Käsmu poolsaar Käsmu poolsaar on Eru ja Käsmu lahe vahel. Poolsaarel on mitu suurt rändrahnu ja kivikülvi (eriti kivine on rannikuala). Enamikku poolsaarest on siiski kaetud metsaga. Poolsaare idarannas asub Käsmu küla, kus on palju suvilaid, seetõttu on ka suvine elu seal palju aktiivsem. Käsmu poolsaare edelaosas asub mudase põhjaga Käsmu järv. Käsmu on ka aktiivne kalapüügi rajoon, peamised kalad on ahven, särg ja haug. Kivid Käsmu rannavees Käsmu kivikülv metsas Metaandmed Maa-ameti Geoportaalis 1. 1:10 000 kaardilehe number 74004 2. Põhikaardistuse aasta 2009, 1998 3. LIDAR andmed aastast 2013, 2009 4. Ortofoto piksli suurus (cm) 25 5. ülelennu aeg 21.08.2016 Käsmu pls on 9 ortofotot. Uusim 19.08-21.08.2016, vanim 1995. Vanu ortofotosid uutega võrreldes võib märgata, Käsmu küla suurenemist. Poolsaarest on 40 topokaarti. Vanim topokaart on NL topokaart 42
Kividest rannal ja meie õnnest Suve keskel diskuteeriti ajalehtedes, peamiselt küll Virumaa Teatajas, Käsmu nn. Õnnekivihunniku üle. Olles ise olnud seotud ühe sellise kivihunniku tekkega, tahaksin jagada oma arusaama selle kohta. See oli vist 1973. aastal, kui Lahemaal töötanud EÜE rühm pidas oma lõpupidu Altja neemel. Noored otsustasid oma siinolemise mälestuseks asetada neeme oma kivi. Koht valiti selle järgi, et seal oli juba varem väike kivikuhjatis. Peeti kõnesid, loeti luuletusi ja lauldi. Seda kivipaneku kommet jätkasin ka mina oma turistidega ja teised Lahemaa giidid
marju ja seeni NB! Ulkkari, Älvi ja Kasispea sihtkaitsevöönditel ei tohi inimene viibida lindude pesitsusperioodil (01.04-15.07) 3. Piiranguvöönd: rahvuspargi ülejäänud ala, kus on lubatud looduskaitse-nõuetega kooskõlas olev tegevus Rahvuspargis asuvad õpperajad: Majakivi-Pikanõmme õpperada (7 km), Viru Raba õpperada (3,5 km), Oandu loodusmetsa õpperada (4,7 km), Koprarada (1 km), Altja loodus- ja kultuurilooline õpperada (3 km), Käsmu loodus-ja kultuurilooline rada (4,2 km), Käsmu jalgrattarada (12 km) ja Võsu-Oandu matkarada (9,5 km), mis on üks lõik 43 km pikkusest Oandu-Võsu-Nõmmeveski Liiapeksi matka-ja jalgrattarajast. Maastik Lahemaa rahvuspargi maastik on väga mitmekesine. 70% rahvuspargi maadest on kaetud metsadega ning 9% soodega. Rohkesti on nõmme- ja palumännikuid, leidub unikaalseid
Nõukogude Liidus . See hõlmab praegu 64 915 ha maismaad Harjumaal ja Lääne-Virumaal ning 47 096 ha sellega piirnevat rannamerd. Rahvuspargi eesmärgiks on tagada Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja pärandkultuurmaastike kaitse. Lahemaa rahvuspark on Eesti suurim kaitseala pindalaga 725 km2. See on tähtis Euroopa tähtsusega metsakaitseala ja õhu kaugseirejaam. Lahemaal on esindatud Põhja-Eesti rannikumaastik oma lahtede (Kolga, Hara, Eru, Käsmu), poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu, Verge), kivikülvide (Käsmu) ja rändrahnudega. Rannikumadalikku eraldab siin lavamaast Põhja-Eesti pank. Pangalt laskuvail jõgedel ja ojadel on neli maalilist juga: Joaveski, Nõmmeveski, Turjekeldri ja Vasaristi. Järvedest on tuntumad Viitna, Käsmu, Kahala ja Udriku. 70% rahvuspargi maadest on metsade ning 9% soode all. Loodusmaastikus on rohkesti nõmme- ja palumännikuid, siin on unikaalsed loopealsed ja paekalda nõlvade laialehelised pangametsad, jõeorgude salukuusikud,
Millest koosneb Lahemaa? Lahemaa rahvuspark koosneb maastikuliselt Lahemaast, Lavamaast ja Kõrvemaast. Lahemaa rahvuspargi territoorium hõlmab praegu alasid kahest maakonnast ( Harjumaa ja Lääne- Virumaa) ning neljast vallast (Kadrina, Kuusalu, Loksa ja Vihula). Nimetus Ala nimetas Lahemaaks Johannes Gabriel Granö juba 20. sajandi algul, tuletades selle Põhja-Eesti ranniku kõige enam liigestatud osast, kus neli suurt poolsaart (Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi) vahelduvad nelja lahega (Kolga, Hara, Eru ja Käsmu). Käsmu Põhja-Eesti paekallas Poolsaarte- ja lahtederohket rannikumadalikku lõunast ääristav Põhja-Eesti paekallas on Lahemaa piires enamalt jaolt mattunud kvaternaari setetega ning seetõttu enamasti tajutav vaid suhteliselt lauge nõlvana. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib aga klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m ü.m.. Klindi perve iseloomustavad õhukese
Juhendaja lektor Siim Maasikamäe Tartu 2011 Sisukord Üldkuju Kujult on Vihula vald ,,laialivenitatud" territoorium piki rannikut, kus paiknevad suured metsamassiivid. Lääne poolt on rannajoon tugevasti liigestatud Ida poolt vähem. Asustus Valdav osa asustusest on koondunud endiselt mere äärde ja peamiselt suurtemate liiklusteede lähedusse. Rannikul on asustus kõikjal pööratud näoga mere poole. Tihedamalt asustatud aladeks on Võsu-Käsmu piirkond, Palmse- Sagadi- Vihula piirkond. Suhteliselt tihedalt on asustatud ka rannaäärsed piikonnad Võsu ja Altja vahelisel alal ja Vainupea ning Karepa piirkonnas. Vallas on 52 küla ja üks alevik. Suuremad keskused on Võsu, Käsmu, Palmse, Võsupere, Vergi, Vihula, Annikvere. Teedevõrk Teed vallas jagunevad riigimaanteedeks, kohalikeks maanteedeks ja erateedeks. Kohalikke maanteid on vallas kokku 101,8 km. Olemasolev teedevõrk vallas on piisava tihedusega ja teed on heas korras.
ee. Info: majutuskohti on 120, avatud aastaringselt. Katariina külalistemaja, Pikk 3, Rakvere, tel: 322 3943, 504 0320, [email protected], www.katariina.ee. Info: majutuskohti on 54, avatud aastaringselt. Kohala mõis, Kohala küla, tel: 5646 7760, [email protected], www.kohalamois.ee. Info: majutuskohti on 28, avatud aastaringselt. Mõis töötab ettetellimisel ning teenused on suunatud eelkõige gruppidele. Külalistemaja Rannamännid, Neeme tee 31, Käsmu küla, tel: 511 7975, [email protected], www.rannamannid.ee. Info: majutuskohti on 18, avatud aastaringselt. Laululinnu Külalistemaja, Järvajõe küla, tel: 5300 2806, [email protected], www.laululinnu.ee. Info: majutuskohti on 12, avatud aastaringselt. Merekalda külalistemaja, Neeme tee 2, Käsmu küla, tel 3238451, [email protected], www.merekalda.ee. Info: majutuskohti on 10, avatud 01.06-01.09.
omakorda Virumaal kala vilja vastu vahetamas. Põhjranniku murre sarnanaeb ilmselt seetõttu siiani soome keelega. Meri on tähtis nii kaubanduse kui ka laevanduse arengus. Veeti puitu, telliseid, soola ja salapiiritust. Juba 1880ndatel aastatel lasti Käsmus ja Pedassaares merre väiksemaid rannasõidulaevu. Esimene kaugsõidu purjekas taglastati Käsmus 1891. a. Järgneval kolmel aastakümnel ehitati Käsmu ja Vainupea vahelisel rannal rohkem kui poolsada purjelaeva. Kolga ja Kõnnu kandi laevaehitus oli koondunud Hara randa. Paljusid Lahemaa rannakülades ehitatud laevu juhtisid kaptenid, kes said hariduse 1884. a. avatud ja 47 aastat tegutsenud Käsmu merekoolis. Siinsetes randades ehitatud laevu võis kohata kõigil maailmameredel. Neid jõukamaid aegu meenutab ainulaadne Käsmu kaptenite küla ja sealne meremuuseum. Viinistu
legende ja lugusid. 1971. aastal loodud rahvuspark on Eesti ja endise Nõukogude Liidu esimene rahvuspark. Peaaegu 1/3 sellest moodustab meri, 2/3 rahvuspargi maismaaterritooriumist aga katab mets. Lahemaal on 4 suurt poolsaart ja ühel neist, Pärispea poolsaarel asub Mandri-Eesti põhjapoolseim tipp – Purekkari neem. Matkarajad Oandu-Võsu matkarada Võsu-Nõmmeveski matkarada Nõmmeveski - Liiapeksi matkarada Käsmu matkarada RMK matkatee Oandu-Kalmeoja Õpperajad Altja kultuuri- ja looduslooline rada Koprarada Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada Majakivi-Pikanõmme õpperada Oandu loodusmetsa õpperada Ojaäärse metsarada Tsitre puude rada Viru raba õpperada Loomad Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid. Lahemaa rahvuspargist lõuna pool asuvad Kõrvemaa suured sood ja
Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kuluuripärandi, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskuluuri ja alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mis rahvuspargis asuvad? Looduskeskus- Oandu looduskeskus. Lõkkekoht- Mustoja lõkkekoht, Nõmmeveski lõkkekoht, Kalmeoja lõkkekoht. Matkarada- Oandu-Võsu, Võsu-Nõmmeveski, Nõmmeveski-Liiapeksi, Käsmu matkarada, RMK matkatee. Puhkekoht: Esku-, Koljaku-, Kuueristi puhkekoht. Rattarada: Käsmu jalgrattarada. Telkimisala: Oandu-, Võsu-, Purekkari--, Juminda ja Tditre telkimisala. Rahvuspargi erilisus Rahvuspargi moodustumine 1.juulil 1971.a olu üheks oluliseks rajajooneks Eesti ajaloos. Põhjus: Rahvuspark oli esimene omataoline tolleaegses kaitsealade süsteemis ja selle asutamisel lähtuti rahvusvahelistest põhimõtetest.
erinev sõjavarustus , kuhu kuulusid ka kiivrid ning sealhulgas ka kiivrid tseremoniaalseteks puhkudeks . Samas võis olla ka kirjalikest või suulistest allikatest puudus. Ka arheoloogia vanemteadur Marika Mägi on kirjutanud, et romantilistel piltidel kujutatud viikingid kui muistsed Põhjala kangelased on kujutatud valesti. Üldlevinud on pilt sarvilistest meestest. Tegelikult viikingid sarvedega kiivreid ei kandnud (Käsmu Meremuuseum). Sarved, tiivad ja kiivrid ei ole ainuke ettekujutus viikingites. On tõene, et viikingid võtsid ette pikki merereise eemärgiga rikastuda ja saavutada teatud positsioon kohalikus hierarhias. Tegelikult olid viikingid maaharijad ja põllumehed, kes peale rüüsteretki üritasid uues kohas ennast sisse seada ning läbi selle avaldasid suurt mõju kohalikus kultuuris ( Blanck, 2016,4). Enamus viikingitest olid rahumeelsed põllumehed, merekaubanduse ja röövimisega tegelesid
Soome lahe vesikonna jõed, mille sängi keskmine laius on 10-15 m (sh Vääna j, Loobu j, Selja j, Kunda j, Purtse j ja Valgejõgi jt). Laiema sängiga on vaid Jägala j, Pirita j ja Keila j. Soome lahe vesikonna jõgedel on rannikumadalikul üldiselt suur lang ja astmeline pikiprofiil, mille astangulistes ja rändkivirohketes lõikudes on kärestikud (Selja, Valgejõgi, Loobu, Vääna j). (Arold 2005, Linkrus 1998) Järvi on rannikumadalikul pigem vähe. Suuremad järved on Harku, Lohja ja Käsmu järv. Harku järv on pindalalt suurim (164 ha) ning asub mattunud ürgoru kohal. Lohja metsajärve elustikku on negatiivselt mõjutanud mürgitamine ja põlevkivituha lisamine. Käsmu järv on tekkinud endisest laguunist (Arold 2005). Järved on merest eraldunud hinnanguliselt 1000-2000 aastat tagasi. Järvedele on iseloomulik nõrk läbivool, tugev eutrofeerumine, üsna kiire kinnikasvamine ning muda settimine. Esineb ka
Ta oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja ning kontradmiral. Vabadussõjas oli ta Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Oma haridusteed alustas Pitka 1889. aastal Seliküla vallakoolis, hiljem õppis veel Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis, Käsmu merekoolis, Kuressaare merekoolis ja Paldiski merekoolis. J. Pitka seotus vabadussõjaga sai alguse 1917. aasta kevadest, mil ta organiseeris eesti sõdurite toomist Venemaalt kodumaale, aitas Eesti sõjaväge luua, Eesti sõjaväelaste kongressisid toime
KAITSEALISED ÜKSIKOBJEKTID LÄÄNE-VIRIMAAL ARINA BORISSENKO 12. KLASS LÄÄNE-VIRUMAA ÜKSIKOBJEKTID (01.01.2015) • PUUD: 40 • KIVID: 19 • MUUD: 16 KOKKU: 75 KALLUKSE MÄND (KADRINA VALD) • KALLUKSE MÄNNIGA ON SEOTUD MITMED RAHVAPÄRIMUSED. NÄITEKS 1885. AASTAST ON PÄRIT ÜLESTÄHENDUS, MILLE JÄRGI OLNUD MÄND ÜLE TUHANDE AASTA VANA JUBA SIIS, KUI EESTLASED EESTI ALADELE RÄNDASID. • SAMUTI KINNITATI, ET SEDA PUUD EI TOHI VIGASTADA, KUNA SIIS HAKKAB TEMAST VERD VOOLAMA JA RAHVALE TULEB SUUR ÕNNETUS. ILUMÄE HIIEPÄRN (VIHULA VALD) • SELLE KANDI INIMESED ON AASTASADU KÄINUD SEAL PALVETAMAS, ANDE TOOMAS, RAVIMAS JA PÜHI PIDAMAS. • HIIEPUU VANUSEKS ON HINNATUD 300–452 AASTAT. MÄDAOJA MÄND (RÄGAVERE VALD) • ÜMBERMÕÕT OLI 2001. AASTA ANDMEIL 3,03 M, KÕRGUS 33 M. SIM...
7. Lahemaa National Park The Lahemaa National Park was created in 1971 to protect the characteristic North- Estonian landscapes and the national heritage of the area. This was the first national park in Estonia. It is located on Northern Estonia, 70 kilometers east from capital Tallinn. Its area covers 725 km², including 250.9 km² of sea. The name Lahemaa originates from the most thoroughly studied and visited part of the North-Estonian coast, where four large peninsulas (Juminda, Pärispea, Käsmu and Vergi) are separated from each other by four bays (Kolga, Hara, Eru and Käsmu.) Lahemaa translates roughly as "Land of Bays". 8. Kadriorg Palace Catherinethal ("Catherine's valley") is a Petrine Baroque palace of Catherine I of Russia in Tallinn, Estonia. It was built after the Great Northern War to Nicola Michetti's. Catherinethal was abandoned by Russian royalty throughout the late 18th and 19th centuries. In the 1930s Konstantin Päts, Estonia's first president, embarked on
hõlmab KallavereÜlgase klindipoolsaare idaosa ning Jägala klindioru ja selle ümbruse (Jägala juga, Jägala ja Jõelähtme kanjonorud, Kostivere karstiala, Ülgase pank). Jägala juga. Lahemaa Rahvuspark · (72 500 ha, millest 47 410 ha on maismaa ja 25 090 ha akvatoorium, moodustatud 1971. aastal, Eesti esimene rahvuspark). Klindil on rahvuspargis teisene roll, sest põhirõhk on siin rannamaastike, st poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi) ja lahtede (Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Vergi) kaitsel. Aga ka merekaugetel klindipoolsaartel (Kolgaküla, Ilumäe, Muuksi, Kolga) ja -saartel (Tsitre) ning -orgudel (Pudisoo, Valgejõe, Loobu) on oluline osa Lahemaa maastikupildi kujundamisel. Klint Muuksis. Toolse kaitseala · (12,9 ha) hõlmab klindiastangu ja sellealuse klindimetsa Toolse jõeoru ümbruses ning haruldase soostunud tammiku jõelammil. Toolse lossi varemed Ontika maastikukaitseala
Neljas tase Eesti Viies tase Pere kuues laps ning tal endal sündis kuus last Vend Ansomardi tuntud lastekirjanik elulugu Sisemaa poissKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Selikula vallakool Teine tase Tallinna Aleksandri Kolmas tase Neljas tase Gümnaasium Viies tase Madruseks saamine Käsmu Merekool Kuresaare merekool Abiellus Paldiski merekool Eesti vabadussõda Ta rajas Eesti sõjalaevastiku ning Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee sai juhiks. Teine tase Ta osales isiklikult ka Kolmas tase Neljas tase lahingutes Viies tase enamlastega. Erakordne pinge avaldas aga laastavat mõju Pitka tervisele http://www.youtube
Jaani Eivere Mõis Peetruse Pauluse Elistvere mõis kirik Emmaste mõis AKEL Tartu adventkiri k Äksi Andrease kirik Ambla kirik Monumendid Muuseumid Teemapargid Kaubandus- ja vaba aja Üritused keskused Käsmu kapteniteküla Elistvere loomapark Jääaja Keskus Tartu maraton Vabaduse väljak ja meremuuseum Tallinnas Kadrioru park Elva Matkakeskus Hansapäevad Kurgja talumuuseum Kaali Külastuskeskus Tudengipäevad Taevaskojad A.H.Tammsaare Seto muuseum
64 Suur v. * Kõpu ps. 65 Väike v. * Noarootsi ps. 66 Soela v. * Pakri ps. 67 Väinameri * Viimsi ps. 68 Hari kurk * Juminda ps. 69 Voosi kurk * Pärispea (Purekkari) ps. 70 Kurkse (Kurksi) v. * Käsmu ps. 71 Liivi (Riia) laht * Vergi ps. 72 Pärnu l. 73 Suur katel Saared: 74 Tagalaht * Saaremaa 75 Mardihansu l. * Hiiumaa 76 Haapsalu l. * Muhu 77 Paldiski l. * Vormsi 78 Lahepere l. * Kassari 79 Tallinna l
Pankrand järsk vastupidavais kivimeis moodustunud kulutusrand. Näited: panga pank saaremaal ja Türisalu pank Harjumaal. Astangrand järsk pehmetes setetes kujunenud kulutusrand. Näited: Mõntu ja Soela astangud saaremaal. Paerand laugenõlvaline vastupidavais kivimeis kujunenud kulutusrand. Näited: Vilsandi lääneosa ja Vaika saared. Moreenrand erineva suurusega kivimmaterjalis kujunenud laugenõlvaline kulutusrand. Näited: Käsmu virumaal ja metsküla läänemaal. Möllirand peeneteraliste setetega, tavaliselt väga lauge ja kinnikasvamisele kalduv kuhjerand. Näited : Haapsalu ja Matsalu rannikud Liivarand erineva terasuurusega liivast koosnev kuhjerand, kus settematerjali pidevalt lisandub ja ümber paigutub. Näited: pärnu ja klooga rannad. Kruusa veeristikurannad kruusast ja veeristest koosnevate rannavallidega kuhjerand. Näited: Ohessaare saaremaal ja alliklepa harjumaal.
LAHEMAA RANNIK Lahemaa rannik, nii nagu kogu Põhja-Eesti rannikumadalikki, on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Need on siia hiiglaslike mandriliustike poolt kantud Soomest ja Skandinaaviast, kus taolised kivimid paljanduvad otse maapinnal. Seega annavad nad väärtuslikku informatsiooni liustike liikumise suuna ja ulatuse kohta viimasel jääajal. Suuri kivikülve võib kohata Juminda poolsaarel Tapurla lähedal ning Käsmu metsas ja rannas. Lahemaa rändrahnudest on tuntumad Juminda Majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeas ning Võsu Ojakivi. Paljude rändrahnudega seostuvad muistendid Kalevipojast ning seetõttu on neil oluline roll meie kultuuriloos. Näiteks Suurpea ja Pärispea küla vahel mererannas olevasse Odakivisse olevat legendi järgi põrganud oda, mille Kalevipoeg Loksa rannast vaenlase suunas visanud. Liivaranda leidub Lahemaal vähe, peamiselt lahesoppidesse suubuvate jõgede suudmeis. Suurim ja
kus poiste noorus ja Ahto sarm võlusid kohalikku purjetajaskonda nii, et nendest said Torquay Kuningliku jahtklubi auliikmed. Uuesti teele asudes jõudsid nad 22 päevaga Funchali Madeirasse; sealt edasi Las Palmassesse, kus nad toiduvarusid kogudes valmistusid Atlandi ookeani ületamiseks. 15. juulil 1912 sündis Heinastes Ahto Walter 1926 lõpetab Tallinna 9.Algkooli kuuenda klassi. 1927 laevapoiss neljamastilisel purjelaeval "Tormilind". 1928 õpingud Käsmu merekoolis. 7. august 1930 Ahto ja vend Kõu alustavad purjekaga reisi üle Atlandi ookeani. 18.detsember 1930 jõudmine Miamisse. 4. juuli 1931 Ahto alustab koos kanadalase Barberiga reisi tagasi Ameerikast Inglismaale. 1.november 1931 Ahto ja vend Uku alustavad uut reisi Eestis Ameerikasse. 14. juuli 1932 Ahto alustab koos vend Jariiloga reisi Ameerikast tagasi Inglismaale, kuhu jõuri 18 päevaga. 27
juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev 16.nov taassünni päev Mai 2. Pühap- emadepäev. Nov 2. Pühap isadepäev Vaatamisväärsused maakondade kaupa: Harjumaa: Tallinna vanalinn, raekoda ja raekoja plats, Pikk Hermann, saared (Naissaar, Aegna, Prangli, Pakri saared), Lahemaa rahvuspark (Üks tähtsamaid metsakaitsealasid Eur-s), Türisalu pank. Lääne-Virumaa: Rakvere ordulinnuse varemed, Jäneda mõis (Jäneda TIK), Käsmu (kaptenite küla), Palmse mõis (kus tegutsevad nüüd Palmse Parkhotell ja Õllekelder), Võsu (suvituskoht). Ida-Virumaa: Hermanni linnus Narvas, Valaste juga (Eesti kõrgeim), Ontika pankrannik (Eesti kõrgeim), Narva-Jõesuu (pikim mereäärne supelrand), Kuremäe nunnaklooster (vanim tegutsev). Järvamaa: Paide Vallitorn ja Vallimägi, Püharisti kirik(Paides), Vargamäe (A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus"
katkendliku astanguna jälgitav kogu põhjarannikul. Lubjakiviplatoole jäävad Harju ja Viru lavamaa ning Kõrvemaa maastikurajoonid. Rannikumadaliku laius vaheldub, ulatudes paarikümnest meetrist lääneosas, paarikümne kilomeetrini Lahemaal Juminda ja Pärispea poolsaare kohal. Rannajoon on tugevasti liigestatud merre ulatuvad poolsaared: Lohusalu, Suurupi, Kakumäe, Paljassaare, Viimsi, Ihasalu, Kaberneeme, Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi. Nende vahele jäävad lahed: Tallinna, Ihasalu, Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Kunda ja Narva. Rannikumeres on 94 saart, millest suuremad on: Naissaar, Aegna, Prangli, Aksi, Rammu, Koipsi, Rohusi, Mohni, Hara, Haldi, Saartneeme e. Kuradisaar, Älvi jmt. Kaugemal meres on Keri ja Malusi saared, Uhtju saared ja Vaindloo (26 km mandrist Eesti kõige põhjapoolsem saar). Ala on suhteliselt tasane absoluutsed kõrgused 0-20 m madalamal rannikupiirkonnal, terrassidel 20-50 m
kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi ning hävingut.1 Skandinaavia varasel keskajal Skandinaavia maad Rootsi, Norra ja Taani moodustasid keskajal kultuuripiirkonna, kus valitsesid ühesugused tavad ja tõekspidamised ning räägiti peaaegu sama keelt. Kuni umbes 1000. aastani kummardusid skandinaavlased omi jumalaid Odinit, Thori, Freyri ja paljusid teisi -, see eristas neid kristlikest Lääne-Euroopa elanikest. 2 1 Mägi, M. (2011). Käsmu Meremuuseum. [13.mai 2012] http://www.kasmu.ee/kesolidviikingid%3F 2 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 26. Tollased lääneeurooplased tundsid skandinaavlasi kui põhjast pärit julmi sõdalasi, keda nimetati kas normannideks või viikingiteks. Sageli kasutatakse nimetust viiking üldistavalt kõigi tolleaegsete skandinaavlaste kohta. 3 Väga pikka aega arvasid ajaloolased keskaegsete kroonikatele tuginedes, et
Lõuna-Eestit koheldi kui vallutatud piirkonda. Alustati rootsistamist. Sellega hakkas tegelema kindralkuberner Jonas Skyte. Eelmainitu oli kuningas Gustav II Adolfi õpetaja. Rajas Tartusse ülikooli (1632). 1631 rajati Tallinnasse Gustav Adolfi nimeline gümnaasium. Rahvastik Rootsi ajal asutati siinsetele aladele mujalt talupoegi. Kokku on eestlaste talurahva hulgas umbes 10 töörahvust: soomlased (Harju- ja Viru ranna külades, Altja, Käsmu) rootslased (saartel) venelased (ida poolsetel aladel) lätlased (lõuna-aladel) u. 20% talurahvast oli mujalt tulnud. Linna elanikkonna moodustasid peamiselt mitte-eestlased. Umbes 10-15 % oli eestlasi ning nemad elasid väikestes linnades. Lisaks migratsioonile kasvas sündimus ja pikenes eluiga. Keskmine eluiga oli umbes 40 aastat. 18. saj alguseks oli Eesti rahvaarv kasvanud umbes 400 000 ning elu muutus tasapisi paremaks. Hakatakse rääkima moest. Algab ka kartuli levik.
Suurem on kiirgushulk ja päikesepaiste kestus. Põhja-Eesti paekallas kaitseb rannikut sisemaiste õhumasside eest. 5 Veestik Soome lahe veiskonnas on liigestatud rannajoon ja rannikumeri. Enamasti kuuluvad jõgede alamjooksud Soome lahe vesikonda näiteks: Keila,Pirita,Vääna,Valgejõe,Loobu.Vesikonda kuuluvatel järvedell on nõrk läbivool,tugev eutrofeerumine,kiire kinnikasvamine ning muda settimine. Suuremad järved on Harju,Lohja ja Käsmu järv. Allikad esinevad peamiselt astangulis-astmelise reljeefiga aladel. 6 Muld Soome lahe rannikumadalikul on kiviste leetunud muldade piirkond, kus valitsevad gleimullad.Leede ja leetunud mullad.Lõimimiseks enamasti liiv. Põlluharimiseks need mullad enamasti ei sobi. 1-rähk muld;2,3-leetunud muld;4-leede muld;5,6-glei muld; 7- madalsoo;8-Siirdesoo ja raba. Taimkate · Metsane,valitsevad okasmetsad:nõmme- ja palumännikud.Esineb
Guido Leigri 11ÕH JOHAN PITKA Kodune töö Pärnu 2014 Johan Pitka Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas. Johan Pitka haridustee piirdus Seliküla ministeeriumikooliga. Merest unistav Johan pääses 1890 laevapoisina oma esimesele reisile Peterburist ümber kogu Euroopa Mustale merele. Edasised aastad kulusid suviti merd sõites ning talviti Käsmu, Kuressaare ja Paldiski merekoolis teoreetilisi teadmisi kogudes. 1895 oli Johan Pitka juba diplomeeritud kaugsõidukapten.1904. aastal puhkenud Vene-Jaapani sõja ajal ähvardab teda mereväkke kutsumine ja sellest pääsemiseks sõidab Pitka Inglismaale, olles esialgu
hall- ja viigerhüljes. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006) (Keskkonnaamet) LAHEMAA RAHVUSPARK Ajalugu Lahemaa rahvuspark asub Harjumaal Loksa ja Kuusalu vallas, Lääne-Virumaal Kadrina ja Vihula vallas. Loodi 1972. aastal, et kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikke metsi, sood, randa ja kultuuripärandit. Rahvuspargi pindala on 72 510 ha. Lahemaal on elatud juba 4000 aastat. Ajaloomälestustest asuvad rahvuspargis Muuksi ja Vihula linnamäed, Muuksi ja Võha kivikalmed, Käsmu kaptenite küla ja Altja kaluriküla (Lisa 5 pilt 10). Maastikku vääristavad vanad mõisasüdamed. Lahemaa rahvusparki peetakse ühe kaunimaks rahvuspargiks Eestis ja ka Euroopas. Tema loodus paneb külastajaid imestama. (Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) Loodus Lahemaa rannajoon on erakordselt liigestunud. Rahvuspargi poolsaared hakkasid tekkima umbes 4000 aastat tagasi. Tänu nendele tekkisid rannavallid ja luited, nende taha lohkudesse
paarikümne kilomeetrini. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Kiviste ja väheviljakate muldade tõttu on rannikumadalik säilitanud tänaseni suhteliselt loodusliku ilme. Suur osa vaadeldavast territooriumist on metsa all. Tasase üldilmega pinnamoodi mitmekesistavad aluspõhjalised lavakõrgendikud ja künnised, liivikud, orud, meretekkelised kulumis ja kuhjetasandikud, astangud, rannavallid, luited ja sood. Leidub merest eralduvaid järvi, Harku, Lohja ja Käsmu. Poolsaarte kohal on PõhjaEesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74 saart, millest suurimad on Naissaar, Väike ja SuurPakri ning Prangli saar
talu koormust. Meretasandikud (Põhja-Eesti) on hilises geoloogilises minevikus maakerke tagajärjel merepinnast kõrgemale tõusnud. Maakerget esineb tänapäeval Loode-Eestis. Pinnakatteks liivad, ka lainete poolt pestud moreen ja savikad-mudajad setted. Esineb ka astanguid rannavalle, kohati luidestikud. Kõrgemad rannavallid koosnevad klibust, madalamad liivast. Paljudes kohtades ulatuvad merre poolsaared (Käsmu, Viimsi, Suurupi) ning ligiduses tekivad saared (Aegna, Naissaar, Prangli). Suur osa Eesti rannikust süveneb aeglaselt (laugrannik). Paekalda puhul esinev järsakrannikut klinti. Laugranniku piires esinevad: moreen-, kamardunud-, liiva-, klibu- ja mudarandu. Alluviaaltasandikud (Vääna, Jägala, Võhandu, Piusa, Peipsi, Võrtsjärv) on kujunenud jõgede ääres üleujutusel tekkinud setetel. Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju
Kõrgeim tipp on Emumägi (166 m), pikim jõgi Kunda jõgi (69 km) ja suurim järv on Porkuni järv (41,5 ha). Rannajoone pikkus on 134 km. Maakonna haldusalasse kuulub ka Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo. Lääne-Virumaa on mitmekülgne ja ideaalne maakond puhkamiseks, looduse nautimiseks. Kaunis loodus ning pikk rannajoon annab võimaluse matkata, harrastada spordialasid, nautida imeilusaid maastikke. Kaunid on Lahemaa rannikukülad. Neist ühte - Käsmu küla - kutsutakse kaptenite külaks - sealt on sirgunud kümneid merekapteneid, kes ka suurtel ookeanidel seilanud. Juunis on muuseumi õuel otse mererannal toimumas Kaunite Kontserdite sari, augustis ootab külastajaid festival Viru Folk. Lahemaa rahvuspargison palju matkaradasid, üritused toimuvad . RMK Oandu looduskeskuses Rakvere linnus ja seal taaselustatud keskaegne elustik on põnevaks seikluseks nii suurtele kui väikestele koos linnuse jalamil asuva Aqva spaa veekeskusega.
Pinnakate Mis on pinnakate? Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist. Pinnakate katab suuremat osa Eesti pinnast. Pinnakate puudub näiteks alvaritel ehk loopealsetel. Seal lasub muld otse pealiskorrakivimitel, enamasti paekivil. Selliseid muldi nimetatakse paepealseks mullaks. [9] Lääne-Virumaa pinnakate Rannikumadalikule on iseloomulikud kivikülvid (Käsmu poolsaarel) ja rändrahnud (Ehalkivi jmt). Jõed on paekaldasse uuristanud sügavaid orge. Viru lavamaa põhjapiiri moodustav Põhja-Eesti paekallas on Lääne-Virumaal rannajoonest kaugel, osaliselt mattunud ega moodusta selgepiirilist astangut. Lavamaa pinnakate on valdavalt õhuke, kohati on karsti (Aseri tektoonilises rikkevööndis Sämi külas). Leidub oose (Pahnimäed, Rakvere linnamägi), otsamoreene (Kallukse mäed) ja mõhnastikke (Männikvälja). Pandivere kõrgustikust paikneb
5 2. LAHED 2.1. Liivi lahe lahed: Ennu laht, Kasti laht, Kunnati laht, Kuressaare laht, Kõiguste laht, Laidevahe laht, Muraja laht, Mõisalaht, Paatsalu laht, Pärnu laht, Rame laht, Saastna laht, Sepamaa laht, Sutu laht, Suur katel, Tõstamaa laht, Undu laht, Vaiste laht, Vanalubi laht, Värati laht 2.2. Soome lahe lahed: Aablaht, Eru laht, Hara laht, Ihasalu laht, Kakumäe laht, Keibu laht, Kolga laht, Kopli laht, Koporje laht, Kunda laht, Käsmu laht, Lahepere laht, Lauga laht, Lohusalu laht, Muuga laht, Narva laht, Neeva laht, Paldiski laht, Paljassaare laht, Saunalaht, Tallinna laht, Vihterpalu laht, Viiburi laht 2.3. Väinamere lahed: Eeslahtm, Haapsalu laht, Haapsalu Tagalaht, Hullo laht, Jausa laht, Kassari laht, Käina laht, Lõpemeri, Matsalu laht, Saunja laht, Soonlepa laht, Suur viik, Topu laht, Triigi laht, Õunaku laht. 6 3. LÄÄNEMERE TAIMED JA LOOMAD
Sellise tekkega on näiteks maailma sügavaid järv Baikal. Maakoore plokilised kõikuvliikumised võivad mõjutada ka platvormsete tasandikujärvede kujunemist Akumulatiivsete järvede nõod on kujunenud mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel. Need võivad olla nii maapinnatõusu kui ka maasäärte kuhjumisel merelahtedest tekkinud reliktsed järved, liustike servalähedased paisjärved jne. Eestist on akumulatiivsete järvenõgudega näiteks Mullutu suurlaht ja Käsmu järv. Ookeani reliktid on järved, mis tekkivad ookeanide sulgumisel. Näiteks Kaspia meri, mis koos Musta mere ning Vahemerega on sulgunud Tehtise Ookeani jäänuk. Ookeani reliktide nõgude põhjas esineb ookeanilist tüüpi maakoor. Karstinõod kujunevad karbonaatsete aluspõhja ja õhukese pinnakattega aladel. Need on mitmekorruselised, pinnalähedaste õõnsuste all on sügavamad korrused, mis on pidevalt veega täidetud. Suurvee ajal täituvad veega ka maapealsed vormid
Viiratsi vallas. Asub õppima sõjakoolis. Vabadussõja alguses määrati ülemjuhataja kohale. · Admiral johan Pitka - soomusrongide ja sõjalaevastiku loojasündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas. Saanud 16- aastaseks, üritas Pitka tagajärjetult Tallinnas mõnele laevale teenima pääseda. See aga õnnestus tal alles kaks aastat hiljem ja ta sai Peterburis koha aurikule "Jekaterina II". Järgnesid õpingud Käsmu ja Kuressaare merekoolis, mille järel ta sooritas kaugesõidutüürimehe eksamid ja sai õiguse sõita rannasõidukaptenina. 1899. aastal kutsutakse Pitka Liibavisse mereväeõppustele ja asub järgmisel kevadel teenima rannakaitse soomuslaeval "Admiral Uakov", mis hiljem Tusima lahingus jaapanlaste poolt põhja lasti.Eestisse tagasi naaseb Pitka alles 1911. aastal ja avab seejärel Tallinnas merekaubanduse ühingu "Johan Pitka ja KO". 1918
Lisaks soomassiividele ilmestavad pinnamoodi ka keeruka ehitusega mandrijää servamoodustiste vööndid vaheldumisi mõhnastike ja kruusa-liivaväljadega (fluvioglatsiaalsed deltad). Viimastest on tuntumad Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna ning Pühamäe-Kemba oosideahelikud. Lahemaa kauni ja mitmekülgse loodusega tutvumiseks on rajatud mitmed looduse ja kultuuriloolised õpperajad. Rannikumadaliku maastikega saab tutvuda Käsmu ja Majakivi looduse õpperajal. Rannaküladest ning nende ümbrusest annab hea ülevaate Altja õpperada. Siin asub ka Eesti ainus vabaõhu-geoloogiamuuseum, kus on eksponeeritud peamised meil rändrahnudena esinevad kivimitüübid. Rohkete muististega ning baltisaksa materiaalse kultuuri rikkaliku pärandiga Põhja-Eesti kultuurmaistuid läbivad Muuksi ja Palmse õpperada. Põhja-Eesti soode ökosüsteemidega saab tutvuda Viru raba läbival laudteel.
Algusaastatel ei toonud see talupoegade ellu suuri muutusi, sest ka edaspidi sõltuti mõisnikust. Seoses pärisorjuse kaotamisega, pandi Eestimaa talupoegadele nüüd lisanimi ehk priinimi. Enamasti panid selle mõisnikud ja hiljem kõik saksapärased perekonnanimed eestistati. 12)Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel Eestimaal kujunesid välja 3 suurt laevaehitussadamat : Häädemeeste Pärnu lähedal, Käsmu Põhja-Eestis ja kogu Saaremaa rannik Sõrve poolsaarest Kihelkonnani. Peamiselt ehitati purjekaid Riiga ja Peterburgi kaubareiside tegemiseks. Paljusid laevu juhtisid metskaptenid ehk merekoolihariduseta kaptenid. Suureks sissetulekuallikaks sai salakaubandus. Põhja-Eesti ranniku talupojad vahetasid Soomes vilja soola vastu, mida sai läbi Eesti suure hinnaga Venemaale maha müüa. Suure huvi tõttu asutati üle
piires liikuda. Eesti asundused tekkisid Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse, kuna seal olevat viljakam maa jne. Usuvahetusliikumine: 1845.aastal vallandas usk keisrisse massilise astumise vene õigeusku. Oldi veendnud, et neile antakse nüüd maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Üle 60 000 inimese astus vene õigeusku 3 aasta jooksul, enim saartel ja Lääne-Eestis. Laevaehitus ja meresõit: purjelaevanduse tõusuaeg, keskmes Häädemeeste rannik, Lahemaal Käsmu, metskaptenid rannamärgid (maa,taevas) Tööstuse ja kaubanduse areng: · Vabrikutööstus (19.sajand) keskuseks Narva Kreenholmi manufaktuur, lambavill · Kalevivabrikud Narva, Sindi, Kärdla · Kadakasakslased eestlased üritasid näida sakslastena
Nii otsingi 1965. aastal vastu otsuse töölt ära tulla ja pühenduda ainult kirjutamisele. Vabakutseliseks kirjanikuks olen jäänud kuni siiamaale. Pärast ülikooli lõpetamist olen pidevalt elanud Tallinnas. Loominguliselt kõige viljakamaks aastaajaks on mulle osutunud suvi, ja suved olen alati veetnud koos perega maal. Ühteviisi tuttavaks on saanud mulle rannariba Haademeestelt Iklani ning mitmed lõigud põhjarannikul, eriti Toolse ja Käsmu kandis. Olen kirjutanud üle kolmekümne lasteraamatu, raamatut täiskasvanutele, kuus multifilmi ja une lastele määratud mängufilmi stsenaariumi, neli laste- ja nukunäidendit ning ühe lasteooperi libreto. Kaks lasteraamatut olen tõlkinud eesti keelde. Mu enda lasteraamatuid on tõlgitud teistesse keeltesse täpselt viiekümnel korral. Eno Raud LOOMING Proosa · "Roostevaba mõõk" (1957) · "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) · "Mõru kook" (1959)
ja tähtsamad kõigist, millest kõneldi. Seda tundsin mina üksinda ja nii, et ei olnud võimalik kõnelda teistele." Sellest otsusest algas Johan Pitka mere- ja sõjamehetee, mis viis ta Eesti Vabadussõjas kolmandaks meheks Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri kõrvale. Saanud 16-aastaseks, üritas Pitka Tallinnas mõnele laevale teenima pääseda. See aga õnnestus tal kaks aastat hiljem ja ta sai Peterburis koha aurikule "Jekaterina II". Järgnesid õpingud Käsmu ja Kuressaare merekoolis, mille järel ta sooritas kaugesõidutüürimehe eksamid ja sai õiguse sõita rannasõidukaptenina. 1894. aastal Pitka abiellus ja astus samal sügisel õppima Paldiski merekooli, kus ta 1894. aastal sooritas kaugesõidukapteni eksamid. Seejärel sõitis Pitka erinevatel laevadel kaugetel meredel. 1899. aastal kutsutakse Pitka Liibavisse mereväeõppustele ja asub järgmisel kevadel teenima
Tartu sildade kõrgused ja palju muud veega seotud infot. Sadamad : Abruka sadam , Aegna sadam , Bekkeri sadam , Dirhami sadam , Haapsalu sadam , Heltermaa sadam , Hundipea sadam , Kaavi sadam , Kaberneeme sadam , Kakumäe sadam , Kalana sadam , Kalasadam (Tallinn) , Kallaste sadam , Kaunispe sadam, Kelnase sadam ,Kihnu sadam , Koguva sadam, Kuivastu sadam , Kunda sadam, Kuressaare sadam , Kurkse sadam , Kõiguste sadam, Kõrgessaare sadam, Kärdla sadam , Kärsa sadam, Käsmu sadam , Laaksaare sadam, Lahesuu sadam ,Lalli sadam ,Lehtma sadam , Lennusadam , Leppneeme sadam , Lindi sadam ,Lohusalu sadam , Loksa sadam , Lõunaranna sadam, Mahu sadam , Manilaiu sadam , Meeruse sadam , Miiduranna sadam , Miinisadam , Munalaiu sadam , Mustvee sadam, Muuga sadam, Mõntu sadam, Mölgi sadam, Naissaare sadam, Narva sadam, Narva-Jõesuu sadam, Nasva sadam , Nõva sadam , Orissaare sadam , Orjaku sadam, Paldiski Lõunasadam, Paldiski Põhjasadam ,
Alustatud on morfoloogilise märgendamisega automaatpäringute võimaldamiseks. Korpuse põhjal saab uurida nii eesti murrete hääldust kui ka grammatikanähtusi ja sagedast sõnavara. Aktiivselt on tegeldud viimasel kümnendil murdeainestiku publitseerimisega. EKI on andnud välja viie murde köited murdetekstide akadeemilisest sarjast (Must 1995, Univere 1996, Juhkam, Sepp 2000, Keem, Käsi 2002, Lonn, Niit 2002). Lisaks on ilmunud EKI teadurilt Piret Norvikult Käsmu rannikumurde tekstide raamat koos laserplaadiga (Norvik 2001). 204 Emakeele Selts andis välja Hella Keema Tartu murde läänerühma vana murdekeelt tutvustava tekstivalimiku (Keem 1995). Murdelindistustega laserplaatide väljaandmine on olnud EKI uus tegevussuund. Välja on antud nii kõiki murdeid esitav plaat (Viikberg koost. 2000) kui ka eraldi plaadid kirderanniku ja Võru murde tekstidega (Kendla koost. 2001a, 2001b). Jüri Viikbergilt on ilmunud mahukas kõigi eesti murrete
proovida veesuusatamist. 20.00 Läheme tagasi Alatskivi lossi sviitidisse. 20.30 Ööoode 13.päev 8-9.00 Äratus ja hommikusöök 10.00 Hakkame mööda Eesi Põhja-rannikut liikuma tagasi Tallinna poole, kus põikame läbi teele jäävate vaatamisväärsuste ( Kiviõli tuhamäed, Purtse rüütlimõis, Viru - nigula kirik, Rakvere linnus, Käsmu kaluriküla, Viitna järved jne) 18.00 Jõuame tagasi Tallinnasse, kus läheme Ülemiste hotelli ( http://www.ylemistehotel.ee/avaleht/57 ) 19.00 Õhtusöök 14.päev 9-10.00 Äratus ja hommikusöök 11.00 Viimane päev Tallinnas, ning vaba aeg tegemaks seda, mida hing ihkab 17.00 Lahkumine Eestist REISIKAVA VÄLISMAALT EESTISSE SAABUVALE VIIELIIKMELISELE PEREKONNALE
2000.a. 12-14 mai - Kuidas elad, Soomaa? Olustvere- Hüpassaare Tõramaa Olustvere. Osalejaid umbes 2200. 2001.a. 11-13 mai - Kuidas elad, Rannamaa? Vasalemma Peraküla Veskijärv -Padise. Osalejaid umbes 3000. Osavõtumaks 210 krooni; õpilased, üliõpilased ja pensionärid 180 krooni, eelkooliealised tasuta! 5 2002.a. 10-12 mai - Kuidas elad, Lahemaa? Kadrina Vihula Käsmu - Tsitre - Joaveski. Osalejaid umbes 2800 . Osavõtumaks: õpilased, üliõpilased ja pensionärid 240 krooni, teised 300 krooni (koolieelikud tasuta), kui tasutakse enne 7. maid 2003.a. 9-11 mai - Kuidas elad, Võrtsjärv? Viljandi-Tarvastu-Pikasilla-Vana-Võidu. Osalejaid umbes 2400 . Osavõtumaks: õpilased, üliõpilased ja pensionärid 250 krooni, teised 300 krooni (koolieelikud tasuta), kui tasutakse enne 6. maid (6. mai kaasa arvatud). 2004.a. 7-9 mai -Kuidas elad, Alutaguse
ning alustaimestik tallamise suhtes õrn, ei talu koormust. Meretasandikud (Põhja-Eesti) on hilises geoloogilises minevikus maakerke tagajärjel merepinnast kõrgemale tõusnud. Maakerget esineb tänapäeval Loode- Eestis. Pinnakatteks liivad, ka lainete poolt pestud moreen ja savikad-mudajad setted. Esineb ka astanguid rannavalle, kohati luidestikud. Kõrgemad rannavallid koosnevad klibust, madalamad liivast. Paljudes kohtades ulatuvad merre poolsaared (Käsmu, Viimsi, Suurupi) ning ligiduses tekivad saared (Aegna, Naissaar, Prangli). Suur osa Eesti rannikust süveneb aeglaselt (laugrannik). Paekalda puhul esinev järsakrannikut klinti. Laugranniku piires esinevad: moreen-, kamardunud-, liiva-, klibu- ja mudarandu. Alluviaaltasandikud (Vääna, Jägala, Võhandu, Piusa, Peipsi, Võrtsjärv) on kujunenud jõgede ääres üleujutusel tekkinud setetel. Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju
Millest koosneb pinnakate? Peamiseks pinnakattematerjaliks Eestis on moreen- erineva suurusega kivimiosakeste segu,mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Põhja-ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallikas kividerohke moreen. Lõuna-Eesti liivakivide alal on see punakaspruun ning suhteliselt kividevaene. Kõige suuremad kivimid moreenis on Soome alalt pärinevad rändrahnud, mis kanti Eesti alale mandriliustike poolt. Põhja-ja Lääne-Eesti rannikualadel moodustavad rändrahnud kivikülve(Käsmu). Põhja-Euroopa suurima õmbermõõduga rahnu Muuga Kabelikivi kõrgus on 7m ning ümbermõõt 58m. Suurima mahuga rahnuks on Ehalkivi Letipea neemel- 930 m3 (ümbermõõt 49 m) Ülejäänud osa pinnakattest koosneb mitmesugustest mineraalsestest(kruus,liiv,viirsavi) ja elutekkelistest (turvas,muda) setetest. Liustikujõgede setted on harilikult kruus ning jämedateraline liiv. Jääjärvede setted on peeneteralised ning rõhtsa lasumusega
· 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor JOHAN PITKA Johan Pitka sündis 19 veebruar 1972 Võhmuta vallas Jalgsema külas Ansomardi talu omaniku kuuelapselisesse perre. Õpinguid alustas 1881. aastal Seliküla vallakoolis. 1885 hakkas õppima Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis. Merest unistav Johan Pitka pääses laevapoisina oma esimesele reisile Peterburist ümber kogu Euroopa Mustale merele. Edasises aastad kulusid suviti merd sõites ja talviti Käsmu, Kuressaare ja Paldiski merekoolis teoreetilisi teadmisi kogudes. 1895 oli Pitka juba diplomeeritud kaugsõidukapten. Mereteed viisid teda Lääne- ja Põhjamerele, Vahemeremaadesse, Lääne- Indiasse ja Lõuna- Ameerikasse. 1904 asus Pitka elama Inglismaale, olles esialgu laevakapten Hullis ja hiljem laevasõiduagentuuri omanik Liverpoolis. Pöördunud 1911 tagasi Tallinna, avas ta laevatarvete kaupluse, millest kasvas välja merekaubandusühing. Seejärel
Selle läbi hoiti korras Vabariigi rannavalve sidevõrk, sadamad, peastejaamad, lootsid, miinidest sõiduteede puhastus, uppunud varanduste päästmine ning sõiduühendus väljamaaga ja oma saarte ning randadadega. Johan Pitkale anti mereväekapteni auaste, kuigi ta ei olnud varem ohvitser. Haridustee 1881 hakkas õppima Seliküla vallakoolis; 1885 hakkas õppima tallinna Aleksandri Gümnaasiumis; 1890 hakkas merd sõitma; 1891 astus Käsmu merekooli; 1892 läks üle Kuressaare merekooli, sooritas seal samal aastal kaugtüürimehe eksami; 1894 astus Paldiski merekooli; 1895 28.märtsil sooritas Tallinnas kaugesõidukapteni eksamid. Pitka Eesti Vabadussõjas 1. Pitka ja soomusrongid 18. novembri 1918 alustasid punased rünnakut Narva all. Hiljuti välja kuulutatud iseseisvus oli ohus. Paljudele näis Eesti olukord olevat väljapääsmatu. Vaenlasele astusid vastu eesti ohvitserid, Pitka kaitseliitlased ja koolipoisid.
haruliin 1904) Tapa-Tartu liin 1877, 1887 selle pikendus Valgani Kitsarööpmeline Valga-Pärnu raudtee 1896, 1897 Viljandi haru Kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist, suurenes suhe Venemaa ja Läti alaga. Tallinn oluline sisseveosadam, Pärnu peamine väljaveosadam. Kiirsti arenes siekaubandus, sest linlased vajasid tarbekaupu. Laevandus: 19. saj arenes kiirsti. Laevaehitus: Häädemeeste, Käsmu. Laevaliiklus: Riia, Peterburi, Soome, Rootsi. Põhja-Eesti randlased tegelesid tulutoova salakaubandusega(olulise tõuke andis Krimmi sõda, ametlikku kaubavahetust ei toimunud). Edu tekitas vajaduse laevajuhtide järele. Rannikusõit (rannamärkide järgi) metskaptenid(Kihni Jõnn). Pikemate sõitude jaoks rajati mitmel pool merekoole (1864. Heinastesse, Narva (1873), Paldiski (1876), Käsmu (1884), Kuressaare 1891). Eestlased purjetasid ka kaugele. 1854. purjetas parklaev Huogma
annaabi.ee 
