50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
roland oja
Õppematerjali autor
Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev .................................
maht V m3 m3 vooluhulk Q m3 m3 rõhk p pascal (Pa) tehniline 1Pa=1N/m2 atmosfäär (at) bar (bar) (kp/cm2) 5 1bar=10 Pa= 0.1MPa energia, töö E dzaul, J (Nm) kilopond-meeter (kpm) Neid kahte erinevat tabelit seob omavahel Newtoni seadus F=m×a, (jõud= mass×kiirendus, kus a=g=9.81m/s2). Mõõtühikute määratlused Mass: 1 kg ⇒ SI süsteemi põhiühikute hulka kuuluv massiühik, mis võrdub Pariisis rahvusvahelises Kaalude ja Mõõtude Büroos säilitatava rahvusvahelise etaloni massiga, mis on
maht V m3 m3 vooluhulk Q m3 m3 rõhk p pascal (Pa) tehniline 1Pa=1N/m2 atmosfäär (at) bar (bar) (kp/cm2) 5 1bar=10 Pa= 0.1MPa energia, töö E dzaul, J (Nm) kilopond-meeter (kpm) Neid kahte erinevat tabelit seob omavahel Newtoni seadus F=m×a, (jõud= mass×kiirendus, kus a=g=9.81m/s2). Mõõtühikute määratlused Mass: 1 kg SI süsteemi põhiühikute hulka kuuluv massiühik, mis võrdub Pariisis rahvusvahelises Kaalude ja Mõõtude Büroos säilitatava rahvusvahelise etaloni massiga, mis on
TSüKLI INDIKAATORTÖÖ ON kutsub esile ka teiste liikmete muutumise. Näiteks silindri survestme effektiivsuse ja kasuteguri tõstmisel , töötavad kõik tegelikul VÕRDELINE INDIKAATORDIAGRAMMI PINDALAGA suurendamine vähendab ühtlasi jääkgaaside tegurit ja segu tsüklil sisepõlemismootorid teoreetilise ringprotsessi termilisest 2.Diiselmootori silindri täiteprotsessi arvutuse alused; 4- ja 2- soojenemist. kasutegurist madalama kasuteguriga. taktilise mootori täiteprotsess ülelaadimiseta ja ülelaadimisega Diiselmootori koormuse suurenemisel tõuseb silindri , kolvi ja
.............................................................................. 13 Tihendid................................................................................................................................ 13 Küsimused.............................................................................................................................14 Ottomootori juhtimine...............................................................................................................15 Töö käik................................................................................................................................ 15 Süütejärjekord....................................................................................................................... 16 Toitesüsteem......................................................................................................................... 17 Kuidas sõltub kütuse rõhk hõrendusest sisselaskekollektoris
Tarbimisvoolu järsku suurenemist. Q = f(H) H (surve) var. n (p/min) const. Joonis 15 Karakteristika Q= f (H) rõhu tõusuga tootlikkus süsteemis langeb, mis tuleneb pumba mahulise kasuteguri vähenemisest. Tehase poolt antud lubatud töörõhust (Hlub.) kõrgema rõhuga pikaajaline töö suurendab hammasrataspumba detailide kulumist, väheneb kasutegur ja jõudlus, suureneb ajami tarbitav võimsus. Kruvipumba karakteristik : Kruvipumba karakteristik Q = f(H) ja H= f(Q) kaldenurk oleneb pumba hermeetilisuse astmest. 15 Joonis 16 Joonis 17 Mittehermeetilistel kruvipumpadel on sisemised rõhukaod kõigil tööreziimidel.
kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tarvitada gaas-, vedel- või tahket kütust) 3) hüdroturbiinmootor(tavaliselt statsionaarne): aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid Kolbmootorite liigitus on laiaulatuslik. J. Ivandi esitab mootori tööprotsessi mõistmise seisukohalt järgmise liigituse: 1) teoreetilise ringprotsessi põhjal: a) kütuse teoreetiliselt püsivmahulise põlemisega (Ottoringprotsess),
Mootorite liigitus Mootor kui mehaanilise energia allikas on tarvilik auto liikumapanekuks. Kolbsisepõlemismootoreid liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: 1) otstarbe järgi veovahendite ja töökindlad mootorid; 2) töötsükli järgi kahe- ja neljataktilised mootorid; 3) segumoondusviisi järgi välise segumoodustisega ja seesmise segumoodustisega mootorid; 4) töösegu süütamisviisi järgi elektrilise sundsüütega mootorid ning kompressioonsüütega mootorid; 5) tarvitava kütuse liigi järgi - bensiinimootorid, mis töötavad bensiiniga, diiselmootorid, mis töötavad raske diislikütusega, ja gaasimootorid, mis töötavad kas suru- või vedelgaasiga; 6) silindrite arvu järgi ühe- ja mitmesilindrilised mootorid; 7) silindrite paigutuse järgi üherealised püstsilindritega; üherealised kaldsilindritega, mille
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid