Nimede kasutamine ja võõrnimed · Ametlikus kontekstis tuleb asmtevahelduslikel perekonnanimedel säilitada nimetav kuju · Kui nimi lõppeb vokaaliga siis lisatakse vaid käändelõpp · Kui nimi lõppeb konsonandiga, siis tuleb kõige pealt lisada i ning seejärel käändelõpp alaleütlev A. Kuusepuu Kuusepuule K. Nõgu Nõgu'le T. Mägi Mägi'le M. Vaher Vaher'ile Erandid · -ne lõpulised perekonnanimed, mida käänatakse kui vastavaid mõiseid A. Raudne > A. Raudsele · -s lõpulised nimed (va. Ühesilbilised) kasutatakse tüvevokaali e M. Saukas > M. Saukas'ele
Käändsõna morfoloogiline analüüs Määratakse: 1. käändelõpp 2. mitmuse tunnus 3. sufiks(id) 4. tüvi Käändelõpp: Ainsus Mitmus Nimetav -- -- Omastav (tüvevokaal) Selle metsa (a-tüveline) järve (e-tüveline) paksu (u-tüveline) vaasi (i-tüveline) Osastav: lõputa kanarbikke seda metsa sid kaabusid -d tuld -t redelit (i)d redeleid Saav -ks näite/ks Rajav -ni maja/ni Olev -na maja/na Ilmaütlev -ta maja/ta Kaasaütlev -ga maja/ga
KÄÄNDED KÄÄNETE EDASIANDMINE Küsimus Ainsus Mitmus Käändelõpp Tunnus Käändelõpp 1. Nimetav Kes? - (ains.tüvi) -t (nominatiiv) Mis? 2. Omastav Kelle? -n -i -en (genitiiv) Mille? -j -den (-tten) (ains.tüvi) -in (-en) -ten 3. Sihitav Keda? - (ains.tüvi) -t (akusatiiv) Mida? -n 4. Osastav Keda
alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), `metsani', iltaan saakka (~asti) `õhtuni', rajalle asti `piirini'. Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel. Soome keele käänded8: Kääne Ainsus Käändelõpp nimetav 1. lahjakas tyttö - nominatiiv omastav 2. lahjakkaa/n tytö/n -n genitiiv sihitav* lahjakas tyttö - 3. akusatiiv lahjakkaa/n tytö/n -n osastav -a, -ä 4. lahjakas/ta tyttö/ä
MUUTUMATUD SÕNAD Muutumatud sõnad ei muutu, neid ei saa pöörata ega käänata. Muutumatud sõnad on hüüdsõnad, sidesõnad, kaassõnad ja määrsõnad. Hüüdsõna on hüüatus, millega tavaliselt väljendatakse tundeid, tahteavaldusi, jäljendatakse hääli. Kaassõna kuulub lauses nimisõna juurde, nt laua peal, ukse juures, metsa kohal, ringi keskel, pärast tunde. Kaasõna annab sõnale ligilähedaselt samasuguse tähenduse nagu käändelõpp, vrd nt kivi sisse ja kivisse, riiuli peal ja riiulil. Määrsõna võib näidata aega, nt eile, ammu, sageli, siis, kohta, nt allpool, tagasi, lähemal, viisi ja seisundit, nt salaja, valjusti, lõbusalt, lontis, hulka või määra, nt üksinda, natuke, väga. Määrsõna võib esineda lauses iseseisvalt (kohe, laupäeviti) või koos tegusõnaga (elab välja, kirjutas alla).
Võõrnimede kirjutamine: Võõrnimesid kirjutatakse nende algupärasel kujul, kui nime algupäraselt ladina tähtedega kirjutatud. Kui nime algupärane kuju on mingis teises kirjas, siis translitereeritakse see ladina tähestikku. Võõrnimede käänamine: Võõrnimede käänamisel tuleb käändkonna, st õigete käändelõpuvariantide valikul lähtuda nime hääldusest, mitte kirjapildist. Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma siis, kui tüvevokaal või käändelõpp liitub tummale häälikule. Nimetuletiste moodustamine: Nimetuletis kirjutatakse väikese algustähega, kuid muutmata nimekujuga. Harjutus 9 Kusniewiczile, Kuusile, Kuusbergile, Kuusinenile, Kuusele, Kuuseoksale, Kuveiti, Kõrvemaale, Kõverjalale, Kõvamehele, Kõuele, Kärknasse, Flaubertile, Rabelaisle, M de Montaigneile, Montesquieule, Diterotle, Dumasle, Balsacile, Verlaineile, Franceile, Camusle, Sartreile, Palmsesse, Panamasse, Passausse, Peetrile, Upale.
Isikunimed Isiku- või pärisnimed kasutatakse saksa keeles 0-artikliga. See tähendab, et artikkel on kui ei kirjutata välja. Nt: Max, Marcus, Käändelõpp on ainult genitivis. Vaatamata soolisele kuuluvusele, saavad kõik nimed genitivis -s lõpu. Genitivi asemel võib kasutada eessõna von+D. Die Arbeit von Mark Die Arbeit von dem Vater Mark Marks Arbeit Die Arbeit des Vater Mark der Vater Marks Arbeit
Mägi Paju Lagi Mägit Paju Lagit Mägisse Pajusse Lagisse Nimi lõpeb vokaaliga ja käändelõpu lisame vokaalile. 2. Ne-lõpulised nimed käänduvad nagu vastavad sõnad. Rebane Puine Rebase Puise Rebast Puist 3. Kui nime lõpus on konsonant, siis tuleb lisada tüvevokaal i+käändelõpp. Roht Vaht Kask Rohti Vahti Kaski Rohti Vahti Kaski Rohtisse Vahtisse Kaskisse 4. S-lõpulistele nimedele (välja arvatud ühesilbilised) lisatakse tüvevokaal e. Sipelgas Ahas Sipelgase Ahase Sipelgast Ahast VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE JA KÄÄNAMINE 1. Võõrnimed kirjutatakse eesti keeles nende algupärasel kujul.
Norra keel slovaki keel moldova Islandi keel bulgaaria Eesti mured ·Põhjaeesti murderühm: saarte, lääne-, kesk- ja idamurre; ·Lõnaeesti murded tartu, mulgi, võru murded Keelkonnad Nimede käänamine Nimede kasutamine ja võõrnimed · Ametlikus kontekstis tuleb asmtevahelduslikel perekonnanimedel säilitada nimetav kuju · Kui nimi lõppeb vokaaliga siis lisatakse vaid käändelõpp · Kui nimi lõppeb konsonandiga, siis tuleb kõige pealt lisada i ning seejärel käändelõpp alaleütlev A. Kuusepuu Kuusepuule K. Nõgu Nõgu'le T. Mägi Mägi'le M. Vaher Vaher'ile Erandid · -ne lõpulised perekonnanimed, mida käänatakse kui vastavaid mõiseid A. Raudne > A. Raudsele
Esperanto keel on täielikult häälduspärane, igale tähele vastab ainult üks häälik ning igat häälikut märgitakse ainult ühe tähega. Rõhk on alati eelviimasel silbil. Esperantos määrab sõna viimane täht ära selle sõna tüübi nimisõnad lõpevad tähega o, omadussõnad tähega a ja määrsõnad tähega e. Mitmuse tunnus on sõna lõpus täht j. Keeles on kaks käänet nimetav ja osastav. Osastava käände lõpp on täht n. Käändelõpp "n" lisandub alati pärast mitmuse lõppu j. Esperanto levikut piirab tema sõnavaraline baas, indoeuroopa keeltest redutseeritud grammatika ning ladina kiri. Esperanto keel on kõige lähedasem romaani keeltele, mistõttu nende keelte kõnelejatel on seda ka kõige lihtsam omandada. Eestis tegutsevad Eesti Esperanto Liit ja Tartu Esperanto Selts.
Käänded KÄÄNE KÄÄNDELÕPP AINSUS MITMUS ESIMESED KOLM KÄÄNET (abstraksed käänded) 1. Nimetav: kes? mis? lõputa pesa, suur, maa pesa/d, suure/d, maa/d 2. Omastav: kelle? mille? lõputa pesa, suure, maa pesa/de, suur/te, maa/de -t, -d, lõputa pesa, suurt, maad pesasid e pesi, suuri, 3. Osastav: keda? mida? (mitmuses sid, ma/id lõputa) SISEKOHAKÄÄNDED 4. Sisseütlev: kellesse? millesse? -sse (ainsuses ka pesasse e pessa, pesa/desse, ...
Tsitaatsõnad Praktiline eesti keel I 10. klassi eesti keel Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas, käsikirjas kasutatakse jutumärke või lainelist joont. Tsitaatsõnade käänamisel lisatakse käändelõpp ülakoma abil (mängib petanque'i, maitsestab curry'ga, Eesti yuppie'd). Keeles kodunenud sõna muutub võõrsõnaks ja siis kirjutatakse häälduspäraselt ega eristata enam muust tekstist. Tsitaatsõnu on sobiv kasutada siis, kui emakeeles vastav sõna/väljend puudub või stiilivõttena. Valik üldtuntud tsitaatkeelendeid: exclusive (ld) -(viimane) välja arvatud inclusive (ld) - (viimane) kaasa arvatud in corpore (ld) - terves koosseisus de iure (ld) - õiguslikult
Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõna e adpositsioon muutumatute sõnade liik, kuulub lauses iga nimisõna võ asesõna juurde Kesksõna e partitsiip tegusõna käändeline vorm( nud, tud ja tav kesksõna. Kirjakeel ühtne ja korrastatud keel, mida kasutatakse ametlikul suhtlemisel. Kuulutus Avalikult välja pandud või ajakirjanduses avaldatud teadaanne. Käändeline vorm tegusõnast saadud tegevusnimed ja kesksõnad. Käändelõpp sõnatüvele lisatav käänet väljendav lõpp. Käändsõna sõna mida saab käänata: nimi, omadus,arv, ja asesõnad. Laadivaheldus sulghääliku või si kadumine sõnatüvest või asendumine teise häälikuga sõna käänamisel või pööramisel. Lihtminevik tegusõna ajavorm, väljendab minevikus toimunud tegevust. Liidetüvele lisatav sõnaosa, mis annab sõnale uue tähenduse või muudab sõnaliiki. Liittegusõna tegusõnaühend, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada.
Sama moodi on korrektne 10. kuupäeval, mitte ,,10-ndal kuupäeval". Võib kirjutada kas 30 000 krooni suurune summa (sidekriipsuta, kõik sõnad lahku), 30 000- kroonine summa või 30 000kroonine summa. Soovitame kirjutada 1940. aastad, mitte ,,1940ndad aastad". Õige on kirjutada 4 °C, mitte ,,4° C". Õige on valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr 5, mitte ,,määrus nr 5 5. maist 2000. a". Kui arvu käände saame teada talle vahetult järgnevast sõnast, on käändelõpp arvu juures liigne, seega ,,30ks tükiks" asemel kirjutage 30 tükiks. Kas õige on ,,110.-ndast aastapäevast"? Ei, 110. aastapäevast. Mis märk on paarismaja numbrite vahel? Seal on kaldkriips, nt Tulika 10/12. Võib kirjutada kas 50 000-kroonine või 50 000kroonine (mitte ,,50 000 kroonine"). Kirjutage TV3 ja Kanal 2 saated (mitte ,,TV3-e ja Kanal 2-e saated", ,,TV3e ja Kanal 2e saated"). Tavatekstis on kellaaeg punktiga, nt 10.10. Kuidas kirjutada telefoninumbreid?
metsa- metsa. ilmaütlev -ta o Tüvevokaali kallale ei tohi kunagi minna! kaasaütlev -ga o Sisseütleva käände puhul proovi läbi rööpvormid, nt lühike vorm oleks „kujutisse“, kus käändelõppu pole, sest „s“ kuulub tüvesse. Pikemas vormis „kujutisi-sse“ on käändelõpp eristatav. o Mitmus on käänete suhtes tunnusena ülemuslik. Mitmuse markeerimine Arvukategooria o Leidub kahesugune mitmus: i-mitmus ja de-mitmus o Nt aasta/i/d o Tüvemitmus: pesa – pes/i, lugemikˇe/l o sid-mitmus: hapu/sid o e-mitmus: silm/e o Vokaalmitmus: lu/i/sse, töölise/i/s, pesˇi/s o Mitmus eri käänetes: nomi/ nim d genit/ om de-mit / vok-mit
..? MENETTE...? LAULAN...? LÖYSIN AVAIMET KADU..., HYLLY..., ON...? VOISIT... AUTTAA? KYSYY... HÄN LATTIA..., TÄÄ..., SIE..., TUOLI... JOTAKIN? SAA... OLLA KAHVIA? 13 14 HARJOITUS III: mistä? Seestütleva käände moodustamine: KIITOS... (mistä?) = AITÄH... (mille eest?) 1. Otsi sõnaraamatust nimisõna Käändelõpp: ...-STA / ...-STÄ (Kindlasti mitte tegusõna!) Kiitos kahvi+sta, tee+stä, avu..., lahja... 2. Vaata nimetavat käänet PIDÄN = TYKKÄÄN (mulle meelbib) (kuka? = kes? / mikä? = mis?) Pidän kahvi..., suklaa..., kesä..., talve... 3. Vaata selle järel olevat omastavat EN PIDÄ = EN TYKKÄÄ (mulle ei meeldi) käänet, mille lõpp on alati –n En tykkää elokuva..., auto..., sinise..
KÄÄNETE FUNKTSIOONID1 Nimetav Nimetav kääne on kõige neutraalsem kääne. Tal puudub ka käändelõpp. Nimetava käände tähtsaim funktsioon on nimetada asju ja tähistada lause alust, st seda, kes teeb midagi või lihtsalt on. Umbisikulises tegumoes, kus lausel puudub alus, võib nimetavas käändes olla täissihitis. Tahetakse välja selgitada tõeline põhjus. Laps saadetakse koju. See raamat toodi mulle eile. Täissihitis on nimetavas käändes ka käskivas kõneviisis. Saatke laps koju! Too raamat siia! Seega võib öelda, et nimetava käände funktsioon on tähistada lauses kõige
kuulas Youtube'is muusikat.Tsitaatsõnad kirjutatakse eesti keeles just täpselt nii, nagu selles keeles, kust nad on eesti keelde võetud. Hääldatakse neid mitte päris originaalipäraselt, aga originaalilähedaselt. 3 juhtist tsitaatsõnade kirjutamise kohta: 1) Tsitaatsõnad tuleb panna teise kirja. (Kui tekst on püstkirjas, pannakse tsitaatsõnad hrl kaldkirja. Peaasi, et nad oleksid teist moodi). 2) Tsitaatsõnu tuleb käänata ülakoma abil. (Käändelõpp ei ole siis mitte enam selles kirjas mis tsitaatsõna, vaid sellessamas mis muu tekst). Nt: Elab show'le kaasa 3) Tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu. Nt: Läksime moe-show'le joon cappuccino't. teised portaalinimed, nagu Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat. Kas tsitaat vajab jutumärke?
zu einem Polizisten von dem Polizisten Nõrk käändkond Genitiv eines Jungen des Jungen Wessen? eines Menschen des Menschen eines Hasen des Hasen eines Elefanten des Elefanten eines Polizisten des Polizisten Nõrk käändkond Sellesse kändkonda kuuluvad ainult meessoost sõnad, mis tähistavad kas inimesi või teatud loomi; Käändkonna tunnuseks on nimisõna käändelõpp n või en kõikides käänetes v. a. Nominativ; Sellesse käändkonda kuuluvad sõnad tuleb enamasti meelde jätta; KÄÄNAMINE MITMUSES Nominativ die Frauen die Menschen Wer? die Kinder Was? die Tage die Tische die Städte die Fenster die Parks KÄÄNAMINE MITMUSES Akkusativ die Frauen
Neid artikleid ei tõlgita vene keelde. 2.Tegusõna käändelised vormid; 2.Täismineviku jaatavad ja eitavad 2.Käskiv kõneviiss; ainsus. 2.Umbisikuline tegumood; --tegusõna lõpus on käändelõpp. vormid. Näitlaused: lihtmineviku vorm (jaatavad ja 5 käänet: --üldine Laena mulle sada eurot! eitavad). --ma (kuhu?): minema Kiinduma , Ära laena mulle raamatut! Vaidlema vaielda vaidleb
või alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), `metsani', iltaan saakka (~asti) `õhtuni', rajalle asti `piirini'. Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel. Soome keele käänded8: Kääne Ainsus Käändelõpp nimetav 1. lahjakas tyttö - nominatiiv omastav 2. lahjakkaa/n tytö/n -n genitiiv sihitav* lahjakas tyttö - 3. akusatiiv lahjakkaa/n tytö/n -n osastav -a, -ä 4
kohad. Referaadis toon välja artiklite sisuülevaated sarnaselt artikklite ülesehitusele. 3 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad Tsitaatsõnad kirjutatakse eestikeelsesse teksti nii nagu võõrkeeles, millest need on võetud. Emakeelsest tekstist eristamiskeks peaks kirjutama võõrkeelsed sõnad kursiivis ning nende sõnade käänamisel tuleb kasutada ülakoma. Silmas tuleb pidada seda, et käändelõpp kursiivis ei kirjutata. Näiteks homo sapiens'ist või arvestage tax free'd. Nii on raske võõrsõnu kirjutada ning paljud võõrkeelsed laenud on kodunenud nagu näiteks fänn (fan) ja faks (fax). See on lihtsustanud liitsõnade (fan-klubi ja fännklubi) ning tuletise (faksima) moodustamise. Siiski leidub sõnu, mis tuleks kirjutada lähtekeeles. Levinuimad on näiteks boutique, a la carte, Halloween ja ragtime.
delõppudes tagavokaalsetes sõnades –a ja eesvokaalsetes sõnades –ä. Tähtis on meelde jätta lihtne reegel: kui sõna tüves esineb kas või üksainus A, O või U, on käände-ja pöördelõppudeski A. Kui aga A, O, U puuduvad, siis Ä. Liitsõna puhul tuleb lähtuda viimasest sõnast. Näiteks: englanti → sõnas on A → (puhun englantia), venäjä → A, O, U puuduvad → puhun venäjää. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp (–sta/stä või –lta/ltä). Olemme kotoisin Sindi………., Kärdla……, Paide………, Kohtla-Järve………, Türi……., Helsingi….., Pärnu……, Mikkeli……., Jyväskylä……, Vaasa……., Pärnu…., Sysmä……., Pädaste…… Harjutus 2. Lisage vastavalt vokaalharmoonia reeglitele kas –a või –ä. Miehell… on tumma puku. Leirintäalueell…. on monta asuntoautoa. Sanomaleh- dess… oli hyvä sarjakuva. Huoneess… on iso parisänky
rahvusvaheline, ped-dr – pedagoogikadoktor, SAT-TV. Sidekriipsu ei panda, kui tegemist on kas kogu liitsõna valiktähtlühendiga või järelosa valiktähtlühendiga: lk, aü, sjsk, sidejsk. Vahel aitab sidekriips pikast valiktähtlühendist paremini aru saada: kpt-ltn – kaptenleitnant. Lühendite käänamine Vajaduse korral lisatakse lühendile sidekriipsu abil mitmuse tunnus ja/või käändelõpp: lk-l (leheküljel), nr-te (numbrite), a-il (aastail) 1970-80, kooskõlas HM-ga. Tüvevokaali näitamine ei ole üldjuhul vajalik, kuid selguse huvides võib seda teha: R-i nõusolek, APN-i teatel, MM-il, EL-i valitsusjuhid. Suurtähtlühendeis võib sidekriipsu ära jätta: sõitis USAsse, kooskõlas HMga, RAMi poistekoor, ROKi liikmed, ELi valitsusjuhid Isikunimede lühendamine Nimetähti võib kirjutada punktita kokku (JVV) või punktiga lahku (J. V
numbritega, nt 14. kohal, 50. sünnipäev, Eesti Vabariigi 75. aastapäev, 1930. aastad, 1905. - 1907. aasta revolutsioon, Karl XII, XX sajandil, II osa, XXV olümpiamängud · Täpsustav täht järgneb ilma sõnavaheta: Olevi 26a, näide 32c, 6.a klass ehk VIa klass · Tavalises tekstis on kombeks kirjutada arvsõnad 1 -10 sõnadega ja suuremad numbriga, nt Minu 19. sajandil sündinud vanaisal oli seitse tütart. · Käändelõpp kirjutatakse numbri järele ainult siis, kui ei järgne käändelõppu sisaldavat sõna. · Numbri ja sõna ühendis numbri järele käändelõppu ei kirjutata, nt 210 inimesest, 28. kuupäeval · Liitsõna esiosaks oleva numbri võib järelosaga liita sidekriipsu abil või kirjutada kokku, nt 40-vatine ~ 40vatine lamp · Käändetunnuse võib lisada sidekriipsuga või kokkukirjutatuna ilma sidekriipsuta.
Mida sagedamini sõna keeles kasutatakse ja mida tavalisemaks see muutub, seda rohkem hakkab ta oma struktuurilt sarnanema õmasõnaga. Suund on astmevahelduseta malli poole, mis on keeles loomulikum. 3.2 Tsitaatsõnade õigekiri ja mugandamine Tsitaatsõnadel on kujunenud välja oma kindel kirjutusviis. Tsitaatsõna tuleb kirjutada täpselt nii nagu see on originaalkeeles, eristada ülejäänud tekstist kursiiviga ja lisada ülakoma järel püstkirjas käändelõpp, mis valitakse vastavalt hääldusele. Tegelikkuses aga eksitakse nende reeglite vastu sageli. Mõnikord eelistatakse tsitaatsõna isegi siis, kui sellele on omakeelne vaste olemas ja kasutusel. Mõnel juhul ei pruugita seda teada, kuid teisel juhul võidakse lihtsalt inglisekeelset kirjapilti ilusamaks pidada. Enamasti mugandatakse sõnu inglise hääldusele lähedaslet (bagi, meil, fliis, pleier, luuser, reiting, insaider, strets). Seega järgitakse üldpõhimõtet, mille on 1935
pidanud: ,,Kuningas on surnud! Elagu kuningas!" III Kõlakujundid põhinevad kahe või enama sõna, hääliku, häälikuühendi kooskõlal. Heakõlalisust nimetatakse eufooniaks, ebakõla kakofooniaks. Algriim Alliteratsioon on sama kaashääliku kordus. Assonants on sama täishääliku kordus. Ajast karmist, kaunist ja kallist. (Ralf Parve luulekogu pealkiri) 1) kolmekordne algriim (alliteratsioon ja assonants); 2) algriim seob fraasi tervikuks (pearõhulise silbi vokaal a sarnastab); 3) käändelõpp st sarnastab ja seob; 4) kolm omadussõna on i-tüvelised; 5) sõnavälde gradatsioonis Ajast I v karmist II v, kaunist III v ja kallist III v. 6) sõnaliigiliselt: nimisõna, omadussõna, omadussõna, ss, omadussõna; 7) kujuneb sünonüümsussuhe: karm kaunis kallis; 8) karm negatiivne, kuid kaunis ja kallis positiivne. Häälikuline külg on kooskõlas sisuga. Häälikud iseenesest ei ole ilusad ega inetud. Häälikutel puudub iseseisev tähendus. NB
2) kogu, ala -kond: keskkond, rõhkkond; lipkond 3) üldised omadused -ne: modernne - modernse, metalne, kurioosne - kurioosse; 4) sarnasus -jas: kreemjas, kausjas, usjas; Omastav (kelle? mille OMA?) taipliku alati 2 kk-ga) Osastav (keda? mida?NÄEN) taiplikut Sisseütlev (kellesse? millesse?) taiplikusse taiplikkusesse KÕIK KÄÄNETE LÕPUD LIITUVAD OMASTAVALE KÄÄNDELE. Kui moodustada omastava õigesti, liida ainult käändelõpp! Tsitaatsõnade õigekiri Tsitaatsõnad on mõnest teisest keelest meie keelde täht-tähelt üle võetud sõnad: action, browser, pub, manager jmt. Enamasti need mugandatakse aja jooksul: märul, brauser, pubi, müügijuht. Kui ei mugandata, tuleb jälgida õigekirja: 1. tsitaatsõnad pannakse muust tekstist erinevasse kirja, nt kursiivi (show). 2. tsitaatsõnu käänatakse ülakoma abil (show'st). 3. tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu (tee-show).
Ladina keel Kreeka laensõnade hääldamine: 1. Y Ü cycnus ,luik'; 2. CH HH charta ,kaart, paber'; cochlea 'tigu' 3. SCH SH schema ,skeem', schola ,kool'; 4. PH F phalanx ,sõrmelüli, varbalüli'; 5. TH T thorax ,rindkere'; 6. RH R rhinitis ,nohu', r(h)aphe ,õmblus'; 7. X KS xerosis ,kuivus'; 8. Z DZ (kreeka laensõnades) zoologia või TS (uutest keeltest saadud laensõnades) influenza ,gripp' 9. J võeti LK tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiiniterminoloogias, kuid klassikalises LK see täht puudus. 10. TI vokaali ees TSI: operatio ,operatsioon'. Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite sti, xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu kirjutatakse: aetiologia, mixtio, ostium. Hääldamine 1. Reeglina hääldatakse, nagu kirjutatakse 2. Pikad vokaalid kirjutatakse ühekordselt () 3. AE Ä: aeger ,haige', diaeta ,dieet'; paediater 4. OE Ö: oesophagus ,söögitoru', poena ,karist...
võõrkeeles kust nad on võetud ehk originaalkirjapildis. Exclusive välja arvatud Inclusive kaasa arvatud In corpore terves koosseisus All right hüva, hea küll Tax-free käibemaksuvaba De jure õiguslikult · Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas, käsikirjas kasutatakse jutumärke või lainelist joont. · Tsitaatsõnade käänamisel lisatakse käändelõpp ülakoma abil (mängib petanqu'i, maitsestab curry'ga). · Keeles kodunenud sõna muutub võõrsõnaks ja siis kirjutatakse häälduspäraselt ega erista enam muust tekstist. Võrdle: Tsitaatsõnad Võõrsõnad Beatles biitlid Businessman bisnismen Coca-cola kokakoola Curry karri Fan-club fännikulbi
Participium praesentis activi Preesensi aktiivi partitsiip Participium praesentis activi on verbi omadussõnaline vorm, mis märgib lauses põhitegevusega samaaegselt toimuvat tegevust, nt vocns `kutsuv', vidns `nägev'. Mles tacns rtinem audit vaikiv sõdur kuulab kõnet (e sõdur kuulab vaikides kõnet). Moodustamine: Preesensi tüvi + -nt- sufiks. Nom. sg. käändelõpp on -ns. I II III IV -lõpulised i-lõpulised voc-ns, antis vid-ns, entis mitt--ns, entis rap-i--ns, entis servi--ns, entis kutsuv, kutsudes, nägev,nähes, saatev, saates, rööviv, röövides, teeniv, teenides, kutsuja nägija saatja röövija teenija Ad notam:
asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte (vrd nt ka prantsuse keele tekke lugu). Siin on ajalugu tähtsam, kui geograafiline asend. Tugev keelekontakt = grammatika muutub sarnaseks Keelekontakti abil saab selgitada keelte sarnasusi. Muutustel on hierahia: kõik kategooriad ei allu võõrkeelte mõjule ühtselt (eesti keeles sõnajärg) Universaalid Mitteleksikaalne laenamine Seotud morfeemid (käändelõpp, pöördelõpp) Grammatilist sõna võib laenata ainult siis, kui kui sõna sünteks jääb samaks (eessõna jääb eessõnaks). Substraat (mõjuvõimsam keel), adstraat (keel, mis on kontaktis teise keelega, ilma, et oleks madalam või kõrgemal kohal selle keelega, millega kontaktis on) ja superstraat (põliskeeles on mõjuvõimsa keele sugemeid) on kontaktis olevate/olnud keelte liigid. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele
sõnad) kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud; 5) reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide sõnade jne) järjestusi. Peale eeltoodu on kõik keeled hierarhilise ülesehitusega. Keele väikemaks ühikuks on häälikud ehk foneemid, millest moodutatakse sõnu või sõnaosi (näiteks käändelõpp). Sõnad on omakorda lausete ehituskivideks. Lausetest võib kokku panna aga sidusa jutususe või peatüki. Foneem on väikseim häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda. Näiteks sõnad veri ja vari erinevad vaid ühe hääliku poolest. Eri keelter on erinev hulk foneeme (15 kuni 85). 6
Derivatsiooni puhul võib sõna muutuda nii, et ei saa aru enam endisest tähendust. Derivatsiooniliseed afiksid on tüvele lähemal kui infektsioonilised. 15. Morfeemide järjekord Greenberg 39.: kui keeles on kääne ja arv ning mõlemad kas järgnevad või eelnevad tüvele, siis arv tuleb alati tüve ja käände markeeringu vahele. Morfeemidel on tüüpiline järgnevus. Nimisõna puhul: enne mitmus, siis käändelõpp. Tegusõna puhul: enne tüvi, siis tegumood, aspekt, aeg, siis kõneviis, isik viimasena (Bybee sõnul on tugev tendents sellise järjestuse poole). Kui on prefiksi keeled siis on need peegelpildis. Harva on nii, et ühes keeles need kategooriad kõik realiseeruvad. Eesti keeles näiteks kõneviisi ja aja markeering ei esine ühes kategoorias. 16. Sünteesi indeks puudutab isoleerivaid, sünteetilisi ja polüsünteetilisi keeli. Sünteesi indeksit nii: võetakse
eeskujul) Infinitiiv, gerundium • -tAk ~ δAk • t-tunnuseline infinitiiv vähemalt lapis, vasteid ka ugri keeltes, algupäralt ilmselt verbaalnoomeni liide • -k latiivi lõpp • Tunnus paljudes tüüpides kadunud (*antaδak >> anda), mõnes tüübis analoogilisena taas lisatud (lugeda) • -tesnA ~ -δesnA • -t sama päritolu kui infinitiivis • -e teadmata päritolu • -snA inesiivi lõpp • Hilisem areng sarnane infinitiivi omaga Supiinid • -mA + käändelõpp • -mA algselt olnud verbaalnoomeni tuletusliide • -mAhen, -mAsnA, -mAstA, -mAttAk ~ -mAt˘tAk • (-tAmAhen ~ -δAmAhen ~ -ttAmAhen – teistes lms keeltes umbisikulist vormi pole) • Arvatavasti ka väliskohakäänded: -mAllen, -mAllA, -mAltA • maks-vorm keeleuuenduselt, tarvitusele tuli laiemalt 1960ndate paiku, pakutud ka mani- ja maga-vormi (Aavik) 29. Fusionaalsed ja aglutinatiivsed muutused eesti keeles. Põhilised morfoloogilised keeletüübid:
Võtmise, otsimise, leidmise ja liikumistee jm jaoks on separatiivsed vormid (püüan metsast jäneseid). Sisekohakäänded Kolm sisekohakäänet: kuhu-kääne ehk illatiiv, kus-kääne ehk inessiiv ja kust- kääne ehk elatiiv. Sisekohakäänete lõpud on liitkäändelõpud, mis koosnevad kahest käändeelemendist. Neil lõppudel on ühine element –s, millele on liitunud vanad kohakäändelõpud. –s on vana läänemeresoome ja volga keeltele ühine latiivne käändelõpp, mis on eesti keeles lihtlõpuna säilinud vaid üksnes mõnedes adverbides. Illatiiv • Tänapäeva sse-illatiiv on analoogiavorm kontraheerunud noomenite eeskujul (meres(s)e, vrd *hampahasen > hambasse; häälikuseaduslik vorm oleks olnud *merehen >> mere) • Tänapäeva ha-, he-, hu-illatiiv on häälikuseaduslik (*māhen > *māhan > mahà) • Tänapäeva geminatsioonilise illatiivi tekkimise (konsonandi pikenemise) kohta on erinevaid seletusi; vorm tekkis 15
Vähetuntud termin defineeritakse ja/või lisatakse sulgudes vastav võõrkeelne termin kursiivis. 4.2.1. Lühendid tekstis Lühendi esmakordsel kasutamisel kirjutatakse kõigepealt välja eestikeelne täisnimi, siis sulgudes suurtähtedest koosnev lühend (võõrkeelse lühendi korral pärast mõttekriipsu ka võõrkeelne täisnimi). Näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP), suhtekorraldus (PR – public relations). Hiljem kasutatakse ainult lühendit. Lühendi käändes lisatakse käändelõpp ilma sidekriipsuta. Võib koostada lühendite lisa. Tekstis ei kasutata sõnalühendeid („s.a“ asemel kirjutatakse „sel aastal“). Erandiks on „jne“. Viitamisel ja viitekirjetes kasutatakse sõnalühendeid (näiteks „vt joonist 3.2“). Lühendi lõppu punkti ei panda. Kui lühendil on eesti keeles mingi muu tähendus, pannakse sisepunkt („s.a“). Võõrkeelse lühendi lõppu kirjutatakse punkt („ed.“). 4.2.2. Arvud tekstis
numbritega, nt 14. kohal, 50. sünnipäev, Eesti Vabariigi 75. aastapäev, 1930. aastad, 1905. - 1907. aasta revolutsioon, Karl XII, XX sajandil, II osa, XXV olümpiamängud · Täpsustav täht järgneb ilma sõnavaheta: Olevi 26a, näide 32c, 6.a klass ehk VIa klass · Tavalises tekstis on kombeks kirjutada arvsõnad 1 -10 sõnadega ja suuremad numbriga, nt Minu 19. sajandil sündinud vanaisal oli seitse tütart. · Käändelõpp kirjutatakse numbri järele ainult siis, kui ei järgne käändelõppu sisaldavat sõna. · Numbri ja sõna ühendis numbri järele käändelõppu ei kirjutata, nt 210 inimesest, 28. kuupäeval · Liitsõna esiosaks oleva numbri võib järelosaga liita sidekriipsu abil või kirjutada kokku, nt 40-vatine ~ 40vatine lamp · Käändetunnuse võib lisada sidekriipsuga või kokkukirjutatuna ilma sidekriipsuta.
nat_ra · kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil imperum, corpra Põhivormid Culpa süü, hooletus (nom) Ae (näitab käändkonda ehk deklinatsiooni) (gen lõpp) f (sugu) Käänamise reeglid · Määra teise põhivomi ehk genitiivi lõpu järgi sõna käändkond ehk deklinatsioon. · Leia sõna tüvi. Sõnatüvi leitakse esimeses, teises, neljandas ja viiendas deklinatsioonis nominatiivi lõpu eraldamisel. Nt culp/a a on käändelõpp. o Kolmandas deklinatsioonis leitakse tüvi genitiivi lõpu is eraldamisel. · Liita tüvele käändelõpud. I (nom) II(gen lõpp) III (sugu) (kõik 3. Deklinatisoon) II gen lõpp näitab muutust tüves. Idex(kohtunik) dicis m iudic/is ctio(hagi) onis f ction/is Mles(sõdur) litis m mlit/is (militaarne) Opus(töö) peris n oper/is
Vähetuntud termin defineeritakse ja/või lisatakse sulgudes vastav võõrkeelne termin kursiivis. 4.2.1. Lühendid tekstis Lühendi esmakordsel kasutamisel kirjutatakse kõigepealt välja eestikeelne täisnimi, siis sulgudes suurtähtedest koosnev lühend (võõrkeelse lühendi korral pärast mõttekriipsu ka võõrkeelne täisnimi). Näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP), suhtekorraldus (PR – public relations). Hiljem kasutatakse ainult lühendit. Lühendi käändes lisatakse käändelõpp ilma sidekriipsuta. Võib koostada lühendite lisa. Tekstis ei kasutata sõnalühendeid („s.a“ asemel kirjutatakse „sel aastal“). Erandiks on „jne“. Viitamisel ja viitekirjetes kasutatakse sõnalühendeid (näiteks „vt joonist 3.2“). Lühendi lõppu punkti ei panda. Kui lühendil on eesti keeles mingi muu tähendus, pannakse sisepunkt („s.a“). Võõrkeelse lühendi lõppu kirjutatakse punkt („ed.“). 4.2.2. Arvud tekstis
eesmärgil võib viidata sellele seadusele, mille tähenduses terminit kasutatakse. § 19. Lühendite, sulgude ja tähiste kasutamine (1) Seaduseelnõu tekstis välditakse lühendeid, sulgusid ja tähiseid. (2) Eelnõu tekstis kirjutatakse sõna „paragrahv” välja juhul, kui sellele ei järgne numbrit, lause esimese sõnana, samuti muutmise seaduses muutmisvormeli esimese sõnana. Muul juhul kasutatakse paragrahvitähist. (3) Paragrahvitähisele lisatakse sobiv käändelõpp. Ainsuse omastavas ja osastavas käändes paragrahvitähisele tüvevokaali ei lisata. (4) Üldtuntud tähiseid, ametlikke või seadustes sätestatud sõna-, termini- ja nimelühendeid võib kasutada eelnõusse kavandatavas tabelis ja eelnõu lisades. (5) Pika sõnaühendi kordamise vältimiseks kirjutatakse see eelnõu tekstis esimesel korral täielikult välja, märkides selle järel sulgudes kaldkirjas selle edaspidi kasutatava lühendi. § 21. Seaduseelnõu pealkiri
femtionde 60. sextionde 70. sjuttionde 80. åttionde 53 90. nittionde 100. (ett)hundrade 101. (ett)hundraförsta 1000. (ett)tusende 1001. (ett)tusenförsta 1975. ettusenniohundrasjutti(o)femte 54 SÕNADE JÄRJEKORD PEALAUSES u Jutustav lause Nagu eesti keeles, on ka rootsi keeles jaatavas lauses öeldis reeglina teisel kohal. Kuna rootsi keeles on ainult üks käändelõpp (omastav s), väljendatakse lauses seoseid sõnade vahel sõnajärjestuse ja eessõnadega. Jaatavas kõnes on tavaliselt otsene sõnajärjestus (alus + öeldis): Aja- või Alus Öeldis Tõlge kohamäärus Jag går nu. Ma lähen nüüd. Han kommer snart. Ta tuleb varsti
töhendus olemas: mets nt. Tähendust omavad üksused: sõnadel on tähendus; sõnaühenditel, lausetel, sidusad lauserühmadel, sidustekstidel on ka.. Nt tiik; sügav tiik. Tähendus muutub kohe. Või nt jooksis; jooksis õhtul/õues jne. Kontekstis on lause tähendus tavaliselt seotud kahe-kolme lausega veel! Morfeemid: leksikaalsed (sõnade tüved/tüvevormid; neil on suhteline tähendus; seotud suht kidnlate teabeüksustega) ja grammatilised (väga üldine grammatiline tähendus; pöörde-käändelõpp, tunnused, tuletusliited. Peale selle ka ees/tagasõnad, abisõnad (nt all, üleval, peal, ja, aga siis, ning ,ehk jne. Et morfeemid ei ole aint sõnaosad , vaid õivad olla ka omaette sõnadena. Grammatilste mofremide selgekstegemine: vaja tutvustada konkreetseid situatsioone, ruumisuhete väljendamiseks oin head nt skeemid, kus miski millegi suhtes asub jne. Teksti tähendus: semantika + pragmaatika (mõte) Foneeme sümboliseerivad grafeemid (kirjas tähed)
Näiteks kui on nõutud, et kogu tekst peab olema tõlgitud, siis saab seda lausete või lõikude kokkulugemise teel tuvastada. Või kui arvväärtused peavad tekstis samaks jääma (mitte näiteks tollidest meetermõõdustikku teisendatud saama), siis seda võib kontrollida üsna mehaaniliselt. Mõnikord teebki väljastusülevaatust kas masin või sihtkeelt mitteoskav tehniline töötaja, mis erandite (number sõnaga välja kirjutatud, tõlkimatule tootenimele käändelõpp lisatud vms) puhul tekitab tõlkijale lisatööd oma valitud lahenduse põhjendamisel. Korrektuuri mõistel ei tundu praegu olevat mingit üldtunnustatud sisu. Tinalao aegadel tähendas see kahe inimesega tehtavat protse- duuri, kus täht-tähelt võrreldi proovitrüki vastavust käsikirjale. Kui tänapäeval sõna korrektuur kasutatakse, siis võidakse mõelda kas keeletoimetamist, keeletoimetamise kõige pindmist õigekirjareeglitega tegelevat osa või ka väljastusülevaatust.
annaabi.ee 
