VIHJAMA, LIHVIMA, KOKK, KOOL, PORGAND, TUBLI, KEHV, KULD Käima- kõndima, astuma, sammuma rääkima pajatama, juttu tegema, seletama, vadistama Eesti keele kt PTK 10 SÜNONÜÜM sarnase tähendusega ANTONÜÜM vastandsõna HOMONÜÜB tähendus erinev, kirjapilt sama (kurk-kurk) OMASÕNA pärinebki ürgsest eesti keelest (meri, käsi, kivi) LAENSÕNA teisest keelest laenatud, kuid täielikult kohanenud (aken - okno, kopikas, vahvel) VÕÕRSÕNA pole kohanenud nagu laensõna, säilinud võõrsõna tunnused VÕÕRSÕNA tunnused: nõrk klusiil sõna alguses (beebi), võõrtähtede esimesel silbil (F,C,S,Z jne) või siis rõhk esimesel silbil (matemaatika, akvaarium) TSITAATSÕNA sõna kirjutatakse võõrapäraselt, kuid märgitakse ära (trükitud tekstis kaldkiri/kursiiv, käsitsi laineline joon all) (spam, beach) PTK 11 * grammatilised andmed: hääldus, rektsioon, tüüpsõna, number, õigeks käänamiseks ja pööramiseks vajalikud vormid
Tegusõnade puhul mina vorm(mina õpin) B-tüvi keda, mida. Tegusõnade puhul nud vorm. (Ma olen õppinud) Palatalisatsioon ehk peenendus iseloomulik hääldusnüanss, mis kaasneb l, n, s, d ja t ähede hääldamisega, kui neile häälikuile järgneb häälik i või j. N: Palataliseeritud tulp, mänd, kass (lill, puu, loom) Palataliseerimata tulp, mänd, kas(sammas, vispel, küsisõna) Võõrsõnade õigekiri ja tsitaatõnad. Võõrsõna eesti keele reeglitega muganemata laensõna Laensõna Kui võõrsõna on keeles kaua kasutusel olnud, siis häälikulised võõrjooned ajajooksul kaovad ja ta muutub omasõnadega nii sarnaseks, et tavakõneleja enam ei tajugi, et tegu on võõrsõnaga. Kõnes tuleks vältida vähetuntuid võõrsõnu, kirjas võõrsõnade liigtarvitamist. Võõrhäälikud f, s, z, z. Võõrsõnade erijooned: 1) Esineb võõrhäälikuid 2) Sõna pearõhk võib olla järgsilbil 3) Sõna alguline g, b, d. 4) Järgsilpide pikad täishäälikud.
tähenduselt lähedane samatüveline korrelaat. Nt. emis, vetikas, loom EI OLE TULETIS. Ei ole alussõna ega tähenduse poolest kokku kuuluvaid korrelaate. Sõna ei saa pidada tuletiseks kui juurtüvi on unikaalne, nii et seda ei ole võimalik tänapäeva keeles seostada ühegi teise sõnaga. Nt. nugis, vasikas, rõõm 19. LAENSÕNAD on üldiselt muganenud eesti keele fonoloogilise ja sõnastruktuuriga. Mida vanem laensõna, seda muganenum. Osa mitmesilbilistest laensõnadest on kohanenud keele varasemate liiteliste sõnastruktuuridega ja meenutavad oma kuju poolest tuletisi. Erinevus on selles, et laensõnal ei ole harilikult lekseemina käibivat alussõna.Nt.: ratas, meister, lusikas, angerjas, muusik, kringel. Laenverbe on vähem kui laenatud käändsõnu. Laensõna võib tõlgendada tuletisena, kui on laenatud või tüvena käibele võetud ka sellele sobiv alussõna. Nt.
Totemism (odžibve-indiaani k. totem) – usk, et hõimu esivanem on olnud loom Maagia (kr. mageia – nõidumine) Divinatsioon – religioosne ennustamine (nt Delfi oraakel) Jumalausundid tekivad ajaloos suhteliselt hilja. Jumalaidee areng: 1. Varasim jumalakujutlus: taevane üliolend ehk ülijumal – kogu taevas ISE on jumal. Vajadus soodsat ilma andva taevase üliolendi järele tekkis seoses varajase maaviljeluse ja karjakasvatusega. Keeleajaloo näide: Laensõna ürg-indoeuroopa keelest ca 5000 - 4000 a tagasi: taevas < deiwos Siit ka ürg-indoeuroopa ülijumala nimi Dyaus. Läänemere-soome omasõnad taeva kohta: juma, ilma 2. Polüteism (kr. poly palju + theos jumal) – paljude jumalatega usund. Jumalausundite ajaloos valdav. Henoteism (kr. henos üks + theos) on vaheaste teel ainujumalausundile Näide: El – läänesemiidi taevajumal, esimene teiste jumalate seas > Jahve – judaismi ainujumal 3. Monoteism (kr
kasutatud riiede poest. (Leemets 2003: 573) 3. MUGANEMINE Võõra sõna laenamise korral võib keel selle olemasolevale süsteemile sobivaks mugandada või hoopis hüljata ning leida mõiste tähise oma ainest. Muganemise all mõistetakse sõna häälikulist, grammatilist, ortograafilist, ning tähenduslikku kohanemist laenuvõtja keele struktuuris. Muganemine võib olla väga aeglane, kuna seda mõjutavad eri tegurid: esmalt laensõna kasutussagedus, laia levikuga sõna muganeb kiiremini; teiseks on oluline uue sõna funktsioon, üldkeelde laenatud sõna muganeb kiiremini kui erialakeele laen; kolmandaks mängib laenu muganemisel rolli laenamisviis, nimelt kõnekeelde laenatud sõna muganeb kiiremini kui kirjakeelde laenatud sõna. (Pedaja 2006: 29) Kohanemine on vastastikune protsess: nii nagu keele struktuur mõjutab uusi sõnu, kohaneb ka keele süsteem omakorda laenudega, ning pole välistatud muutused keele 3 P
Vald - skandinaavia laensõna, mis algselt tähendas võimu. 17. ja 18. sajandil tähendas ta mõisamaad koos sellel elavate pärisorjade-talupoegadega. Vallad kaasaegses tähenduses tekkisid Eestimaal seoses pärisorjuse kaotamisega 1816. aastal. Sellest alates oli vald mõisale alluv talurahva seisuslik territoriaalne haldusüksus. Valla volikogu koosseisu valiti 2/3 liikmeist peremeeste hulgast ja 1/3 sulaste seast. Valla eesotsas oli valla talitaja. Baltimaade vallaseadusega 1866. aastast kaotati mõisa haldus võim valla üle. 1892. aasta 13. jaanuari "Olevikus" on teade, et Jõhvi ringkonnas on ühendatud"...Voka, Ontika, Peite, Toila, Konju, Vaivinu ja Pühajõgi Voka vallaks...". 12. aprillil 1917 asendati seisuslikud vallavolikogud demokraatlikult valitud nõukogudega ja vallad hakkasid haldama ka mõisamaid. 1926. aastal võeti taas käsutusele volikogu nimetus. l. aprillist 1939 alates kuulus Voka vald Jõhvi valla koosseisu. Päite ja Vaivina läk...
tähistaja häälikuline kokkulangevus - kuum tee/pikk tee/ ära tee ! ) keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna onomatopoeetiline väljend: keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest, mida räägiti algkodus lingua franca: keel , mida kasutavad omavahelises suhtluses rahvad, kes ei räägi ühist keelt (inglise,vene keel ) pidzin:keel, mis kujuneb välja suhtlemisvahendina.. võõrsõna: keeles mugavnemata laensõna( võõrad kultuurijooned) f;s, z /alguses b,d,g tsitaatsõna: sõna, mida kirjutatakse või hääldatakse vastavalt keele kombekohaselt, mis erineb eesti omast( nt : happy end ) barbarism: võõrapärane ja mittevajalik häälduskuju, sõna 2. Foneetika kui teadusharu puutepunktid : · füüsika (akustika) · patoloogia ( hääldus- kuuldeorganite vead) · füsialoogid ( häälikute moodustus) · psühholoogia ( häälikute vastuvõtt) · laulmine · retoorika
Tänapäeva eesti kirjakeel põhineb põhjaeesti keskmurdel, mille grammatikat on kirjakeele tarbeks süsteemipärastatud ja laenatud on ka teiste murrete grammatikatest. Murdeid kasutavad oma teostes sageli kirjanikud, näiteks Mats Traat. Esimese eestikeelse grammatika avaldas 1637 H. Stahl. Eesti keelemehi: Paul Ariste, Andrus Saareste, Julius Mägiste, Johannes Aavik, Johannes Voldemar Veski jt. Sõnavara rikastamise võimalused Laen- ja võõrsõnad Laensõna on eesti keele häälikustruktuuriga muganenud, võõrsõna mitte. Eesti kirjakeelde on sõnu laenatud nii oma murretest (kääbus, aeguma, mainima) kui ka võõrkeeltest. Saksa keelest: köök, kool, aabits, telling, korsten, trükkima, värvima, üürima, vorst Vene keelest: raamat, lusikas, raamat, nädal, kapsas, saabas, aken, kasukas, sinine. Soome keelest: suhe, edu, huvi, rühm, eeldama, esinema, harrastus, valdama.
keeles. • Valdav osa ühissõnu tähistab sugulussuhteid kehaosi ning loomade, taimede ja muude loodusnähtuste nimetusi. • Et lugeda sõna ühisuurali sõnaks, peaks tal olema vasteid nii soome- ugri kui ka samojeedi harus ja see ei tohiks olla laensõna. UURALI KEELEPÕÕSA HÜPOTEES • Sugulaskeeli kõnelevad rahvad võivad olla kultuuriliselt ja geneetiliselt väga erinevad ning mittesugulaskeeli kõnelevad rahvad lähedased. • Suured kultuurilised ja geneetilised erinevused Uurali rahvaste vahel panevad mõtlema, kas keelesugulust ei tähtsustata üle. • Võib-olla ei pärinegi Uurali keeled ühisest algkeelest, vaid on muutunud pikaajalise tiheda kontakti tõttu sarnaseks.
Seal piirkonnas räägiti vanasti ( ka mõningal määral praegu) mulgi murrakut. Isegi Hendriku ,,Liivimaa Kroonikas ,, mainitakse Halliste(Alistekund) kihelkonda. Üsna levinud arvamuse kohaselt hõlmab Mulgimaa tervet Viljandimaad Paistu, Kõpu, Viljandi, Tarvastu, Kolga- Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere, Põltsamaa kihelkonda; Helme kihelkond Valgamaalt ja Halliste ning Karksi kihelkonda endiselt Pärnumaalt. Seda ala nimetatakse Suur- Mulgimaaks. Mulk on Läti keelne laensõna ja tähendab- lolli või tobu. Alguses oli see sõimu või pilkena mõeldud, kuid selles kujunes välja hoopis selle kihelkonna inimeste nimetus. Mulgid on läbi aegade olnud jõukal järjel, nendel oli palju maad ja suured talupidamised. MULGI RAHVARÕIVAD Mulgi rahvarõivad ( lõunapiirkond)säilitasid 19. sajandil mitmeid väga vanu rõivaelemente nagu puusapõll, linik, sõba (kõrik), mulgi rätt, vaipseelik (sõba, sõuke), pallapool jne
Erinevates Kreeka piirkondades austati võrdselt olümplastega või paigutati nende hulka ka: · Hades (hilisem Pluton) - rooma Pluto - allmaailma ja surnute valitseja · Dionysos (Bakchos) - rooma Liber (Bacchus) - veinijumal · Helios (austati eriti Rhodosel) - rooma Sol - päikesejumal · Nike - rooma Victoria - võidujumalanna jt. jumalad 1 titaan - kreeka jumalasugu Taeva (Uranos) ja Maa (Gaia) lapsed; siit ka meie laensõna "titaan" - vägilane, hiiglane ja omadussõda "titaanlik" - vägilaslik, hiiglaslik 2 teistel andmetel toitis Zeusi hoopis kits nimega Amaltheia; kitse murdunud, viljadega täidetud ja lilledega pärjatud sarv sai külluse sümboliks 3Tartaros (meie mõistes põrgu); kreeklased uskusid, et Tartaros asub Sitsiilias Etna vulkaani all 4mahhia - kr. k. võitlus II ZEUSI SUHETEST SUREMATUTE JA SURELIKEGA
komitatiiv ning taandus olev kääne, tekkis kaudne kõneviis. Niivõrd tugev uuenduslaine muutis eesti keele soomeugrilist agluniteerivat ehitustüüpi. Ilmnes selge suundumus flekteeriva ehitustüübi poole, kus uusi vorme saadakse eeskätt tüve häälikuid muutes. Rätsep toob välja ka murrangulised muutused eesti murrete sõnavaras pärast Eesti ala langemist alamsaksakeelsete vallutajate võimu alla 13. sajandil. Eesti murretesse tuli viie sajandi jooksul rohkem kui tuhat alamsaksa laensõna, neist on praegu kirjakeeles u 800 sõna. Kui üldistada käesoleva aastatuhande esipoolel Eesti ala murretes toimunud olulisimaid muutusi, siis võib väita, et nii laialdased uuendised ühendasid senised vanad hõimumurded tihedasti üheks tervikuks, mida saab meie keele ajaloos nimetada juba eesti keeleks. Seega väidab Rätsep, et eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel käesoleva aastatuhande
liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: lindude sugukond tülllased (tüll + lased, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; liitsõnades: keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; nudkesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud. Võõrsõnade kirjutamine Võõrsõna on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni. Võõrsõnal on vähemalt üks järgmistest struktuurilistest võõrjoontest: 1) b, d, g sõna algul banaan, doping, giid; 2) tähed f, s, z, z firma, sampanja, serbett, zooloog, prozektor, sarz, looz; 3) pearõhk järgsilbil miniatuur, vanill, semester, grammatika, narkootikum, drazee, popurrii, paralleelne; 4) pikad täishäälikud järgsilbis akadeemia, galerii, idee, marinaad, poliitiline, annulleerima;
Abstraktne sõnavara alge, hetk, käsitama, pahe. Seik, suhtuma, tasapind, tõsiasi, unelm Omadussõnad aldis, jäik, hajameelne, kummaline, reibas, sünge, tavapärane, tõhus, üksmeelne Juba 19. saj lõpul olid keelemehed teadlikult soome keelest sõnu laenanud, see süvenes 20. saj alguses tänu Aaviku sihiteadlikkusele (pakkus välja üle 800 meie häälikusüsteemile sobiva soome laensõna) Nii mõnigi sõna võeti kasutusele hoopis hiljem: süüme `südametunnistus`, meede `abinõu`, tarnima ´millegagi varustama`jne Keeleuuendus grammatikas Aavik uuendas ja täiendas vormisüsteemi: lühemad ja parema kõlaga vormid o i-mitmuse vormid de-mitmuse asemel (suuris metsis, raamatuis), o lühike sisseütlev –sse asemel (jõkke, tallu, sohu, öhe), o kõige-ülivõrde asemel lühike (parim, suurim, sügavaim), o elustas viisiütleva (suuri silmi, avasui),
eestlaste mardusepäev, millega lõppes muistsel ajal mihklipäevast siiani kestnud marraskuu ehk surnuile pühendatud aeg. Lõppes surnute kodukäimine ja inimese surmahaldjas ehk mardus ei näidanud ennast enam tontlikus öös ja ei ilmutanud ennast ulgumise ja nutuga raagus metsas. Kuid olgu tähendatud, et hingedeaja kestus ei olnud meie kaugetel esivanematel ühesugune ega nimetus mardus ainus surmahaldja tähendus, teda kutsuti veel marguseks ja marraseks. Nimetus ise on vana iraani laensõna, tähendas algul surnut, kuid arenes meil edasi ka irdhingeks, inimese- ja surmahaldjaks, lõpuks surma nähtavaks või kuuldavaks endeks. Muide, mardusega on ühenduses ka putuka nimetus mardikas (mardlane jne.), sest surnute hingi arvati putukaisse siirduvat. Katoliku usu tulekuga meie maale hakati mardusepäeval pühitsema Tours'i piiskopi Martinuse surmapäeva ja päeva ennast nimetama mardipäevaks. Hiljem luges luteri kirik selle päeva Martin Lutheri sünnipäevaks
-arveldus jm. Tehissõna on sõna, mis sisaldab tehistüve. Nt tüvisõnad lünk, selmet, sudu, tuletised veenduma, veendumus, küülik. 6. Oma ja võõrsõnad Sõnade struktuuri omasuse või võõruse alusel eristatakse oma- ja võõrsõnu. Sõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni, on omasõna. Seejuures võib ta päritolu poolest olla põlissõna (lõhn, puu, mäe/stik, ema/puhk/us) või laensõna (saabas, post, riis, tass, rist). Omasõnad moodustavad keele omasõnavara. Selleks et laenkeelend meile omasemaks saaks, ta tihtipeale mugandatakse, st kohandatakse eesti keele struktuurile (hääldusele, muutmisele jm) vastavamaks. Nt vn > bagaaz > pagas, pr courier > kurjer > kuller, ld vacuum > vaakuum > vaakum, pr ruche > rüüs > rüüs, ingl hobby > hobi, ingl comics > koomiks. Omasõnus ei saa esineda võõrsõnatähed
kindlusatud asulate kultuuri nim ka Asva kultuuriks. *Maaviljelus arenas edasi, rajati esimesed tänaseni säilinud põllud(Tln lähedal Saha- Lool). Ilmselt just pronksiajal tuli kasutusele ader. *Uudse hauatüübi kivikirstkalme ilmumine on tähendusrikas. Haudade suurus,matmisviis ja hauapanused annavad tunnistust ka väljakujunenud ühiskondlikust hierarhiast- kes olid teistest tähsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma. *Tollal jõudis läänemere-soome keeltesse vanagermaani laensõna kuningas, mis tähendas pealikut. Rauaaeg *Eesti ja naabermaade rauaaja algus on kokkuleppeliselt paigutatud aastasse 500 eKr. Umbes sellel ajal, kui Sparta kuningas Leonidas kandelassurma läks ja kui kreeklased pärslastega Maratoni lahingut lõid, hakkas Eestisse jõudma esimesi raudesemeid. *Raua veelgi ulatuslikum levik toimus I aastatuhande esimesel poolel, mida nim rooma rauaajaks, sest see langes kokku Rooma impeeriumi sünni,hiilguse ja
keelendid. Oskussõnavarast vajab inimene ainult väga väikest osa vastavalt oma ametile. Eesti oskussõnavara on hästi rikkalikult arenenud kõikide alade ning eriharrastuste suhtes. (http://www.eki.ee/books/ekkr/ L22.) Kinematograafiaalaste terminite väljaotsimisel usaldasin oma arvamust ja konsulteerisin Tartu Mänguasjamuuseumi filmi- ja teatrinukkude maja juhataja Marge Pärnitsaga. Võõrsõna on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurjooni. Võõrsõnade tunnuseid on mitmeid. Tähed f, s, z, z; g, b, d sõna algul; pearõhk on järgsilbil; o on järgsilbil ning eesti keeles tavatud 5 häälikuühendid. Võõrsõnu kirjutatakse lähtekeele lihtsustatud hääldusreeglite alusel. (http://www.eki.ee/books/ekkr/).
ning kohta, kus seda tehakse. Nimetus võib olla tuletatud ka sealsamas asunud ja hellitavalt tetilla'deks kutsutud laavamägedelt. Hispaania-eelsel ajastul nimetasid nahuatl-indiaanlased inimkäe taolist harali lehtedega agaavi kas metl või mexcametl, mis tähistaski kätt. Märksa suupärasem on sellest tuletatud hilisem lühend mezcal, mida tänapäeval kasutatakse kõigi agaavist valmistatud alkoholisisaldusega jookide ühisnimetajana. Kolonisaatorite vahendusel Antillidelt sisse toodud laensõna maguey laienes aja jooksul kõigile agaaviliikidele ning on hispaania keelt kõnelevates regioonides käibel praeguseni. Pulque e kääritatud agaavimahla destilleerimisega tegid algust hispaanlased, kes tituleerisid agaavi jumalikuks imede puuks ning vaimustusid piimjast joogist, mis hoidis kõhu korras ja tegi meele muretuks. Altamira markiis Don Pedro Sanches de Tagle, keda peetakse tekiila esiisaks, saabus Jaliscosse umbes 1600. a, pani seal õige varsti käima ka esimese keedukoja.
entsüklopeedia". Nii religiooni kui ka filosoofia ese on tõde kui Jumal. Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. Altar on ka jumalus(t)e austamise koht. Ka altari rajamine ise ja mõnikord ka altari kaunistamine on jumalus(t)e austamise aktid. Altarid on kasutusel paljudes usundites. Sõna "altar" on alamsaksa laensõna 16.17. sajandist. Sõna tuleb ladina sõnast altar, mis arvatavasti on tuletis sõnast altus 'kõrge'. Altari nimetus on kreeka keeles , ladina keeles ara. Kristliku altari ladinakeelne nimi on altar, altare, altaria või altarium. Sõna altaria tähendas klassikalises ladina keeles seadeldist, mis pandi ohvrialtari (ara) peale ja mida kasutati altari süütamiseks. Samuti tähendas see ara't ja altaria't koos . Eesti muinasusundis on altariks olnud tavaliselt kivi, mida nimetati ohvrikiviks
Eestis on kogutud väga palju klassikalist pärimust ja see toob kaasa rahvaluule tekstikeskse uurimise. Antud juhul on väga oluline mõista, et hoolimata rahvusvahelise terminoloogia kasutamisest tuleb tähelepanelikult jälgida, millest siiski on jutt ja kuidas kasutatavaid termineid täpselt tõlkida. Ingliskeelne folklore, märkides rahvakultuuri tervikuna, on laiem mõiste kui eesti folkloor. üles 2. Folkloori mõiste piirid erinevates teadustraditsioonides Teadus- regioon Laensõna "folklore" omakeelne sünonüüm "folklore" mõiste maht eesti rahvaluule/folkloori mõiste mahu suhtes Eesti rahvaluule Rahvaluule ehk folkloor on vaimne rahvalooming: laulud, jutud, lühivormid, usund & kombestik; muusika, tants ja mängud. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine.
Homonüümid sama kuju, kuid erineva tähenduse ja päritoluga sõnad, nt tuli, tee, viis. Paronüümid kõlaliselt ja vormiliselt sarnased ning lähedase tähendusega sõnad, nt enamik enamus, enne ennem. Neologism uudissõna, nt majandussurutis. Arhaism vananenud sõna, nt triiphoone (kasvhoone). Võõrsõna mõnest teisest keelest meie keelde laenatud sõna, sisaldab võõrhäälikuid (s, z, z, f ja sõna alguses g, b, d). Laensõna võõraste keelest laenatud sõna, kuid meie keelde sobivaks muudetud, nt comics -> koomiks. Barbarism toorlaenud võõrkeelest, mis pole meie keelde kohandatud, nt cool, okay. VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim
keelkonna ürgsest sugulusest altai vm keelkonnaga. Midagi kindlat ei ole võimalik väita. 7. Mida tähendab rahvaetümoloogia? (Metsmägi 2012; lk 20) Mõnikord võivad tüved muutuda või laenud muganeda ka reeglipäratult. Võib juhtuda, et tähenduse laienedes kujuneb uue tähenduse jaoks uus tüvevariant. Näiteks on känd tõenäoliselt vana tuletis tüvest kand, reeglipäratu muutus a > ä I silbis võib olla toimunud tähenduste eristamiseks. Sageli asendatakse laensõna või selle osa (nt liitsõna osis) häälikulise läheduse ja harilikult ka mõne tähendusliku seose tõttu mõne keeles juba varem esineva tüvega. Nt sõna teljed ‘kangaspuud’ (← alamsaksa stel(le) ‘kanderaamistik, raam; kangaspuud’) on vormistikus langenud kokku sõnaga telg ‘mehhanismi või masina pöörlevaid osi kandev silindriline detail’ (? ← alggermaani *telgō) nende seostamise tõttu. Niisugust lähedaste
tuletis tüvisõna Laenamine. Uute tüvisõnade hankimine muudest keeltest parim viis. Oluline häälikuline sobivus eesti keelde, mitte algupära. Soome keel lähedane, samal tasandil eesti murretega, samas rikkam ja arenenum. Vajadus: uus tähendus või tähendusnüanss. Sobivus häälikusüsteemi, ei või olla mõne olemasoleva sõnaga liiga sarnane. Ei või laenata olemasolevale sõnale uut tähendust ; halvasti kõlavat sõna. Pani ette ca 800 laensõna, sh 250 tüve soome keelest. Soome tüvesid juurdus 60, nt anuma, haldama, hetk, julm, raev, säilima, sünge Soome keel + eesti murre: hajuma, orb, rivi, säästma, varustama. 11.Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). 1936 ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" Subjektiivne. Süstemaatiline grammatika, Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. 12. Andrus Saareste ja murdeuurimine. (1892-1964) Murdesõnavara kogumine sõnaraamatu jaoks
Kuidas tsitaatsõna käänata ja pöörata? Tsitaatsõnu tuleb käänata ülakoma abil. Käändelõppu ega ülakoma kaldkirjas ei kirjutata. 9 mängib petanque'i maitsestab curry'ga Kui üks osa liitsõnast on tsitaatsõna ja teine omasõna Tsitaatsõna ühendatakse liitsõnaks sidekriipsu abil. moe-show metal-bänd VÕÕRSÕNA Võõrsõna on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni: 1. b, d, g sõna algul banaan, doping; 2. tähed f, s, z, z firma, sampanja; 3. pearõhk järgsilbil miniatuur, vanill; 4. pikad täishäälikud järgsilbis akadeemia, galerii; 5. o järgsilbis foto, logo; 6. eesti keeles tavatud häälikuühendid bluff, sfäär. Võõrsõnu kirjutatakse nii, nagu hääldatakse. Võõrsõnu kaldkirja ei panda. OMASÕNA
Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Suurt kahju männikutele võivad tekitada ka metsapõlengud, olles samas vajalikud männimetsade taastekkeks. 2.15Nimi Toborna pettäi Kütioru idanõlval 24 Anzelika Künnap Lõuna-Eestis on levinud männi rahvapärased nimetused 'pedajas', 'petäi', 'pedakas', 'pettäi'. 'Mänd' on ilmselt laensõna ja laenatud lätlaste, leedulaste esivanematelt. Algselt tähendas sõna 'mänd' noore okaspuu, harilikult männi ladvast valmistatud köögiriista, mida kasutati toidu segamisel. Põhja-Eestis on levinud ka nimetused 'männi', 'männa', 'männ'. Põlismändide puhul kasutatakse ka nimetusi 'ong' või 'hong'. 2.15.1 Eesti pärisnimed Eestis on hariliku männi nimetustest moodustatud perekonna- ja kohanimesid. Mänd, Pedak ja Pedajas on üsna levinud perekonnanimed
ALUNANS · Lätistas maade ja rahvuste nimetusi (1832 1864) · Tuleb kirjutada vastavalt hääldusele ATIS · Ladina, kreeka ja leedu keelega otsis uusi sõnu KRONVALDS · Võttis üle sõnu (Universität uiversitate; Hochschule augstkola( (1837 1875) · Koolis tuleb õppida läti keeles ESIMENE Vennad Kaudzites ,,Mernieku laiki" (1879) LÄTI ROMAAN 20.saj · 1908.a uus ortograafia · 3000 laensõna saksa keelest · Läti keele seadus riigikeelna 1935 · 1940.a lingvistiline assimilatsioon · Etnilise elanikkonna muutus, vene keele peale rõhk, riigi keele staatuse äravõtmine · 1988. A hääletas 354 00 inimest läti riigikeele staatuse poolt · 1989. Riigikeeleks läti keel TÄHTSAMAS · Karlis Milenbahs LÄTI · Janis Endzelins
Silbi alguses võib eesti keeles olla tavaliselt ainult üks kaashäälik. Samuti ei saa silbi alguses esineda kaashäälikuühendeid, mis aga lubatud inglise keeles. Näide: mi|ni|sty. Selliseid sõnu, kus silbi algul on üks kaashäälik on eesti keeles sõnavaras 90%. Soome-ugri ja muganenud laenusõnades on üks kaashäälik. Hiljem on meie keelde juurde tulnud ka sõnu, kus esineb kaashäälikuühendeid. Näide: klaver, plats, traktor. Laensõna, mis on laenatud enda keelde, aga keelde mugandatud, mille puhul puudub võõrsõnade tunnused. Eesti keeles ei saa esimese silbi algul esineda sellised keerulised kaashäälikühendid nagu mg, ng, lt, tsr. Eesti keele fonotaktika nõuab, et silbi tuumana peab esinema täishäälik, mõnes teises keeles võib olla silbituumaks 7 kaashäälik (tsehhi)
Oluline häälikuline sobivus eesti keelde, mitte algupära. Soome keele lähedane, samal tasandil eesti murretega, samas rikkam ja arenenum. · Laenamise (sh soome keelest) üldised põhimõtted: vajadus: uus tähendus või tähendusnüanss. Sobivus häälikusüsteemi, ei või olla mõne olemasoleva sõnaga liiga sarnane. Ei või laenata olemasolevale sõnale uut tähendust, halvasti kõlavat sõna. Tuletiste laenamine: sobiv liide. · Pani ette ca 800 laensõna, sh 250 tüve soome keelest. Soome tüvesid juurdus 60, nt anuma, haldama, hetk, julm, raev, säilima, sünge. · Soome keel + eesti murre: hajuma, orb, rivi, säästma, varustama. · Tuletuslaenud: soome malli järgi moodustatud. Pakkus 500, jäi 250: hajameelne, innukas, keelduma, lausung, tõlgitsema. · Sõnamoodustuse arendamine: sageli soome malli järgi. u, -us, -mine asemel lühemaid nt küsimus, tagasitulek, -sti.
Üks hüpotees on, et üks täht arenes teisest või teine, et mõnedes keeltes asendas täht p-kuju, mõnedes f-i. Ladina k. pater, saksa k. vater [fater]. Jakob Grimm oli suur keeleteadlane. Grimmi seaduse avastasid enne Grimmi aga juba F.Bopp ja R.Rask. 19. saj. keskel saadi aru, et seadused ei näita keelt ajas, vaid ka ruumis: Lääne-Euroopa keeleruumis on f ja Ida-Euroopa keeleruumis on p. Küsimus tekkis ka K ja S-iga. Centum satom (eesti keele ,,sada" on laensõna satom-tüüpi keeltest). Lünk tekkis selles, et seadus kattis ainult ...??? Saussure tõi keelde uue vokaali, mida ei olnud üheski keeles. Ta oli vajalik vokaalide süsteemi mõttes. Paralleeli võiks tuua Mendelejevi tabeliga. Pärast Saussure'i surma leitigi ühest vanast keelest see vokaal. Saussure hakkas oma loengutes üldkeeleteadust looma. Ta suri ära, aga tema õpilased otsustasid, et nad asja nii ei jäta. Tema nooremad kollegid Ch. Bally ja A
nii, et tal on tegeliku või mõeldava eesti omasõna omastava käände kuju, nt Pimeaia tn. Liigisõna ise ei pea olema omastavas käändes (sh maaüksuse nimed, kus kasutatakse üksusel asuva objekti nime, nt Kulgu sadam). Aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud juhtudel võib nimetuum olla ka võõrsõna, mille tunnused on võõrtähed (nt Fosfori tn), g/b/d sõnavormi algul (nt Betooni tn) ja rõhk järgsilbil, kui on selgelt laensõna (nt Energia tn). Eesti ajaloolised vähemused Eesti kohanimedes on palju võõrmõjusid. Ajaloolised vähemused on olnud lätlased (Kaagjärve, Laatre), rootslased (Noarootsi, Pakri, Ruhnu, Vormsi, osa Naissaart, Risti khk), sakslased (linnad kuni 1939), venelased (Peipsi kaldal, Setumaa). Vähe ka soomlased, keelepiiri raske tõmmata. Soomelikke jooni on Naissaarel. Rootsi nimed on
ning kohta, kus seda tehakse. Nimetus võib olla tuletatud ka sealsamas asunud ja hellitavalt tetilla'deks kutsutud laavamägedelt. Hispaania-eelsel ajastul nimetasid nahuatl-indiaanlased inimkäe taolist harali lehtedega agaavi kas metl või mexcametl, mis tähistaski kätt. Märksa suupärasem on sellest tuletatud hilisem lühend mezcal, mida tänapäeval kasutatakse kõigi agaavist valmistatud alkoholisisaldusega jookide ühisnimetajana. Kolonisaatorite vahendusel Antillidelt sisse toodud laensõna maguey laienes aja jooksul kõigile agaaviliikidele ning on hispaania keelt kõnelevates regioonides käibel praeguseni. Pulque e kääritatud agaavimahla destilleerimisega tegid algust hispaanlased, kes tituleerisid agaavi jumalikuks imede puuks ning vaimustusid piimjast joogist, mis hoidis kõhu korras ja tegi meele muretuks. Altamira markiis Don Pedro Sanches de Tagle, keda peetakse tekiila esiisaks, saabus Jaliscosse umbes 1600. a, pani seal õige varsti käima ka esimese keedukoja.
üleminekut rahvarevolutsiooniks; peale tagandamist pöördus tagasi kodumaale Sveitsi; kuulujutt tema arreteerimisest ja vangistamisest võis olla ka provokatsioon; Philippe d'Orléans'i seotust selle provokatsiooniga ei ole suudetud tõestada. 3 Generaalstaadid pr. k. les États Généraux [lezetaa zene´roo] kolme seisuse (aadel + vaimulikud + muu rahvas) esindajate kogu, mida prantsuse kuningad kriisiaegadel kokku kutsusid; paraku on meie ajalooõpikutes kasutusel kohmakas laensõna; selle parem vaste olnuks ehk Seisuskogu (seisuskoda); ainsaks õigustuseks on ehk see, et sarnane seisuskoda käis koos ka Madalmaades (Staaten Generaal), kust see termin meie keelde on ka üle võetud. Generaalstaatide avatseremoonia 5. mail 1789 Versailles's Revolutsiooni algataja abt Siyès[sje´jess] Kolmest seisusest oli intellektuaalses mõttes kõige paremini esindatud kolmas. Ligi pooled selle
kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; 3. liitsõnades: keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; 6 4. nud-kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud. Võõrsõnade kirjutamine Võõrsõna on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni. Võõrsõnal on vähemalt üks järgmistest struktuurilistest võõrjoontest: 1) b, d, g sõna algul banaan, doping, giid; 2) tähed f, s, z, z firma, sampanja, serbett, zooloog, prozektor, sarz, looz; 3) pearõhk järgsilbil miniatuur, vanill, semester, grammatika, narkootikum, drazee, popurrii, paralleelne;
üleminekut rahvarevolutsiooniks; peale tagandamist pöördus tagasi kodumaale Šveitsi; kuulujutt tema arreteerimisest ja vangistamisest võis olla ka provokatsioon; Philippe d’Orléans’i seotust selle provokatsiooniga ei ole suudetud tõestada. 3 Generaalstaadid – pr. k. les États Généraux [lezetaa žene´roo] – kolme seisuse (aadel + vaimulikud + muu rahvas) esindajate kogu, mida prantsuse kuningad kriisiaegadel kokku kutsusid; paraku on meie ajalooõpikutes kasutusel kohmakas laensõna; selle parem vaste olnuks ehk Seisuskogu (seisuskoda); ainsaks õigustuseks on ehk see, et sarnane seisuskoda käis koos ka Madalmaades (Staaten Generaal), kust see termin meie keelde on ka üle võetud. Generaalstaatide avatseremoonia 5. mail 1789 Versailles’s Revolutsiooni algataja abt Siyès[sje´jess] Kolmest seisusest oli intellektuaalses mõttes kõige paremini esindatud kolmas. Ligi pooled selle
nendega tehtud terminite hulga järgi. Laenamine on teise (all)keele sõna kasutuselevõtt oma (all)keeles, mida tsitaatsõna kasutamisest eristab mugandamine oma keele ortograafiaga. Hispaania keeles on macho, mida võib eesti tekstis kirjutadagi just sellisel kujul hispaania sõnana, aga võib ka laenata kujul matšo. Kuna laenamise juures tekitab metaterminoloogia üllatavalt palju segadust, teeme jupikese sõnastikku: • tsitaatsõna – teise keele sõna eestikeelses tekstis • laensõna – laenamise teel saadud sõna • võõrsõna – võõrsõnatunnuseid sisaldav sõna (tähed f, š, z, ž, sõnaalguline b, d, g, pearõhk järgsilbil, o või pikk vokaal järgsilbis, tavatud häälikuühendid) 148 Terminoloogia Laenamine tekitab laensõna, aga mitte vältimatult võõrsõna, näiteks praktika ei ole vastupidiselt väga levinud arvamusele võõrsõna.
Praeguste alade hõivamise ajal moodustasid ungarlased hõimuliidu, kus kõige tugevam hõim oli megyeri hõim, kelle järgi sai nime kogu rahvas - madjarid. Madjarite nimetus oli algselt liitsõna *modz-eri. Nimetuse esimene pool on etümoloogiliselt sama mis obiugri *ma (mansi masi 'mansi' (rahva omanimetus); handi moú 'mos-fraatria mees'). Sõna teise poole kohta on kaks seletust: kas soome-ugri päritolu 'meest-poega-inimest' tähistav sõna või turgi laensõna eri, iri 'inimene'. Tänapäeval rahvusvaheliselt levinud ungarlaste nimetused Ungar (sks), Hungarian (ingl), hongroise (pr), ungherese (it), vengr (vn) jt on ungarlaste kohta kasutusele tulnud slaavlaste vahendusel alates 8. sajandist. Nimetuse aluseks on onoguri-bulgarite nimetus (on 'kümme', ogur 'oguri hõimu nimetus'), kes on ajaloos tuntud juba 5. sajandist. Kuigi hantide ja manside asuala tähistav ajalooline geograafiline nimetus Jugra meenutab kõlaliselt pisut sõna onogur,