Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Läbipõlemissündroom". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sündroom, burn, läbipõlemine, abistaja, kompleks, rõõm, soodustav, emotsioonid, töötaja, tahe, suhtumise, stressor, märka, positiivset, kaitsemehhanismid, abivajaja, vältimatu, päevaleht, seisukohast, pikemalt, rääkimine, depressioon, olari, valud, kontrolliga, tunnustuse, kollektiivis, kompleksid, ajakava, väsimus, minevikku, aitaja, antaenesekriitika, üleanalüüsimine jms) mõttelõksud (kõikide asjade isiklikult võtmine, kõik-või- mitte-midagi mõtlemine, ette muretsemine, ebarealistlikud ootused, ,,peaksin" mõtlemine jms) isiksusejooned (perfektsionismi kaldumine, töönarkomaania jms) Algul on sul piisavalt energiat, et stressoritega efektiivselt toime tulla. Kui stressorid püsivad, tekib teatud aja pärast väsimus, ärevus ning negatiivsed emotsioonid muutuvad üha häirivamaks. Hakkad kahtlema iseenda võimetes ja oskustes, negatiivse sisuga mõtted sagenevad, tekivad konfliktid. Järgneda võib depressioon ja läbipõlemine. Käitumine Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: suitsetamine; liigne alkoholitarbimine; narkootikumide tarbimine; vähene liikumine ja istuv eluviis; ebatervislik toitumine.
Emotsionaalne kurnatus: Inimesed tunnevad end kurnatute ja väsinutena, energiapuudus. Füüsilised probleemid nagu kõhuvalud ja seedehäired. Võõrandumine (tööga seotud) tegevustest: Inimesed leiavad oma töös ainult negatiivset ja frustreerivat. Neil võib tekkida küüniline suhtumine oma töökeskkonda ja kolleegidesse. Samal ajal nad distantseeruvad emotsionaalselt tööst. Vähenenud töövõime: Läbipõlemine mõjutab hakkama saamist igapäevaste tööülesannetega.Inimesed on negatiivsed oma tegevuste suhtes, neil on raske kontsentreeruda, nad ei kuula teisi ja nende loovus väheneb. Erinevus depressioonist Läbipõlemise põhjusi tuleks otsida eelkõige töökeskkonnast – see on enamasti pikaajalise tööstressi tulemus, mis kujuneb ebaõnnestunud katsetest tulla toime negatiivsete stressoritega. Kui depressioon on üldine seisund, siis
9. etniline, rassiline, sooline, vanuseline jms ahistamine 10. vägivalla esinemine 11. ebameeldivad või kahjulikud töötingimused 12. ei ole võimalik tööl kasutada oma võimeid ja teadmisi, oskusi 13. võimalus, et pisiviga võib kaasa tuua raskeid tagajärgi 14. ükskõik milline tööstressorite kombinatsioon · Indiviidist lähtuv rollikonfliktid tööalaste ja väljaspool tööd täidetavate rollide vahel. Kaasaja töötaja ees on raske dilemma: täites tööalaseid rolle hästi, kohusetundlikult ja edukalt, jäävad väljaspool tööd täidetavad olulised rollid, näiteks lapsevanema, abikaasa, sõbra roll, unarusse ja vastupidi - pühendudes tööväliste rollide täitmisele, ei ole võimalik hästi täita tööalaseid rolle, olla tööle ja karjäärile pühendunud juht, ettevõtja, ametnik või spetsialist.
Stressi dünaamika on kas Millest koosneb edukas toimetulek stressiga, mis stressikogemus ja Stressi tagajärjel võivad tagab edu või mitteedukas kuidas võib stress olla tekkida füüsilised või vaimsed toiumetulek stressiga ning stress kasulik? haigused on jätkuv. Hea ja halb stress. Stressorite tüübid: Läbipõlemine võib tekkida * muudatused meie elus inimestel, kes tööülesannete Stressi dünaamikast * krooniline stress ehk me ei täitmisel peavad palju suhtlema. pikemalt. suuda oma pingetest vabaneda ja probleemidega toime tulla Läbipõlemise staadiumid: * igapäeva pisi-stressorid * Mesinädalad - ei olegi nagu Läbipõlemise vältimine. * frustatsioon ehk ühelt stress. Teeme palju tööd,
Professionaalselt tuleb oma raamistikku väga tunda. Tuleb tunnistada, kus maalt minu tarkus lõppeb, aga ma leian teile kellegi, kes oskab teid edasi aidata. Nõustamine kui kunst ,,Mina arvan, et nii võiks olla.." subjektiivne mõõde. Emotsionaalne kaasaelamine. Seda tuleb liigselt sisse kui enda elus rasked ajad, tuttav isik või probleem kliendil. Siis objektiivsus väheneb ja teed rohkem valesid otsuseid. Kokkuvõttes professionaalne objektiivsus langeb ja läbipõlemine Nõustamine kui teadus põhineb konkreetsetel teooriatel. Objektiivne mõõde. Tuleb arvestada konteksti jm spetsiifikat. Need peavad käima käsikäes. Uriko arvab, et 2/3 teadus, 1/3 kunst ja vahepeal on ühisala, kus nad puutuvad kokku. Kunstimõõdet tuleb samas elus hoida. Seda saab teha pidevalt enesega tööd tehes, ennast teadvustades. Teadusmõõtme elus hoidmiseks tuleb end pidevalt harida. Ümbritse end alati aste üleval pool olevate inimestega!
Uurib kuidas käib õppimine eeskujude najal. Kui laps näeb oma vanema käitumist, mis leiab tulemust, hakkkab ta seda samuti kasutama. Näiteks agressiivne käitumine Kui ema või isa agressiivne käitumine leiab tulemust, leiab laps, et see käitumine on õige ja jäljendab neid. HUMANISTLIKUD TEOORIAD Isiksust vaadeldakse arenevad ja muutuvana. Isiksuse kujunemist mõjutab teda keskkond. Rõhutakse isiksuse tarvet end arendada, tähtsmaid teemasid on inimese vaba tahe ja vastutus. Tähelepanu keskendub nendele küsimustele, mis on elus olulised ja inimese subjektiivsetele kogemustele. CARL ROGERSI KLIENDIKESKNE TERAAPIA Igal inimesel on minakontseptsioon enda kohta käivad mõtted ja arusaamad ning ka ideaalne mina, kelleks siivitakse saada. Kliendikeskses teraapias leiab C.Rogers, et inimene on oma probleemidel kõige parem ekspert.. Teraapias asetatakse rõhk nendele tunnetele, mis seda inimest parajasti valdavad.
STRESS ja HAIGUSED Mis on stress? Stress ehk kohanemissündroom on organismi üldine vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Tavakeeles mõistetakse stressi ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Oma olemuselt on stress bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, õnnetunne, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure, kahtlemine endas. "Ainus stressivaba seisund on surm." (Selye) Stressikogemus Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: · Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid
Töö ,,Psühholoogilised ohutegurid" Võib kasutada: või: Tööinspektsioon : www.ti.ee http://osh.sm.ee Töötervishoid ja tööohutus Hea tava Töökeskkonna ohutegurid Ülesanne 1: Anda definitsioon mõistetele või vastake küsimustele: Mis on psühholoogilised ohutegurid? (Märkida 3-4 näidet) Monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Monotoonsus, ka rutiin, ühesugused liigutused ja/või lihtne vaimne tegevus (näit. andmesisestaja) · Töökoha kujundus ruumi mõõtmed, värvide valik jms · Koostöökonflikt · Segased rolliootused · Ebapiisav tagasiside · Ahistamine -
Konflikti lahendamine...........................................................................Error: Reference source not found Konfliktidesse sekkumise strateegiad..................................................Error: Reference source not found Võimalikud strateegiad.........................................................................Error: Reference source not found UNIVERSAALSED EMOTSIOONID................................................Error: Reference source not found Konflikti juhtimise viisid.......................................................................Error: Reference source not found KÄITUMINE KONFLIKTSETES SITUATSIOONIDES................Error: Reference source not found KEHTESTAVA KÄITUMISE 3 ETAPPI............................................Error: Reference source not found KEHTESTAVA KÄITUMISE PÕHIMÕTTEID:..............................
Aeg tuleb maha võtta,» rõhutab doktor Sild resoluutselt. Ärevushäired kui parimal juhul ärevus/ohutunne mobiliseerib, siis ülemääraseks muutudes hakkab pärssima toimetulekut. Emotsionaalsete reaktsioonidega kaasnevad ebameeldivad kehalised reaktsioonid (südame pekslemine, higistamine, käte värin, kõne- ja mõtlemishäired jne). Ärevushäiretel on palju vorme: toimetulekuhirmust kuni paanikahoogudeni. Tüüpilisemaid tekkepõhjusi on läbipõlemise sündroom. Depressioon meeleolu haiguslik alanemine, mis mõjutab pea kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Haigusel on kalduvus korduda, iga järgnev haigusepisood on eelnevast tõsisem. Allub hästi ravile. 10 nõuannet, kuidas hoida end vaimses tasakaalus: 1) aktsepteerige end sellisena, nagu te olete, 2) hoolitsege oma lähedus- ja sõprussuhete eest, 3) leidke endale tööst
Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6
3. ÜLESANNETE LIIGITUS 3.1 Automaatne Joonis 2. Solarise toidupoes olev kassalint. Müüja töös automaatse osa moodustab kassalint (Joonis 2). Teenindaja küll peab vajutama vastavat nuppu, et lint edasi liiguks, kuid müüja töö on sellega lihtsustatud, et asi liigub talle võimalikult lähedale, et siis asi läbi lüüa ja arvele juurde lisada. Kuid on ka selliseid kauplusi, kus müüja töö pole lihtsatud ning puudub kassalint, töötaja peab ise korvist asjad võtma, triipkoodiga asjad sisestama ning siis korvi kõrvale asetama. 3.2 Poolautomaatne Kassalindilt tulev kaup jõuab müüjale võimalikult lähedale, siis müüja peab toote kätte võtma ning triipkoodi sisestama vöötkoodilugeja abil, poolautomaatseks teeb see, et triipkoodi ei pea ise käsitsi sisestama, vaid selleks ongi vöötkoodilugeja ning samuti ei pea juurikate/puuviljade koguste kaale ise sisestama, vaid selleks on automaatne kaal, millele
Raportis selgitatakse, et vaimse tervise häiretest põhjustatud pensionile jäämise puhul on kõige sagedamini patsientidel diagnoositud depressiooni, s.h 2003. aastal oli erasektorist töövõimetuspensionile jäänutel veidi vähem kui pooltel juhtudel diagnoosiks määratud depressioon (Myllärniemi...1009:27). Lisaks depressioonile võib selle häire all kannatanul tekkida uus häire, näiteks läbipõlemissündroom. Selline sündroom võib avalduda juba esimestel depressiooni rakusastmetel (kerge ja mõõdukas). Depressiooni seisundit liigitatakse järgmiselt (Depressiooni...2002): 1. Kerge 2. Mõõdukas 3. Raske 4. Psühhootiline 4 Kerge depressiooni astme puhul esineb inimesel vähemalt kaks depressiooni põhisümptomit ja lisaks nendele kaks lisasümptomit. Selle raskusastme puhul on teatavaid raskuseid igapäevategevustes ja sotsiaalses suhtlemises, säilib tegutsemisvõime
arenguga kaasa viia. · Organisatsiooni areng- kuhu ta äriliselt tahab liikuda ja jõuda, kuidas töötajaskond selle sihiga kaasa tuleb. Kuhupoole organistasioon tahab liikuda ja kas ja kes need on, kes sellega kaasa suudavad tulla. · Saavutuste (soorituse) mõõtmine- kuidas hinnata, kas töö on hästi thtud ja mida tehaa et ta veel praem olks. · Tööelu kvaliteet (rahulolu ja stress)- mis motiveerib inimest töötama ja tekitab rahulolu. Uue töötaja kohanemine jne. Kuidas stressi ennetada ja mis on selle tagajärjed. · Kommunikatsioon ja grupitöö- töötajad ei ole kunagi infoga rahul. Alati arenguruumi. Kuidaas korraldad kommunikatsiioni võimalikult kõrge rahulolu suunas. Kõiki ei saa kõigest teavitada. · Liiderlus/juhtimine ja võim- missugused juhtimistiilid ja võimustruktuur on toimimise seisukohast parim. Missugune oleks hea/parim juhtimisstiil? Ei ole sellist stiili
- Psühholoogia eksperimendi piirid: - Eksperimenti ei saa kasutada juhul kui on vähimgi kahtlus, et eksperiment võiks mõjuda KI-le halvasti või koguni ohtlik a.la enesehinnang langeb. - Eksperimendist tulenevad järeldused võivad olla muundunud, kuna eksperimendi situatsioon on ääretult ebaloomulik - Eksperimendi tulemused võivad oluliselt sõltuda Ki motivatsioonist, psüühilisest seisundist (väsimus, stress, rõõm jms), eskperimentaatori käitumisest (kärsitus jms), Ki somaatilisest seisundist (peavalu, nohu jms) 2) Vaatlus On tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu - Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku, ei kasutata üksinda, kasutatakse teiste meetoditega koos. - Psühholoogiline vaatlus on psühholoogiliste nähtuste eesmärgipärane ja valiv tajumine, kus on loodud: - Hüpoteesist lähtuv vaatluse plaan
· Rahulolu suurendamine · Töökeskkonna turvalisus, töövahendid · Töötajate motiveerimine · Toimivate meeskondade kujundamine Töö produktiivsuse tõstmine · Efektiivsuse suurendamine · Oskuste arendamine · Väljakutsete ja konkurentsiga toimetulek MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU Motivatsioon on jõudude kogum, mis paneb inimesed kindlal viisil käituma. Kõrge sooritustasemeni jõudmiseks peab töötaja tahtma seda tööd teha, ta peab olema võimeline seda tööd tegema ja tal peavad olema selleks tööks vajalikud materjalid ja varustus. SOORITUS = (MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND) Motivatsiooni käivitavaks teguriks on vajadus Vajadused võivad aja jooksul muutuda Motiiv peegeldab individuaalseid põhjuseid, miks valitakse vajaduse rahuldamiseks üks konkreetne käitumisviis mitmete võimalike hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodudu eesmärgile
Antud referaadi eesmärgiks on anda lühiülevaade sellest mis on kaasõltuvus, kuidas see tekkib ja mida tuleks teha sellest tervenemiseks. 1. Mis on kaassõltuvus? Väga laialt on levinud sõltuvussuhted ehk kaassõltuvus ehk lähisõltuvus, mille all kannatab palju inimesi. Eesti Märksõnastikus on kaassõltuvust seletatud järgmiselt: ,,Kaassõltuvus on sõltuvus sõltlasest ja tema probleemist. See on tunnete, uskumuste ja hoiakute kompleks, mille puhul inimene panustab lähisuhtesse suure osa sellest energiast, mida ta peaks enda heaks kasutama. Kaassõltuv võtab liiga palju vastutust oma lähedase sõltuvuse eest ja liiga 3 vähe vastutust enese eest. Sellise sõltuvuskäitumise aluseks on nõrgeneud ja/või muundunud identiteet, mis saab alguse lapsepõlvest.1"
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad....
Üks ja sama sündmus tekitab ühes inimeses positiivseid, teises negatiivseid emotsioone. Näiteks ühe partei võit valimistel. Tööga seonduv hoiak on töörahulolu või tööga rahulolematus. 5 Tööga rahulolu Tööga rahulolu on ametist või tööalasest tegevusest tulenev meeldiv emotsionaalne seisund. See näitab, kuidas töötajale tema töö meeldib. Töörahulolu võib vaadelda nii üldise hoiakuna kui ühe töötaja individuaalse rahuloluna. Rühma töössesuhtumise mõõtmiseks hakati 30-ndatel aastatel koostama mitmesuguseid küsimustikke, milles paluti töötajatel anda hinnang töö olulisematele tunnustele nagu töö raskus, pinge, vaheldus, tasu jm. Nende hinnangute summeerimisel saadud indeksit vaadeldi kui töömeeleolu või tööga rahulolu taset, mida soovitati hoida võimalikult kõrgel. Kõige sagedamini on töössesuhtumist püütud seostada tööga rahulolu mõistega. Uuringud on
töövahendid, töötajate motiveerimine, toimivate meeskondade kujundamine 3) töö produktiivsuse tõstmine: efektiivsuse suurendamine, oskuste arendamine, väljakutsete ja konkurentsiga toimetulek. Kuidas oskusi arendada, koolitusi korraldada Motivatsioon ja tööga rahulolu: Motivatsioon on jõudude kogum, mis paneb inimesed kindlal viisil käituma. Kõrgele sooritustasemele jõudmiseks peab töötaja tahtma oma tööd teha, ta peab ka selleks võimeline olema ja tal peavad olema vajalikud vahendid. Ainult motivatsioonist ei piisa, suutlikust ka vaja Sooritus: funktsioon (motivatsioon+suutelisus+keskkond). Motivatsiooni käivitajaks on vajadus (mis võib ajas muutuda) Motiiv peegeldab individuaalseid põhjuseid, miks valitakse vajaduse rahuldamiseks üks konkreetne käitumisviis mitmete võimete hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile (üks
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
Suhtlemise aluste eksam. 17.05.2012 1. Mida annab hea suhtlemisoskus? Hea suhtlemisoskusega inimene: võidab sõpru kogu eluks teda hinnatakse tööl lapsed austavad ja usaldavad teda tema seksuaalsed vajadused on rahuldatud 2. Nimeta 5 kuulamistõket. 1) Võrdlemine. *minu lapsed on küll arukamad *mina teenin küll rohkem *ega ma temast kehvem pole? 2) Mõtete lugemine *mida ta tegelikult mõtleb? *ta ütleb küll, et tahab kontserdile tulla, aga tegelikult on väsinud... *kalduvus oletada... *küllap olen ma tema arvates loll... 3) Vastuseks valmistumine *mida järgmisena öelda? *harjutatakse oma mõtet või juttu *treenitakse kogu reaktsiooniahelat: mina ütlen seda, tema toda ja siis vastan ma nii... 4) Sõelumine *kuulatakse ainult osa jutust *tähelepanu teravneb emotsioonide puhul (viha, kurbus) *suletakse kõrvad teatud asjadele (ähvardused, ebameeldivused, kriitika) 5) Siltide kleepimine *vestluskaaslane on lollpea, napaka
rõõmustada, kui juhtub midagi head. Seepärast ei ole loomulik kurvastamine haigus. Kurbus ja halb tuju lähevad mööda. Isegi sügav lein avaldab meile aja jooksul järjest vähem mõju, kuigi täielikult ei parane me leinavalust arvatavasti mitte kunagi. Igal juhul saame me teha midagi iseenda aitamiseks, samuti toetavad meid meie perekonnaliikmed ja sõbrad. Enesetunde parandamiseks tuleb meil olla teistega koos ja rääkida neile oma probleemidest. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust. Depressiooni kui terminit kasutatakse juba 1845.aastast ning ilmselt võeti see kasutusele Reisingeri poolt Saksamaal. Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia, millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni. 3
· Dualism õiged ja valed arvamused. · Paljusus ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad kontekstist, inimese perspektiivist. · Pühendumine relatiivsusele kasutab kontekstist sõltuvuse ideed oma elus. Teeb valikuid oma sisemiste väärtuste kohaselt, arvestades ka teistega. Psühholoogia kui psüühika uurimine Psüühika on: · psüühilised protsessid: aisting, taju, mälu mõtlemine, keel, kõne, emotsioonid, käitumise juhtimine · koos avalduva käitumisega. Psüühika on otseselt seotud närvisüsteemi tööga, eriti ajus toimuvaga · Aju koosneb 20 miljardist kuni triljonist närvirakust · Närvirakkude vahel moodustub võrgustik, mis koosneb 1000 000 000 000 000 kvadrillionist ühendusest · Aju on üks keerukamaid asju maailmas Psüühika eesmärk · Psüühika eesmärk maailmast tervikpildi loomine, ümbritsevas toimuvast
MAINORI KÕRGKOOL ______________ Instituut _________________ eriala Nimi ENESEHINNANG JA SELLE MÕJU KÄITUMISELE Ainetöö Juhendaja: ___________ Enesehinnang ja selle mõju käitumisele Õppekeskus 2010 2 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI..............................................................5 1.1. Eneseteadvuse empiiriline uurimine ....................................
Ja uuris homöostaasi, eriti keskkonnamõjude kontekstis. Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus. Isegi väike muutus keemilistes või füüsilistes raku sisekeskkonna omadustes võib organimsi biokeemilisi protsesse häirida ning ekstreemjuhtudel koguni organismi tappa.See, kuidas organism reageerib keskkonna mõjudele, on seotud autonoomsete või endokriinsete mehhanismidega. Kui meil on stressirikkad sündmused, tekivad meil neg emotsioonid. Kui on neg emots, siis aktiveerub sümp närvisüsteem, homöostaas läheb paigast ära. Kehasüsteemisde tasakaal on häiritud. Sümp närvisüsteemi aktiveerimisel hakkab keha eritama adrenaliini, noradrenaliini. Kui see aktiveerum, on tekkinud erutus, et peab end kokku võtma: võitle või põgene reaktsioon. Cannon keskendub neerupealise hormoonide vabanemisele, sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumisele, aga ei täpsustanud aktivatsiooni määra ega kestvust. Hans Selye
jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvalt ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2) Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. Positiivse psühholoogia sünniaastaks peetakse aastat 2000, kui ilmus Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) ajakirja American Psychologist esinumber, mis oli pühendatud positiivsele psühholoogiale. Positiivse psühholoogia rajajaks on
Depressioon 1 DEPRESSIOON Depressiooni kui terminit kasutatakse juba 1845.aastast ning ilmselt võeti see kasutusele Reisingeri poolt Saksamaal. Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia, millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%-l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, seda tuleks aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depres
............................................................................................................................ 13 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................................................14 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on emotsioonide teemaline. Ma valisin selle teema, kuna me kõik oleme tuttavad inimlike tunnetega: elame neid ise iga päev läbi, tajume teiste inimestega suheldes, jälgime kinos ja teatris. Emotsioonid on seotud mõtlemise ja loomingulise tegevusega, ning annavad värvingu kogu meie elule. Tundmused ehk emotsioonid peegelduvad suurel määral ka väljendusliigutustes, nii miimikas kui ka pantomiimikas. Eriti olulised on muutused näoilmes. Kõik tundmuste välised ilmingud on olulised sõnatud suhtlusvahendid. Inimese näoilme kõneleb sageli tema tundmustest paremini, kui kõik tema sõnad. 3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE Emotsioonideks (ladina k
................................................................................. 11 1. EMOTSIOONIDE FUNKTSIOONID 1.1 Emotsioonide otstarve Emotsioon (lad k emovere esile kutsuma, erutama, liigutama) tähistab tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. (Bachmann ja Maruste, 2003: 211) Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone: 1. Emotsioonid hindavad isikuid, olusid, situatsioone, nähtusi, seisundeid jne sõltuvalt sellest, kes need vastavad isiksuse vajadustele või mitte, kujundades niivisi tegevuse tundmuslikku tooni; 2. Emotsioonid ergutavad/pidurdavad aktiivsust see toimub sõltuvalt hinnangust ja kujunenud tundmuslikust toonist, luues motivatsiooni ja ajendades tegevusele, annavad nad sellele vajalikku energeetilise tõuke ja aitavad kiiresti hakkama saada ootamatutes olukordades;
Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon APA Rahvusvaheline Religioonipsühholoogia Assotsiatsioon 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused: a. James: usuline kogemus hõlmab üksikinimese tundeid, tegusid ja elamusi seoses jumalikuks peetavaga, seega hõlmab kõike, mis on seotud inimese jumalakujundiga. b. Usulise kogemuse moodustavad psüühilised protsessid, nt tunded, mõtted, motiivid ja tahe, mida tuntakse seoses jumala või kõiksusega. Komponendid: kognitsioon, emotsioon, kehaasend, füsioloogiline seisund. Tüpoloogiad: metaanalüütiline (järeldav), erinevatele käsitlustele ja uurimustele tuginedes esitatakse usulise kogemuse loetelu, ja uurimuspõhine, konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid. Usuline kogemus mõjutab usuliste liikumiste tekkimist ja kujunemist = lähteimpulss.
o Eksperimenti ei saa kasutada juhul, kui on vähemgi kahtlus, et eksperiment võiks katseisikule halvasti või koguni ohtlik. (enesehinnang langeb, kui tulemus teada saadakse või inimene on näiteks haige) o Järeldused võivad olla muundunud, kuna situatsioon on ääretult ebaloomulik. o Tulemused sõltuvad katseisiku emotsioonist, psüühlisest seisundist (stress, rõõm, armunud), eksperimentaatori käitumisest (kärsitus), somaatilisest seisundist (peavalud, nohu) · Psühholoogia eksperimentide tüüpmudel: o Kontrollgrupi meetod (A võrdlus B-ga) Mingi psühholoogiameetodi abil mõõdetakse mingisugust psühholoogilist nähtust, saadakse tulemus A. See on kontrollgrupi keskmine tulemus A.
kodustes tingimustes. Õpetajad pöörduvad sotsiaalpedagoogi poole, kui nad teavad last, kellega oleks vaja töötada või vajab õpetaja ise konsultatsiooni. Konsultatsiooni võivad kõige enam vajada vanema generatsiooni inimesed, kuna nende baaskoolitus omal ajal ei pruukinud hõlmata tänapäeval noorte seas esilekerkivaid probleeme. 7 3. NÕUSTAMISE VAJALIKKUS Nõustamine on oma olemuselt abistaja ja abi vajaja vaheline toetav vestlus, milles keskendutakse abivajaja probleemile ning abistaja kasutab oma erialaseid teadmisi ja oskusi. Sageli on see seotud psühholoogilise abistamisega või ka perenõustamisega. Nõustamist võib käsitleda väga kitsalt ja spetsiifiliselt, samas on nõustamistegevused oluliseks osaks väga paljudes elukutsetes. (Haamer...2010) Siin ongi väga oluline oskus inimestele abistavaks olla. Usun, et nõustamist peaksid kasutama enamus koolis töötavad
annaabi.ee 
