Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kodune töö nr.1 Elektrotehnika (0)

1 Hindamata
Punktid

 
 
 
KODUTÖÖ NR. 1 
Võrumaa Kutsehariduskeskus 
Elektrotehnika  
Ando  Kaupmees 
 
Sisukord 
1.  Lähteülesanne ...............................................................................................................2 
2.  Töö käik.........................................................................................................................3 
2.1. Takistuste arvutamine.............................................................................................3 
2.2. Pinge arvutamine....................................................................................................9 
2.3. Voolutugevuse arvutamine...................................................................................12 
2.4. Võimsuse arvutamine...........................................................................................16 
3.  Kodutöö nr. 1 kokkuvõte.............................................................................................20 
4.  Kasutatud materjalid ja  programmid ...........................................................................21 
 
 

 
Lähteülesanne 
Skeem 1 
 
Kirjeldus 
Välja arvutada järgimsed andmed võttes aluseks Skeem 1: 
•  Takistus (R) kõikides ahelates 
•  Pinge (U) takistitel 
•   Voolutugevus  (I) kõikies ahelates 
•  Võimsus (P) kõikides ahelates 
 
 
 

 
Töö käik 
1.  Takistuse (R) arvutamine 
1.1. Toon välja teada olevad andmed ja tutvun Skeem 1-el oleva ahelaga. 
Skeem 1 
 
Teada olevad andmed: 
•  Pinge Ua,b = 12V 
•   Takisti  R1 = 2Ω 
•  Takisti R2 = 2,33Ω 
•  Takisti R3 = 2Ω 
•  Takisti R4 = 6Ω 
•  Takisti R5 = 3Ω 
•  Takisti R6 = 6Ω 
Skeem 1-el olev ahelas esinevad nii takistite jada- kui ka rööpühendused. Sellist 
kombinatsiooni  nimetatakse takistite segaühenduseks
Segaühenduse arvutamiseks tuleb seda järk järgult lihtsustada, kasutades nii jada- kui 
rööpühenduse valemeid. 
 
 

 
Jadaühenduste korral võrdub ahela  kogutakistus  takistite takistuste  summaga  ja valem on 
järgmine: 
R = R1 + R2 + R3  
Seda valemit saan ma kasutada jadaühenduse arvutamiseks. 
Rööpühenduse korral võrdub  kogutakistuse   pöördarv  harude takistuste pöördarvude summaga 








R1 
R2 
R3 
 
millest ahela kogutakistus 

R= 





 
R1 
R2 
R3 
 
Kuna  Skeemil  1 on tegemist kahe takisti rööpühendusega tuleb mul tuletada takistuse 
arvutamiseks avaldis 



R2 
R1 
R1 + R2 






R1 
R2 
R1 * R2 
R1 * R2 
R1 * R2 
 
ehk 
R1 * R2 
R = 
R1 + R2 
 
 
 

 
1.2. Jagan Skeem 1 ahelateks ja arvutan välja takistused.  
Skeem 2 –  Ahelad  R3,4 ja R2,3,4 
 
 
Arvutusi  alustan rööpühendusega ja arvutan ahela R3,4 takistuse 
R3 * R4 
R3,4 =  R3 + R4 
 
2Ω * 6Ω 
R3,4 = 
=  1,5Ω 
2Ω + 6Ω 
 
Tulemuseks saan R3,4 = 1,5Ω  
Edasi saan kasutada jadaühenduse valemit ja arvutan ahela R2,3,4 takistuse 
R2,3,4 = R2 + R3,4  
R2,3,4 = 2,33Ω + 1,5Ω = 3,83Ω 
Tulemuseks saan R2,3,4 = 3,83Ω 
 
 

 
Skeem 3 – Ahelad R1,5,6 ja R5,6  
 
Eelnevat  arvutuskäiku korrates arvutan ahela R5,6 takistuse 
R5 * R6 
R5,6 =  R5 + R6 
 
3Ω * 6Ω 
R5,6 = 
=  2Ω 
3Ω + 6Ω 
 
Tulemuseks saan R5,6 = 2Ω  
ja ahela R1,5,6 takistuse 
R1,5,6 = R1 + R5,6  
R1,5,6 = 2Ω + 2Ω = 4Ω 
Tulemuseks saan R1,5,6 = 4Ω 
 
 
 

 
Arvutuste tulemusena on mul teada Skeem 1  ahelate  takistused ja nüüd saab arvutada     
Skeem 1 kogutakistuse. 
Kogutakistuse R1,2,3,4,5,6 arvutamiseks kasutan kahe takisti rööpühenduse valemit 
R1,5,6 * R2,3,4 
R1,2,3,4,5,6 = 
R1,5,6 + R2,3,4 
 
4Ω * 3,83Ω 
R1,2,3,4,5,6 = 
=  1,96Ω 
4Ω + 3,83Ω 
 
Tulemuseks saan R1,2,3,4,5,6 = 1,96Ω 
 
 

 
1.3. Takistuse arvutuse kokkuvõtte. 
Tuginedes lähteülesandele olen välja arvutanud Skeem 1 takistused kõikides ahelates ja 
kogutakistuse  saades  järnevad tulemused: 
•  R3,4 = 1,5Ω 
•  R2,3,4 = 3,83Ω 
•  R5,6 = 2Ω 
•  R1,5,6 = 4Ω 
•  R1,2,3,4,5,6 = 1,96 
 
 

 
2.  Pinge (U) arvutamine.  
2.1. Valmistan ette skeemi. 
Skeem 4. 
Tähistan kõik Skeemil 1 olevad ahelad järgmiselt: 
 
Toetudes takistuste arvutamises tehtud skeemi jagamisele ahelateks, saan kasutada neid samu 
ahelaid, et välja arvutada Skeemil 4 olevate ahelate pinge. Mul on teada, et pinge Ua,b = 12V 
 
 

 
2.2.  Panen  paika valemid ja arvutan välja ahelate U2, ja U3,4  pinged
Skeem 5 – Ahelad U2 ja U3,4  
 
 
Selleks, et leida pinge ahelas R3,4 tuleb mul tuletada valem, 
U2 = I * R2  
R2 
U2 = Uab * 
R2 + R3,4 
 
Pinge U, mis on punktide a ja b vahel, jaguneb takistite vahel selliselt, et üks osa sellest kaob 
takistil R2 (U2) ja ülejäänu pinge, st U – U2 läbib nii  takistit  R3 kui takistit R4 (rööpühenduse 
korral on mõlema takisti otstel võrdne pinge). 
U3,4 = Uab – U3,4  
 
Vastavalt leitud valemitele arvutan pinge ahelas U2: 
2,33Ω 
U2 = 12V * 
=  7,3V 
2,33Ω + 1,5Ω 
 
Saan tulemuseks, et pinge ahelas U2 = 7,3V 
 Ja ahelas U3,4 : 
U3,4 = 12V – 7,3V = 4,7V 
Saan tulemuseks, et pinge ahelas U3,4 = 4,7V 
10 
 
2.3. Arvutan välja pinged ahelates U1 ja U5,6 . 
Skeem 6. 
 
Vastavalt leitud valemitele arvutan pinge ahelas U1: 
2Ω 
U1 = 12V * 
=  6V 
2Ω + 2Ω 
 
Saan tulemuseks, et pinge ahelas U1 = 6V 
 Ja ahelas U5,6 : 
U5,6 = 12V – 6V = 6V 
Saan tulemuseks, et pinge ahelas U3,4 = 6V 
 
2.4. Pinge arvutamise kokkuvõte. 
Tuginedes lähteülesandele ja takistuse arvutustele olen välja arvutanud Skeem 4 pinged 
kõikides ahelates saades järnevad tulemused: 
•  U3,4 = 4,7V 
•  U2 = 7,3V 
•  U5,6 = 6V 
•  U1 = 6V 
 
 
11 
 
3.  Voolutugevuse arvutamine. 
3.1. Valmistan ette skeemi ja valemid arvutuste tegemiseks. 
Skeem 7. 
 
Toetudes lähteülesandele, Skeemile 6 ja eelnavalt välja arvutatud andmetele jätkan 
voolutugevuse arvutamist sama meetodiga  jagades  Skeem 6 ahelateks. 
Voolutugevust arvutatakse järgmise valemiga, 

I =  R 
 
Kuna mul on teada Uab ja R1,2,3,4,5,6 saan ma I1,2,3,4,5,6 kohe välja arvutada. Selle järgi saan ma 
hiljem kontrollida kas ahelate arvutustulemused on õiged. 
12V 
I1,2,3,4,5,6 = 
=  6,12A 
1,96Ω 
 
12 
 
3.2. Arvutan ahelate I3,4 ja I2 voolutugevused. 
Skeem 8. 
 
 
Ahel I2 
U2 
I2 = 
 
 
R2 
 
7,3V 
I2 = 
=  3,13A 
2,33Ω 
 
Saan tulemuseks I2 = 3,13A 
U3,4 
I3,4 = 
 
 
R3,4 
 
4,7V 
I3,4 = 
=  3,13A 
1,5Ω 
 
Saan tulemuseks I3,4 = 3,13A 
 
 
13 
 
3.3. Ahelad I1 ja I5,6  
Skeem 9. 
 
Ahel I1 
U1 
I1 = 
 
 
R1 
 
6V 
I1 = 

3A 
2Ω 
 
Saan tulemuseks I1 = 3A 
U5,6 
I5,6 = 
 
 
R5,6 
 
6V 
I5,6 = 

3A 
2Ω 
 
Saan tulemuseks I5,6 = 3A 
 
 
14 
 
3.4. Voolutugevuse arvutamise kokkuvõte. 
Tuginedes lähteülesandele ja eelnevatele arvutustele olen välja arvutanud Skeem 7 
voolutugevused saades järnevad tulemused: 
•  I3,4 = 3,13A 
•  I2 = 3,13A 
•  I5,6 = 3A 
•  I1 = 3A 
•  I1,2,3,4,5,6 = 6,12A 
 
 
 
15 
 
4.  Võimsuse arvutamine. 
 
4.1. Valmistan ette skeemi ja valemid arvutuste tegemiseks. 
Skeem 10. 
 
Toetudes lähteülesandele, Skeemile 6 ja eelnavalt välja arvutatud andmetele jätkan 
voolutugevuse arvutamist sama meetodiga jagades Skeem 6 ahelateks. 
Võimsuse arvutamiseks kasutatakse valemit 
P = I * U 
Kuna mul on teada, et I1,2,3,4,5,6  = 6,12A ja Ua,b = 12V, saan kohe välja arvutada P1,2,3,4,5,6  
P1,2,3,4,5,6 = I1,2,3,4,5,6 * Ua,b  
P1,2,3,4,5,6 = 6,12A * 12V = 73,44W 
16 
 
4.2. Ahelad P2, ja P3,4  
Skeem 11. 
 
 
Ahela P2 arvutus 
P2 = I2 * U2 
P2 = 3,13A * 7,3V = 22,85W 
Saan tulemuseks P2 = 22,85W 
Ahela P3,4 arvutus 
P3,4 = I3,4 * U3,4  
P3,4 = 3,13A * 4,7V = 14,71W 
Saan tulemuseks P3,4 = 14,71W 
 
 
17 
 
4.3. Ahelad P1 ja P5,6  
Skeem 12. 
 
Ahela P1 arvutus 
P1 = I1 * U1 
P1 = 3A * 6V = 18W 
Saan tulemuseks P1 = 18W 
Ahela P5,6 arvutus 
P5,6 = I5,6 * U5,6  
P5,6 = 3A * 6V = 18W 
Saan tulemuseks P5,6 = 18W 
 
 
18 
 
4.4. Võimsuse arvutamise kokkuvõte. 
Tuginedes lähteülesandele ja eelnevaltele arvutustele olen välja arvutanud Skeem 1 
võimsused saades järnevad tulemused: 
•  P3,4 = 14,71W 
•  P2 = 22,85W 
•  P5,6 = 18W 
•  P1 = 18W 
•  P1,2,3,4,5,6 = 73,44W 
 
 
19 
 
Kodutöö nr. 1 kokkuvõte. 
Tuginedes lähteülesandele ja Skeem 1-le olen teostanud kõik vajalikud arvutused ning saanud 
järgnevad tulemused: 
 
1.  Takistus (R) kõikides ahelates: 
  R3,4 = 1,5Ω 
  R2,3,4 = 3,83Ω 
  R5,6 = 2Ω 
  R1,5,6 = 4Ω 
  R1,2,3,4,5,6 = 1,96Ω 
 
2.  Pinge (U) kõikides ahelates: 
  U3,4 = 4,7V 
  U2 = 7,3V 
  U5,6 = 6V 
  U1 = 6V 
 
3.  Voolutugevus (I) kõikies ahelates 
  I3,4 = 3,13A 
  I2 = 3,13A 
  I5,6 = 3A 
  I1 = 3A 
  I1,2,3,4,5,6 = 6,12A 
 
4.  Võimsus (P) kõikides ahelates 
  P3,4 = 14,71W 
  P2 = 22,85W 
  P5,6 = 18W 
  P1 = 18W 
  P1,2,3,4,5,6 = 73,44W 
 
Kodutöö lahendamise käigus olen  õppinud  lugema joonist ja kasutama valemeid. 
 
 
20 
 
Kasutatud materialid ja programmid  
1.  „Elektrotehnika I Alalisvool“ Rain Lahtmets 
2.   MS Word 
3.  Splan 
4.   Excel  
21 
 
Vasakule Paremale
Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #1 Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #2 Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #3 Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #4 Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #5 Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #6 Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #7 Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #8 Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #9 Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #10 Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #11 Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #12 Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #13 Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #14 Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #15 Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #16 Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #17 Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #18 Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #19 Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #20 Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #21 Kodune töö nr 1 Elektrotehnika #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor A2hj Õppematerjali autor
Kuidas arvutada järgimsed andmed võttes aluseks Skeem 1:
• Takistus (R) kõikides ahelates
• Pinge (U) takistitel
• Voolutugevus (I) kõikies ahelates
• Võimsus (P) kõikides ahelates

Sarnased õppematerjalid

Alalisvooluahelad
20
ppt

Alalisvooluahelad

Raivo PÜTSEP Elektrooniline õpik ELEKTROTEHNIKA T2 ALALISVOOLU AHELAD 2007 OHMI SEADUS Ohmi seadus elektriahela osas - voolutugevus on võrdeline elektriahela osa pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. U kus I [A] - voolutugevus elektriahelas I= U [V] - pinge elektriahela otstel R [] - elektriahela osa takistus

Elektrotehnika
Alalisvooluahelad
40
ppt

Alalisvooluahelad

Raivo PÜTSEP Elektrooniline õpik ELEKTROTEHNIKA T2 ALALISVOOLU AHELAD 2007 OHMI SEADUS Ohmi seadus elektriahela osas - voolutugevus on võrdeline elektriahela osa pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. U kus I A - voolutugevus elektriahelas I U V - pinge elektriahela otstel

Elektriahelad ja elektroonika alused
Teema 5-Elektro- ja süsteemtehnika põhimõisted I osa
30
pdf

Teema 5, Elektro- ja süsteemtehnika põhimõisted I.osa

puuduvad võimendusomadused ning nende elektrilised omadused ei sõltu neile rakendatud voolu (pinge) suunast. Selliste komponentide hulka kuuluvad näiteks takistid, kondensaatorid, poolid ja trafod. Aktiivkomponente iseloomustavad võimendusomadused ja / või nende elektriliste omaduste sõltuvus neile rakendatud voolu (pinge) suunast. Taoliste komponentide hulka kuuluvad paljud pooljuht- ja vaakuumseadised. Elektroonika alused. Teema 5 ­ Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 1 (1) 5.1.2. Lineaarsed ja mittelineaarsed ahelad Kui graafik, mis näitab ahela (lülituse) väljundparameetri sõltuvust sisendparameetrist, on sirgjooneline, siis on tegemist lineaarse ahelaga (lülitusega). vatupidisel juhul on tegemist mittelineaarse e. ebalineaarse ahelaga (lülitusega).

Elektroonika alused
Elektrotehnika laboritööd
40
doc

Elektrotehnika laboritööd

17.................................................................................28 Ohmi seaduse kontrollimine vahelduvvooluahelas. Pingeresonantsi uurimine..........28 19. Laboritöö nr.18*................................................................................30 Ahela tööreziimi uurimine vooluresonantsi korral..............................................30 20. Laboritöö nr.19.................................................................................31 Töö ja võimsuse mõõtmine ühefaasilises vahelduvvooluahelas.................................31 21. Laboritöö nr.20*................................................................................32 Kolmefaasilise elektriahela uurimine. Tähtühendus...................................................32 22. Laboritöö nr.21*................................................................................33 Kolmefaasilise elektriahela uurimine. Kolmnurkühendus.............................

Elektrotehnika
Alalisvool
32
pdf

Alalisvool

klemmidele ühendada tarviti, läbib teda elektrivool, mis teeb kasulikku tööd. Suletud vooluringis liiguvad positiivsed laengud potentsiaali kahanemise suunas. Energiaallikas liiguvad positiivsed laengud potent- siaali kasvamise suunas. Laengute ümberpaiknemi- ne allika sees on võimalik ainult kõrvaljõudude abil. Elektromotoorjõud E on kõrvaliste jõudude (mitteelektrilise energiaallika) poolt tehtud mõõt laenguühiku kohta Wk E= q Wk kõrvaliste jõudude tehtav töö dzaulides (J) q laeng kulonites (C) Elektromotoorjõud (emj., uuema nimetusega allika- pinge) on põhjus, mis tekitab ja säilitab elektrivoolu suletud vooluringis. Ühikuks on volt (V). Elektromotoorjõud on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaigutamiseks allikas kulub tööd 1 dzaul. Laengute ümberpaigutamisel positiivse ühiklaengu viimiseks läbi allika sisemuse miinuspooluselt pluss- poolusele tehakse tööd, mille tulemusena eraldub allikas soojust

Elektrotehnika
Alalisvool
32
pdf

Alalisvool

klemmidele ühendada tarviti, läbib teda elektrivool, mis teeb kasulikku tööd. Suletud vooluringis liiguvad positiivsed laengud potentsiaali kahanemise suunas. Energiaallikas liiguvad positiivsed laengud potent- siaali kasvamise suunas. Laengute ümberpaiknemi- ne allika sees on võimalik ainult kõrvaljõudude abil. Elektromotoorjõud E on kõrvaliste jõudude (mitteelektrilise energiaallika) poolt tehtud mõõt laenguühiku kohta Wk E= q Wk kõrvaliste jõudude tehtav töö dzaulides (J) q laeng kulonites (C) Elektromotoorjõud (emj., uuema nimetusega allika- pinge) on põhjus, mis tekitab ja säilitab elektrivoolu suletud vooluringis. Ühikuks on volt (V). Elektromotoorjõud on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaigutamiseks allikas kulub tööd 1 dzaul. Laengute ümberpaigutamisel positiivse ühiklaengu viimiseks läbi allika sisemuse miinuspooluselt pluss- poolusele tehakse tööd, mille tulemusena eraldub allikas soojust

Füüsika
Põhjalik ülevaade alalisvoolust
32
pdf

Põhjalik ülevaade alalisvoolust

klemmidele ühendada tarviti, läbib teda elektrivool, mis teeb kasulikku tööd. Suletud vooluringis liiguvad positiivsed laengud potentsiaali kahanemise suunas. Energiaallikas liiguvad positiivsed laengud potent- siaali kasvamise suunas. Laengute ümberpaiknemi- ne allika sees on võimalik ainult kõrvaljõudude abil. Elektromotoorjõud E on kõrvaliste jõudude (mitteelektrilise energiaallika) poolt tehtud mõõt laenguühiku kohta Wk E= q Wk kõrvaliste jõudude tehtav töö dzaulides (J) q laeng kulonites (C) Elektromotoorjõud (emj., uuema nimetusega allika- pinge) on põhjus, mis tekitab ja säilitab elektrivoolu suletud vooluringis. Ühikuks on volt (V). Elektromotoorjõud on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaigutamiseks allikas kulub tööd 1 dzaul. Laengute ümberpaigutamisel positiivse ühiklaengu viimiseks läbi allika sisemuse miinuspooluselt pluss- poolusele tehakse tööd, mille tulemusena eraldub allikas soojust

Füüsika
Elektrotehnika vastused
34
doc

Elektrotehnika vastused

amper (A) OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA U ­ pinge juhi otstel I ­ voolutugevus R ­ juhi takistus Takistuse ühik on oom: 1 = 1V / 1A Juhi takistus oleneb juhi materjali eritakistusest , juhi pikkusest l ja ristlõike pindalast S Temperatuuri tõustes juhi takistus kasvab: R0 ­ juhi takistus temperatuuril 0ºC OHMI SEADUS KOGU VOOLURINGI KOHTA EMJ ­ vooluallika elektromotoorne jõud Rs ­ vooluallika sisetakistus Rv ­ ahela välistakistus Alalisvoolu töö: A = IUt (Joule'iLenzi seadus) Alalisvoolu võimsus: N = IU 3. Kirchhoffi seadused. Kirchoffi esimene seadus Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. I1 + I2 = I3 + I4 , ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I1 + I2 I3 I4 = 0 Kirchoffi teine seadus

Elektrotehnika ja elektroonika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun