Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kvaliteedijuhtimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, seonduv, hotell, palace, klient, kvaliteedijuhtimise, enesehindamise, partnerlus, innovatsioon, meetodeid, küsimustik, kliendirahulolu, paindlikkus, visioon, hotellis, ressursid, küsimustikku, analüüsimiseks, arvamusi, mudelis, eestvedamine, võtmenäitajad, muudes, loetelu, mainitud, meetoditest, etappe, lõppsumma, tasandite, liidrid9.KVALITEEDIEDEND AMINE KVALITEEDIEDENDAMINE Kvaliteediühingud Euroopa Liidus on kaks suurt kvaliteediühingut: Euroopa Kvaliteediorganisatsioon (European Organization for Quality, EOQ) (asut. 1956) Euroopa Kvaliteedijuhtimise Fond (European Foundation for Quality Management; EFQM) (asut. 1988) Euroopa Kvaliteedipoliitika Euroopa Kvaliteedipoliitika (European Quality Policy, EQP) algatas Euroopa Komisjon 1990-ndate aastate alguses. Euroopa Kvaliteedipoliitika eesmärkideks on : Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tõstmine Euroopa konkurentsivõime tõstmine, luues ettevõtetele soodsa keskkonna arenguks Sotsiaalse olukorra ja keskkonna seisundi parandamine. Euroopa kvaliteedivisioon
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi:
· Osaleb võrdanalüüsis ( benchmarking) seminaril · Läbib välishindamise3 Tunnustus ,, Märk kindlast arengust" Otsus tunnustamise üle võetakse vastu välishindamise tulemuste ja ettevõtte poolt esitatud materjalide põhjal. Tunnustus kehtib kaks aastat. Tunnustuse saamiseks peab ettevõttes olema pühendumus kvliteedi arendamisele ja kliendilkesksusele. Seda tõendavad: · Ellu viidud parendusvaldkonnad ( vastavalt kvaliteediplaanile) · Enesehindamise kriteeriumi ,, kliendi teekonda toetavad protsessid" keskmine hinnang vähemalt ,,2" ( olemas selged tõendid, et planeeritud lähenmisviisid on ellu viidud) 3 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, http://www.puhkaeestis.ee/et/majutus/majutusettevotete- kvaliteedimargised/eesti-turismiettevotete-kvaliteediprogramm · Enesehindamise kriteeriumi ,, klientidega seotud tulemused" keskmine hinnang
2.Teenuse kvaliteet..............................................................................................7 1.3.Protsessi kvaliteet.............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi tähtsus...............................................................................................8 2. Klient...................................................................................................................11 2.1.Kliendikeskne organisatsioon.........................................................................11 2.2.Kvaliteedisuunitlus kliendi rahulolu............................................................13 2.2.1.Kliendikesksuse juurutamine...................................................................14 2.2.2
1997 2001 Lennujaamade käitamine , TLK 2001 2003 Ärijuhtimise magister, TÜ · Täienduskoolitus: 2003 Kvaliteedijuhi pädevuskoolitus, TTÜ 2004 Audiitori koolitus, BVQI 2005, 2006, 2007, 2009 Assessor · Elukool: 2010 - ... Poja sünd ja kasvatamine Ainekava · Õppeaine maht: 2,0 EAP · Õppeaine hindamisviis: Mitteeristav · Töömaht: kontaktõpe 22 tundi, iseseisev töö 30 tundi · Õppeaine eesmärk: on anda ülevaade kvaliteedijuhtimise põhialustest Õppeaine õpiväljundid Õppeaine läbinud üliõpilane: · omab ülevaadet kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja toimimisest; · tunneb kvaliteedijuhtimise mudeleid ja standardeid; · mõistab kvaliteedijuhtimise vajadust organisatsiooni kui terviku juhtimisel ja oskab nimetada organisatsiooni juhtimist mõjutavaid tegureid; · teab kvaliteedijuhtimisele seatud nõudeid lennunduses ja oskab selgitada nende tähtsust lennuohutuse tagamisel.
7. JUHTIMISSÜSTEEMI STANDARDID ISO 9000 ja ISO 14000 JUHTIMISSÜSTEEMISTANDARDID: ISO 9000 SEERIA STANDARDID ISO 9000 standardite ’perekonna’ peaeesmärk on tarbija rahuldamine läbi toote/teenuse kvaliteedi tagamise organisatsioonis ning selleks organisatsiooni töötaja motiveerituse ja pühendumuse saavutamine ISO 9000 standardid on loodud, et abistada mistahes tüüpi ja suurusega organisatsioone, et juurutada ja kasutada efektiivselt kvaliteedijuhtimise süsteeme Olulisemad ISO 9000 seeria standardid ISO 9000 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemi aluseid ja kvaliteedijuhtimise süsteemi terminoloogiat ISO 9001 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemidele esitatavaid nõudeid, kus organisatsioon peab demonstreerima oma võimet
väljund/tulemus planeerimine sisend protsess väljund ootus tagasiside/õppimine Kvaliteedisilmus KVALITEEDIPROBLEEMIDEGA TULEB TEGELEDA JUBA KLIENTIDE NÕUETE KINDLAKSTEGEMISE PROTSESSIS NING SISENDITE HANKIMISEL. NII ON VÕIMALIK VÄHENDADA VIGADE AVASTAMISEST/PARANDAMISEST TINGITUD HILISEMAID KULUSID NING ENNETADA KLIENTIDE RAHULOLEMATUST HANKIJA SISEND PROTSESS VÄLJUND KLIENT VÄLTIMINE AVASTAMINE Kvaliteedisuundumised Kvaliteediliikumine masstootmisest kogu ühiskonda (sotsiaalne aspekt) Tööstus Teenused Avalik setor Kogu ühiskond 1920 1940 1950 1970 1980 1990 2000 Kvaliteedijuhtimise areng Standardiseerimine Pidev parendamine Läbimurre * 1940 – mass- * 1970 – konkurents, * 2000 – globali- tootmine,
Kogemuskurvi efekti olemasolu Toodete diferentseeritus ja tarbija lojaalsus Ümberlülituskulud Kapitalivajadused Suurusest olenematu mahajäämus kuludes Juurdepääs turustuskanalitele Riiklikud ja omavalitsuse piirangud Oluliste ressursside nappus 4. Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel M. Porteri käsitlus hankijate mõjukusest Tootel ei ole sobivat asenduskaupa ja toode ise oluline Haru ettevõte ei ole oluline klient Unikaalne või diferentseeritud toodeharu ettevõttel puudub võimalus vertikaalseks integratsiooniks Võimalik ähvardus hankija enda sisenemiseks harru Harus domineerib väike arv suurettevõtteid 5. Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel Hankiv haru koosneb väikeettevõtetest, ostjaid on vähe ja nad on suured Ostud moodustavad suure osa hankiva tegevusharu väljalaskest Ostjate ümberlülitumine konkureerivate toodete kasutamisele on võimalik ja odav.
kindlaksmääramisest ja hinnangu andmisest investeerimisvõimalustele. 1.3. Operatsioonifunktsioonide kriteeriumid Operatsioonifunktsioonide kriteeriumid on: y kvaliteet y paindlikkus y kiirus y hind (tootmiskulud) 1.4. Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid on: y paindlikkus y kvaliteet y tootlikkus = väljundid/sisendid = toodang (teenused, resultaat)/kulud (ressursid) y innovatsioon ja informatsioon. 1.5. Operatsioonijuhtimise baasmeetodid Otsustusmaatriks Väliskeskkonna seisundid Tegevuse S1 S2 ...Sj... Sn alternatiivid Väliskeskkonna seisundite esinemise tõenäosus P1 P2 ...Pj... Pn
Projekti analüüs kujutab endast tulevaste sündmuste hindamist. Hindamine koosneb kahest osast: eeldatavate tulude ja kulude kindlaksmääramisest ja hinnangu andmisest investeerimisvõimalustele. Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid (kriteeriumid) Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid on: y paindlikkus y kvaliteet y tootlikkus = väljundid/sisendid = toodang (teenused, resultaat)/kulud (ressursid) y innovatsioon ja informatsioon. Modelleerimise põhiskeem Modelleerimiseks nimetatakse mudeli ehitamist ja selle kasutamist. Mudelit defineeritakse kui materiaalset või mõttelist objekti, mis on võimeline asendama mingit teist materiaalset või mõttelist objekti, et seda uurides saada teadmisi asendatava objekti kohta. Mudelid jagunevad determineeritud ja stohhastilisteks mudeliteks. Stohhastilisteks nimetatakse mudelit, mille konstruktsioonis ja funktsioneerimisel on oluline osa
miinused). Juht peab firma konkurentsipositsiooni parandamiseks kontrollima omahinda, parandama kvaliteeti, ja looma eristava kompetentsi mis põhineb ressurssidel ja võimetel. Leiab aset detsentraliseerimine ; isejuhtivate meeskondade loomine ; ettevõtete kokkutõmbumine töötajate arvu vähenemiseks ; väikeettevõtete arvu kasv ; ümberstruktureerimised. Tähtis on inimese ja organisatsiooni kokkusobitamine. Tootlikkus kui palju suudab 1 töötaja organisatsiooni tootele või teenusele väärtust lisada. Suureks ohuks on ajude väljavool konkuredi juurde. Töötajate ebakindlus töökoha säilimise suhtes. Kõik eelnev on eelduseks personalijuhtimise arengule ja selle osakaalu suurenemisele organisatsiooni juhtimisel. 11. Strateegiline personalijuhtimine Personalijuhtimise ja juhtimise oluliseim tegevus luua firmale konkurentsieelis inimeste ja protsesside näol.
hindamine, samuti erinevad koolitusmeetodid. Teises osas kirjeldatakse uuritavat ettevõtet ja antakse ülevaade uuringuküsimustest ning uuringumeetoditest. Välja on toodud Fortum Termest ASi strateeegia, eesmärgid, väärtused ja juhtimispõhimõtted, samuti personali ja personalipoliitika lühikirjeldus. Tuuakse välja uurimisküsimused, millele taheti uuringuga vastuseid saada, et jõuda töö eesmärgini. Kirjeldati uuringu läbiviimiseks kasutatud meetodeid ja põhjendati valimi valikut. Uuring viidi läbi 2005. aasta septembris ja oktoobris. Kolmandas osas tuuakse välja uurimistulemused, analüüsitakse uurimise käigus saadud informatsiooni ja küsitluste vastuseid, nende põhjal tehakse järeldused ja antakse soovitused tulemuste kasutamiseks koolitustegevuse arendamisel. Bakalaureusetööl on praktiline väärtus uuritavale ettevõttele, kuna seal puuduvad käesoleval hetkel kindel koolituste korraldamise kord, süsteem ja juhendid
1.1.3 Personali arendamine Personali arendamine organisatsioonis on kogum sihipäraseid tegevusi, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutumiseks soovitud suunas. Tingimuste loomine vajab vastavat analüüsi, planeerimist, organiseerimist, informatsiooni- ja koostöö koordineerimist, töötajate motiveerimist ja toetamiset, samuti õppimiseks vajalike materiaalsete ja tehniliste vahendite kindlustamist. Personali arendamise põhieesmärgiks on saavutada iga töötaja valmisolek iseenda arendamiseks ning töötajapoolne aktiivsus selles valdkonnas. See tagab töötaja kompetentsuse tõusu vastavalt organisatsiooni vajadustele. 2 Personali arengut soodustavad või pärsivad järgmised organisatsiooni ja selle keskkonna üldisemad tingimused. 1. Organisatsiooni ühiskondlik-sotsiaalne positsioon ja majanduslik seisund:
üürilepingu sõlmimine. Kogu protsessi, mis puudutab ladu, on saavutamisnäitajaks toodete valmis seadmine lattu. Töötajate grupi puhul on vajalike pädevustega töötajate värbamine eesmärgi saavutamiseks. Protsess lõppeb töötajate koolitamise ja ettevalmistamisega tööks. Maksekeskuse bloki saavutamisnäitajaks võib lugeda 16 pankadega sõlmitud lepinguid, mis on aluseks, et e-poes oleks esindatud pangalingid, kui klient soovib tellimuse eest tasuda. Lisaks sellele peab olema pangalink toimiv antud etapi lõppedes. Transpordi bloki saavutamisnäitajaks võib lugeda logistikafirmadega sõlmitud lepinguid, mis on aluseks, et e-poes oleks esindatud tarnijate lingid, mille klient valib, et saada tellimus endale sobivasse kohta või koju. Lisaks sellele peab olema antud link toimiv etapi lõpuks. Kujunduse sektor on seotud
jääks organisatsiooni tööle x aastaks. Ühendab tootlikkuse, üleviidavuse (paindlikkus) ja edutatavuse; Tõenäosus, et ta organisatsiooni tööle jääb- Tingliku väärtuse tulemus korrutatakse tõenäosusega. 29. Vara hindamise meetodid ja nende olemus. Kulupõhine- vaatleb tavaliselt soetamis- või asendusmaksumust. Sellel on mitmeid variante: 1) Inimvara soetamisega seotud kulud- värbamine, valik, töölevõtmine, koolitus. Sellega on palju probleeme. 2) Töötaja kogutöötasu- palk, soodustused, tööandja makstavad maksud sh sotsiaalmaks. Tulemuspreemiad siia liita ei tuleks need ei mõõda isiku põhiväärtust. Ainult siis, kui põhipalk ja muutuv tasu on töötaja oodatav sissetulek. Turupõhine- vabaturul makstav hind. Igal töötajal on ettekujutus oma turuväärtusest, mis on sageli kõrgem olemasolevast ametiposti palgast, kuid töötaja eeldab, et ta võib seda igal juhul küsida. Teine võimalus on vaadelda
· töötajad turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond Klientide vajaduste rahuldamine toimub läbi väärtus(t)e loomise: · läbi spetsiifiliste teenuste ja/või toodete loomise - tootmisettevõte, teenindusasutus jne · läbi inimeste mõjutamise ja/või muutmise - õppeasutus, haigla, vangla jne Organisatsioon saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma Kliendi jaoks võib väärtusena pidada: · kvaliteeti ja selle kasvu - protsessi ja toote/teenuse kvaliteet ja selle kasv (vigade vähenemine või veaparandusele kuluva aja vähenemine) · kulude vähenemist - kasumlikkuse kasv · kiirust - turu muutustele reageerimiskiirus või tarneaja vähendamine · innovatsiooni - eristumine toodetes/teenustes ja nende omadustes; esimesena turulejõudmine
Pööras tähelepanu org. tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Reeglid ei tohi sõltuda ametikohal töötavast isikust, vaid peavad tulenema org.-ni spetsiifikast ja vajadustest. Tuleb rangelt järgida distsipliini. 34. Weber esitas bürokraatliku organisatsiooni tunnused, s.t. org.-ni erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus. 35. 12. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad 36. Hugo Münsterberg lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas: 37. 1.Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. 38. 2.Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd. 39. 3
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
Toetav juhtimine, kui alluval on puudu enesekindlusest. Selle tulemusel peaks suurenema alluva kindlustunne ja tahe saavutada tulemust; Suunav juhtimine, kui tööülesanded on alluvale ebaselged. Alluv saab selgeks tee oodatud tasuni; Saavutamisele orienteeritud juhtimine, kui töö ei ole piisavalt väljakutset esitav. Alluv püstitab endale kõrged eesmärgid; Osalev juhtimine, kui tasustamine tundub alluvale ebaõiglane. Selguvad töötaja vajadused ja tasu muudetakse. Kõigil juhtudel peab tulemuseks olema jõupingutuse suurendamine alluva poolt, millega kaasneb ka alluva rahulolu suurenemine ja tulemuste paranemine. Kokkuvõtteks võib öelda, et teooriate paljusus selles valdkonnas viitab eelkõige motivatsiooni ja rahulolu olulisusele nii juhtkonna poolt vaadatuna kui töötegijaile endale. Nagu on raske leida kaht täpselt ühesuguse välimuse või iseloomuga inimest, tuleb varieerida ka rahulolu
Kogu organisatsiooni hõlmav juhtimisfilosoofia: · paneb sõltuvusse kliendi rahulolu ja ettevõtte toimeprotsessi kvaliteedi alalise katkematu parendamise, · eestvedamisega tegeleb tippjuhtkond, oluline on organisatsiooni kõikide juhtimistasandite toetus, · lõppeesmärgiks on ettevõttes toimivate protsesside optimeerimine ja efektiivsuse suurendamine. 14. Millised põhimõtted on tulemusjuhtimise keskmes? · Tähelepanu keskmes on organisatsiooni ja iga töötaja tulemus · Tulemus peab vastama kokkulepitud kriteeriumitele ja tulemused on mõõdetavad · Tulemuste saavutamine mõjutab otseselt töö eest saadavat tasu 15. Kirjelda tasakaalus tulemuskaaardi süsteemi. Tasakaalus tulemuskaart on meetod, mille abil mõõdetakse ja juhitakse ettevõtte kui terviku edukust ning eesmärkide saavutamist, lähtudes
juhtimise teooria alusmüür. Peamiseks huviobjektiks on ametlik organisatsioon, millele läheneti kui ,,masinale". Jagatakse kolme rühma: Teaduslik juhtimine: F. Taylor- lõi nn. teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi ( töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks/ töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada/ tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö/ tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest). Taylor jagas töö osadeks ning soovitas seda normeerida. Taylori eestvedamisel töötati välja tükitöö, sh valmistoodangul põhinevad
Järelikult tuleb strateegia kavandamisel läbiviia hindamine v anda diagnoos. Selle käigus tuleb kindlaks teha millised on org eeldused, mis saavad aluseks strateegiliste valikute tegemisel. Mida suurema ajalooga ev seda keerulisem on viia läbi strat muudatusi. JUHTIMISE VAHEKORD Org. Arengu kavandamine eeldab org väga head tundmist juhtimisteadused rõhutavadki et keskenduda tuleb org olemuse lahtimõtestamisele. Kuna majandus protsessis on kesksel kohal töötaja siis on oluline inimsuhete kujundamine selles protsessis.kui ei võeta arvesse inimressursi ja lähtutakse vaid tehnilistest alustest, võivad eesmärgid osutuda ebareaalseteks. Oluline on lahti motestada olemus ja leida seaduspärasused ning pakkuda praktikutele lahendusi. Kuidas seda pareminiarendada ja juhtida. Juhtimine on töö ja seda peab õppima. Järgneval perioodil keskendub juhtimiskonseptsioo töö
- võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 9. Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad F. Taylor - lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management (1911) esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 10. Administratiivse koolkonna looja ja põhiseisukohad Administratiivne koolkond uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust
Kaubad: materiaalsed, homogeensed, tarbiija ei osale tootmises, saab muutuda omandiks. Teenus: mittematerjaalne, heterogeenne (igale kl-le erinev), kl osaleb tootmises, ei saa muutuda omandiks (emotsioon mälestusest). Nt mittematriaalne: turismi müümine e in-le unistuste müümine. Kl osaleb teenuses iga teenus luuakse koostööd kl-ga - kaasamine,, abistamine! 6. Millest koosneb teenus? Elamus ehk kogemuste tervik, mis koosneb kahest osast: MIDA KLIENT SAAB ja KUIDAS TA SAAB? Mida tehniline kvaliteet (nt maitsev lõunasöök v kotitäis kaupa) Kuidas funktsionaalne kvaliteet (kõik e/v teenindajad hea t. et mainet hoida): - Teenindusprotsessi korraldus, teenindamine - Tunded, mida kl kogeb suhtlemisel ettevõtte ja tema töötajatega (nt sõbralik/mittesõbralik teenindamine, atmosfäär, usaldatavus, kiirus). + ettevõtte imago!!! 7. Mida tähendab definitsioon: Teenus on terviklik külastuselamus?
Kui esimene juhtimisstiil tekitab enamikus inimestes vastuseisu, siis demokraatliku juhtimise liialdamine võib kaasa tuua kaose. Parima tulemuse annab erinevate juhtimisvõtete ning konkreetsest töötajast ja olukorrast lähtuv tasakaalustatud kasutamine. Z teooria: William G.Ouchi Z-teooria on eraldi teooria, mitte XY edasiarendus. Sageli nimetatakse seda jaapani juhtimisstiiliks. Tähistab konsensuslikku otsustamist, individuaalset vastutust, informaalset kontrolli ja holistlikku huvi töötaja vastu. Töötajaile garanteeritakse pikaajaline töö + suhteliselt aeglane edasiliikumine karjääriredelil. See peegeldab osalusjuhtimise teooriat, kus osalevatel meeskondadel on kindlad rollid. Rõhk on vastastikusel sõltuvusel. Töötajaid usaldatakse, eeldatakse, et nad on lojaalsed, huvitatud meeskonnatööst. Need on tüüpilised Jaapani kultuurile, kus kõrgelt väärtustatakse harmooniat ja indiviidi allumist grupile. Paljudes firmades koheldakse töötajaid perekonnaliikmetena
tutvustamisel olulistel sihtturgudel. Eesti suguse väikese ja suhteliselt uue turismiriigi jaoks ei ole konkureerimine tuntumate turismiriikidega olnud kerge. Riik reisisihtkohana ei tähenda turistile üksnes territooriumi ja vaatamisväärsusi. Olulise osa turismiriigi mainest moodustavad kohalikud turismiettevõtted, mille tegevuse eesmärgiks on külalisele sobiva turismitoote arendamine ja vahendamine. Iseäranis välisturgudele suunatud turismiarenduses on tugev riigipoolne partnerlus turismiettevõtjale olulise tähtsusega. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) riigipoolse partnerina pakubki turismiettevõtjatele turismiturundustoetust. See toetus on suunatud turismiettevõtja abistamiseks, sealhulgas riskide jagamiseks uutele turgudele sisenemisel. Peame turundustoetust eriti oluliseks toetusmeetmeks, kuna tihti on turundustegevuse tulemused tuntavad alles aasta või kahe pärast ning turundusse
Ministeerium kujundab poliitikat, riigiametid kohandavad seda täitmiseks, hallatavad asutused ja kohahaldusorganisatsioonid viivad seda ellu. 8. Millised on avaliku sektori põhilised korraldusmudelid? Avaliku sektori põhilised korraldusmudelid on klassikaline hierarhia, tasakaaluhierarhia ning minimaalriigi mudel. 9. Kuidas iseloomustada organiseeritud anarhiat? Millal osutub organiseeritud anarhia otstarbekaks ja millal mitte? Organiseeritud anarhia välistab töötaja allumise kindlale isikule, võimaldab ise oma tööülesannete täitmise eest vastutada. Võimaldab vähendada korruptsiooni. Ei sobi organisatsioonile, mis toimib vaid kehtestatud reeglite alusel. Organiseeritud anarhia käigus suureneb isiklik motiveeritus, suureneb vastutus. Puudub võimalus protsesside otseseks juhtimiseks. Adhokraatia on meeskonnaorganisatsioon, mis liidab eri oskustega spetsialiste meeskondadesse. Meeskonnad aitavad ettevõttel ümbritsevaga kohaneda,
Organisatsiooni eesmärgid . Missioon- miks ettevõte eksisteerib. Kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjust. Hea missioon sisaldab tegevusala ja eristuvaid tegevusi. . Visioon- kuhu tahetakse jõuda. - Toimimisjuhised igaks elujuhtumiks • Kas töötajad teavad missiooni ja visiooni? Missioon Aktsionäride eesmärgid . Maksimeerida tulu- kapital peab teenime raha . ROI- return on investment . ROI vajab tasakaalustamiseks teisi eesmärke - Turuosa - Innovatsioon - Areng - Kvaliteet - Hoiakud - Sotsiaalne vastutus Äri definitsioon Strateegiline planeerimine Ettevõtte tegevuse planeerimine —� Tulueelarve �� Kulueelarve �� Tingimused Kulueelarve Eesmärgi kaudu juhtimine Näiteid elust- EMT .� EMT visioon .� Oleme inimsõbraliku infoühiskonna eestvedajad. .� EMT missioon .� EMT loob inimestele ja ettevõtetele võimalused edukaks tegevuseks globaalses infoühiskonnas. .� EMT äridefinitsioon
oleksite tegelenud ise. See, kellele midagi delegeeritakse, on täitja. Delegeerimine annab täitjale võimaluse täiendada oma oskusi, areneda, saada kogemusi ja enesekindlust. Delegeerimine tähendab vastutuse, kohustuse ja otsustusõiguse andmist alluvale. Igaüks neist on juhtimistegevuse lahutamatu osa. Kuid nende sisuline mõte tuleb esile ainult koos esinemisel. Delegeerimine ei vabasta juhti vastutusest. Tehes delegeeritava ülesande eest vastutavaks, muudetakse töötaja töötulemuste osas endale alluvaks. Delegeeritav peab mõistma, et ta vastutab kokkulepitud eesmärkide saavutamise eest. Samuti peab delegeeritav teadma, mis moodi tema tulemusi hinnatakse. 6. Arutle, milles seisneb juhi ja töötaja tagasiside olulisus ja tähtsus. Personal on organisatsooni suurim vara. Organisatsioonide vaheline konkurents on tihe, seetõttu on iga organisatsiooni arengu jaoks oluline hästi töötav personal ning töötajate ja juhtide omavaheline suhtlemine
korraldada meeskonnatööd jne 14. Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas 15. Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad 16. Looja on F. Taylor. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. a) Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks b) Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. c) Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö d) Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 17. Administratiivse koolkonna looja ja põhiseisukohad 18. Looja Henri Fayol
muutumisest · 8.Suhelge kogu protsessi jooksul · · Õigeks organiseerimiseks tuleb tagada, et · 1.Oleks olemas vajalik arv vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid · 2.Töötajad tunneksid oma rolli organisatsioonis ja oma seost teiste töötajate, allüksuste ja nende ül-ga. · 3.Töötajad tunneksid oma tegevuse eesmärke plaani selles osas, mille eest nad vastutavad · 4.Iga töötaja saaks õigeaegselt tööks vajalikud ressursid · · Organiseerimise põhiprintsiibid · 1.Töö ratsionaalne jaotamine · 2.Iga töötaja töö selge piiritlemine · 3.Töö täitjate valik · 4.Töötajale on kohustuslik talle pandud kohustuste täitmine · 5.Juhi volituste delegeerimine · 6.Juhil on õigus anda korraldusi temale allutatud töötajatele. · 7. Töötajatele arusaadavate ja täidetavate ülesannete andmine. · 8. Korraldamise ühtsus. · 9
On vaja, et töölised oleksid nõus töötama uusi töövõtteid kasutadesTöö ja vastutus jaotub tööliste ja juhtkonna vahel ligilähedaselt võrdselt. Juhid teevad neid töid, milleks nad on paremini ette valmistatud kui töölised. Selle printsiibi olemus seisneb teistsuguses tööjaotuses. Vana süsteemi puhul tegi peaaegu kogu töö ära üks tööline. Uue süsteemi puhul toimub väga selge ja range funktsioonide jaotamine. Igale töötaja kõige väiksemale funktsioonile eelneb juhtide ettevalmistav töö. Kui ettevalmistav töö puudub, märkab tööline seda kohe. Töö teaduslik organiseerimine Taylori järgi kujutab demokraatlikku koostööd koos ühise asja loomuliku jagamisega. Taylori teadusliku juhtimise printsiibid leidsid rakendust tema kõige tuntumas eksperimendis, mille käigus
internetis) 8. Tulemuste dokumenteerimine 9. Klientide tunnustamine & motiveerimine 10. Protsessi, tööriistade & kommunikatsiooni parendamine Miks kaasata kliente arendusse? x enamus teadmisi ei ole sinu ettevõttes x lood pideva parendamise funktsiooni x kiirus, kasv, riskide maandamine, kulude vähendamine x konkurentsieelis & "turutegemine" Keda kaasata? x aktiivsed kliendid nagu sina defineerid! x töötajad, varustajad, partnerid Kuidas kaasata? x avatud innovatsioon & ärimudel x platvormid (IT) & suhtlusvõrgustikud, spetsiaalsed kohad x arenda tööriistad & kirjelda ning juhi protsessi Võtmeküsimused: x Defineerimine - kas oled segmentinud oma kliendid neilt õppimise alusel? kas oled uurinud oma klientide, töötajate, varustajate huvisid? x Kommunikatsioon - millest räägite ja kuidas kogute ideid? kas kasutate ühist "keelt"? kas on olemas koht aruteludeks? x Eemalda tõkked - kas ja miks ettevõttes on vastuseis? kas ärimudel toetab
annaabi.ee 
