiknemise tõttu. Halb on asi siis, kui need radikaalid liialt mõjule pääsevad, põhjustades paljude rakkude väärarengut, seega hukkumist. Organism ei suuda küllaldase kiirusega neid tervetega asendada. Ka lõhustada ja välja viia ei jõuta kõiki vigastatuid, rakud lagunevad ja tekitavad ohtlikke laguprodukte. Halb on ka siis, kui rike tekib raku pärilikkusaines - DNA-s, ja see defekt on parajalt väike ja parajalt suur. Pärilikkusaine võib ootamatult muutuda ohtlikuks egoistiks, nimelt kasvaja-DNA-ks. Kui normaalse raku DNA hoolitseb selle eest, et iga tema poolt loodud uus rakk oleks eelmisele täpselt sarnane, siis kasvaja-DNA toodab raku, mis on väga sarnane tavalise rakuga. Selle sarnasusega petab ta ära organismi kaitsejõud. Need ei taju temas vaenlast ja ei hukka teda õigel ajal
sisalduv raua aatom võimaldab pöörduvat hapniku sidumist ilma Fe-aatomi oksüdatsioonita, mis võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse. 9. Hematokrit iseloomustab vere vormelementide osa vere mahust. 10. Hemoglobiini normaalne kontsentratsioon inimese veres on 130...150 mg/l. 11. Seisundit, kus vere hemoglobiini on normist vähem, nimetatakse aneemiaks. 12. Leukotsüütide alaliigid on: a) granulotsüüdid; ülesanne: fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b) agranulotsüüdid; ülesanne: fagotsüteerivad baktereid. c) monotsüüdid; ülesanne: kaitsevad esimesena infektsiooni korral. d) lümfotsüüdid; ülesanne: spetsiifilise immuunsüsteemi funktsiooni kandjad. e) basofiilid; ülesanne: hepariini tootmine- takistab vere hüübimist vere soontes. 13. Leukotsütaarvalem e leukogramm on leoukotsüütide alaliikide protsentuaalne suhe. 14
9. ATP ja tema resünteesi mehhanismid. Organismis on ATP universaalne energia vahendaja erinevat tööd tegevate rakkude vahel. Organismis on 1023 ATP-molekuli (85 g) 1 min kulutatakse see kogus ära 3 korda Rakk sureb kui energia varustamine katkeb Rakus on energiavaru 4 – 5 töösekundiks ATP laguneb iseeneslikult, kui teda ei kasutata. Reesünteesi mehhanismid: KÕIK TÖÖTAVAD PM ÜHEAEGSELT 1) ATP-PCr süsteem +: ATP resüntees toimub kiirelt ja tekib palju ATP molekule, ei teki laguprodukte, saab toimida anaeroobselt, ei vaja midagi lisaks -: lühiajaline (10-15sek), väike hapnikuvõlg (alaktaatne – hapnik läheb ATP ja KRP resünteesiks) 2) Glükolüüs – lihaste glükogeenist 1O2mõjul 3ATP’d, maksa omast 2ATP’d. +: energiat saab suht ruttu, anaeroobne, energiat palju (3-4min) -: piimhappe teke, vähe ATP molekule, süsivesikute kulu suur, hapnikuvõlg suur (laktaatne) - max on 20L – likvideeritakse peale töö lõppemist 3) Oksüdatiivne (Tsitraadi e
· Makrokonsument ehk fagotroofid heterotroofsed organismid (peamiselt loomad mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi) · Mesosfäär on atmosfääri kith, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel · Mikrokonsument või saprotroofid (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid) · Mutageenne aine toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone · Mutualism e sümbioos · Nekrofaagid raipetoiduline organism · Noosfäär on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus
sntees Keedusoola lisandina Kasvu peetus, sugulise arengu peetus 42. MILLINE AINE ORGANISMIS ON UNIVERSAALSEKS ENERGIAVAHENDAJAKS? ATP- 10 astmel 23 ATP molekuli; 1 min, jooksul kulutatkse see ra 3 x; rakk sureb, kui energiaga varustamine lpeb; rakus on 4-5 sek. varu; ta laguneb iseeneslikult, kui teda ei kasutata. 43. ATP RESNTEESI MEHHANISMID ORGANISMIS: 1. ATP-PCr SSTEEM Kestab 10-15 sek. Ei vaja midagi ega tooda kahjulikke laguprodukte. 2. GLKOLS Kestab 3-4 min. Ei vaja midagi peale glkoosi, kuid toodab piimhapet. 3. OKSDATIIVNE SSTEEM Toimub pidevalt. Vajab O2 , kasutab glkoosi, rasvu ja valku. Toodab H2O ja CO2 44. ANAEROOBSED ENERGIATOOTMISE VIISID ORGANISMIS: Anaeroobne glkols- hapniku puudumisel rakkude tstoplasmas toimuv glkoosi lagundamine, mille heks lpp-produktiks on kas piimhape vi etanool. 45. ENERGIA TOOTMINE AEROOBSEL TEEL: Aeroobne glkols-kigi rakkude tstoplasmas toimuv glkoosi esmane
Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. Laguproduktid ongi need ained, mis hakkavad mõjutama looduslikke mineraale ja tekib muld. Muld on pindmine kiht kuni lähtekivimini välja. 6) mulla geograafia- uurib mula geografilise leviku seaduspärasusi. Muld ei kujune kunagi juhuslikult, vaid keskkonnatingimuste ja elusfaktorite kompleksis. 7)Mulla kartograafia- teadus muldade kaardistamise küsimustest (millises mõõtkavas, millistes ühikutes ja millise klassifikatsiooniga kaardistada). Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1
(Silo söömust mõjutavad tegurid) 8 2.4 Fermentatsiooniproduktide mõju Silo kuivaine söömust mõjutavad lisaks taimede raku kestainete sisaldusele ja seeduvusele vatsas ka kuivainesisaldus ja fermentatsioonil tekkivad orgaanilised ühendid. Soome teadlased on tõdenud, et silo fermentatsioonil tekkivad orgaanilised happed, etanool, ammoniaak jt. vähendavad söömust. Mida rohkem tekib silo fermentatsioonil laguprodukte, seda väiksem on tema kuivaine söömus. Laguproduktid ei ole maitsvad ning põhjustavad koormust loomade ainevahetusele. Silo pH mõju kuivaine söömusele sõltub kasutatavast sileerimise tehnoloogiast. Uurimistulemused on näidanud, et kindlustuslisandita valmistatud silo puhul pH alanedes reeglina kuivaine söömus väheneb. Kui aga sileerimisel on kasutatud sipelghappe baasil valmistatud kindlustuslisandit, siis pH alanedes silo söömus reeglina suureneb.
ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega 29. Makrokonsument ehk fagotroofid heterotroofsed organismid, peamiselt loomad, kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi 30. Mesosfäär atmosfääri kiht, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel 31. Mikrokonsument peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid 32. Mutageenne aine toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone 33. Mutualism ehk sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. 34. Nekrofaagid raipetoidulised lagundajad 35. Noosfäär on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab
vormelemendid -- erütrotsüüdid e punaverelibled, leukotsüüdid e valgeverelibled -- granolutsüüdid - eosino-, baso-, neutrofiilid; agranulotsüüdid - lümfo-, monotsüüdid, trombotsüüdid e vereliistakud ül - erütrotsüüdid -- gaasivahetus - hapniku ja süsihappegaasi trans.; trombotsüüdid -- vere hüübimine; leukotsüüdid: granolutsüüdid -- neutrofiilid - fagots. bakt. ja koe laguprodukte, eosinofiilid - kaits. allerg. reakts., autoimmuunhaig. ja nugiliste invasiooni eest, basofiilid - vabast. histamiini = allerg. reakts.; agranulotsüüdid -- lümfotsüüdid (antikehad) - kaits. väljap. sissetung. haigustek. vastu, monotsüüdid - mittespetsiif. haiguste vastane kaitse Lümfisüsteem algab: (umbsetest) lümfikapillaaridest (rakkudevah. ruumides) koosn
Maksarakud paiknevad 2-kihiliste plaatidena, millede vahel on sinusoidid – peened pilud (kapillaarid!) Nurkades olevate veeni ja arteri harude kaudu läheb veri sinusoididesse, seal seda töödeldakse, edasi läheb veri tsentraalveeni ja sealt maksaveenide kaude maksast välja. Iga rakuplaadikese keskelt (kahe kihi vahelt) algavad sapikapillaarid, need ühinevad edasi juhadeks. Sapp (chole; bilis; fel): Kollakas (pruun) vedelik, sisaldab sapphappeid, kolesterooli, Hgb laguprodukte (värv!), mis on vajalik: a) rasvade emulgeerimiseks sooles, b) sapi abil lähevad laguproduktid maksast soolde (ja selle kaudu organismist välja!). Sapp viiakse lõpuks ühissapijuha kaudu kaksteistsõrmiksoolde. Sapipõis (vesica biliaris; vesica fellea): Ca 50 ml sapireservuaar, siin toimub sapi säilitamine ja kontsentreerimine. Osad: põhi – vastu kõhu eesseina (siin on nn. sapipõiepunkt); keha; kael – lõpeb sapipõiejuhana, mis suubub ühissapijuhasse. Maksa veresooned:
kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte. mullageograafia muldade leviku seaduspärasusi. mulla kartograafia uurib muldade kaardistamise küsimusi 3 põhiülesannet: 1. Uurida muldade kujunemist, arenemist, omadusi ja viljakust (tõstmine) ja nende parandamise võtteid. 2. Maa on põllumajanduse ja metsamajanduse tootmise põhivahend. Maa ja selle tootmisvahendi kaitse. 3. Maa, kui tootmispõhivahendi invertariseerimine (kaardistamine) Liebig- tõestas, et taimed vajavad mineraalsoole mullast V. V. Dokutsajev- rajaja
«Nii ravin ma psoriaasi... Paar aastat tagasi sain Enno Meiuselt posti teel Alma Nisseni raamatukese "Nii ravin ma reumat, sapikive, psoriaasi, ekseemi, astmat, migreeni..." (Alma Nissen: "S botar jag reumatism, gallsten, psoriasis, eksem, astma, migrän, m.m."). Alpool toon ära mõned võtted psoriaasi raviks sellest raamatukesest. Alma Nissen ei käsitle psoriaasi nahahaigusena, vaid neeruhäiretena. Psoriaasihaigel on just neerud need, mis ei suuda organismi laguprodukte ära juhtida. Nahk ei ole siiski loodud selleks, et neerude tööd enda peale võtta, kuigi ta on organismi suurim puhastusorgan. Sellepärast tekibki haigus. Esimese sammuna oleks vaja teha läbi vedelikukuur kolme liitri kartuliveega päevas, nii et neerud saavad läbi loputatud. Kõik kusihappe kaltsiumisoolad ja kusihape, mis kehas leiduvad, neutraliseeritakse kartulivees leiduvate aluseliste mineraalide poolt. Kettude eemaldamiseks nahalt kasutatakse järgmist võtet
Jämesoole seina ehitus: Puuduvad soolehatud. Limaskest on suur näärmeväli, mis sekreteerib lima. Aitab rooja kokku pakkida. Lihaskestale on iseloomulik pikliklihaskiht. Jämesoolest imenduvad vesi ja vitamiinid. 6. Kuse-suguelundite süsteem Neer ren/renes parema neeru asukoht natkene madalamal kui vasak neer. Parem 12nda rinnalülu juures ja 1-3 nimmelüli kõrgusel. Neerude funktsiooniks on eritada kehast(verest) mürkaineid uriiini kujul. Eritavad valkude laguprodukte. Nefron on koht, kus toimub uriini valmistamine, Nefronis on neerukehake, proksimaalosa ja distaalosa. Neerude verevarustuse iseäraused on see, et Arter on võrldemisi suur ja neeru läbib ööpäevas 2000L verd. Neerud puhastavad verd jääkainetest. Kusejuha- Ureter-pikkus 30 cm. Funktsioon on uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Kusepõis vesica urinaria maht 500-700ML, mahutab neerudest uleva uriini.
· Magnetosfäär - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. · Makrokonsument ehk fagotroofid on heterotroofsed organismid (peamiselt loomad, mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi); · Mesosfäär stratosfääri kohal olev kiht, mis ulatub ligi 80 km kõrgusele. · Mikrokonsument (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosusteemi teised komponendid). · Mutageenne aine aine, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organism sattudes võib esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust. · Mutualism (sünergism) - on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp
Vb1 v.mitme kihil.Põrandale need liimi.&liitekohad ühen.kuumõhukeevi.*reliin koosn. loodus.v.pulbri.täiteain.On taval.2-kihiline.Alumine k. võib sisal.kummijäät.Teistest linol.elastsem, paksus 2..3mm.Reli.ei talu kuuma vett,õlisid e.rasva.53.Hermeetikud: kasut.*konstruk.`element. vahel.liikumise kompenseeri.*kaits.niisk.,& müra eest*optilise välim.parand.Liigit:kuivamisprot. järgi keemi.kõven.&füs.kuivav.Kuivamismeh .(akrüülid,bitu=keemi.reak.ei toimu,kõvene.põhjus. vee aurus.,laguprodukte ei esine).Keemi.kõvenemismeh.(silikoonid,neutr.hap.leel.=kõven.põhjus kem.reak.,vajalik vee adsorptsioon,lagupro.moodus>põhjus.iseloo.lõhna) Akrüülher.:e:*odavad*ülevärvit .*keskkonnasõb.p:mahukaha.*väheelastsed*ainult seina,mitte põr.jaoks.Silikoonher.e*väga elastsed*vastupid.kemikaal.*sobiv sein&põr. jaoks.p:*kallid*võimalik plastif.migrat.*ei ole ülevärvi.PU-her.e*lõhnatud*vastupid.kemik. *sobi.väljas kasut.p:kõvene.tek.mullid*kallid.Bituher:e*nakkuvad katusepind
• Parim kastmisvesi on soe tiigi või jõevesi • Kogu katustelt vihmavett!! Väetamine • Kaubanduses müüdavatest väetistest efektiivsemad on vees lahustuvad • Granuleeritud väetisi on sobiv kasutada kevadel, nende toime on aeglasem ja pikaajaline • Kasuta rauaga rikastatud vedelväetist! • Sügisväetis on soodne ainult kuival sügisel NB! Väetamine • Eriliseks kasvuhäireks on mulla väsimus – juured eritavad mulda kasvu pidurdavaid laguprodukte, mis püsivad mullas üle 3-4 aasta • Inhibeerivaid aineid aitavad lagundada peiulilled, mistõttu on neid otstarbekas kasvatada vahekultuurina Roosiaia rajamine • Enne istikute ostmist tee aia plaan, kuhu kavatsed roosid istutada • Päikesekaar – roos vajab juunist oktoobrini päevas vähemalt 6-8 tundi otsest päikesevalgust • Roos suunab õied keskpäevase päikese suunas, arvesta võreseina paigutamisel • Maapind tasane või kerge kaldega
söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi) 30. Mesosfäär - mõnekümne kilomeetri paksune atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel, mida iseloomustab temperatuuri langus kõrguse suurendes. ning kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal, mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel. 31. Mikrokonsument või saprotroofid - peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid. 32. Mutageenne aine - mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. 33. Mutualism (sünergism) kahe eri liiki organismi kestev mõlemale poole kasulik kooselu.
reesusfaktoriks. Selliste inimeste verd nimetatakse reesuspositiivseks. Osal inimesel see aglutinogeen puudub reesusnegatiivne veri. Lihtsustatult võib südant ja veresoonkonda ette kujutada kui torust ringsüsteemi, millel on paremal ja vasakul poolel verd ringi ajavad pumbad (süda). See torude ja 10 pumpade kinnine ring vahetab ümbritseva keskkonnaga hapnikku, toitaineid ja laguprodukte. Imendumisel baseeruv ainevahetus toimub teatud veresoonkonna osas, kus torud on üliõhukesed (kapillaarid). Veresooned. Veresoonkond jaguneb läbivoolu ja vere voolu suuna alusel ainulaadset ülesannet kandvateks osadeks: kõiki torusid, mis väljavad pumpadest, nimetatakse arteriteks, ja kõik torud, mis toovad verd südamesse, on veenid. Arterid. Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse.
Mullateaduse aine ülekanded ...loodusteaduse haru, mis uurib muldade teket, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid, kasutussobivust, muldade klassifikatsiooni jne Mullateadus uurib kõike 3 faasi: tahket, vedelat, gaasilist. Mullateadus jaguneb: 1) mullageneetika uuriti muldade arengulugu 2) mullafüüsika uurib füüsikalisi omadusi 3) mullakeemia keemilist koostist 4) mullamineraloogia mineraloogilist 5) mullabioloogia - elusorganisme ja nende laguprodukte looduses, sh huumust 6) mullageograafia 7) mullakartograafia tegeleb muldade kaardistamisega Mullateaduse 3 põhiülesannet: 1) Uurida muldade teket, omadusi, viljakust ja nende parandamise võtteid 2) Kaitseküsimusi 3) Seda sama maad on vaja inventariseerida, mullastik kaardistada Mullateaduse rajaja: Vassili Vassiljevits Dokutsajev. Tema järgi mulle kujunemisest võtab osa 5 mullatekketegurit: 1) kliima 2) lähtekivim 3) reljeef 4) maakoha vanus
oled oma biomehhaanika vigadest tingitud valudest vaba. Enne taldade või vastavate jalatsite muretsemist võiksid nõu pidada kas ortopeedi või spordiarstiga. Massaaz Massaaz on paljude jooksjate kestva edu saladus nii tippspordis kui tervisespordis. Järjepidevalt massaazi kasutades kindlustad endale lihaste töökorras oleku pikkadel ja rasketel treeningkilomeetritel ning sellest lähtuvalt ka korraliku resultaadi võistlustel. Regulaarne massaaz aitab lihastest eemaldada ainevahetuse laguprodukte ja varustada lihaseid värske verega. See on parim ravim tundlikele ja vigastusaldis jalgadele. Kui aga soovid lõdvestuda, siis midagi sobilikumat kui üldmassaaz on väga raske leida. Kuna massööride tase on paraku erinev, siis peaksid õige abimehe leidmiseks pisut vaeva nägema. * Väldi litsentseerimata masööre.
Reaktori heitmed. Radioaktiivsed jäätmed 1) Kõrge radioaktiivsusega jäätmed – kasutatud tuumakütuse vardad. 95% reaktori radioaktiivsusest. 1000 MWe reaktoris tekib 25-30 tonni/aastas, s.o. 3 m Algul hoitakse neid vähemalt 1 aasta reaktori kõrval jahutusbasseinides. Järgnevalt transporditakse hoiupunkti. Koostised: „Värske“ tuumakütus: 4% 235U 96% 238U Reaktorist eemaldatud kütus: 1% 235U 1% xPu 3% laguprodukte 95% 238U Kütust saab ümber töötada ainult 1 kord, mitte rohkem. Praegu on Uraan liiga odav, et kütuse ümber töötamine ära tasuks. Kütusevarraste ohutamiseks pannakse nad näiteks vasest anumatesse (Soomes) ja ladustatakse. Neid ei saa väga kompaktselt hoiustada, sest eraldavad veel soojust. 2) Keskmise radioaktiivsusega jäätmed – 4% radioaktiivsusest. I kontuuri ioonvahetid, tihendid, reaktorist pärit metall, erinevad vedelad jäätmed, mis aurustatakse ja
kiskjad e. karnivoorid taimetoidulised e. fütofaagid e. herbivoorid · Heterotroofid: a)fagotroofid (söövad elus organisme või · Endogeenne- Toit ei tule orgaanilise aine osi) väliskeskkonnast, toitumine oma keha või b)saprotroofid (toituvad osmootselt sümbiontide ainete kasutamise arvel. kasutades orgaanilise aine laguprodukte ja Eksogeenne- toit väliskeskkonnast. teiste organismide metaboliite) · Konstitutsionaalne kaitse- · Biofaagid- toituvad põhiloomuline, kogu organismi seisundiga elusorganismidest seotud (suured kehamõõtmed, katted, Saprofaagid- toituvad elutust orgaanilisest relvastus- ogad, kõrverakud, kudede
spordiarstiga. Massaaz Massaaz on paljude jooksjate kestva edu saladus nii tippspordis kui tervisespordis. Järjepidevalt massaazi kasutades kindlustad endale lihaste töökorras oleku pikkadel ja rasketel treeningkilomeetritel ning sellest lähtuvalt ka korraliku resultaadi võistlustel. 14 Regulaarne massaaz aitab lihastest eemaldada ainevahetuse laguprodukte ja varustada lihaseid värske verega. See on parim ravim tundlikele ja vigastusaldis jalgadele. Kui aga soovid lõdvestuda, siis midagi sobilikumat kui üldmassaaz on väga raske leida. Kuna massööride tase on paraku erinev, siis peaksid õige abimehe leidmiseks pisut vaeva nägema. * Väldi litsentseerimata massööre. * Enne pikema-ajalise koostöö sõlmimist tutvu erinevate teenuste pakkujatega. * Hea massööri juures tunned ennast mugavalt ja turvaliselt.
3)Oligodendrogliia – toestus ja isolatsioon(vähejätkelised rakud) 4)Mikrogliia e. Hortega rakud – kaitsefunktsioon Gliia funktsioonid Toestusfunktsioon, troofiline funktsioon -osaleb glükogeeni ja lipiidide ainevahetuses, samuti närvikoe ioonse koostise reguleerimises -võtab osa mediaatorite metabolismist -sünapse ümbrisevad gliiarakud on võimelised: endasse võtma ja sünaptilisse punga tagasi andma mitmesuguste mediaatorite laguprodukte või mediaatoreid endid. -neurogliia rakud toimivad elektrilise ja mehhaanilise isolaatorina. -mikrogliotsüütidel on fagotsütoosivõime närvikoe laguproduktide suhtes ja vajadusel muutuvad nad neuraalseteks makrofaagideks -neuronite hävimise korral vohab neurogliia(eriti astrotsüüdid)difuusselt(glioos) või moodustub glioossearmi -astrotsüütidesüntsüütium mõjutab Ca2+ ja glutamaadivabastamise kaudu neuronite elektrilist aktiivsust. Närvikoe katted
2 Pankrease poolt toodetavad seedeensüümid amülaastoimib süsivesikutele, lipaastoimib rasvadele, trüpsinogeen toimib valkudele. Maks Laguproduktide ekskretsioon. Eemaldab aminohapetest lämmastiku ning töötleb selle uureaks, mis eritatakse uriiniga . Eritab veel sapiga hemoglobiini laguprodukte. Energia allikas. Muudab insuliini juuresolekul glükoosi glükogeeniks, mida ta endas ladestab. Glükogeen muudetakse maksas glükagooni juuresolekul glükoosiks. Need on tähtsad mehhanismid veresuhkrupeegli taseme hoidmiseks. On võimeline muutma süsivesikuid rasvadeks. Muudab ladestatud rasva selliseks, mida saab kasutada energeetilisel otstarbel. Produtseerib soojust, kuna omab kiiret ainevahetust.
jäänud mao HCl toimest hoolimata, hormoonide pankreosümiin- koletsüstokiniin ja sekretiin sekretsioon, toitainete resorptsioon. Pankrease poolt toodetavad seedeensüümid- amülaas-toimib süsivesikutele, lipaas-toimib rasvadele, trüpsinogeen - toimib valkudele. Maks- Laguproduktide ekskretsioon. Eemaldab aminohapetest lämmastiku ning töötleb selle uureaks, mis eritatakse uriiniga . Eritab veel sapiga hemoglobiini laguprodukte. Energia allikas. Muudab insuliini juuresolekul glükoosi glükogeeniks, mida ta endas ladestab. Glükogeen muudetakse maksas glükagooni juuresolekul glükoosiks. Need on tähtsad mehhanismid veresuhkrupeegli taseme hoidmiseks. On võimeline muutma süsivesikuid rasvadeks. Muudab ladestatud rasva selliseks, mida saab kasutada energeetilisel otstarbel. Produtseerib soojust, kuna omab kiiret ainevahetust. Seedimisabiainete produktsioon
On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. Mullateadus jaguneb terveks reaks teadusteks: 1) mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist 2) mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas 3) mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist 4) mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi 5) mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte 6) mullageograafia muldade leviku seaduspärasusi 7) mulla kartograafia uurib muldade kaardistamise küsimusi Mullateaduse 3 põhiülesannet: 1) Uurida muldade kujunemist, arenemist, omadusi ja viljakust ja nende parandamise võtteid. 2) Maa on põllumajanduse ja metsamajanduse tootmise põhivahend. Maa ja selle tootmisvahendi kaitse. 3) Maa, kui tootmispõhivahendi invertariseerimine (kaardistamine) Mullateaduse rajajaks loetakse V. V. Dokutsajevit.
* Kretiini kinaasi ja müokinaasi aktiivsuse suurenemine * Glükogeeni varude suurenemine skeletilihases * Puhversüsteemide mahutavuse suurenemine Suurenevad võimalused ATP energia kiireks kasutamiseks (müosiini ATP-aasi aktiivsus, Na/K ja Ca-pumbad jms) ja ATP kiiremaiks resünteesiks (Kr-P mehhanism). KiirusjõuH-d mõjuvad soodsalt ka kontraktsiooniaparaadile. Kiirusvastupidavusharjutuste mõjul: (Spetsiifiline valgusüntees) 1. Suureneb happelisi laguprodukte neutraliseerivate valkude süntees lihaskoes ja veres 2. suureneb glüko(geno)lüütiliste ensüümide süntees 3. teataval määral suureneb ka mitokondrite valkude süntees ja seeläbi oksüdatsiooniprotsesside intensiivsus. 4. järjest parem kohanemine anaeroobse tööga 5. paraneb hapniku transportivate organite täiustamiseks vajalike valkude süntees 6. Suureneb O2 siduvate valkude hulk: hemoglobiin veres (M 140-170, N 120-160 g/l) ja müoglobiin lihases ning suureneb
Väike kogus toksiini võib imeduda eesmagudest passiivselt ioniseerumata vormina, see toimub kiiremini tärklist sisaldavate 4 konsentreeritud söötade söötmisel, kuna toksiin imendub happelises, mitte neutraalses keskkonnas. Samal põhjusel eritub toksiin lehma organismist uriiniga kiiresti veise uriini pH on kõrge ning neerutorukestes erilist toksiini reabsorbtsiooni ei toimu. Verest on ohratoksiini ja selle laguprodukte leitud vaid kroonilise mürgistuse korral, kuna ohratoksiin kinnitub plasma proteiinidele ja püsib nii veres kaua. 2.3 Zearalenoon Zearalenooni (ZEA) produtseerivad Fusarium graminearium jt Fusariumi perekonna seened. Keemiliselt on see resotsükliline happeline fenoollaktoon. Üle 90% (in vitro tulemused) põhitoksiinist lagundatakse vatsas (ainuraksed on üheksa korda aktiivsemad kui mikroobid) -
Kapillaarid koonduvad sagariku keskel asuvasse tsentraalveeni, millega algab maksa venoosne äravoolusüsteem. Kõik veenid maksas lõpuks koonduvad 2-3 maksaveeniks, mis väljub maksa tagumiselt pinnalt ja suubuvad kohe alumisse õõnesveeni. Igas sagarikus on lümfoidset kude ja lümfisoonte süsteem. Maksa funktsioonid 1. Laguproduktide ekskretsioon. Eemaldab aminohapetest lämmastiku ning töötleb selle uureaks, mis eritatakse uriiniga . Eritab veel sapiga hemoglobiini laguprodukte 2. Energia allikas. Muudab insuliini juuresolekul glükoosi glükogeeniks, mida ta endas ladestab. Glükogeen muudetakse maksas glükagooni juuresolekul glükoosiks. Need on tähtsad mehhanismid veresuhkrupeegli taseme hoidmiseks. On võimeline muutma süsivesikuid rasvadeks. Muudab ladestatud rasva selliseks, mida saab kasutada energeetilisel otstarbel. Produtseerib soojust, kuna omab kiiret ainevahetust. 3. Seedimisabiainete produktsioon. Maksarakud produtseerivad sapi koostisosi (sapisooli,
kasvatades tunduvalt vähem saaki nt teraviljad C) Iseendale järgnevust väga halvasti taluvad kultuurid- negatiivse järelmõju vähendamiseks ei tohi kultuure samal kohal kasvatada enne 3-6 aastat. Nt lina, punaane ristik, hernes, päevalill, lutsern, kaalikas 38. Põllukultuuride maksimaalne kontsentratsioon külvikorras, selle sõltuvus kasvutingimustest. 39. Allelopaatiline mõju. Taimed eritavad mulda teistele taimedele kahjulikke ühendeid ja laguprodukte. Kultuuride üksteisele järgnevuse taluvus on suurem viljakatel muldadel, kus allelopaatiline mõju mulla kõrge bioloogilse aktiivsuse toimel taandub. Ka org väetiste kasutamine aktiviseerib mulla mikroorganime ja vähendab juureeritiste negatiivset mõju. Üldse ei sobi nt oder-nisu Lina-hernes Osadele on see eritis kasulik nt kartul-mais 40. Külvikord ja keskkonnakaitse. Keskkonnasõbralik tootmine ja viljavaheldus.
Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. Laguproduktid ongi need ained, mis hakkavad mõjutama looduslikke mineraale ja tekib muld. Muld on pindmine kiht kuni lähtekivimini välja. 6) mulla geograafia- uurib mula geografilise leviku seaduspärasusi. Muld ei kujune kunagi juhuslikult, vaid keskkonnatingimuste ja elusfaktorite kompleksis. 7)Mulla kartograafia- teadus muldade kaardistamise küsimustest (millises mõõtkavas, millistes ühikutes ja millise klassifikatsiooniga kaardistada).
annaabi.ee 
