Põhjalik ülevaade rakust, raku tuumast, oragnellidest ja nende ülesannetest (0)

Rakk

Rakuteooria on vaadete süsteem, mille kohaselt kõik organismide (nii loomade kui ka taimede) elundid  ja osad koosnevad rakkudest. Selle kohaselt on rakud elu kõige väiksemad vormid (üksik rakk suudab toime tulla kõikide eluks vajalike funktsioonidega), seega kõike, mis pole rakk või rakkudest koosnev (näiteks viirus ), ei saa lugeda elusaks. Rakuteoorial on kolm peamist komponenti : kõik elav koosneb rakkudest, rakud on kõige väiksemad elavad osakesed ja kõik rakud tulevad varem eksisteerinud rakkudest.

Raku ehitus  

• Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav mürkaine . Bakteritoksiinid põhjustavad inimesel haigusi.
  
• Biotehnoloogia  - rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks.
  
• Biotõrje  - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes.
  
• Eukarüoot  – organism (ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid , seened, taimed, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga.
  
• Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell . Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib , sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid .
  
• Homoloogiline kromosoom  - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
  
• Hüüf  - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit .
  
• Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma . See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid.
  
• Kloroplast  - membraanidest koosnev  taimeraku organell , milles toimub fotosüntees . Klorofülli sisaldav plastiid . Värvuselt on roheline.
  
• Kromoplast  -membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente ( karotinoide ). Kuulub plastiidide hulka.
  
• Leukoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis on värvusetu. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid.
  
• Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule.
  
• Mikrotuubul  - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse (näiteks tsentriooli, kääviniitide, viburi ehitusse).
  
• Mitokonder  - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku energiaga.
  
• Mükotoksiin - mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine.
  
• Mütseel - hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum.
  
• Plasmiid  - bakteri tsütoplasmas esinevad väikesed rõngad. Sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks.
  
• Plastiid-membraanidest koosnev organell taimerakus . Pigmentide sisalduse alusel jagunevad kloro-, kromo - ja leukoplastideks.
  
• Polüsoom - ühe mRNA (informatsiooni RNA) molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke.
  
• Prokarüoot - prokarüoote iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid .
  
• Ribosoom  - eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, koosneb rRNA (transport-RNA) ja valgu molekulidest. Neis toimub valkude süntees.
  
• Rõngaskromosoom  - bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist.
  
• Spoor (eos) - protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline.(Kapseldunud valk).
  
• Tsentraalvakuool  –t aimerakus esinev suur vakuool , mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel
  
• Tsentrosoom  - koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses.
  
• Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks.
  
• Tsütoplasmavõrgustik - 2 liiki: sileda -ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks rakusiseste ainete transport.
  
• Tsütoskelett  - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi-ja liikumissüsteemiks.
  
• Turgor  - raku siserõhk , mis on tingitud osmoosist. Veepuudusel taime siserõhk langeb ja selle tulemusena taim närbub. Kui taime kasta, liigub vesi osmoosi teel uuesti vakuoolidesse ning turgor taastub .
  
• Viljakeha - osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed.
  

Lüsosoom on rakuorganell, mis aitab teostada suurte biomolekulide lõhustamist. Lüsosoomid sisaldavad arvukalt ensüüme, mis aitavad lõhustada näiteks valgu- ja DNA molekule. Lüsosoomis on madal pH (4,8) võrreldes tsütoplasmga (7,2)
Lüsosoomi ülesanded:

• Lõhustab rakku sattunud jääkained
  
• Lagundab rakus surnuid ja mittevajlikke aineid.
  

Katalüsaator aine, mis muudab keemilise reaktsiooni kiirust.
Ensüüm on valguline katalüsaator, mis viib läbi metaboolseid protsesse. Ensüümid on organismide tööhobused.
Golgi kompleks on kihiline raku organell, mis tegeleb transleeritud valgu lõpliku töötlemisega, enne kui valk on võimeline hakata täitma oma funktsiooni. Valkude pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid.
Mitokonder on raku organell, mis varustab rakku energiaga. Viiakse lõpule glükoosi lagundamine
Ülesanded:

• Aeroobne hingamine , mille tulemusel lõpuni toitainete lagundamine ja vabaneb energia.
  
• ATP süntees.
  

Tsütoplasma on rakusisene sültjas vedelik, milles paiknevad organellid. Teisisõnu on tsütoplasma raku kogu elussisu, mis ümbritseb tuuma.
Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmeetiline retiikulum (ER) on membraanidest moodustunud võrgustik, kus toimub mitmete ainete süntees ja transport. (ehk ta on seotud ainevahetuslike protsessidega)
Tsütoplasmavõrgustik jaguneb silepinnaliseks ( lipiidide ja bioaktiivsete ainete, nt hormoonide süntees) ja karepinnaliseks tsütoplasmavõrgustikuks (sellel paiknevatel ribosoomidel toimub valkude süntees)
Tsütoskelett on struktuurne element, mis moodustab niitjatest valkstruktuuridest toestiku ( võrgustiku ), hoiab rakus organelle õigel kohal ja aitab säilitada raku kuju. Tsütoskelett aitab kaasa ka raku paljunemisel.