soodsaks. 1929.aastal külastas Rootsi kuningas Gustav V Eestit ja Lätit, kus ta väga soojalt vastu võeti. Rootsile oli sõdadevaheline ajajärk edukas. 1920.aastal pandi alus Rootsi kujunemisele heaoluriigiks. Kuulsust kogusid Rootsi masinad ja tööriistad, samuti puidutooted, eriti TULETIKUD. Samuti sai tuntust Rootsi laud ja ka Rootsi kardinad. Erinevalt teistes Euroopa riikides paistis Rootsi silma sellega, et seal kogusid diktatuuride asemel hoopis toetust sotsiaaldemokraadid. Seejuures jäi Rootsi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. Soome Soome oli maha pidanud lühikese, kuid üsna verise kodusõja. Soome kaalus tõsiselt kuningriigiks saamist. Kuningaks pidi saama üks saksa prints. Kuid siiski jäi soomlastel kuningriik loomata, sest Saksamaa kaotas sõjas ja troonipretendent loobus 1919.aastal otsustasid Soomlased vabariigi kasuks, kehtestasid põhiseaduse (mis kehtib tänaseni) ja valisid presidendi. 1920. Sõlmiti Tartus rahu Nõukogude Venemaaga
· I-MS võitjateks jäid demokraatlikud riigid: 1. Inglismaa 2. Prantsusmaa 3. USA · Demokraatlike riikide arv suurenes järsult · 19 saj peamised politilised idealoogid olid: 1. Liberalism  vabameelsus poliitikas, majanduses ja filosoofias, lähtub inimeste õigustest ja vabadustest 2. Konservatism  alalhoidlikus, parempoolne mõtteviis, tuginetakse traditsioonidele 3. Sotsiaaldemokraatia  kahevahel, marksism, vaheaste või üleminek kapitalismilt kommunismile USA · Arenes sõjajärgsetel aastatel kiiresti · Kuulutati välja kuivseadus (alkoholi keeld) · Alkoholi levitamisega tegeles maffia- sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegeuslike jõukude ühendus, eesmärk kasu saada ebaseaduslikul teel · 1929 algas USA's majanduskriis · Presitendiks valiti Franklin Roosevelt 1932 1. Toetas uute töökohtate loomist 2
Prantsusmaa kujunes tugevaks tööstusriigiks. Prantsuse sisepoliitika ja riigivalitsemine- Poliitika ei olnud stabiilne, kuna seal ei tekkinud stabiilseid parteisid. See tõi kaasa valitsuse kiire vahetumise (41 valitsust 20 aasta jooksul). See tekitas rahvas pettumust, mis muutus tugevamaks majanduskriisi ajal. Hakkasid levima äärmusliikumiste ideolaagiad, mis lubas inimestele paremat elu. Äärmuslaste võimuletuleku takistamiseks sõlmisid Prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ning 1934. aastal esitasid nad Rahvarinde idee. Rahvarinde valitsus lagunes 1938. aastal kuid see aitas siiski kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele. Prantsuse välispoliitika Aktiivne Keskja IdaEuroopas. Tal puudusid oma plaanide täide viimiseks piisavad majanduslikud ja sõjalised jõud. 1930. aastatel hakkas Prantsusmaa NSV Liiduga koostööd otsima, lootes luua vastukaalu Sakasmaale. 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas
kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominioonid sise-kui ka välispoliitiliselt suveräänseks Briti Rahvaste Ühendus- 1931, pani Westminsteri statuur aluse sellele ühendusele. Rahvarinne- koostöö kodanlike erakondadega, sellele ideele panid aluse prantsue kommunistid ja sotsialistid. Stabiliseeris poliitilise olukorra. Fasci di combattimentto- Mustsärklased- mussolini toetajad Duce-ehk juht(mussolini) NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (1923) PutS- "mein kampf"- Hilteri programmi tutvustav teos ( "minu võitlus"), milles kuulutas saksamaale suurt tulevikku Füürer- ehk Hilter, saksamaa diktaator Aarja rass- Kolmas reich- SS- kaitsemalev, füürerile alluvad relvastatud rühmitused Gestapo- riiklik salapolitsei, mis allus SS-ile
Riigipäeva õigusi vähendati. Nikolai II manifesti vastu protest, korjati 500 000 allkirja. Passiivne protsest, tsaar ei võtnud kirja vastu. Vene alamad soomlastega võrdsed, said minna kõrgetele ametikohtadele. Jäägrikoolitused  mehed saadeti sõjakoolitusele Saksamaale, 1915-16 läks päris palju. 22Iseseisvuse saavutamine. Kodusõda. Kui tsaar 15.märtsil 1917 troonilt tõugati, jäi Soome valitsejata. Ajutine Valitsus pidas end Soome kõrgeimaks võimuks, sotsiaaldemokraadid aga arvasid, et võim kuulub Eduskunnale. 6.detsembril 1917, pärast Oktoobrirevolutsiooni, kuulutas Soome end iseseisvaks. Soome iseseisvust tunnustas ka Lenini juhitav bolsevike ja esseeride koalitsioonivaitsus 24.detsembril 1917. 18.jaanuaril 1918 asutati Soome Sotsiaaldemokraatik Partei. Ametiühingud ja Punane kaardivägi soovisid Soomes võimu haarata. 1918 toimus lühike Soome kodusõda valgete ja punaste vahel. 1906 viis Soome läbi väga radikaalse parlamendireformi
Ameerika Ühendriikides. Tekkis vaesumine. Demokraatlikud riigid 1920 - 1930 aastail Näited demokraatia laienemisest I ms ajal · Tööliste valimisõigus · Demokraatlike riikide arv suurenes 1930. aastail eksisteerinud demokraatlikud ideoloogiad · Konservatism - vanameelne, ei taheta suuri muutusi · Liberalism - vabameelne, uuendusi pooldav ideoloogia, mis toetas kodaniku õiguste suurendamist · Sotsialistid ehk sotsiaaldemokraadid - kaitsesid tööliste ja vaesema rahva huve. Nõudsid astmelise maksusüsteemi kehtestamist ja toetuste maksmist vaesematele ühiskonnaliikmetele. USA Usa sai sõjast kasu ja muutus majanduslikult maailma tugevaimaks riigiks. Vaba turu võidukäik. Milline oli Usa keeluseaduse tulemus? Võimuesindajad oma eesmärki ei saavutanud, inimesed alkoholist ei loobunud
Bobrikov mõrvatakse (1904). Periood lõppes 1905. aasta revolutsiooniga: Soomes üldstreik, keiser andis Soomele Novembrikuu manifesti, mis tühistas veebruarikuu manifesti ja lõpetas venestuse. 19 Riigipäevareform Soome sai ühekojalise parlamendi (eduskunta) ja üldise ja ühetaolise valimisõiguse. Soome naised said I Euroopas hääleõiguse ja õiguse kandideerida parlamenti. Esimesed valimised 1907: hääletusprotsent 70, võidavad sotsiaaldemokraadid (80/200), teiseks tuli vanasoomlaste partei (59) Keiser saatis Soome parlamenti korduvalt laiali ja ei kinnitanud selle otsuseid. Teine venestusperiood (1908-1914/17) Teine venestusperiood nullistas Soome parlamendi võimu. 1908.a. määrus: Soome asjade esitlemine peab käima läbi Vene riigiorganite enne keisrile esitamist. 1910 üleriikliku seadusandluse seadus: sisuliselt uus Veebruarikuu manifest. 1912. Võrdõiguslikkuse seadus
Norra kuningaks Taani prints Karl, kes Norra troonile asus Haakon VII nime all (valitses 1957.a-ni.). Peale Soome iseseisvumist tekkis probleem Rootsi ja Soome vahel Ahvenamaa (Ålandi saared) pärast. Läbi aegade olid need rootslastega olnud asustatud, nüüd aga hoidis Soome Ahvenamaast kramplikult kinni. Tüli lahenes 1921. a., kui Ahvenamaa tunnistati Rahvasteliidu komisjoni otsusega autonoomseks Soome koosseisus. Rootsi poliitikat kujundasid peamiselt sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja konservatiivid. Riigis kehtestati 48 tunnine töönädal, maksureform nägi ette isegi kindlustusrahad tööpuuduse korral. 1920. aastatel oli Rootsi majanduses nii tõusu kui ka mõõna perioode, kuid aastakümne lõpu suur ülemaailmne majanduskriis avaldas oma mõju ka Rootsis. Töötute hulk suurenes, palgad langesid. 1933. a. olukord mõnevõrra juba paranes. 1935.-1938. a. viisid sotsiaaldemokraadid läbi taas olulisi reforme: 1)
1. WEIMARI VABARIIK SAKSAMAAL 1920. AASTATEL MAJANDUSRASKUSED JA SISEPOLIITILINE KRIIS. 3. XI 1918. a. Kielis puhkenud sõjalaevastiku madruste ülestõusu järel algasid rahutused üle kogu maa. Sealgi tekkisid nõukogud nagu Venemaal. Keiser põgenes Hollandisse. 9. XI läks võim Berliinis Rahvavolinike Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Fr. Ebert. Vastupidiselt vene mudelile valisid saksa sotsiaaldemokraadid demokraatia arengutee. Toimusid Rahvuskogu valimised ning 1919. a. võeti vastu konstitutsioon, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra. Saksamaast sai vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks organiks oli Riigipäev - Reichstag. Selle konstitutsiooni järgi valitseti Saksamaad 1939. aastani. Linna järgi, kus see konstitutsioon vastu võeti, nimetatakse järgnenud perioodi (1919-1933) Saksamaa ajaloos Weimari vabariigiks. Selle esimeseks presidendiks valiti Fr. Ebert.
Sõda mõjutas riikide majandusarengut Tekkis puudus toiduainetest Soomes kujunes välja jäägriliikumine - 2000 meest said sõjalise väljaõppe Saksamaal Soome iseseisvumine ja kodusõda Veebruarirevolutsiooni mõju Vene Ajutine Valitsus taastas Soome autonoomsed õigused; Moodustati uus Senat ja Valiti uus Eduskond; Noorsoomlased; Vanasoomlased; Maaliit (maa inimeste jaoks); Sotsiaaldemokraadid Soomlased jagunesid neljaks 18.juuli 1917Âseadus riigivõimust; Eduskond on kõrgema võimu kandja. Välis-ja kaitsepoliitika jäävad Venemaa otsustada; Ajutine Valitsus ei tunnustanud otsust; 1917.a. Segane olukord Inflatsioon ja tööpuuduse kasv; Toidupuudus; Streikide arvu suurenemine; Vene sõjavägi Soomes; Vastuolud soomlaste hulgas; Korrakaitsesüsteemi puudumine; Kaitseliit ja Punakaart
tõusis rahva pahameel ja pettumine demokraatias. Rootsi Rootsi oli väga ettevaatlik, sest oli uus riik ja tunnustas ettevaatlikult ka Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust alles pärast seda, kui Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia olid seda teinud. Ei tahtnud sõlmida ka püsivamaid poliitilisi suhteid ja piirdus vaid kaubanduslike ning kultuurisidemetega. Rootsile oli sõdadevaheline ajajärk edukas. Pandi alus heaoluriigile. Kuulsust kogusid masinad ja tööriistad, samuti ka tuletikud, mis ei olnud mürgised, neid nimetati Rootsi tikkudeks. Samuti said tuntuks ka Rootsi laud ja Rootsi kardinad. 1930ndatel aastatel kogusid toetust sotsiaaldemokraadid, kes juhtisid valitsust 44 aastat. Seejuures jäi Rootsi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. 12. Diktatuuride tekke põhjused. Demokraatia kriis-inimesed ei uskunud demokraatiasse. Arvati, et majanduslikus
Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias, Portugalis. Suurbritannia ja Prantsusmaa Vastused: 1. Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus. Raskeks koormaks oli võlg USA-le. Tehnika oli vananenud ja söe kasutamine energiaallikana muutus liiga kalliks. 2. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus
- 1. Maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid, sellega demokraatia pooldamine tõusis ja levis nii uutes ja vanades riikides. - valijaskond laienes (naised said valimisõiguse ja nüüd ka mehed, kelle palk oli madal ehk kaotati varaline tsensus) (Demokraatlikud ideoloogiad: 1) liberalism: mõju vähenes peale 1 ms, kaitses inimeste vabadusi. 2) konservatism: jäid peaaegu samaks, kaitsesid vabaturgu, meeldisid traditsioonilised, vanad asjad. 3) sotsiaaldemokraatia: edu kasvas, sest kaitses tööliste huve ja aitas abivajajaid.) Demokraatikud riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland, Soome, Tsehhoslovakkia, Lääne-Euroopa, Rootsi, Norra, Taani. Demokraatiale iseloomulikud jooned: rahvavõim, rahvas saab valida, sõnaõigus e vaba olek. · Prantsusmaa 1920.-30 aastatel Seal oli: parlamentaarne vabariik 1. Mitmepartei süsteem (võimul oli korraga rohkem, kui üks partei) koalitsioonivalitsus (20 aastat oli 41 valitsust võimul) 2
äärmusparteide populaarsust. Populistlikud äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (nt enamlaste loosung Venemaal ,,Rahu, leiba, maad"; natside lubadus taastada Saksamaa endine hiilgus). · Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad ja karismaatilised liidrid (nt V.Uljanov, B.Mussolini, A.Hitler), kes suutsid luua range ülesehitusega massiparteid. Diktatuurid kehtestati kas otsese vägivallaga (nt enamlaste riigipööre Venemaal 1917) või kasutades osaliselt demokraatlikke meetodeid (nt Itaalias ja Saksamaal): valimiste tulemusena saadi endale suhteliselt suur esindatus parlamendis ning valitsusjuhi koht; seejärel eemaldati parlamendist oma kõige suuremad vastased ning kasutades absoluutset ülekaalu kehtestati seaduseid muutes järk-järgult diktatuur. · Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid:
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik.
USA poliitika Saksa reparatsioonide küsimuses · 1924. aastal koostatud Dawesi plaani alusel määrati reparatsioonide summaks 21 miljardit kuldmarka (2 miljardit aastas). · 1929. aastal täiendati maksmise korda Youngi plaaniga. Saksamaa venitas reparatsiooni maksetega, kuni 1931. aastal loobus üldse nende maksmisest Herbert Hooveri moratooriumi alusel. Nõukogude Venemaa · 1917-1922, R.S.F.S.R, halvustavalt "Sovdep". · 1918 algas Venemaal kodusõda valgekaartlastega. Alguses aktiivseim jõud tsehhide- slovakkide korpus. · Sellele lisandus rahvuslik vabadusvõitlus (Balti rahvad, poolakad, ukrainlased, valgevenelased, Kaukaasia rahvad). Venemaa äärealadel ja 1920-1921 ka nn. rohelised (relvastatud talurahvaarmeed). Kroonlinnas madruste ülestõus 1921. · Vasakpoolsed, mitte-enamlikud jõud on seda nimetanud "kolmandaks vene revolutsiooniks". Välisriikide osalus
a. jooksul majanduskriisist. Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka võidurelvastumine. 4. Demokraatia tugevused ja nõrkused peale I MS (suurriikide näitel  USA, SBR, Pr) Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. USA SBR Prantusmaa · Presidentaalne · Parlamentaarne · Parlamentaarne vabariik monarhia vabariik · Riigipea president : · Riigipea · Riigipea president W.Wilson (1913-1921). monarh/kuningas · Valitsusjuht F.D
Goebbelsiga. · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaal oli Natsionaalsotsialistlik, Itaalias fasistlik. 3. NSVL  1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL), mis ühendas erinevaid sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aastal vastu võetud põhiseadusega. 4. Miks ja kelle vahel puhkes kodusõda Venemaal? Enamlaste võimuletulekuga ja esimeste ümberkorraldustega polnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu. 1918. a. kasvas see üle kodusõjaks, mis toimus Nõukogude võimu Punaarmee ja Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja Venemaa vahel. 5. Milline oli majanduspoliitika 1920. aastatel? Sõjakommunism  · Talupojad pidid vilja ülejäägid tasuta riigile andma. · Kehtestati töökohustus
Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega, lisaks oli ka majanduskriis 6. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930. Aastatel võimule diktatuurid? Kuna majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatlikusse korda, siis loodeti et tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada korra ja muuta elu paremaks. Töövihik 1. Millised eesmärke silmas pidades määrati uued riigipiirid Võitja riikide huve tugevdada ja Saksamaa nõrgestamist. 1.1 Miks hakkas 1930. Aastatel rahvasteliidu tähtsus langema? Sest võimule tulid diktaatorid. Rahvasteliidul puudusid mõjutusvahendid.
See ei juhtu igal pool, sest mõned majandused on kinnised. Näited on Aasia riigid 60ndatel ja 70ndatel – Singapur, Hong Kong, Taiwan; peale sõda Lääne Saksamaa, Prmaa, Jaapan. 33. Soome XX sajandil Sajandi alguses oli Soome Suurvürstiriik kuni 1917 aastani. Soome kuulutas end iseseisvaks peale Oktoobrirevolutsiooni. 1918 asutati sotsiaaldemokraatlik partei, ametiühingud ja punane kaardivägi soovisid Soomes võimu haarata, 1918 oli kodusõda valgete ja punaste vahel, saksa ja nl toetused. Soome kuulutati vabariigiks pärast iseseisvust, kuid pärast kodusõda tekkis kuningriik, kuningaks saksa prints, kuid pärast esimest maailmasõda ja saksamaa kaotust saadi taas vabariigiks. Soome kodusõda lõppes 1920 Tartu rahulepinguga, määrati soome- vene piir. Teise maailmasõja ajal võideldi kahel korral NLga – Talvesõjas ja Jätkusõjas. Lapi sõjast võideldi sakslaste vastu. 47 ja 48 tehti NLga lepingud, seal olid Soome jaoks
1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alustas USA-Hispaania sõjast 1898. Alustas võitlust
Korraga ei olnud kunagi kõiki riike. Alguses Saksamaad ei olnud, sai loa liikmeks astuda 1926, aga seoses Hitleri võimuletulekuga 1933 lahkusid. Nõukogude-Venemaa liitus 1934, kuid pärast Talvesõda visati välja. Rootsil ja Soomel oli konflikt Ahvenamaa pärast  oli rootsikeelne ala, kuid Rahvasteliit osustas, et Ahvenamaa läheb Soomele. Samas pidi olema autonoomne ning sinna ei tohtinud paigutada sõjaväge. Suuremate konfliktide vahendamisega ei tulnud Rahvasteliit toime  Hispaania kodusõda, Itaalia-Etioopia konflikt. Reaalselt Rahvasteliit oma eesmärke ei täitnud  20 aastat pärast loomist tuli teine maailmasõda. Rahvasteliidu peakorter asus Genfis, Sveitsis. ,,See [Versailles'i rahuleping] ei ole rahu, vaid vaherahu 20 aastaks." - tsitaat aastast 1919. Jah või ei? Jah: Demilitariseerimine Saksamaale liiga tegemine alade äravõtmisega. Poola koridori teke. Sõjasüüdlasteks mõistmine. Saksamaa kohustus reparatsioone maksta oli põhjustanud tugeva majanduslanguse, (lubas
Selleks oli vaja uusi asumaid ja esimeseks ohvriks valiti Etioopia. 1935. aastal tungisid fasistliku Itaalia väed Etioopiasse. Rahvasteliit nõudis, et neid karistataks vastavalt põhikirjale. See ei andnud tulemust, sest Itaaliat toetas Saksamaa, kes oli juba Rahvasteliidust välja astunud. Kui Etioopia oli muudetud Itaalia asumaaks, siis Rahvasteliit loobus nende karistamisest, kuid siiski ei tunnustanud Etioopiat Itaalia osana ning Itaalia astus Rahvasteliidust välja. Hispaanias tuli kodusõda, sest Hispaanias võitsid üldvalimised vasakpoolsed erakonnad. Sõjaväelased ei olnud sellega rahul. 1936. Aastal puhkes mäss, mida juhtis kindral Franscisco Franco. Mässust kasvas kodusõda. Vasakpoolseid toetas Nõukogude Liit. Saksamaa, Itaalia ja Portugal aga toetasid Francot. Hispaaniasse saabus palju võõramaiseid vägesid ning välisriigid kasutasid kodusõda uute relvade katsetamiseks. Rahvasteliit toetas sõjapiirkondi ainult toidu, ravimite, riietega ning aitas
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad konsolideeruma (keskajal oli põ
1933 tuleb Saksamaal võimule Hitler:  Toob sisse sõjaväe kohustuse  Loob sõjalaevastiku, rikub Versaille’ lepingut  Riigid ajavad lepituspoliitikat, ei võta midagi Hitleri vastu ette  Saksamaa toob oma väed Reini demilitariseeritud tsooni sisse 8 suurriiki kes valitsesid maailma enne 1 Ms.: prantsusmaa, venemaa, Itaalia, Austria-Ungari, Jaapan, Saksamaa, Usa, Venemaa 1920-1930nd  11 nov. 1918- Venemaal algas kodusõda, võimul bolševikud, (valge ja punaarmee)  Sõjakommunistlik poliitika(viljaandmise kohustus, saagi äraandmise kohustus) Vene kodusõda lõppes põhiliselt 1920. Inimkaotus oli 20 mln plus 4,4 mln sõjainvaliidi. 1921-haarasid Venemaad talurahvarahutused. Kuulutati uus majanduspoliitika, millega kaasnesid raha,- sõjaväe- ja justiitsreform ning kõige tähtsama poliitilise muudatusena Nõukoguse sotsialistlike Vabariikide Liidu
[http://www.histrodamus.ee/? event=Show_event&event_id=2419&layer=146&lang=est#2419] 1917 a. veebruaris Petrogradis puhkenud massilised rahutused kasvasid üle revolutsiooniks  veebruarirevolutsiooniks- tsaar loobus troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, seda olukorda püüdsid ära kasutada eesti rahvuslased. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Ajutine Valitsus määras Eestimaa kubermagu komissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Tema ümber koondus ka teisi Eesti rahvuslasi, kes asusid nõudma Eestile autonoomiat. Märtsi lõpus see saavutatigi. Pärast Riia langemist sakslaste kätte augusti lõpul hakati Eesti tulevikku senisest põhjalikumalt arutama. Nii leidis Jaan Tõnisson Maanõukogu koosolekul, et kuna surmani
Kuid ikka ei täidetud rahva nõudmisi. Üritati kehtestada sõjaline diktatuur, kuid asjatult. Enamlased tõusid esile, eesotsas Vladimir I Leniniga. Oktoobrirevolutsioon 1917. aasta oktoobris algas kommunistide poolt Petrogradis. Selle tulemusel loodi ainuparteiline valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ja kehtestati üheparteisüsteem. 3. märtsil 1918 seoses Bresti rahuga (läbirääkimised Saksamaa ja NSVL vahel) astus Nõukogude Venemaa sõjast välja. 5. Kodusõda Venemaal. Peale revolutsiooni kehtestati diktatuur, mille vastu olid Venemaa valged. 1918. aastal algas kodusõda, mis kestis 1922. aastani, kuhu sekkus ka Antant, et toetada valgeid ja hõivata sadamaid, et need ei läheks sakslaste kätte. Sõja tulemusena hukkus 8-12 miljonit inimest. Tänu Punaarmee tugevnemisele (Lev Trotski) ja sõjakommunismi majanduspoliitika rakendamisele (majandus 100% riigi oma, tasuta toiduained, kaotati palgad), olid kommunistid edukad.
Ülemiinek maailmapoliitikale (sõda Hispaaniaga, Panama kanal) Venemaa 20. Sajandi alugl Vene riiki valitses Nikolai II Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine Madal haridustase Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest:  Kodanikuvabadus  Põhiseadus  Riigiduuma Revolutsiooni lõpp 1907 Pjotr Stolõpin- vene peaminister, kes viis revolutsiooni mahasurumise lõpuni Stolõpini vagun- inimesed viidi siberisse Stolõpini kaelaside- poomisnöör Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911 Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine  Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molotov- Ribbentrop
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-baltikumis omad seadused
monarhia (tsaar võib - Nn majandusmehed seisusliku, olla, aga nõuandjaks - Baltisakslaste vastu majandusliku peab olema (Jakobsoni rida!), selle ebavõrdsuse vastu parlament); nimel liit venelastega 2. 1905. a. revolutsiooni käik · 20. saj alguse Venemaal üldine rahulolematus · talv: streigid, nõudmised (nt. tööpäeva lühendamine) - 9. jaanuaril 1905 nn Verine pühapäev (ühes vabrikus tööliste streik, otsustatakse minna nõudmistega Talvepaleesse keisri juurde. Kogunetakse selle ette, asutakse rahumeelselt nõudmisi esitama. Järsku keisrit kaitsev sõjavägi avab tule streikijate pihta. Algavad TOETUSSTREIGID) - Venemaal toimuva kajastus ka Eestis · kevad, suvi: esialgu leppis rahvas järeleandmistega · sügis: rahva suuremad nõudmised - 17. oktoobril tsaari manifest (kehtestatakse isikuvabadused - kõne-, koosoleku-, sõna-, usuvabadus jms)
) - tööstuse kiire areng; - reparatsioonimaksud Sksm-lt. Välispoliitika - pürgis valitsevaks jõuks Euroopas; - vastuolud Sbr-i ja USA-ga; - katsed Saksamaa isoleerimiseks. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Põhifakte 1917. veeb  veebruarirevolutsioon, Nikolai II kukutamine 1917. okt  oktoobrirevolutsioon, Ajutise valitsuse kukutamine, Lenini valitsuse võimuletulek 1918. 3 märts  Bresti rahuleping Saksamaaga 1918  20 kodusõda 1922 NSV Liidu moodustamine 1924 Lenini surm 1928/29 NEPist loobumine, kollektiviseerimise, industrialiseerimise algus, Stalini diktatuuri kujunemise algus 1932-33 näljahäda Ukrainas 1937/38 massirepressioonid NSV Liidus 1939 23. aug mittekallalatungipakt + salaprotokollid Saksamaaga/MRP Veebruarirevolutsioon 1917 Põhjused Keiser Nikolai II (1894 -1917) autoriteedi langus. Keisrinna Aleksandra ja
edasi lükata. Seega muutusid Ajutise Valitsuse erakorralised volitused, mis olid esialgu (kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni) antud vaid kindlaks ja üsna lühiajaliseks perioodiks tähtajatuteks. Siis kutsuti kokku Maanõukogu erakorraline istungjärk. 3 1.veebruaril 1919 alanud istungitel kritiseeriti teravalt valitsusametnike omavoli, sõjaväelaste sekkumist tsiviilellu, omavalitsuste õiguste piiramist ja liiga karmi karistuspoliitikat ning nõuti valitsuse õiguste kärpimist, maakonnakomissaride ameti kaotamist, sõjaväevõimude tegevusvaldkonna täpsustamist ja sõjaväljakohtute määruse muutmist. Kuna Maanõukogus kõlanud kriitika väljendas usalduskriisi, siis esitas valitsus tagasiastumisavalduse ning valitsuse avaldusega solidariseerus ka ülemjuhataja. Toimunud usaldushääletusel saavutas valitsus enamuse ja sai õiguse jätkata. Ümber kujundati hoopiski kriitikat toetanud Maanõukogu juhatus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
