Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ladudega ja ladudeta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ladude, ladustamine, ladudega, katkematu, ladudes, laod, kulusid, laondus, põhjusel, valmistooteid, kaubad, tarnevõime, veokulusid, veokulud, vahelt, koguda, aastaaja, hulgikaubandus, mõtlesin, ladusid, tarbijani, kaubavarude, teenindamine, kogused, pakkudes11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et
Logiproff Ladude funktsioonid ja tüübid 6. Laonduse arenev roll logistikas ja ladude funktsioonid 6.1. Laonduse ajaloost Laonduse ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Algselt hakati varuma ja ladustama põllumajandussaadusi eesmärgiga hoida ära võimalikku näljahäda. Esimesteks ladudeks olid viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tollal tähtsat sotsiaalset ja kaubanduslikku funktsiooni. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks idamaadest. Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne
Tsükliline laovaru tekib tootmises, kui ka transportimisel on põhjustatud optimaalse partii või tarne suurusest. Transpordivahendis olev varu suurus sõltub transpordi viisist ja vahemaast ning tootmisprotsessist. Hooajaline laovarud tekivad siis kui toimub hooajaline tootmine kuid nõudlus kaupade järgi on aastaringselt või siis kui toodetakse aastaringselt, aga müüakse hooajaliselt. Puhvervaru mis tekib tooraine varujate ja tehaste vahelised vahelaod, millede ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral või rütmilise varustamise korral, kui kaubakogused on väga suured. Spekulatiivne varu hoitakse olukorras, kus tootmismaterjali hinnad on üliodavad ja/või lähitulevikus on ette näha nende tõusu. Samuti võidakse soetada varusid juhuks, mil tooraine hind on küll stabiilne, kuid ette on teada selle hinna tõus tulevikus. Varu võib olla tingitud streigiohust või seadmete plaanipärasest hooldusest
varustati. 1980-ndad. Tänu kulude kasvule ja jaotuskulude tegeliku suuruse teadvustamisele kasvab järsult jaotuslogistika tähtsus ja professionaalsus. Jaotuslogistikas praktiseeritakse pikaajalist1980-ndate lõpp / 90-ndate algus. Tänu IT arengule hakkavad organisatsioonid integreerima oma sisenevaid ja väljuvaid materiaalseid vooge, ehk hanke ja jaotuslogistikat, parendamaks klienditeenindust ja vähendamaks kulusid. Sellise uudse kontseptsiooni kohta tuleb inglisekeelses juhtimisterminoloogias kasutusele termin LOGISTICS, e. logistika. Varemkasutati jaotussfääri keskset terminit PHYSICAL DISTRIBUTION e. füüsiline jaotus. IT süsteemide ja kommunikatsioonide küre areng. 1990-ndad. Logistiliste funktsioonide integreerimisprotsess jätkub. Enam ei integreerita logistilisi funktsioone mitte ainult oma organisatsiooni siseselt vaid ka nende ettevõtteväliste
3) Käsitled logistikasüsteemi kuuluvaid ettevõtteid ja nende võrgustikku terviksüsteemina. See muudab süsteemi jälgitavamaks ja koos sellega juhitavamaks. 4) Peame analüüsima ja modelleerima logistikafunktsioone ja operatsioone, et vältida nende mittevajalikku kordamist. 5) Standardiseerida vahendid ja seadmed, et lihtsustada ühitamist ja vähendada kulusid. (veokid, konteinerid, pakendid jne.) 6) Väärtustada töötajate sotsiaalset ja erialast kompetentsi Transpordilogistiliste süsteemide levinumad lülid: 1) Kauba saatja 2) Kauba saaja 3) Süsteemi operaator. Ekspedeerija on protsessi juhtija ajas ja ruumis. 4) Kauba käsitlus. Veoste peale ja mahalaadimine, hoiustamine, pakendamine alustele, komplekteerimine, markeerimine
Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 2. Mis on Cross-docking? Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. 4. Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus? See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas. 5. Millistel põhjustel on vaja ladusi?
Osategevused: 1. Nõudluse prognoosimine 2. Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3. Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4. Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5. Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6. Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis. 7. Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged seadmed, pakkimine, tähistamine. 8. Noppimine (order picking) – tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll, identi-fitseerimine, saadetise ettevalmistamine 9
või teenuse loomist ja lõpptarbijani jõudmist on võitja üha pingestuvamas konkurentsis. Logistikute ülesanne oli tagada materiaalselt väejuhtide kavandatud strateegiliste käikude vormimine eduks vastase ees. Tänapäeval kehtib see samuti. Logistika vahendid: · Tootmise juhtimine · Transport · Ladustamine · Info Logistikas on kõige alus ratsionaalsete tegevusvõtete kasutusele võtmine, pikajalistest kogemustest õppides. Eesti on teenindavamajandusega riik e. transiidimaa. Raudteed on mõtekas kasutada, kui vahemaa ületab 400km. Logistika põhitõdesid rakendatakse: · tootmises · turustamisel
S. Council of Logistics management, 1998) · Kolm olulist märksõna on : süsteemsus, väärtuse lisamine ja kliendile suunatus. · Omavahel seotud logistikategevused moodustavad tarneahela (teekond tarnijalt kliendini) · Vastavalt materiaalse väärtuse lisamisele võib logistika jaotada kolmeks osaks: hankelogistika, materjalilogistika ja jaotuslogistika. · Logistika ülesandeks on optimeerida aega ja kulusid. Logistikakulude osakaal · Hankelogistika kulud moodustavad 1,5-9% kauba müügihinnast. · Jaotuslogistika 3-24% · Kogu logistikakulud mooduatavad 7-20% toote möögihinnast (RedPrairie 2006) Logistika komponendid ja eesmärgid · Ettevõtte logistikaprotsessi sisenditeks on: materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. · Logistika juhtmistegevused hõlmavad tavaliselt siseneva ja väljuva transpordi
Logistika osategevused 1) Nõudluse prognoosimine 2) Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3) Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4) Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5) Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6) Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis. 7) Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged seadmed, pakkimine, tähistamine. 8) Noppimine (order picking) – tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll, identi-
1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned laod juba kasutavad, st et komplekteerimine hakkab toimuma hääljuhtimisel. Enam ei vajata komplekteerimislehtesi. 2. Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt. 2)Konsolideerimine- saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti.
varustamise eest kõige vajaminevaga; sama Prantsusmaal vägede liikumise planeerimine jne - > enamus Euroopa armeed said sellise nim ametikohad. Kuni 20nda sajandini ainult militaarmaailmas kasutusel olnud termin. Tähtsal kohal konkurentsis, ajalooliselt on märgata, et kui kiire konkurentsi tõusul hakatakse logistikat efektiivsemaks muutma, sest kõik muud pidepunktid on juba viidud nii efektiivseks kui võimalik. Sama kehtib ka majanduslanguse puhul, kus saab kulusid vähendada logistika optimeerimisega. Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid, arenguetapid, logistika kui süsteem Kiisler ptk 1 kl 51-70 Kiisler ptk 2 süsteemsus logistikas lk 71-78 Märksõnad: lükkamine, tõmbamine, tarneahela üleminekupunktid (slaid 69-), kogukulude kontseptsioon lk72, kulude kompromiss 74, suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine 76/slaid 65,
........................................ 31 15.KAUBAVEDU JA VEOKORRALDUS............................................................................. 35 16.VARUDE JUHTIMINE.......................................................................................................43 17.KULUDE JUHTIMINE LOGISTIKAS.............................................................................. 45 18.VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR............................................................... 48 1. LAOD 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos
mis võimaldab rahuldada kliendi nõudlust toote või teenuse järele. Tarneahel on toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kaasatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info ja muude ressursside süsteem (Naguerney 2006) 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, kus kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures aktsepteeritava klienditeeninduse taseme). Tänapäeval, kui toodetakse üha rohkem kõrgtehnoloogilisi kaupu, mis on kõrge väärtusega massiühiku kohta ja mille transpordikulud on väheolulised ning millel toimub kiire moraalne vananemine, rõhutakse kõrgele klienditeeninduse tasemele, kasutades kiiremaid ja kulukamaid transpordiviise. Samal
ja Webber 1980.aastate algul. Tarneahela juhtimise teooria on noor ning seetõttu on palju erinevaid mõistete tõlgendusi: tarneahela juhtimine kui lähenemisviis, ärifilosoofia, tehnika, tulevikuvisioon. Logistika orienteerub tarneahela osale, mis ühendab firmat tema otseste 2 klientide ja tarnijatega. Logistika vahenditeks on transport, tootmise juhtimine, ladustamine ja informatsioon. Logistika rõhutab funktsionaalset (tegevuse) integratsiooni, nagu tootmisvõimsuse ja valmistoodangu laoseisu omavahelist tasakaalustamist tulenevalt ettevõtte tootmisrütmist ja toodete nõudlusest. Tavaliselt ei tegele logistika teiste firmade tegutsemisotsustega, kuid on ka vastupidiseid näiteid. Seoses arusaamise muutusega tarneahela juhtimisest ja logistikast , muudeti 1998. aasta oktoobris seni kehtinud logistika definitsiooni
............................... 32 60.MIS VAHE ON TREILERIL JA AUTORONGIL?...................................... 32 61.MIS ON VEOSÕLM (HUB)?.............................................................. 32 62.KES ON EKSPEDEERIJA?................................................................. 32 63.VÄHEMALT 5 EKPEDEERIMISTEENUST?........................................... 33 64.LADUDE PÕHIFUNKTSIOONID?....................................................... 33 65.NIMETA ÜLDKASUTATAVATE LADUDE TÜÜPE (VÄHEMAL 5)?..............33 66.LAOKULUD?.................................................................................. 34 67.LAO TULEMUSLIKKUSE NÄITAJAD................................................... 34 68.MIKS KASUTATAKSE LADUSID (VÄHEMALT 5 PÕHJUST)?...................34 69.MILLISEID TEGEVUSI TEOSTATAKSE LAOS (VÄHEMALT 5)?................34 70.LADUSTAMISE VÕIMALUSED.......................................................... 35 71.KAUBA PAIGUTUSVIISID................
tööaegade aritmeetiline keskmine ületada 48h. Järjest võib olla rooli taga 6h, seejärel tuleb teha vähemalt 30 min vahe. Peale 9h sõitu tuleb teha vähemalt 45 min vahe. Puhkeaeg ööpäevas peab olema vähemalt 11 h ja nädalavahetusel vähemalt 24h Automaatne ladustamis- ja otsingusüsteem (Automated storage and retrieval system (AS/RS) ) Automatiseeritud ladustamise ja otsingu süsteem. Süsteemi kasutatakse ladudes, kus kauba käsitsemine on automatiseeritud Automatiseeritud ladu (Automated warehouse/order picking) Ladu, kus kauba käsitsemise operatsioonid teostatakse automaatselt, ilma inimese poolse sekkumiseta. Süsteemi juhib arvuti ja toimingud teostatakse laorobotite poolt. Avalik ladu (Public warehouse) Avalik ladu on enamasti teenusepakkuja ladu, kes pakub laoteenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avaliku lao
Äritegevus ja logistikatoimingud ettevõttes ja tarneahela liikmete vahel oleksid mõeldama- tud ilma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nüüdisaegseid tehnilisi lahendusi kasutamata. Sel põhjusel on pühendatud logistika infosüsteemidele järgmine, kaheksateistkümnes peatükk. Piiratud koguses materiaalseid ja energeetilisi ressursse raiskavalt kasutav logistiline tege- vus pole inimkonna jätkusuutliku eksistentsi seisukohalt võimalik. Kestliku „rohelise logistika“
läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused. Kokkuvõte- Ehk täidad isiklikke tellimusi rohkem ning ei „ennusta “, kuidas müük minna võib ja ei tooda juba ette valmis lähtuvalt sellest. Tarneahela ülemineku ehk siirdepunktid- Näitab kus toimub üleminek tarneahelas tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemiseni konkreetsete tellimuste alusel Kogukulude kontseptsioon- Vaatleb logistikakõigi tegevusvaldkondade kulusid tervikuna, võttes arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus mille puhul kulu tervikuna oleks minimaalne, samas aga säiliks vajalik klienditeeninduse tase (ehk kiirus, et kõik oleksid õnnelikud saadud teenusega). Näide: Näiteks õhuveo puhul võib transpordi maksumus olla suurem kui maanteetranspordil, aga kõiki logistikakulusid arvesse võttes võib see olla odavam variant. Kulude kompromiss- Olukord, kus erinevate logistika tegevuste kulud satuvad omavahel vastuollu
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele................
lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist. Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse. Hea infovoo tagajärjeks on läbipaistvam tarneaeg. Tellimistsükkel: tellimuse esitamine tellimuse töötlemine saadetise ettevalmistamine lähetamine. Logistika osistegevused · Prognoosimine: nõudluse kvantitatiivne ja kvalitatiivsete trendide
ebamõistlikult suureks Järeldused: • Erinevad, sageli konfliktsed eesmärgid ja põhimõtted osakondade vahel • Pärsitud infovoog ja koostöövõime • Ebakindlus ja viivitused • Keerulisem planeerida • Olulise info kadumine ebaolulise alla • Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus, liigsed puhvrid Tulemus: madalam konkurentsivõime kogukulu kontseptsioon Eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Logistiliste kogukulude arvestamisel võetakse arvesse järgmised kulud: transpordikulud; ladustamiskulud; ladude ja ettevõtete asukohad; kaupade laovarude suurus; kaubakäsitlusoperatsioonide kulud; kommunikatsiooni ja andmetöötlusega seotud kulud;
ebamõistlikult suureks Järeldused: · Erinevad, sageli konfliktsed eesmärgid ja põhimõtted osakondade vahel · Pärsitud infovoog ja koostöövõime · Ebakindlus ja viivitused · Keerulisem planeerida · Olulise info kadumine ebaolulise alla · Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus, liigsed puhvrid Tulemus: madalam konkurentsivõime kogukulu kontseptsioon Eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Logistiliste kogukulude arvestamisel võetakse arvesse järgmised kulud: · transpordikulud; · ladustamiskulud; · ladude ja ettevõtete asukohad; · kaupade laovarude suurus; · kaubakäsitlusoperatsioonide kulud; · kommunikatsiooni ja andmetöötlusega seotud kulud;
6. Olulisemad eesmärgid logistilises tegevuses, mille vahel otsitakse kompromissi Oma tegevuse parendamiseks: teenindama hästi tarbijaid, täitma tellimusi kiiresti, olema painlik, kasutama kõrgtasemelist tehnoloogiat, hoidma kulud madalal 7. Peamised strateegilised valikud logistikas, nende iseloomustus Strateegiline peaeesmärk: saavutada konkurentsieelis firma arengu tagamiseks ja kasumi teenimiseks. Seda saab saavutada pakkudes teenust odavamalt- teenindustase jääb samaks, kuid kulusid vähendadatakse; parema teeninduse pakkumine samade kuludega. Strateegia meetodid: keskendumine kuludele- saavutada konkurentidest madalamad hinnad- hinnaeelis; toote/teenuse diferentseerumine-pakutakse toodet/teenust, mida klient ei saa mujalt; keskendumine turunissile- määratakse väike osa turust, kus klient nõuab spetsiifilist toodet. Kaks peamist strateegia suunda mis tagavad: kulude juhtimise e. kaupade tootmise või teenuseosutamise võimalikult odavalt; toote diferentseerumine s
1. Millised muutused on toimunud alates 90 aastatest tarneahelates, arutle Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine Tarneahelat vaadeldakse ühtse tervikuna. Samuti arvestatakse kulutusi kokku tarneahela peale. Koostöö erinevate partnerite vahel aitab optimeerida kulusid, suurendada paindlikust, vähendada varudega seonduvaid kulutusi. E-kaubanduse areng. Tootjate globaliseerumine ning ettevõtjate selge tajumine, missugused võimalused peituvad logistikateenuste integreeritud juhtimises. Nõuded loodussäästlikusele. IT ja teenindus said võtmesõnadeks. Turule orienteeritus. Täpsus ja usaldus, et tegevus vastab kliendiga kokkulepitule. Tarnetäpsus (on-time delivery) – mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemist
Finantsressursid tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum. Võõrkapitali kaasahaaramise võimalused (laenud, võlakirjad), võimalus müüa aktsiaid. Inimressursid töötajate koosseis, voolavus, arendamine, motiveeritus jne. 13 Füüsilised ressursid tootmishoone, sisseseade, kontoriruumid, materjalide laovaru, jaotus- ja müügivõimalused (st valmistoote laod, firmapoed jne). Tehnoloogilised ressursid tehnoloogia, mida firmas kasutatakse. Uuenduste vajadus. Täiendavalt peaks analüüsima oma toodangu struktuuri (vanuseline struktuur, kulud/kasum) ja nõudluse arengut ja prognoose toodete lõikes. 14 3. TURUNDUSE PLANEERIMINE 3.1 Turunduse planeerimisetapp Firma turunduse planeerimisetapp sisaldab: 1) strateegia kujundamist (kuidas tuleb tegutseda, et saavutada eesmärke?);
mõõtmine pakendamise seisukohalt pole täpne. Kuna tarneketi madal läbilaskevõime võib olla tingitud ka halvast planeerimisest, tootmisele orienteeritud planeerimisest vms. , on pakendi osa nende näitajate järgi raske määrata. Pakendite vale kogus ja suurus madaldab tarneketi läbilaskevõimet. See võib ilmneda kõigis keti osades pärast tootjat ning sel on järgmised majanduslikud tagajärjed: · Kapitali seotus; · Laod täis kaupa, mida on raske müüa ( moekaubad jäid hooajal müümata). 3. Standardimine Pakendi standardimise eesmärk on tegevuste lihtsustamine, kulude vähendamine ja turvalisuse lisamine, st. pakendamine standardkujusse lisab logistilist tõhusust. On palju kergem liigutada standardseid kui eri suuruse ja kujuga saadetisi . Kui firma kasutab alati standardseid saadetisi, saab ta komplekteerida omale kaubakäsitsemisvarustuse, et töö oleks tõhus
Varustajad püüavadki sellistest kriteeriumidest lähtuvalt oma tegevust arendada. Tehnoloogiaosakond tegeleb toodete valmistamise metoodika väljatöötamisega. Nende tulemusi hinnatakse madalate kulude, valmistamise lihtsuse ja toodangu kvaliteedi järgi. Tootmisosakond on huvitatud tootmistsükli sujuvast kulgemisest, ühe tootevariandi pikaajalisest valmistamisest ja erinevate variantide minimaalsest arvust. Finantsosakond on harjunud täpselt seostama kulusid ja tulusid. Mikrokeskkond: · Majanduslik · Tarbijad · Juriidlis-õiguslik · Tarnijad · Demograafiline · Vahendajad · Kultuuriline · Konkurendid · Tehnoloogiline · Huvigrupid · Looduslik Makrokeskkond: 7
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sise
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
annaabi.ee 
