nooremale. Neiu või noor naine ootab, kuni eakas mees ulatab talle käe. Kui kohtuvad kaks paari (näit. abielupaarid), suruvad kätt kõigepealt naised omavahel ja mehed omavahel, seejärel ulatavad naised käe meestele, kusjuures hoidutakse käte ristamisest. Kätlemiseks tuleb kinnas käest võtta. Viisakusreegel näeb ette, et naine võib jätta kätte raskesti äravõetava kinda (õhukesest nahast, siidkindad). Eestis on kätlemine omaette teema: ehkki Eesti Vabariigis oli kätlemine härrasmeeste komme, seostati seda vahepeal nõukogulikkusega ja peeti halvaks tooniks. Üldiselt Eestis naised ei kätle ega neid kätelda. Püstitõusmine tervitamisel Noormehed tõusevad püsti, kui nad tervitavad mööduvaid nais- või märksa vanemaid meestuttavaid. Ka noor neiu kergitab end istmelt hulga vanema naisisiku või eaka mehe puhul. Ruumis istuv daam peaks kindlasti tõusma, et vastata mehe tervitusele. Euroopas kehtiva tava järgi tervitab daam esimesena kõrgemat isikut.
............................................................................................................................. 4 Kätlemine ja riietus .........................................................................................................
· Kuidas olla meeldejääv ja mõjuv telefonivestluses ja ärikirjas · Mida teada lauakommetest · Kuidas toimida teiste kultuuride esindajatega. Tervitamine ja esitlemine "Tervitus on komme või rituaal, millega inimesed annavad kohtumisel märku austavast või sõbralikust suhtumisest teineteisesse või ka oma suhte iseloomu säilimisest või muutumisest. Tervitusega võivad kaasneda ka mitmesugused füüsilised kontaktid, näiteks kätlemine, embamine, patsutamine, suudlemine." Kõige kindlam ja levinum tervitamisviis, mida ametlikus suhtlemises kasutatakse, on järgnev: tõuske püsti, vaadake silma, naeratage, öelge tutvustuseks oma nimi (kas ees- ja perekonnanimi või ainult eesnimi, sõltuvalt olukorrast), ulatage oma parem käsi. Tänapäeval on kätlemine muutunud üheks kõige levinumaks tervitusviisiks üle maailmaEri kultuuride puhul tuleb end eelnevalt kurssi viia teise poole kommete ja tavadega, et mitte eksida
EBOLA Viirus Ebola on viirushaigus, millesse suremise tõenäosus on WHO andmetel kuni 70%. Avastamine Ebola viirushaigus avastati hemorraagilise palaviku epideemia ajal Zaires 1976. aastal. Suri 280 inimest. Nakatumine Lähikontaktide kaudu: kätlemine Kehavedelike kaudu: higi, pisarad, veri, sülg jne. Õhu kaudu: aevastamisel ja köhimisel õhku paiskuvate süljepiiskadega. Ravi Raviks ravimid (ka legaalsed vaktsiinid) puuduvad. Patsient saab nn toetavat ravi, mis aitab haigusest ise välja tulla. 2014. a epideemia Sai alguse 2014. a märtsis. Nullpatsiendiks peetakse kõigest 2-aastast poissi. Suremuseks hinnatakse u. 46%.
on võimatu) • Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) • Kujundada/modifitseerida öeldud sõnu (nt mõne sõna rõhutamine) • Vestluse reguleerimine (nt pausid) • Emotsioonide ja hoiakute väljendamine • Personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/selle esitlemine MVK tüüpe Puudutamine funktsionaalne/professionaalne – instrumentaalne, ekspressiivne; sotsiaalne/viisakas - kätlemine, suudlemine, märgilise tähendusega, sõbralik/soe – julgustamiseks, lohutamiseks, hoolimise väljendamine armastus/intiimsus, negatiivsete tunnete väljendamine - juhuslik - interaktsioonide suunamine Kehalised liigutused zestid (Ekman, Friesen) embleemid (nagu “sõnad” – tähendusega), illustraatorid (kõnega kaasnevad), adaptorid (endale suunatud, tahtmatud), afektide väljendamine peaga sooritatavad (nt noogutus) kehaasend (staatus, suhtumine teise isikusse)
Essee probleemse situatsiooni kohta tutvumisel, tervitamisel. Tänapäeva inimesed on kõik väga erinevad. Inimeste haridustase ja kombed on kõik seinast seina. On olukordi kus inimesed käituvad valesti ja ei oska ennast õigest esitleda. Ka kõikjal maailmas on tervitamine väga erinev, näiteks Euroopas on kätlemine ja osades maades nagu Saksamaal on ka väga teretulnud suudlemine tuttavate vahel, samas aga Idamaades välditakse inimeste vahelist puudutust. On lausa kindlad reeglid kui pikk vahe peab inimeste vahel olema. Väga oluline on ennast esitleda viisakalt, et jätta hea esmamulje kuna see on inimeste tutvumisel kõige olulisem. Inimene võiks teda kes keda tutvustab ja kuidas sellel hetkel inimest tervitada.
see tundub nii loomulik ja tavaline, et see ei saaks nagu mitte kuidagi raske olla. Ometi on väga palju inimesi kes seda tõsiselt ei võta ja nad ei mõista, et erinevates kultuurides on erinevad tutvumis ja tervitamis tavad. Kõigile teada tuntud tervitus viis on see meie keeli kõige tavalisem, mida meie- euroopa rahvas kasutada armastame- on see, et kui inimesega kohtutakse, siis tõustakse püsti vaadatakse silma ja surutakse kätt. Kuid kätlemine ei ole kaudeltki mitte ainus viis inimesega tuttavaks saada, paljudes maades kasutatakse näiteks suudlemist, kas siis põskedele või käele, tuleb ette ka seda, et tervituseks suudeldakse suule. Et see üllatusena ei tuleks, tuleks enne kohtumist ennast, inimeste kellega kohtutakse, kultuuride ja tavadega kurssi viia. Muide Jaapanis ja muudes Aasia maades on tavaks inimestega kohtumisel kummardada ja ulatada oma visiitkaart, kui see muidugi olemas on. Seega ärge
· Keha asend e. Poos avatud ja suletud, huvi ja tähelepanu, keeldumine, tõrjumine · Liigutused käte ja jalgade liigutused · Füüsiline kontakt haruharv nähtus (kätlemine) · Aja kasutamine punktsuaalsus · Abivahendid riietus, soeng, meik, ehted, lõhnad Näiteid liigutustest · käed kuklal pead ennast paremaks (üleolev) · Käed puusas sõjaks suhtumine ehk läbilöögiasend (sihikindlus) · Kätlemine avatuse sümbol, kultuurides erinev · Avatud peopesa siiru, austus · Ristatud sõrmed pettumus ja soov varjata eitavat suhtumist (tugevus sõltub käte asukohast) · Näo puudutamine märk ebakindlusest, kõhklus · Silitab lõuga püüab otsusele jõuda · Ruumi kasutus suhtlemisel nurk, sobiva distantsi hoidmine, kultuuriti erinev (60-120cm) - intiimne 15-46 cm s.o. Mõtteline ruum inimese ümber millesse sisenemisest tajutakse
kindlust 1. Pöidlad taskust väljas üleolek 2. Harali pöialde käte asetamine rinnale eitav suhtumine ja kaitse asend + üleolek 3. Pöialdega osutamine pilkav või lugupidamatus osutatavasse Käed Kiilukujuline asend oma arvamuse esitamine või teiste kuulamine Käed seljal väljendab hetkeseisundit, randmest hoidev isik on rahulik, mida kõrgemalt kinni hoitakse, seda enam isik endast välja läheb, vihastub Kätlemine tugev väljendab kindlust, nõrk seda, et inimene pole just kõige enesekindlam Käed rinnal ohumärk, kui inimene asub end kaitsvasse seisakusse. Eitav suhtumine räägitusse. Jalad Jalg üle põlve kaitseseisund, kus end üritatakse vaos hoida Jalgadega moodustatud nr.4 väljendab konkurentsi ja vastuolusid Jalgade ristamine seistes ei tunta end mugavalt, kuna üksteist ei tunta piisavalt hästi. Ühtlasi on see ka kaitseasend.
Nende mõtlemist ja käitumist võib nimetada paindumatuks. Nad ignoreerivad kogu probleemi- mitte niivõrd oodates, et see kuskile kaob, vaid lootes, et sel pole tähtsust! Suhtluse poolest on nad multiaktivistid. Tihti tänaval kohtudes emmatakse ning jagatakse põsesuudlusi. Kuid Prantsusmaal ei valitse tänavatel alati kõige ilusam kord. Kui tahetakse parkimis kohta, siis täiesti julmalt ollakse valmis võõrast autot rammima kulusid katmata. Nende kehakeele juurde käib ka kätlemine, mida tehakse nii ruumi sisendes kui ka ruumist lahkudes. Prantslased kasutavad oma keelt nagu rapiiri prantsuse keel on kiire, täpne, hinnatakse vaidlusi ja vaimukust. Prantslasi võib nimetada perekeskseteks. Neil on komme uhkustada oma lastega, kuid tähelepanuta ei jää noored ega ka vanad. Noori armastatakse ja vanu austatakse. Tihti nad ei kujuta oma ettegi ilma üksteiseta, sest perekonnas valitseb vastastikune sõltuvus ükteisest.
+K(keskkond)]/T(õnnetuse tõuenäosus) Eesti riikliku kriisiplaneerimisplaani koostab Siseministeerium Tasandid: 1)EV valitsus, EV kriisikomisjon 2)siseministeerium 3)maakonnad 4)vald/linn 5)ettevõtted/asutused Eriolukorra kehtestab EV valitsus loodusõnnetuse, katastroofi, nakkushaiguse korral. Erakorralise seisukorra kuulutab välja Riigikogu Presidendi loal Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks. Kemikaali kätlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja muu tegevus. Avarii TTMAga (tugevatoimeline mürkaine) sõltub: 1)TTMA keem ja füüs om 2)avarii ulatus 3)keskkonna iseärasused 4)ilmastik 5)aine leviku iseärasused (sh auru tihedus) 6)avarii toimumise aeg ÜRO ohtlikud ained: lõhkeained, gaasid, põlevvedelik, põlevad tahked ained, oksüdeeruvad ained ja peroksiidid, mürgised ja nakkusohtlikud ained, radioaktiivsed ained, sööbivad ained,
Kätlemine on muistse tervituskombe modifikatsioon. Kuigi see on üldlevinud komme, esineb selles rahvusele iseloomulikke erisusi. Prantslased suruvad kätt nii ruumi sisenemisel kui ka väljumisel, sakslased ühe korra, osa aafriklasi aga väldivad kätlemist, omistades sellele halba tooni. Ebameeldivaks peetakse niisket, mis sageli reedab närvilisust, ning külma ja lõtva kätt, mida peetakse iseloomutuse ja jõuetuse tunnuseks. Samuti erineb kätlemine meeste ja naiste vahel. Meestevahelist kätlemist peetakse sümboolseks võitluseks, mille käigus proovitakse välja selgitada omavahelist suhtetüüpi (dominantsus, alistuvus, võrdväärsus). Naised, kes mehelikule käepigistusele vastab samaga, üritab teavitada oma soovist olla võrdväärne partner, mitte alluda. Samas kaaslannale sümpaatiat avaldades surub naine õrnalt teise naise mõlemat kätt, mis on märgiks siirusest ja suhete lähedusest.
külalisele, ülemus alluvale nign vanem noormale. Naine või noor naine ootab alati et eakam meesterahvas ulatab talle käe kätlemiseks. Samuti abielupaaride kohtumisel kätlevad esmalt naised ning siis mehed ning siis naised ja mehed omavahel ja sealjuures hoitakse ära käte ristumisest. Viisakusreegel näeb ette, et kui käteldakse tuleb võtta kinnas käest ning naine vöib jätta kätte raskesti käest äravöetavad kindad. Eestis on kätlemine meeste teema, tavaliselt ei kätelda eesti naisi ja nad ise ka ei kätle kuna see pole lihtsalt kombeks. Viisakusest tõusevad ka noormehed püsti, kui mööduvad naised ja vanemad daamid ning vanemad mehed ning nad neid tervitavad. Isegi noor neiu kergitav oma istmiku istmelt kui vanema naise või vanema mehe tervitamisel. Ruumis kus mees tervitab naist peaks naine kindlasti tõusma korraks toolilt. Daam tervitab kõrgemat isikut , see on juba ammusest ajast euroopa tava.
Parim viis teadmaks, kas vestluskaaslane on aus ning avameelne, on jälgida peopesade asendit, sest neid peetakse siiruse, aususe, ustavuse ja usalduslikkuse väljandajaks. Seda peetakse ebateadikuks zestiks ning sellepärast on hea jälgida inimesi, kas nad räägivad tõtt või valetavad. Avameelitsevad ja tõtträäkivad inimesed avavad alati vestluskaaslase ees peopesad. Samuti oma partneri avamiseks võib kasutada avatud peopesasid, sest need näitavad, et inimene on usaldatav. 2.2 Kätlemine Ürginimesed kasutasid kätlemist näitamaks teineteisele, et nad ei ole relvastatud. Tänapäeval on sellest välja kujunenud tervitamisviis. Kätlemisel mängib suurt rolli ka peopesade asetus: kui see 6 on ülespoole, siis näidatakse alistuvust; kui on alla, ollakse olukorra peremees; kui mõlemal kätlejal on see küljega, siis kujuneb sellest võrdväärne käepigistus
Pealinn - Helsingi (alates 1812. aastast) Rahvaarv- umbes 5,4 miljonit Soome pindala on 338 430,53 km² Rahaühikuks euro Riigikeelteks on soome keel ja rootsi keel. Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Enamik soomlasi kuulub Soome Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse ja Soome Õigeusu Kirikusse. Need on ka Soome riigikirikud. Vähemuste hulka kuuluvad muud protestandid, katoliiklased, muslimid ja juudiusulised. AUSUS. Tähtis on lubadustest ja kokkulepetest kinni pidada. Ebaausus on soomlase jaoks kõige suurem pahe. TÖÖTAMINE ja USINUS. Soomes on tavapärane, et naised käivad tööl, ka siis, kui neil on lapsed. Mees ja naine mõlemad vastutavad laste ja kodutööde eest. TÄPSUS. Kui sul on kokkusaamine, siis on väga tähtis saabuda kohale kokkulepitud ajal ning ärikohtumisi lepivad nad pikalt ette. TAGASIHOIDLIKKUS. Inimesed ei tõsta ennast grupis esile, nad ei räägi valjult ega...
sõltumata, nt. Gravitatsioon, aastaaegade vaheldumine, jt. 13. Kirjutamata seadused- Inimese loodud seadused, mis kujunesid rahva kultuurist ja kommetest, anti edasi põlvest põlve. 14. Kirjalikud seadused- Inimeste loodud seadused, mille aluseks on õigusnormid ja mis on kohustuslikud kõigile. 15. Tava- eelnevatelt põlvedelt päritud käitumisreegel, mis määrab ära inimese käitumise erinevates olukordades, nt. Kätlemine tervitades 16. Tabu- üldkohustuslik range keeld, nt nõukogude liidus jõulude pidamine. 17. Moraal- tavade ja reeglite kogum, mis reguleerib inimeste käitumist, seotud isiklike tõekspidamistega, nt kümme käsku. 18. Õigusakt- juriidilist väljendusviisi kasutades kirjapandud õigusnorm. 19. Konstitutsioon- - riigi põhiseadus, mis korraldab riigi valitsemist, inimeste õigusi ja kohustusi, kõige tähtsam õigusakt. (Eestis neljas põhiseadus) 20
muul kombel peitis, sellel polnud kindlasti häid kavatsusi. Nii ongi välja arenenud nõudmine, et käed tuleb avalikult ette näidata. See elab edasi kombes käed taskust võtta, kui me üksteisega räägime või üksteist tervitame. Käeandmine tervitamisel tähendab sõbralikkust. Sellega tahetakse tunda teise inimese kätt, selles peituvat elu ja soojust. Selles kõiges on midagi sõbralikku. Läbi kinda pole sellest kõigest mitte midagi tunda, sel juhul on kätlemine vaid tühi, harjumuspärane vormitäide. Seepärast peaks, vaatamata kõigile traditsioonidele, ka tüdrukud tervitamisel kinda käest võtma. Kui me kellelegi käe ulatame, olgu tervituseks või hüvastijätuks, siis vaatame talle seejuures silma. Teise inimese silmist saab enamasti aru, kas ta valetab või räägib tõtt, kas tal on ausad kavatsused või plaanitseb ta midagi halba. Sellest on ajapikku välja arenenud viisakusnõue.
näoilme, sõbralikus. SILMAD - looge silmside, naeratage, olge enesekindel, liikuge energiliselt, olge hoolitsetud välimusega, tervitus olgu siiras ja positiivne, hoia oma töökoht korras! KÕRVAD - valige väga hoolega 10 esimest sõna, kasutage laitmatut keelt, vältige parasiitsõnu, kasutage inimese nime. NINA -kasutage tagasihoidlikku parfüümi, hästi mõjub puhtuse ja värskuse lõhn, hoiduge higi ravimite alkoholi ja tubaka lõhnadest. KÄED - ainus lubatud puudutus tööl on kätlemine. *Esmamuljet õõnestavad: - lodev keel, kasutame sõnu ja väljendeid mida oleme kuulnud kodus tuttavataelt sõpradelt jne. See ei pruugi olla korrektne kõne ega kirjakeel. Kontrolliga oma keelt sõnastike ja võõrsõnade leksikonidega. *Sobimatud puudutused - patsutamine, nügimine, nööbist kinnivõtmine on liiga familiaarsed ametisuhtes kasutamiseks. *Käte peitmine - laua alla või taskusse peidetud käed tekitavad mulje et varjatakse midagi. Kui teil on
· Ametialases suhtluses tuleb jälgida positsiooni! · Esimesena tervitab positsioonilt madalam. · Käe ulatab esimesena positsioonilt kõrgem. · Võrdse positsiooni puhul lähtutakse vanusest ja soost. Isiklikus suhtluses lähtutakse vanusest ja soost: · Esimesena tervitab noorem inimene vanemat. · Mees tervitab naist. · Käe ulatab esimesena vanem või naine. Milliseid tervitamise viise esineb? · Peanoogutus · Kätlemine · Põsesuudlused · Reveranss · Põlvitamine Tervitamine ja peakatted · Kummardusega tervitades on härrasmeestel kombeks kergitada peakatet. · Kergitatakse kaabut või nokkmütsi. · Kaabul võetakse kinni pealt ja nokkmütsil nokast. · Kui peakate võetakse peast pikemaks ajaks (leinarongist möödudes), siis hoitakse seda nii, et peakatte põhi jääb enda poole.
Tervitusviisid Tervitusviise on mitmeid: peanoogutus, kummardus, teretus, käesurumine ehk kätlemine, kallistamine ja suudlus põsele, käega viipamine, lehvitamine jne. Millist neist kasutada, see sõltub inimesest ja olukorrast. Peanoogutust võib kasutada siis, kui ümberringi on müra ka teretus ei kostu, või tuleb korraga tervitada mitut inimest. Hästi mõjub noogutust saatev naeratus. Koolis on õpilasel viisakas teretada õpetajat kord päevas. Öeldes ,,Tere! ", peavad sõnad olema selged, et kaaslane saaks tere vastu võtta. Peab ka hoolega jälgima, mis hääletooniga inimest teretad, sest see vihjab sinu suhtumist sellesse inimesse. Kätlemist kasutatakse tervitamisel päris sageli. Oluline on teada, et käepigistus räägib inimese kohta mõndagi. Meeldiv on kindel käepigistus. Vähem meeldivad on nii-öelda loiud ja tangud käepigistused. Esimese puhul on tunne, nagu oleks sulle käe asemel ulatatud vatiga täidetud kinnas. Teise puhul jääb aga mul...
5.1.2 Näo puudutamine....................................................................................... 9 5.1.3 Huuled ja naeratus................................................................................... 10 5.1.4 Silmad...................................................................................................... 11 5.2 Käed................................................................................................................ 12 5.2.1 Kätlemine.................................................................................................. 12 5.2.2 Avatud peaopesad................................................................................... 12 5.3 Jalad................................................................................................................ 13 6. Kokkuvõte............................................................................................................ 14 Kasutatud materjal............
Teenindussituatsioon (2) 3. Võimaluste demonstreerimine teenuste pakkumine, soodustuste tutvustamine, kohaletoimetamise viisid jms Merle Vilson 12 Teenindussituatsioon (3) 4. Kokkuleppe kinnitamine arve tasumine, lepingu sõlmimine... Merle Vilson 13 Teenindussituatsioon (4) 5. Kontakti lõpetamine tänamine, kätlemine... Merle Vilson 14 Teenindussituatsioon (5) 6. Järeltegevused tagasisidelehe täitmine, sissekanne külalisteraamatusse... Merle Vilson 15 Hea klienditeenindaja iseloomuomadused (1) Valmidus meeskonnatööks Merle Vilson 16 Hea klienditeenindaja iseloomuomadused (2) Sõbralikkus, ausus, kaastundlikkus;
vestlust. Kõnelust alustab vanem, prestiižikam. Noorel inimesel tuleb alati oodata, millal tema poole pöördutakse. Tutvumisel ei pea alati kätlema, naiste puhul piisab naeratusest, meestel kummardusest. Kui aga esitlemisel ka tervitatakse, ulatab alati esimesena käe see, kellele isikut tutvustati. Kätlemistki tuleb õppida ja pole ülearune teada, et pikem ja õrnem käepigistus reedab armunud olekut, südamlikku suhtumist; lõtv kätlemine näitab ükskõiksust või tüdimust; seevastu väga tugev aga vitaalsust või autoritaarsust; niinimetatud kahe sõrme andmist kätlemisel peetakse ülbuse märgiks, ulatatud käe raputamist aga labasuseks. Kätlemisel vaadatakse teineteisele silma ja naeratuski on ennekõike sümpaatiaavaldus. Juba istet võtnud daam ei pea püsti tõusma kui talle kedagi härradest tutvustatakse, välja arvatud juhul, kui esitletav härra on eakas või väga kõrgelseisev isik. Noor neiu
TERVITAMINE JA ESITLEMINE Mis on tervitamine • Komme või rituaal • Millega inimesed annavad kohtumisel märku austavast või sõbralikust suhtumisest teineteisesse või ka oma suhte iseloomu säilitamisest/muutmisest. • Tervitusega võivad kaasneda ka mitmesugused füüsilised kontaktid • Kätlemine, embamine, patsutamine, suudelmine Käed taskust välja • Ei sobi hea käitumisega kokku • Kui me üksteisega räägime või üksteist tervitame • Tutvust tehes • Vanal ajal nõuti, et mees oma parema käe ette näitaks • Kes kätt selja taga hoidis või seda mõnel muul kombel peitis, sellel polnud kindlasti häid kavatsusi • Paremast käest tuleb tervitamisel kinnas ära võtta • Naistel pole vaja tervitamisel kinnast käest võtta Käe andmine tervitamisel
.............. 6 2.2 Ruumivööndid..................................................................................................................................... 6 3. Keha eri osad............................................................................................................................................. 8 3.1. Peopesad ............................................................................................................................................ 8 3.2 Kätlemine ............................................................................................................................................ 8 3.3 Käed kui tõkked .................................................................................................................................. 9 3.4 Näoilme, pilkkontakt........................................................................................................................... 9 4.Uurimus ...................................
Jaapan (tõusva päikese maa) on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km²), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapanis elab umbes 125 miljonit inimest. Peaaegu kõik jaapani keelt kõnelevad inimesed elavad Jaapanis. Väikesed kommuunid elavad Havaiil, Lõuna-ja Põhja Ameerikas, aga enamus neist ei oska enam jaapani keelt. Jaapani saared on asustatud inimeste poolt juba Paleoliitikumi ajast. Arheoloogid on leidnud Jaapanist maailma vanimad säilinud keraamikanõud. Jaapan maailmakaardil. ...
Tegelikult õpime seda keelt sellest hetkest peale, kui sünnime siia ilma. Pikkamööda meie arusaamine sellest lihtsalt kasvab. · Kehakeele hulka muutub ka ruumimull(ruumiline distants). · Põhjamaalastel on mullivahe suurem kui lõunamaalastel. · Jaapanlaste kehakeel hästi peen ja tabamatu. Jaapanlased kummardavad kui tervitavad üksteist. Inimene, kes on teisest madalamal positsioonil ühiskonnas, kummardab alati teisest madalamale ja peaks alustama tervitust. Kätlemine on haruldane jaapanlaste seas, sest neile ei meeldi füüsiline kontakt. Naised katavad oma suud naermise ajal. Mehed kratsivad kukalt kui neil on häbi. Kui on väga ebamugav olukord, siis tihti jaapanlased imevad õhku läbi hammaste. Itaalia seltskonnas tutvustatakse külalist kõige esimesena. Juhul kui teid pole keegi ametlikult tutvustanud, sobib suuremal koosviibimisel kõigiga kätelda ja ise end tutvustada. Kõige tähtsamat ja vanemat isikut koheldatakse erilise lugupidamisega
kuumutada, siis tuleks seda teha 30 minuti jooksul pärast külmikust võtmist, vähemalt 75 °C sisetemperatuurini. Taaskuumutatud, kuid tarbimata toit tuleks hävitada. • Isiklik hügieen toiduvalmistamisel on väga oluline. Käsi tuleks alati pesta enne toidutegemist ja pärast järgmisi tegevusi: juuste, nina, suu või kõrvade puudutamine, söömine, suitsetamine, köhimine või nina nuuskamine, toidu pakendi eemaldamine, jäätmete eemaldamine, kätlemine, kokkupuude rahaga, kingade, põranda vm musta pinna puudutamine, tualeti kasutamine, lemmikloomadega tegelemine jm. Söömisprobleemid Piisaval määral söömine ja joomine on vajalik nii kasvamiseks kui ka eluspüsimiseks. Tasakaalustatud toitumine on oluline nii füüsilise kui ka psüühilise heaolu ja tervise 5 saavutamiseks. Kui nooruki või lapse toitumisharjumused muutuvad, siis enamikul juhtudel on see faas, mis iseenesest üle läheb
Võõristusefekt. Rakendub, kui märkame tuttavat inimest täiesti harjumuspäratus tegevuses, rollis või olukorras. Näiteks kohates alati hoolitsetud välimusega ja stiilselt riietatud tuntud inimest meikimata, kortsus kitli ja lagunenud toakingadega prügikotti välja viimas, ei pruugi me teda kohe äragi tunda. Lahkumismulje efekt. On seotud suhtlemise lõpuosaga. Hea kontakti lõpetamisega on seotud mitmed rituaalid viisakusväljendid, kätlemine, lahkumissuudlus, optimismi sisendamine. Meeldiv lahkumismulje loob eeldused meeldivaks edaspidiseks suhtlemiseks. 1.2 Eneseavamine Suhtlemist mõjutab see, millisena partnerid teineteist tajuvad. Eneseavamine on teistele vabatahtlikult enesekohase info andmine. Kui me ennast avamata ainult jälgime seda, mida teine räägib, jätame mulje, nagu mängiksime ülekuulajat või kohtunikku või
Ida Virumaaa Kutsehariduskeskus HIINA RAHVAVABARIIK Referaat Merit Erras Jõhvi 2010 Asukoht Hiina Rahvavabariik laiub Kagu-Aasias ning jagab oma riigipiiri paljude riikidega. Põhjas piirneb Hiina Venemaa ja Mongoliga; idas Koreaga, Kollase Mere ja Ida-Hiina Merega; lõunas Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani ja Nepaliga; läänes India, Pakistani, Afganistaani, Tadzikistan, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Pealinn Peking (Beijing) rahvaarvuga umbes 12,7 miljonit on olnud pealinn viie dünastia valitsuse ajal, mis on kestnud enam kui seitsesada aastat. Suurim linn Sanghai rahvaarvuga üle 12 miljoni on olnud kogu riigi kõige arenenum piirkond nii tööstuse, kaubanduse kui äri alal. Pindala Hiina (9 572 900 km2) on suuruselt teine riik maailmas, pisut suurem kui kolmandal kohal asuv Ameerika Ühendriigid ja väiksem ainult Kanadast. Rahvastik Rahvaarv 1,3 miljardit inimest....
Klienditeenindus ja teeninduskultuur Ester Raiend 1 Teeninduse mõiste · Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 2 Teeninduse kaks poolt · Materiaalne e asine pool füüsiline keskkond, ärireeglid, töökorraldus, lahtiolekuajad, tehniline varustus, hinnad, tähtajad, arveldamine · Personaalne e inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted 3 Klienditeeninduse moodustavad · Teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus · Suhtlemisoskused · Teeninduslik hoiak Teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või negatiivne suhtumine mil...
Teeninduse mõiste · Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) Klienditeenindus ja tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) teeninduskultuur klienditeenindaja j poolt. p · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 1 2 Teeninduse kaks poolt Kliend...
Traditsiooniliseks tervituseks jaapanis on kummardus, mille sügavus väljendab osalejate suhtelist staatust. Inimene, kes on teisest madalamal positsioonil ühiskonnas, kummardab alati teisest madalamale ja peaks alustama tervitust. Paljudes olukordades on kummardused teeninduse osaks, nt liftis, kaubamajades restoranides ja hotellides. Välismaalased peavad kummardama harva käepigistusest piisab. Kummardamist võib ignoreerida või vastata sellele kerge naeratusega. Jaapanlaste seas on kätlemine haruldus, sest neile ei meeldi füüsiline kontakt. Füüsiline kontakt Samast soost inimesed ei tunne puudutuste suhtesebamugavust. Atmosfäär ainult meeste või naiste avalikes kümbluskohtades on vaba. Erinevate sugude vahel aga (v.a otsesed sugulased, kes tihti pesevad koos) on avalik füüsiline kontakt väga piiratud. Hoolimata mõnede noorte seas levinud moest, kus paarid näitavad avalikult oma kirge, ei hoia enamus paare isegi mitte teineteisel käest
· Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) · Modifitseerida öeldud sõnu (nt. mõne sõna rõhutamine) · Vestluse reguleerimine (nt. pausid) · Emotsioonide ja hoiakute väljendamine · Personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/selle esitlemine MVK tüüpe · Puudutamine - funktsionaalne/professionaalne instrumentaalne, ekspressiivne; sotsiaalne/viisakas - kätlemine, suudlemine, märgilise tähendusega, sõbralik/soe julgustamiseks, lohutamiseks, hoolimise väljendamine armastus/intiimsus, negatiivsete tunnete väljendamine - juhuslik - interaktsioonide suunamine · Kehalised liigutused zestid embleemid (nagu "sõnad" tähendusega), illustraatorid (kõnega kaasnevad),
Klienditeenindus ja teeninduskultuur 1 Teeninduse mõiste · Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 2 Teeninduse kaks poolt · Materiaalne e asine pool füüsiline keskkond, ärireeglid, töökorraldus, lahtiolekuajad, tehniline varustus, hinnad, tähtajad, arveldamine · Personaalne e inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted 3 Klienditeeninduse moodustavad · Teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus · Suhtlemisoskused · Teeninduslik hoiak Teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või negatiivne suhtumine millessegi). ...
märkamaks ja mõistmaks keha poolt saadetud signaale ja kommentaare, kulgevad paljud vestlused ja kohtumised palju kergemalt ja edukamalt. Kehakeele tundmine võimaldab vaba ja otsekohest suhtlemist". Kehakeele lugemine Sõnatu suhtlemise alaliigid on takseemika e kehaline kontakt, prokseemika e suhtlemise ruumiline aspekt ja kineesika e keha liikumise aspekt (miimika, pea ja pilgu liikumine, zhestid ja poosid jne). Taktiilse suhtlemise alla kuuluvad näiteks kätlemine, õlale patsutamine, üksteise puudutamine. Kehakontakt on läheduse selgemaid näitajaid. Paljud uuringud, veel enam aga praktilisi suhtlemisoskusi jagavad õpikud on pühendatud kehakeele märkide lahtimõtestamisele. Mitteverbaalse signaali lahtimõtestamisel mängivad kaasa kaks tegurit: märgilise käitumise eristamisel tuntakse ära sõnumi tähendust kandev mitteverbaalne väljendusühik, käitumismustri
Protokoll Protos (esimene) + kolla (liim) = protokollon (esimene leht, mis liimiti dokumendirulli ülaserva ning millele märgiti üriku sisu ja autori nimi). Kesk- ja varauusaegne tähendus nõuded, kuidas vormistada kirju (viisakusvormelid) ja korraldada tseremooniaid. Tänane tähendus - kokkulepitud põhimõtted, mis käsitlevad ühiskonnas väljakujunenud käitumis- ja suhtlemisnorme, hierarhiat, ühiskondlikku positsiooni, tseremooniaid jne. Diplomaatiline protokoll Riikidevahelises suhtluses väljakujunenud normide ja reeglite kogu. Täpsemalt: riikidevaheline kirjavahetus, diplomaatiliste esindajate vahetamise kord, ameti- ja auastmed, diplomaatiline korpus, hierarhia, riiklikud tseremooniad, ametlikud kohtumised ja vastuvõtud. Tähtis koht aegade jooksul kujunenud tavadel ja kommetel, mida riikide esindajad omavahelises suhtluses järgivad. Ametiprotokoll Ametialases suhtlemises üldtunnustatud käitumisnormid, tavad ja kombed, mille alus on ame...
Eriti peavad nn saksa täpsusega arvestama riigiametnikud, äriinimesed ja kõik ülejäänud, kes lähevad Saksamaale ametlikele kohtumistele. Sekretäride ja juhtide jaoks seda väga oluline Sirje Orvet (2000, lk 81) selgitab ka inglaste käitumist. Enne pöördumist peavad inimesed olema esitletud. Inglismaal on kombeks esitlemisel ulatada käsi ja öelda: “How do You do?”, millele vastatakse samaga. Sageli on tutvustamisel kätlemine esimene ja viimane kord, sest üldiselt üksteist tundvad isikud ei kätle. Vastastikune 11 käesurumine on aga enesestmõistetav mis tahes kokkuleppe või lepingu sõlmimisel. Brittidel on kindlakskujunenud harjumused ja vaated. Lõunainglased on jõukamad ja klassiteadlikumad. Põhjainglased, waleslased, šotlased on praktilisemad ja maalähedased. Tõenäoliselt on edukas inglane õppinud Etonis, Oxfordis,
· Suhtlemises on koos tahtelised ja impulsiivsed osad · Suhtlemisakt pole korratav 6 Reeglid: Psühholoogid on püüdnud määratleda mõned üldised reeglid, mis kujundavad sotsiaalset suhtlemist (Kidron 2004: 11). · Tagada suhtluse võimalikkus · Piirata agressiivsust · Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algust ja lõppu (lähenemine, naeratus, pilkkontakt, kehaline kontakt, kätlemine, noogutamine, tervitussõnad jne) · Vältida tuleks tarbetu info kokkukuhjamist · Tuleks hoiduda vastastikust mõistmist takistavast keerukast ja segasest väljendusviisist. · Vältima peaks ühel ajal rääkimist · Enda väljendused tuleks kokku sobitada kaaslase omadega · Dialoogilisuse põhimõte · Tuleks koordineerida koostöös tarvilikke tegevusi · Impulsiivsus on eelistatum kui jäik enesekontroll
Pöörduge, kõik usklikud, Jumala poole palvega andeksandmisest, siis võib olla, et saate õnnelikuks." Koraan 24:31 · "Sina, prohvet! Ütle oma naistele, tütardele ja usklike meeste naistele, et nad lõdvestaks oma loori. Nii on neid hõlpsam eristada (teistest naistest) ja neid ei saa solvata. Jumal on andestaja ja armuline." Koraan 33:59 Naised, mehed · Sooline segregatsioon, eraldatus Füüsilise kokkupuute vältimine, sh kätlemine, sh üksnes samasoolise arsti antud meditsiiniabi jne Kultuurilised eripärad Usupühad · Eid al-Fitr ramadaani paastu lõpp · Eid al-Adha ohverdamise püha Peale palverännaku (hadz) lõppu Judaism · Etniline religioon · Traditsiooniline religioon · Diasporaa elamine väljaspool oma kodumaad · ,,religioon kui ühendaja- uskumused, tavad , identiteet Juudi rahvas
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval ...
3) Tervitamine, esitlemine, tiitlid. Tervitamine. Kohtumine saab alguse tervitamisest ja silmsidest. Tervitamine on lugupidamise avaldamise vorm, mille juurde kuuluv sõbralik näoilme on kohustuslik. Reeglid tervitamisel: Esimesena tervitab mees naist, noorem vanemat, alluv ülemat. Alati tervitab esimesena ruumi siseneja, olenemata soost, east ja positsioonist. Esimesena tervitab külaline pererahvast. Kui tervitamisega kaasneb ka kätlemine, peab käepigistus olema tugev, tervitamiseks ulatatakse terve käsi, vaadatakse silma. Esitlemine. Ka esitlemisel tutvustatakse nooremat vanemale, meest naisele. Väga suure vanuse puhul soole tähelepanu ei pöörata. Esitlemine on ka üks osa ametkondlikust protokollist. Lähtealuseks peetakse ettevõttesisest hierarhiat ning tutvustamine toimub järgmiselt: osakonnajuhatajat direktorile uut töötajat juhile
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada. Etikett muutus eriti rangeks Prantsuse õukonnas Loui s XIV (1643-1715) ajal, kui määratl...
Maitsmine: Maitsmismeele konstrueerimine. "Hea maitse". Vürtside ajalugu; suhkru kasutuselevõtt; soola ajalugu jne. Köögikultuur. Maitse ja rahvuse konstrueerimine: rahvustoit; maitse kui identiteedi oluline osa. Kompimine: Kõige keerulisem ja vähem uuritud valdkond, sest pole seotud konkreetse organiga. Üldisemalt seotud keha-ajalooga, s.h. zestide ja zestikuleerimise ajalugu. Naha ajalugu: tätoveeringud; keha kaunistamine; Sotsiaalne suhtlemine: kätlemine, embamine, kallistamine, suudlemine jne. Tänapäeva "oma käega katsumise kultuur" (nt. moodsad muuseumid jms) MICHEL PASTOUREAU : ,,Sinine: ühe värvi ajalugu" Ülevaade sinise värvi tähtsusest ja tähendusest neoliitikumist tänapäevani. Analüüs näitab, kuidas antiikajal sinist värvi eriti ei hinnatud, roomlaste jaoks oli see pigem negatiivne värv, samas kui keskajal, eriti alates 12. sajandist muutus sinine ühe hinnatumaks ja olulisemaks (nt
tundeid, võib pikaks veniv käepigistus tekitada teises teatava ebameeldivustunde. Selline veidi kauem kui vaja kestev käepigistus tekitab eestlastel tunde, et mis ta minust tahab? Kui käepigistus on aga väga lühike, siis tajutakse teise vähest huvi enda suhtes. Lõtv käepigistus võib peegeldada ebasõbralikkust, samas lühike ja kindel käepigistus koos otsavaatamisega annab võimaluse luua meeldiv ja sõbralik atmosfäär. Kätlemine on kõige vähem armastusega seonduv käitumine. Nii ei kätle näiteks armunud ja enamasti ka abielupaarid. Puudutuste initsiaatoriks olevale inimesele omistatakse kõrgem staatus ja teda peetakse ka enam võimu omavaks (Napp & Hall 2002). See ei sõltu inimeste soost, vanusest, reaalsest staatusest ega ka sellest, kuidas osalejad ise antud situatsiooni mõtestavad. Kõrvaltvaatajatele jääb sagedamini just selline arusaam. Kahjuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
