teket veo kestel. (1:§4) 1.4 Asbestijäätmete kõrvaldamine ja taaskasutamine (1) Asbestijäätmed tuleb kõrvaldada. (2) Asbestijäätmeid taaskasutatakse vaid juhul, kui neis sisalduvate komponentide käitlemise suhtes ei rakendu «Kemikaaliseaduse» alusel kehtestatud keelud ja piirangud. (1:§5) 1.5 Asbestijäätmete töötlemine (1) Enne asbestijäätmete kõrvaldamist nende ladestamise teel prügilasse tuleb jäätmeid töödelda neid sorteerides või pakendades või mehhaaniliste, keemiliste või termiliste töötlemismenetluste abil, et lihtsustada nende käsitsemist ja vähendada neist põhjustatavat võimalikku keskkonnaohtu. (2) Asbestijäätmed tuleb enne ladestamist sorteerida ja pakendada selliselt, et asbestikiu ja tolmu sattumisoht prügilademest keskkonda oleks minimaalne.
§ 29. Jäätmehoolduse keskkonnamõju ja parim võimalik tehnika - Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. - Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat. - Jäätmehoolduses tuleb vältida keskkonnahäiringuid või kui see ei ole võimalik, siis vähendada neid. Milline karistus selle eest ootab? Karistusmäärad: Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Jäätmete käitlemise eest jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes, samuti jäätmete nende käitlemiseks õigust omavale isikule üleandmise kohustuse rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni - 300 trahviühikut. Keelatud toote turule laskmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Segaolmejäätmete
Vähendada ja vältida olmejäätme teket suurendada liigiti kogutud olmejäätmete osakaalu suurendada olmejäätmete taaskasutamist vähendada ladestatud olmejäätmete hulka. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Vähendada ladestatud olmejäätmete koguseid võrreldes baastasemega Pakendite tagastamine vastavasse konteinerisse või kauplusse on Sulle tasuta. Pakendite ära viskamisel koos olmejäätmetega tuleb sul maksta prügi äraveo ja ladestamise eest. Olmejäätmetega koos ära visatud pakendit ei saa enam taaskasutada. Paljude joogipakendite eest olete joogi ostmisel tasunud tagatisraha ehk panti (kas 0,08 või 0,06 senti). Selle saab tagasi, kui viite pudelid või purgid kauplusse. Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal on viimasel viiel aastal olnud suhteliselt stabiilne, moodustades keskmiselt 11% olmejäätmete kogutekkest. Suurenenud on pakendi- ning aia- ja haljastusjäätmete kogumine.
Et vältida probleeme jäätmemajandamisega on Eestis koostatud jäätmeseadus ning igale linnale/vallale jäätmekäitluse eeskirjad. 4. Hinnang regulatsiooni kohasusele Arvan, et Eestis on jäätmeseadusega ning eeskirjadega jäätmete korraldamine hästi reguleeritud. Jäätmeseaduses on rõhutatud, et jäätmeid tuleb taaskasutada, mis on õige kuna jäätmeid praeguses ajas kuhjub üha rohkem. Jäätmete tekke vältimise, jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. Rahatrahvid jäätmete keskkonda ladestamise eest on suured, mispärast pole Eestis prügi viimine näiteks metsa kuigi tõusev trend. Kuigi on iga aasta mitmeid juhtumeid, kus avastatakse erinevad prügikolded neile mitte ettenähtud paikadest on enamus nende tekitajaid siiski ka tuvastatud
● Kallid elurajoonid (eliit) ● Uuskeskus ● Uus tootmise piirkond ● Keskklassi elamurajoonid ● Eeslinn, eliidi elumajad 3.Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest probleemidest. ● Maastiku hävimine ● Muldade kurnamine ja hävimine ● Õhusaaste ja sudu ● Ummikud ● Puhta vee puudus, vee reostus ● Müra ● Prügilate suurenemine ● Jäätmete ladestamise probleemid ● Slummid ja getod ● Epideemiad ● Kuriteod 4.Võrdle linnastumist arenenud ja arengumaades. Arenenud maades Arengumaades Linnastumise ● Algas 1850 ● Algas 20. kasvutempo sajandil (1950) ● Iive väike ● Iive suur
22.September: Nõmmel tähistati autovaba päeva Keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames peeti Euroopa autovaba päeva kogupereüritusena Nõmmel Jaama tänaval. Üleeuroopalist autovaba päeva on korraldatud juba 2000. aastast. 23.September: Uus tee pandi prügistajate kartuses kinni Viiratsi valda riigimetsa majandamise tarvis rajatud avar tee on ilma loata kasutamiseks keelatud, see tuleneb inimeste kultuuritusest. Maksimaalne karistus jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluse kohta on keskkonnainspektsiooni andmeil kuni 1200 eurot. 24.September: Keskkonnaamet avab Otepää looduskeskuses eripärase püsinäituse. 26. septembril avab Keskkonnaamet Otepää looduskeskuses Otepää kõrgustikku ja loodusparki tutvustava püsinäituse. Näituse eesmärgiks on äratada külastajates huvi Otepää kõrgustiku ja looduspargi vastu. 25.September:
suurendab veelgi hõõglampide tarbimist. Põhjused miks LED lambid on keskkonnasõbralikumad: LED lambid on energiasäästlikud - Väike energiatarbimine vähendab koormust elektrijaamadele, mis omakorda vähendab kütuse hulka elektri tootmiseks. LED lampidel on pikk eluiga - LED lampide eluiga on umbes 30 000 kuni 50 000 tundi, mis on kordades suurem kui teistel lampidel. Pikem eluiga vähendab pidevat lampide asendamise vajadust ning seega ka vanade lampide prügilasse ladestamise vajadust. LED lampidel on väiksem "süsiniku jalajälg" - LED lampide kasutamisega seotud kasvuhoonegaaside heitkogused on tunduvalt väiksemad kui tavaliste hõõglampide puhul. Arvutuste kohaselt tekitab sama heledusega põlev LED lamp 80% vähem kasvuhoonegaase kui hõõglamp. LED lambid sovivad taimede kasvatamiseks - Uuringud näitavad, et tavapärased lambid võivad taimedele halvasti mõjuda kuna need lambid suurendavad selles piirkonnas temperatuuri. LED
§ 28. Kontrollitud jäätmekäitlus § 30. Jäätmete taaskasutamise põhimõtted § 38. Jäätmeveo üldnõuded § 60. Ohtlike jäätmete segamise keeld § 62. Ohtlike jäätmete pakendamine § 126 Töötlemate jäätmete ladestamine § 124. Probleemtootest tekkinud jäätmete kokkukorjamise kohustuse rikkumine KARISTUS Jäätmete tekke vältimise, jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot KUIDAS OLEKS PIDANUD KÄITUMA? Ohtlikud jäätmed oleks pidanud viima ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti. Vanaraua oleks pidanud viima vanaraua kokkuostupunkti. Puulehed kompostihunnikusse. Paber ja klaas vastavasse kogumiskasti. AITÄH KUULAMAST!
aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Peale seda on rahvaarv iga aasta plahvatuslikult kasvanud. Maailma rahvaarvu suurenemine toob kaasa palju probleeme, mis seab ohtu terve inimkonna elu ja arengu. Rahvaarvu kasv on põhjustanud suuri sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme - toidu puudus (arengumaades), ülerahvastumine ja -linnastumine, tööpuudus, suurenev majanduslik ebavõrdsus, suurenev nõudlus loodusvaradele, jäätmete ladestamise probleem jne. Rahvaarv tõuseb eriti kiirelt arengumaades. Sellel on mitmeid põhjuseid, nagu näiteks arengumaades on naised põhiliselt kodus ja nende ülesandeks on kujunenud ühiskonnas laste sünnitamine ja kasvatamine - lapsi ei planeerita perekonda ja mis veel oluline ei üritatagi vältida rasestumisi. Arenenud maades see nii ei ole. Sealsed naised õpivad ja töötavad ning pere planeerimise juurde jõutakse hoopis hiljem ning ka siis ei taheta perre palju lapsi. Arenenud maades on
Viimastel aastatel on siiski asutud jäätmeprobleemile otsima lahendusi. Prügi sorteerimisel ja taaskäsitlemisel on oluline keskkonda säästev mõju-- uuesti kasutamisega hoitakse kokku kuni 90% tootmisenergiat. Kuna kuluv energia on valdavalt fossiilse päritoluga, mis tähendab, et kasutatud maavarad ei taastu, on taaskasutamisel väga suur tähtsus. Eestis on alates 1. jaanuarist 2008 kehtiv seadus, mis keelab sorteerimata jäätmete vastuvõtu ja ladestamise kõikides prügilates. Samas mitmetes korrusmajades visatakse mõtlematult kogu prügi ikka samasse prügikonteinerisse. Iga kodu omanik peaks tegelikult ise vastutama oma jäätmete sorteerimise eest. Veel enam, jäätmete taaskasutus pole kindlasti piisav, et lahendada kogu probleem. Tekkiva prügi kogust tuleks üleüldiselt vähendada. Selleks, et tarbimisühiskonnast saaks säästev, peab inimkonna suhtumine muutuma ettenägelikumaks ja rohelisemaks. Hetkel
arvatud kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale. Kuidas oleks pidanud preili Karbik tegutsema? Ohtlikud jäätmed ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti Vanaraud vanaraua kokkuostupunkti Puulehed kompostihunnikusse Paber ja klaas vastavasse kogumiskasti Kui suur on karistus? Jäätmete tekke vältimise, jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. Tõsieluline juhtum(30.11.1998) Vene tankeri kapten viib laevaomanikele Eestist halva uudise, et uhiuue kütuselaeva tehnika vea tõttu Miiduranna sadamas tekkinud kütuseleke toob neile 30 000 dollarilise trahvi. Volgograd mahutitesse kütust pumbanud vene meremehed ei märganud leket
pakendamata kujul. Asbestijäätmeid tuleb veovahendile peale ja sealt maha laadida ettevaatusmeetmeid rakendades, vältides jäätmete ja nende pakendite loopimist, mahakallutamist ja pakendite võimali1 Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded Asbestijäätmeid taaskasutatakse vaid juhul, kui neis sisalduvate komponentide käitlemise suhtes ei rakendu «Kemikaaliseaduse» alusel kehtestatud keelud ja piirangud. Enne asbestijäätmete kõrvaldamist nende ladestamise teel prügilasse tuleb jäätmeid töödelda neid sorteerides või pakendades või mehhaaniliste, keemiliste või termiliste töötlemismenetluste abil, et lihtsustada nende käsitsemist ja vähendada neist põhjustatavat võimalikku keskkonnaohtu. Need tuleb enne ladestamist sorteerida ja pakendada selliselt, et asbestikiu ja -tolmu sattumisoht prügilademest keskkonda oleks minimaalne. Lahtist asbestikiudu ja -tolmu eraldavad
sõidukiohutuse ja keskkonnakaitse eest. Veokorraldaja mainet peetakse heaks, kui: Teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest mille raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus, sundlõpetamine. või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest mill karistusena on ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Kui ei ole ka karistatud: Jäätmeseaduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Liiklusseadus: § 201. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isik keda on karistatud rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. § 204. Registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõidukit või maastikusõidukit juhtima lubamise eest karistatakse taharahviga kuni 100 trahviühikut. § 208. Tehno kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit või trammi juhtima
10) vanarehvidele; 11) pakendijäätmetele; 12) inimeste ja loomade tervishoiul tekkivatele jäätmetele; 13) olmejäätmetele; 14) metallijäätmetele; 15) põlevkivi termilisel töötlemisel (sealhulgas utmine) tekkivatele jäätmetele; 16) reoveesettele. Kui suur on karistus? § 120. Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine (1) Jäätmete tekke vältimise, jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 124. Probleemtootest tekkinud jäätmete kokkukorjamise kohustuse rikkumine (1) Tootjale ja toote levitajale pandud kohustuse rikkumise eest oma toodetest tekkinud jäätmed kehtestatud korras kokku korjata karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.
väljas - tagamaal. 3. Iseloomusta kaardi abil etteantud lina sisestruktuuri. Kesklinn äriala Üleminekupiirkond Vana tööstuspiirkond Odavad elurajoonid Kallid elurajoonid (eliit) Uuskeskus Uus tootmise piirkond Keskklassi elamurajoonid Eeslinn, eliidi elumajad 4. Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest probleemidest. Maastiku hävimine. Õhusaaste ja sudu. Ummikud. Müra. Puhta vee puudus, vee reostus. Jäätmeye ladestamise probleemid. 5. Miks tekkisid linnastud? Too näiteid Euroopa linnastutest. Algperioodil kasvab linnaelanike arv kiiresti suure sündimuse ja sisserände tõttu. Eriti areneb kesklinn (arvukalt büroohooneid jm). Toimub tööstuse kiire areng linnast väljan tekivad uued linnad (kaevandused, sadamad, kuurordid). Samal ajal rahvastikus demograafilise plahvatuse periood. Linnade alla jääv maa ala suureneb. Lähestikku asuvad linnad kasvavad kokku
maakonna planeeringu täpsustamiseks. 7. Mille poolest erinevad üleriigilise ja maakonnaplaneeringu ülesanded? Nimeta teemasid. MP- on spetsiifilisem ja reguleerib maakonnatasandil rohkem. NT maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine; maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine; teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine; ÜLER- loob piirid ja normid mida tuleb järgida + arengukavad. NT taristud, säästev eesti pm, süsteemide aluste loomine (ökosüst, maastikud, poollooduslikud maastikud) 8. Mis on üldplaneering, kuidas võib üldplaneeringut koostada? Üldplaneeringuga (ÜP) pannakse paika ühe valla või linna territooriumi arengupõhimõtted määratakse,
Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid käitlemiseks üleantavate ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste ning nende jäätmete tekitaja, käitlemiseks üleandja, vedaja ja vastuvõtja kohta; Jäätmeloa annab Keskkonnaamet; Jäätmeluba antakse kuni viieks aastaks; 10 Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga; 2.2.2. Mida ma teadsin jäätmete kohta Mis on tavajäätmed ja biolagunevad jäätmed; Et laeval on jäätmete põletamine keelatud; Et ohtlikke jäätmeid ei tohi kokku segada; 2.2.3. Mida peab iga inimene teadma Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.
ning suunata järjest enam jäätmeid taaskasutusse. Jäätmekäitluse põhimõtete ümberkorraldamise käigus vähenes aastaks 2009 keskkonnanõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate arv 250-lt 60-ni, suurenesid jäätmete (sh pakendijäätmete) taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem. Riigi jäätmekava 2008-2013 eesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega:jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, 3 tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele.
mille strateegilisteks eesmärkideks oli vähendada prügilate arvu ning suunata järjest enam jäätmeid taaskasutusse. Jäätmekäitluse põhimõtete ümberkorraldamise käigus vähenes aastaks 2009 keskkonnanõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate arv 250-lt 6-ni, suurenesid jäätmete (sh pakendijäätmete) taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem. Riigi jäätmekava 2008-2013 eesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele.
Otsus: Piirates 16. märtsi 1984. aasta määrusega nr 95 ühe tootja poolt heaks kiitmata tootepakendites turustatava õlle ja karastusjookide koguse 3000 hektoliitrini aastas, ei ole Taani Kuningriik seoses nende toodete impordiga teistest liikmesriikidest täitnud oma kohustusi, mis tulenevad EMÜ asutamislepingu artiklist 30. C-2/90 Komisjon v Belgia Teema - Kohustuste rikkumine Teisest liikmesriigist pärit jäätmete ladestamise keeld Ese - teistest liikmesriikidest või muust Belgia piirkonnast kui Valloonia pärit jäätmete hoidmise, ladestamise või kaadamise, või hoidmiseks, ladestamiseks või kaadamiseks andmise keelustamisega Valloonias, on Belgia Kuningriik rikkunud nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivist 75/442/EMÜ jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.07.1975, lk 39), nõukogu 6. detsembri 1984. aasta direktiivist 84/631/EMÜ ohtlike jäätmete piiriüleste saadetiste
(Kaevandustööstuse jäätmete käitlemine) sätestab artiklis 20 jäätmete suhtes teatavaid nõuded, mis paigaldatakse tagasi kaeveõõntesse ja millele on osutatud kaeveõõsi käsitlevates erisätetes. Lähtudes ülaltoodud direktiivist tuleb karjääride ja kaevanduste täitmisel kasutatavat täitematerjali (elektrijaama tuhk ja paekivi) vaadelda kui tehnoloogilist materjali, mis ei kuulu direktiivi 1999/31/EÜ ,,Jäätmete käitlemise või ladestamise nõuded" reguleerimisalasse. Seega on võimalik lahendada elektrijaama tuha ja jäätmete ladestamise probleemi koos süsihappegaasi sidumisega elektrijaama tuhaga, võimaldades samal ajal vähendada ka eralduvate kasvuhoonegaaside heitekoguseid. Kaubapõlevkivi koosneb kolmest komponendist - põlevkivist, paekivist ja suletistest. Kui vähendada paekivi ja suletiste osa kaubapõlevkivis, siis tõuseb ta kütteväärtus. Suurendades CFB (keevkiht) katlasse suubuva
sotsiaalsete- ja keskkonnaprobleemide kohta. KESKKONNAPROBLEEMID SOTSIAALSED PROBLEEMID Puhta vee tarbimine suureneb pidevalt, puhta Ebavõrsuse suurenemine, kodutu, üksindus vee nappus arengumaades Energiavarude liigne kulutamine Kuritegevuse kasv Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine Kohaliku omapära ja kultuuri kadumine Jäätmete ladestamise probleem Kaubastumise süvenemine Linnade pealetung looduskeskkonnale Väikeste poodide, koolide ja muu personaalse teeninduse vähenemine 6. Analüüsi kaardi ja muude teabeallikate põhjal etteantud riigi või piirkonna asustust. Selle saate eelneva ja järgneva abil töös vastata ;) 7. Nim
kogunemine 7) Looduse hävitamine uute elupaikade loomiseks 8) Ressursside pidev vähenemine 2. Urbanisatsioon ja selle 5 negatiivset tagajärge: 1) Slummistumine ning paljud satuvad neisse elama 2) Linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi 3) Suuremad maa- alad teede, rööbaste ja sildade ehituseks -> heitgaasid 4)Enerigavarude liigne kulutamine 5) Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine 6) Jäätmete ladestamise probleem 7)Linnade pealetung looduskeskkonnale 8) Puhta vee tarbimine suureneb, puhta vee nappus arengumaades 3. Õhu saastega seotud 3 probleemi: 1) Kasvuhooneefekt: tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasideks; tagajärg - polaaralade ja liustike sulamine, veetase tõuseb, uute võõrliikide levik, mingite liikide väljasuremine. Gaasid: CO 2, CH4, N2O, NOx, O3, H2O. Lahendus: tuleks vähendada kasvuh
ja rühmapakend), autoosad, kodumasinad, rided, mööbel jne. Joonis 1. Jäätmekäitlushierarhia püramiid. Riigi jäätmekava 2008-2013. Jäätmekava haarab ajavahemiku 20082013. See periood on olulise tähtsusega, sest sellesse jäävad tegevused, mis on seotud prügilate sulgemise ja nende korrastamisega 16. juuliks 2013. a peavad ladestamiseks suletud prügilad olema vastavalt nõuetele korrastatud. Käesoleva jäätmekava põhieesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotud jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, s.h korduskasutada, ringlusse võtta ning viia prügilasse minimaalsel hulgal.
kaudne, näiteks seniste prügilate ümbruse maa hinna langus, vanade prügilate nõuetekohase sulgemisega seotud kulud. Oma olemuselt on jäätmekäitluse mõju nii lokaalne, regionaalne kui ka globaalne. Säästliku arengu printsiipi järgides on oluline jäätmete vähendamine ja taaskasutatavate jäätmete koguse suurenemine, mis peaks omakorda andma loodusvarade kasutamise vähendamise efekti. Meil on olnud põhiliseks käitlusviisiks jäätmete ladestamine. Ladestamise korral on esmaseks keskkonnamõjuks prügilate mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ning õhu kvaliteedile. Tavajäätmete prügilatesse ladestatakse tegelikult ka segajäätmeid, kus on nii olme-, tööstus- ja põllumajandusjäätmeid. Tavajäätmete prügilatesse veetakse ka reoveesetet, kanalisatsioonisetteid ja ohtlikke jäätmeid. Peab rõhutama, et nii prügilatesse kui ka kõikjale mujale ladestatakse teatud jäätmekogus illegaalselt
materjali säästlik kasutamine. · Jäätmete liigiti kogumine - biolagunevate jäätmeliikide kogumine lahus muudest jäätmetest. · Biolagunevate jäätmete ringlussevõtt - biolagunevate jäätmete põletamine koos energiakasutusega, aia- ja toidujäätmete kompostimine, biogaasi kogumine energia saamiseks; paberi- ja papijäätmete korduvkasutamine. · Üha tugevnevate ladestamispiirangute sisseviimine koostoimes maksusüsteemiga, mis suurendab ladestamise maksumust sellise määrani, kus orgaaniliste jäätmete prügilasse viimise eelistamine pole enam majanduslikult otstarbekas. · Turu loomine ja kujundamine komposti ning muudest biolagunevatest jäätmetest saadud toodete tarvis. · Multifunktsionaalsete jäätmekäitluskeskuste arendamine. Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: · Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai,
nende pakendite loopimist, mahakallutamist ja pakendite võimalike vigastuste teket veo kestel. (1:§4) 1.4 Asbestijäätmete kõrvaldamine ja taaskasutamine (1) Asbestijäätmed tuleb kõrvaldada. (2) Asbestijäätmeid taaskasutatakse vaid juhul, kui neis sisalduvate komponentide käitlemise suhtes ei rakendu «Kemikaaliseaduse» alusel kehtestatud keelud ja piirangud. (1:§5) 1.5 Asbestijäätmete töötlemine (1) Enne asbestijäätmete kõrvaldamist nende ladestamise teel prügilasse tuleb jäätmeid töödelda neid sorteerides või pakendades või mehhaaniliste, keemiliste või termiliste töötlemismenetluste abil, et lihtsustada nende käsitsemist ja vähendada neist põhjustatavat võimalikku keskkonnaohtu. (2) Asbestijäätmed tuleb enne ladestamist sorteerida ja pakendada selliselt, et asbestikiu ja -tolmu sattumisoht prügilademest keskkonda oleks minimaalne.
ja materjali säästlik kasutamine) · Jäätmete liigiti kogumine (biolagunevate jäätmeliikide kogumine lahus muudest jäätmetest) · Biolagunevate jäätmete ringlussevõtt (biolagunevate jäätmete põletamine koos energiakasutusega, aia- ja toidujäätmete kompostimine, biogaasi kogumine energia saamiseks; paberi- ja papijäätmete korduvkasutamine). · Üha tugevnevate ladestamispiirangute sisseviimine koostoimes maksusüsteemiga, mis suurendab ladestamise maksumust sellise määrani, kus orgaaniliste jäätmete prügilasse viimise eelistamine pole enam majanduslikult otstarbekas. · Turu loomine ja kujundamine komposti ning muudest biolagunevatest jäätmetest saadud toodete tarvis. · Multifunktsionaalsete jäätmekäitluskeskuste arendamine. Biolagunevate jäätmete käitlemise positiivsed küljed · Biolagunevate jäätmete käitlemine aitab vähendada prügilatesse ladestavate jäätmete kogust;
võlg) 2) samal ajal ehitada välja kaasaja nõudeid arvestav Jäätmekäitlusalane Infrastruktuur ca 25-30 a. vajadusteks => 10 a. perioodil tuleb jäätmekäitluses teha kokku 60-70 a. investeeringud, kusjuures 'saastaja maksab' põhimõtte rakendamine on tihti küsitav Põlevkivi tuhk- Eesti suurim jäätmeprobleem Väljakutsed ja probleemid 1) Investeerimisvajadused suuremad senistest võimalustest 2) Oluliste kulude hinnangulisus (näit. Põlevkivituha ladestamise nõuetekohasuse tagamine) 3) Kohalike Omavalitsuse madal finantsvõime (ja kohati ka huvi) jäätmekäitlusprojektide suhtes, 'saastaja maksab' põhimõtte rakendmine ainult osaliselt 4) Paljud projektid on erasektori projektid, millele samuti ei ole võimalik kindlaid tehnoloogilisi valikuid ja kulusid ette anda ('Tootja vastutusega' seotud jäätmete käitlemine) Tänan tähelepanu eest Peeter Eek Jäätmeosakonna juhataja Keskkonnaministeerium [email protected]
vastu 2005. Aasta detsembris, käsitletakse olulist keskkonnamõju (KOM(2005) 666). Eli poliitikal on mitu põhieesmärki, sealhulgas jäätmetekke vältimine keskkonnasõbralike ja vähem jäätmeid tekitavate tehnoloogiate ja protsesside edendamise ning keskkonnasõbralike ja ringlussevõetavate toodete tootmise kaudu; ümbertöötamise edendamine, eelkõige jäätmete toorainena taaskasutamine ja korduvkasutamine; jäätmete ladestamise parandamine siduvate Euroopa keskkonnastandardite kasutuselevõtmisega, eelkõige õigusaktide näol; ohtlike ainete vedu reguleerivate õigusnormide karmistamine ja saastatud maade taasväärtustamine. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb jäätmed kõrvaldada selleks ette nähtud rajatistes, võimalikult lähedal nende tekkekohale. Strateegias sätestatakse olemasolevate õigusaktide lihtsustamine, tehes ettepaneku 1975. Aasta jäätmete raamdirektiivi läbivaatamiseks
Reostunud veest ja tualettide puudumisest tulenevad haigused on ohtlikud eelkõige lastele. Arengumaade linnade lastest sureb iga kümnes enne viieaastaseks saamist. (pildil on lapsed India hiigellinna Delhi slummis). 34 Linnastumise mõju keskkonnale · Puhta vee tarbimine suureneb pidevalt, puhta vee nappus arengumaades · Energiavarude liigne kulutamine · Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine · Jäätmete ladestamise probleem · Linnade pealetung looduskeskkonnale 35 Linnastumise mõju keskkonnale · Paljudes läänemaailma linnades on õhu kvaliteet viimastel aastatel paranenud · Suuremas osas arengu- ja arenevate riikide linnades on õhu kvaliteet järsult halvenenud. · Hinnanguliselt sureb igal aastal linnades saastunud õhu tõttu üle 800 000 inimese 36 Hiinas asub 16 maailma 20
• Kui hakkad gaasi imema, võid saada õhu sissejooksu Prügilagaas Prügilagaasi püüdmine a Prügilagaasi tekkimine: • Horisontaalne gaasikogumissüsteem on parim a) ladestatakse tavaprügi • Nõlvade gaasitook on suurim, sest ladestamise ajal on b) orgaanilised jäätmed on välja palju avatud nõlvasid sorditud b c) ladestuseelne biokäitlus • 1 mg/m2 gaasi sekundis • Prügilademesse puurimine: − Horisontaalna ja vertikaalne puurimine on ühekallid, 80 €/m
Ajast kui Eesti liitus Euroopa Liiduga jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid hakkasid lähtuma ning lähtuvad ka praegu EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele ja biolagunevate jäätmete ladestamispiirangutele, samuti saastetasu järk-järgulisele tõusule ning uute taaskasutusmeetodite mehaanilis-bioloogiline töötlemine ja jäätmekütuse toomine, jäätmete masspõletus, biokütuse tootmine intensiivsele arendamisele.9 8 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/e_toolkit_brochure_et
4. Rasvad 4.1 Rasva tähtsus Kuigi enamik inimesi arvavad, et rasv on pigem halb kui hea, siis tegelikult on rasv väga vajalik õigetes kogustes sportlastele ja üldse kõigile inimestele. Rasvad jagunevad kaheks: struktuurrasvad ja varurasvad. Struktuurrasvad on need rasvad, mis on vajalikud keha ehituslikul eesmärgil, nimelt rakku ümbritseva membraani möödapääsmatu koostisosa on rasv. Varurasvad moodustavad suure energiavaru inimese kehas. Rasvad on heaks energia ladestamise kohaks, kuna need põhimõtteliselt ei seo vett. Süsivesikud, seevastu aga seovad iga grammi kohta 3-4 grammi vett. Selle tulemusena on vajab 10 kg rasva 12 liitrist ruumala, aga sama palju süsivesikuid vajaks 84 liitrist ruumala. Samuti lagundatakse osasi vitamiine rasvas, nendeks on A,E,K,D vitamiinid. 4.2 Toidurasvad ja töövõime Iga inimene saab kalkuleerida enda lubatava päevase rasvakoguse toidus. Selle saab arvutada järgmise valemi järgi:
80% kuludesd) Kogumisviis sõltub sellest, mida jäätmetega ette võetakse. Olmejäätmete kogusmiskorraldus oleneb mitmest asjaolust: Teenindavate elamute tüübist (eramud, ridaelamud, korrusmajad). Omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud). Jäätmete sorteerimisviisist. Jäätmekäitluskoha või prügilakaugusest. Seadusnõudeist. Jäätmete sorteerimine, eesmärk on eelkõige selles, et olmejäätmetest eraldada taaskasutust leidvad jäätmed, mille eest ei pea enam ladestamise hinda maksma. Võimalik sorteerida kahel viisil: Olmejäätmed sorteerib firma, kellel on vajalik tehnika ja oskustega tööised selle töö tegemiseks. inimesed sorteerivad oma olmejäätmed kodus, ise. Jäätmete ärakasutamine/taaskasutamine Kui jäätmete teket ei õnnestu vältida, tuleb võimalikult palju materjale võtta taaskasutusse. Euroopa Liit on määratlenud jäätmevood, mille üldist negatiivset keskkonnamõju tuleb taaskasutuse kaudu vähendada
4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja sadamateenuste osutamise korraldus; 7) reisijate teenindamise korraldus sadamas; 8) meditsiiniabi korraldus sadamas; 9) tuleohutusnõuded sadamas ja päästetööde korraldus; 10) päästeasutuse ja muu abi andva või järelevalvet teostava asutuse väljakutsumise kord. 3) Riigi jäätmekava 2008-2013 eesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele.
Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda ning segunenud olmejäätmete sortimisel jäätmekäitluskohas tuleb välja noppida vähemalt järgmised jäätmeliigid 1) paber ja kartong 2) pakendid 3) ohtlikud jäätmed 4) biolagundatavad köögijäätmed 5) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas elektroonikajäätme ja patareid 6) metallid Jäätmekäitleja tegevus peab olema suunatud jäätmete ladestamise vähendamisele, taaskasutamisele või kahjutustamisele. LÕIKELAUAD sinine toores kala punane toores liha roheline - salat, puuvili valge leiva ja piimatooted kollane küps liha pruun juurvili Rasv fritüüris süttib Rasvapõlengu kustutamine on keerukas, kuna rasv süttib ise 350-400º kraadi juures ning võib peale esmast kustutamist tavavahenditega taassüttida. Kõige efektiivsem põleva rasva kustutusvahend on spetsiaalne F-klassi rasvakustuti.
*Olmejäätmete kogumiskorraldus oleneb mitmest asjaolust: _ teenindavate elamute tüübist (eramud, ridaelamud, korrusmajad): _ omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud); _ jäätmete sorteerimisviisist; _ jäätmekäitluskoha või prügilakaugusest; _ seadusnõudeist Jäätmete sorteerimine *Jäätmete sorteerimise eesmärk on eelkõige selles, et olmejäätmetest eraldada taaskasutust leidvad jäätmed, mille eest ei pea enam ladestamise hinda maksma. Olmejäätmete sorteerimine *Olmejäätmejäätmeid on võimalik sorteerida kahel viisil: _ olmejäätmeid sorteerib firma, kellel on vajalik tehnika ja oskustega töölised selle töö tegemiseks; _ inimesed sorteerivad oma olmejäätmeid kodus ise . Jäätmete ärakasutamine/taaskasutamine *Kui jäätmete teket ei õnnestu vältida, tuleb võimalikult palju materjale võtta taaskasutusse.
Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri. Põlevkivitöötlemise riskide vähendamiseks on: Tehnoloogia täiustamine Tolmpõletuse asendamine keevkihi tehnoloogiaga Ladestamise tehnoloogia ja emissioonide seire täiustamine Generaatorite töörežiimi optimeerimine poolkoksi orgaanika sisalduse vähendamiseks Poolkoksi keemilise soojuse utiliseerimine eelpõletamisega
tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri Põlevkivitöötlemise riskide vähendamiseks on: tehnoloogia täiustamine tolmpõletuse asendamine keevkihi tehnoloogiaga ladestamise tehnoloogia ja emissioonide seire täiustamine generaatorite töörežiimi optimeerimine poolkoksi orgaanika sisalduse vähendamiseks poolkoksi keemilise soojuse utiliseerimine eelpõletamisega
Keskkonna piirangud ·metallid, klaas ümbertöötluste arv piiramatu; Taaskasutamise keskkonnamõju · paber ringluses 4-8 korda; ei tohi olla suurem kui · PE ringluses 15 korda; ladestamise keskkonnamõju. · PP, PS, PVC ringluses 3-5 korda. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 25 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 26 Jäätmete mehhaaniline töötlemine Jäätmete mehhaaniline töötlemine Jäätmete mehaanilise töötlemise eesmärk on
loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 14.Keskkonnakaitse põlevkivitööstuses Vastus: Põlevkivitöötlemise riskide vähendamiseks on: tehnoloogia täiustamine (1) tolmpõletuse asendamine keevkihi tehnoloogiaga ladestamise tehnoloogia ja emissioonide seire täiustamine generaatorite tööreziimi optimeerimine poolkoksi orgaanika sisalduse vähendamiseks poolkoksi keemilise soojuse utiliseerimine eelpõletamisega fuusside orgaanika utiliseerimine generaatorprotsessis toodete valmistamine põlevkivi töötlemise jääkidest (2). tuhktelliste, soojusisolatsioonplokkide, tsemendiklinkri jt ehitusmaterjalide tootmine tuhast tsemendisegude ja soojusisolatsiooni tootmine poolkoksist
moodustab sakromeere. Pikk repolarisatsiooni ja pikk reflektaarperiood (aeg, mil südamelihas pole võimeline reageerima uuele erutusele, vältides püsiva kontraktsiooni teket). Jõudlus on suurem kui silelihasel, aga väiksem kui vöötlihasel. Veri. Vere funktsioonid trantspordifunktsioon, kaitsefunktsioon ja valgudepoo. Veri transpordib hingamisgaase, toimetab toitaineid nende imendumise või ladestamise kohta, transpordib jääkaineid erituselunditesse, kannab edasi kehaomaseid toitaineid (hormoone) salvestamiskohtadest toimimiskohtadesse, jaotab ainevahetuses tekkinud soojust vee kaudu ning annab selle hingamiselundite ja keha välispinna kadu ära. Verel on võime kahjustada organismi sattunud võõrkehi ja haigusetekitajaid (antikehade moodustamine),
loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 14.Keskkonnakaitse põlevkivitööstuses Vastus: Põlevkivitöötlemise riskide vähendamiseks on: tehnoloogia täiustamine (1) – tolmpõletuse asendamine keevkihi tehnoloogiaga ladestamise tehnoloogia ja emissioonide seire täiustamine generaatorite töörežiimi optimeerimine poolkoksi orgaanika sisalduse vähendamiseks poolkoksi keemilise soojuse utiliseerimine eelpõletamisega fuusside orgaanika utiliseerimine generaatorprotsessis toodete valmistamine põlevkivi töötlemise jääkidest (2). tuhktelliste, soojusisolatsioonplokkide, tsemendiklinkri jt ehitusmaterjalide tootmine tuhast tsemendisegude ja soojusisolatsiooni tootmine poolkoksist
2013. aasta 16. juuliks peavad need prügilad olema jääkidest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia, mis kulub korrastatud. tootmisprotsessi käigus. Korrastustööd on ladestamise lõpetamise järel teiseks Maailmas võetakse igas minutis kasutusele ca miljon uut kilekotti. sammuks prügila lõplikuks sulgemiseks. Taaskasutusse läheb neist alla 1 protsendi. Korrastustöödeks on näiteks Aastas raisatakse maailmas keskeltläbi 10 kg plastpakendeid jäätmete koondamine,
mil südamelihas pole võimeline reageerima uuele erutusele, vältides püsiva kontraktsiooni teket). Jõudlus on suurem kui silelihasel, aga väiksem kui vöötlihasel. 2 Veri. Vere funktsioonid- trantspordifunktsioon, kaitsefunktsioon ja valgudepoo. Veri transpordib hingamisgaase, toimetab toitaineid nende imendumise või ladestamise kohta, transpordib jääkaineid erituselunditesse, kannab edasi kehaomaseid toitaineid (hormoone) salvestamiskohtadest toimimiskohtadesse, jaotab ainevahetuses tekkinud soojust vee kaudu ning annab selle hingamiselundite ja keha välispinna kadu ära. Verel on võime kahjustada organismi sattunud võõrkehi ja haigusetekitajaid (antikehade moodustamine), hüübimisvõime, verel on püsiv koostis ja see tagab organismi sisekeskkonna püsivuse e
loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 15. Keskkonnakaitse põlevkivitööstuses Põlevkivitöötlemise riskide vähendamiseks on: tehnoloogia täiustamine (1) - tolmpõletuse asendamine keevkihi tehnoloogiaga - ladestamise tehnoloogia ja emissioonide seire täiustamine - generaatorite tööreziimi optimeerimine poolkoksi orgaanika sisalduse vähendamiseks - poolkoksi keemilise soojuse utiliseerimine eelpõletamisega - fuusside orgaanika utiliseerimine generaatorprotsessis toodete valmistamine põlevkivi töötlemise jääkidest (2). - tuhktelliste, soojusisolatsioonplokkide, tsemendiklinkri jt ehitusmaterjalide tootmine tuhast - tsemendisegude ja soojusisolatsiooni tootmine poolkoksist
teisese toorme hind ei · metallid, klaas Taaskasutamise tohiks ületada ümbertöötluste arv keskkonnamõju tavatoorme hinda piiramatu; ei tohi olla suurem kui · paber ringluses 48 korda; · teisese toorme kvaliteet ladestamise · PE ringluses 15 korda; sama mis · PP, PS, PVC ringluses 35 keskkonnamõju tavatoormel korda. · käitluskulud lisanduvad toote hinnale · teisese toorme turg on ebastabiilne JÄÄTMETE MEHAANILINE TÖÖTLEMINE: Jäätmete mehaanilise töötlemise eesmärk on ette valmistada või lihtsustada jäätmete edasist käitlemist või kasutamist · Sortimine · Jäätmete purustamine (peenestamine)
kulude muutmiseks tootmiskuludeks 6. Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks. Keskkonnatasu- 1) keskkonna kasutusõiguse hind. Jaguneb loodusvara kasutusõiguse ja saastetasuks. 2) kasvava metsa uuendusraie; maavaravaru kaevandamine; veevõtt; kalapüük; jahipidamine; saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi jäätmete kõrvaldamine). ·Loodusvara kasutusõiguse tasu: kasvava metsa raieõiguse tasu; maavara kaevandamisõiguse tasu; vee erikasutusõiguse tasu; kalapüügiõiguse tasu; jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. ·Saastetasu: rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse: välisõhku; veekogusse; põhjavette; pinnasesse; kõrvaldatakse jäätmeid. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse:
suurem aretuse edu , c) väiksemad üldkulud. · Puudused: a) madalam tiinestuvus, b) suurem munasarja tsüstide esinemissagedus., c) madalam piimatoodang, d) lühem eluiga. · Paljudes uurimustes on osutunud kõige optimaalsemaks esmaspoegimise vanuseks 24 kuud. · Söötmine olgu korraldatud nii, et noorkari ei rasvuks, et · Juurdekasv saavutatakse põhiliselt proteiini ( mitte rasva) ladestamise teel. · Kahjuks pole söötmisega võimalik suurendada ainult organismi proteiinisisaldust. Koos proteiinisisalduse suurenemisega suureneb ka rasvasisaldus. · Mullika kehas on poegimise ajal (635 kg), 23 % rasva siis kui kasvab päevas 800 grammi. Kasvukiiruse ja piimatoodangu vaheline seos. · Paljud katsed on kinnitanud, et söötmise intensiivsus peab olema ennem ja pärast puberteeti vasikatel erinev.
annaabi.ee 
