VALUTEHNOLOOGIA (vedelvormimine) (2)

Materjaliteadus - Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia

5 VÄGA HEA

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Materjalitehnika instituut
Metallide tehnoloogia õppetool
Kodutöö aines
МТТ0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia
Töö nimetus VALUTEHNOLOOGIA (vedelvormimine)
Töö nr: 1
Ees- ja perekonnanimi : jeje
Üliõpilaskood:jeje
Rühm:0
Juhendaja :
Eduard Kimmari
Töö tehtud:
Töö esitatud:
18.märts 2012
Töö arvestatud:
Töö eesmärk ja ülesanded:
Töö eesmärk on koostada vastavalt variandile detaili, mudeli, valandi ning koostejoonise eskiisid ning anda lühiülevaade vormi valmistamise protsessist.
Valandi materjaliks on hallmalm ning valamisest kasutatakse masinvormimist, ül variant nr 18.
Liivvormvalu
Liivvormvalu puhul vormitakse valand liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib mudeli kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest.
Valandi kvaliteet sõltub suuresti valandi asendist vormis, seetõttu juhindutakse asendi valikul nõuetest ja soovitustest. Valandi vastustusrikkad osad paigutatakse vormi alumisse ossa , mis tagab parema kvaliteedi. Loomulikult määrab valandi asendi mudeli eemaldamise võimalikkus.
Mudel on puidust, alumiiniumsulamist, vahtplastist või plastist koostatud valandi jäljend, mis erineb valandist ümardatud nurkade, valukallete ning suuruse poolest. Suuruse einevus tuleneb sulametalli kahanemisest tardudes ning samuti ka töötlusvarude vajalikkusest.
Kärne kasutatakse avade ning õõnsuste saamiseks valandites. Kärnid tehakse liiva ning sideaine segust .
Valukanalite süsteem on vajalik sulametalli juhtimiseks vormi.
Masinvormimine
Kasutatakse valuvormide sari- ja masstootmisel. Vormitakse kahte vormikasti ning kasutatakse mudeli asemel mudelplaate. (Vormitakse ka vormikastita või virnvormimise, kärnvormimise, põrand- või vaakumvormimise meetodi teel.) Põhioperatsioonid, seguga täitmine, tihendamine ning mudelplaatide eemaldamine vormist , on mehhaniseeritud, mis tagab suurema täpsuse ning tootlikkuse.
Kasutatakse vormimismasinaid- liigituvad: press-, raputus-, puhur -, heitur-, impulls- ja kombineeritud masinad - ning kärnimasinaid.
Pärast valandi vormist eemaldamist, puhastatakse see juga-või trummelpuhastuse teel, millele eelneb valukanalite eemaldamine. Puhastusviisina on kasutusel ka elektrokeemiline puhastus, mille käigus erilahuses vormi- ja kärnisegu jäägid lahustuvad.
Lähteülesanne, nr 18
Valandi joonis
Mudelplaadid
Koostejoonise eskiis

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 241 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

241 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

crl Õppematerjali autor

Kodutöö nr 1

VALUTEHNOLOOGIA vedelvormimine kontruktsioonimaterjalid

Sarnased õppematerjalid

pdf

KMT kodutöö VALUTEHNOLOOGIA variant 18

2 1. joonestada variandile vastava detaili joonis 2. joonestada valandi joonis, millel näidata ära tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn 3. joonestada mudeli joonis (mudelplaadi) 4. joonestada koostatud vormi joonis koos vormikasti, kärni ja valu kanalite süsteemi elementidega 5. anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. + skeem Töö Hinne 85 punkti 100st Hinde viis alla: töötlusvaru (-5%); mudelplaadid (-5%); koostatud valuvorm (-5%) Detaili joonis. v. 18 Masinvormimine Kasutatakse valuvormide sari- ja masstootmisel. Vormitakse kahte vormikasti ning kasutatakse mudeli asemel mudelplaate. (Vormitakse ka vormikastita või virnvormimise, kärnvormimise, põrand- või vaakumvormimise meetodi teel.) P

Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia

docx

Metallide valutehnoloogia - Kursuse materjal

METALLIDE VALUTEHNOLOOGIA Kursuse konspekt Mehaanikateaduskond Tehnomaterjalid ja turundus eriala Tallinn 2013 VALUTEHNOLOOGIA Metall toodete töölemise tehnoloogiad: 1. Valutehnoloogia (vedelvormimine) 2. Survegatöötlemine (vormimine plastse deformatsiooniga) 3. Pulbermetallurgia (pulbritevormimine) 4. Liitetehnoloogia (keevitamine, liitmine, jootmine) 5. Lõiketöötlemine Valand (casting) – Keerukamad detailed mis on valmistatud vedelmetalli vormi valamise teel. Valuvormid: 1. Aiutised vormid: a. Liivvaluvorm (sand casting) b. Koorikvalu (Shell mould casting), c. Täppisvalu (investment casting) 2. Püsivad vormid:

Metalliõpetus

docx

Metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia

Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Martin Raba Metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia Iseseisevtöö Helmo Hainsoo TARTU 2012 Martin Raba Sissejuhatus Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt

Luksepp

docx

Metallide tehnoloogia

keerme treilõikureid kasutades. 51. CNC pingid 48.Freesimine, karakteristikud CNC-tehnoloogia abiga töötlemisprotsessid on võimalik Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid tehnoloogilisi protsesse, mille puhul lõikuriks automatiseerida. Tänu tehnoloogia arengule on onfrees. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, tööpingid tänapäeval üha täpsemad ja kiiremad, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse inimeste oskused paremad, tulemuseks on metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu, valmistusaegade lühenemine ja kvaliteedi paranemine näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, jne.

Materjaliõpetus

pdf

Metallide Tehnoloogia 2. Referaat

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallurgia ..................................................................................................................... 4 2. Metalli reaalne struktur .................................................................................................. 4 3. Kristalliseerumine .........................

Metalliõpetus

docx

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

Tehnokeraamika • Aminoplastid (UF, MF) Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite • Fenoplast (PF) jt. baasil saadud tööriista- ja eriomadustega Elastomeerid konstruksioonimaterjale. • Kautšuk • Kummi • Polüuretaan (PUR) jt. Tehnoloogia Tehnokeraamika valmistatakse pulbermetallurgia meetodil ja protsess sisaldab üldiselt samu etappe: pulbrite valmistamine, vormimine ja paagutamine ja vajadusel täiendav töötlemine.

Materjaliõpetus

pdf

Materjalid

.................................... 47 1.4.3. Plastkomposiitmaterjalid............................................................................................................. 47 1.4.4. Keraamilised komposiitmaterjalid............................................................................................... 48 1.4.5. Süsinikkomposiitmaterjalid ......................................................................................................... 48 2. METALLIDE TEHNOLOOGIA............................................................................................................... 49 2.1. Metallurgia ......................................................................................................................................... 49 2.2. Valutehnoloogia ................................................................................................................................. 49 2.2.1. Liigitus ..............................................

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid