Meeterkeerme profiil (0)

Masinaehitus - Mõõtmestamine ja tolereermine

1 Hindamata

MEETERKEERME PROFIIL JA TOLERANTSID

Lähteülesanne:
Arvutada antud keerme välis-, kesk- ja siseläbimõõt ning tolerantsid. Joonestada mõõtkavas keerme profiil koos tolerantsitsoonidega ja kanda joonisele kõik mõõtmed, piirhälbed ja tolerantsid. Arvutada läbimõõtude piirsuurused ja esitada tulemused tabeli kujul.

Lähtevariant:
M24×1,5−5H/4g

Lahenduskäik:
Tähistuse lahti mõtestamine:
P – keerme samm
d – keerme nimimõõde
α- keerme profiili nurk, meeterkeermel on α= 60°
H – profiili teoreetiline kõrgus
h – profiili töökõrgus
P =1,5
H = 0,866P = 0,866×1,5 = 1,299
h = 0,541P = 0,541× 1,5 = 0,812
H/4 = 0,325; H/8 = 0,162
D2 = d2 =d – 2 + 0,701 = 24 – 1 + 0,026 = 23,026
D1 = d – 3 + 0,835 = 24 – 2 + 0,376 = 22,376
d3 = d – 3 + 0,546 = 24 – 2 + 0,160 = 22,160
d3 min = d3 – 2(0,1P) = 22,160– 2(0,1×1,5) = 21,860
D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 24 + 0,162 = 24,162
Tolerantsid sisekeermele M24×1,5−5H/4g
TD2 = 0,200 ; ½ TD2 = 0,100
TD1 = 0,300 ; ½ TD1 = 0,150
Tolerantsid väliskeermele M33×1,5 – 6g
esd = esd2 = - 0,032
Td = 0,236 ; ½ Td = 0,118
Td2 = 0,150 ; ½ Td2 = 0,075
Tabel 7.1 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed
Sisekeere M24×1,5−5H
Väliskeere M24×1,5 – 6g
Välisläbimõõt
Dmax -
Dmin = 24,162
dmax = 23,968
dmin = 23,764
Keskläbimõõt
D2 max = 23,226
D2 min = 23,026
d2 max = 21,994
d2 min = 21,876
Siseläbimõõt
D1 max = 22,676
D1 min = 22,376
d3 max = 22,160
d3 min = 21,860

Keerme joonis: D=24,162
½ Td =0,118
+0,300
D1=22,376 0
H=1,299
H/4 =0,325
½ TD1 =0,150
h=0,812
H/8 =0,162
P=1,5
½ Td2 =0,075
½ esd2 =-0,016
½ esd2 =-0,016
½ Td2 =0,118
d3=22,160
-0,032
d2=23,026 -0,150
+0,200
D2=23,026 0
-0,032
d=23-0,236
Sele 7.1 Keerme profiil koos tolerantsitsoonidega
7.5 Kokkuvõte
Meeterkeerme koonilisus keerme profiili nurga (meeterkeermel on α= 60°) 60° on C=1:0,8660254 [7.10, lk 8]. Antud keerme sisekeerme tolerants on 5H ehk keermesliite pikkuseks on N, normaalne pikkus [7.2, lk. 83]. Meeterkeermel on 3 läbimõõtu: välisläbimõõt – tooriku valikuks , keskläbimõõt – keermeprofiili projekteerimiseks ja siseläbimõõt – tugevusarvutusteks. Need läbimõõdud arvutatakse lähtudes keermesammust. Materjal on kõrge süsinukusisaldusega kroomteras .
7.6 Järeldused
Meeterkeerme märkimisel kasutatakse tähist M ja lisatakse sellele välisläbimõõt ( nimimõõt ) millimeetrites, näiteks M24. Keerme samm on keerme kahe naaberniidi vahekaugus. Tavaliset mõõdetakse seda keskläbimõõdul. Samm kirjutatakse keerme tähistusse nimimõõdu järele. Normaalkeermel sammu ei näidata. Igale nimimõõtmele vastab üks suur (normaalne) samm ja mitu väikest (peent) sammu. Normaalse sammuga keeret nimetatakse normaalkeermeks ja peene sammuga keeret peenkeermeks.

Kasutatud kirjandus ja viited:
[7.1] M. Purde . Tolerantsid ja istud . Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005. 116 lk.
[7.2] Ülesanne 7 – Meeterkeerme profiil ja tolerantsid
[7.3] Tabel 9. – Seosed keermeläbimõõtude arvutamiseks
[7.4] Tabel 10- Meeterkeerme põhihälbed
[7.5] Tabel 11.-Meeterkeerme keskläbimõõdu tolerantsid
[7.6] Tabel 12.-Poldi d ja mutri D1 tolerantsid

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 26 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Deifka Õppematerjali autor

Mõõtmestamise kodused tööd.

tolerants tolerantsid profiil keerme profiil Meeterkeerme profiil

Sarnased õppematerjalid

doc

Kodune töö variant 29 ülessanne 7

ÜLESANNE 7 1 Arvutada antud keerme välis-, kesk- ja siseläbimõõt ning tolerantsid. 2. Joonestada mõõtkavas keerme profiil koos tolerantsitsoonidega ja kanda joonisele kõik mõõtmed, piirhälbed ja tolerantsid. 3. Arvutada läbimõõtude piirsuurused ja esitada tulemused tabeli kujul. 29. M45×2-5H/4h P =2 H = 0,866P = 0,866×2 = 1,732 h = 0,541P = 0,541× 2 = 1,082 H/4 = 0,433; H/8 = 0,217 D2 = d2 = d 2 + 0,701 = 45 2 + 0,701 = 43,701 D1 = d 3 + 0,835 = 45 3 + 0,835 = 42,835 d3 = d 3 + 0,546 = 45 3 + 0,546 = 42,546 d3 min = d3 2(0,1P) = 42,546 2(0,1×2) = 42,146

Tolereerimine ja mõõtetehnika

pdf

Tolereerimise kodutööd

tktk.ee/mod/resource/view.php?id=2694 Karl Sepp Kodune töö Nr.0.7 Õppeaines: Tolereerimine ja mõõtetehnika Transporditeaduskond Õpperühm: AT 31b Juhendaja: K. Raba Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 01. LÄHTEANDMED Variant nr: 8 M18x1,5-6G/6h 02. LAHENDUSKÄIK M18×1,5−6G/6h, kus M on meeterkeerme sümboliks, 48 keerme nimimõõt, 1.5 on keerme samm ja 6G/6h tolerantsid . Meeterkeermel on 3 läbimõõtu: välikeemel (d- välisläbimõõt ; d2- keskläbimõõt ; d1- siseläbimõõt)ja sisekeermel (D,D2,D1). H- profiili teoreetiline kõrgus ; h- profiili töökõrgus ; α- profiilinurk (meeterkeermel 60˚) [01.1] Tabel 1.1 Meeterkeerme arvutamine [01.4] [01.6] [01.7] P 1,5 H H= 0,866*P=1,299 H/4 H/4=0,325 H/8 H/8=0,162 h h=0,541*P=0,812

Mõõtmestamine ja tolereermine

doc

Tolerantside ülesanded

Sander Schmidt KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: TOLELEERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm KMI-21 Juhendaja: lektor Mait Purde Tallinn 2011 Ülesanne nr. 1 Lähteandmed: Ø90N6/h5 Lahenduskäik: N 6 0 , 016 1. Ø90 0 , 038 h5 0 , 015 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 90 d 90 2. Ülemine piirhälve ES -0,038 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,016 ei -0,015 4. Suurim piirmõõde Dmax 89,984 dmax

Masinatehnika

pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb

Mõõtmestamineja tolereerimine

252

doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus