Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kvaliteedi kodutöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
firmadel, vedude, kvaliteeditase, transpordis, firmat, konkurentsieelis, pakkuja, kaitstus, kogeb, ladustamine, komplekteerimine, pakkujad, valikul, tarneaeg, firmast, veab, ennekõike, tegevusega, esmatähtis, veoaeg, ajavahemik, saabumiste, saadavus, löögid, müra, vibratsioon, veovahendite, kulgemist, konkurentsieelise, vahed· Tootmist on võimalik planeerida pikema aja peale, tehes väikeseid korrektuure Näide : Ostame odavalt lattu mingit toodet, ning siis, kui toote hind tõuseb, siis müüme kõik maha. 3.Kirjeldage, milline on pikaajaline ennustus? 3...10 aastat Kasutatakse strateegiliseks analüüsiks, määramaks kindlaid nõudeid ja kohustusi uute ladude, tehaste jms jaoks. Samuti uute tarne ning ostulepingute jaoks. 4.Selgitage kvaliteedi mõistet üldiselt ja kvaliteedi mõistet transpordis Kvaliteedi mõiste: see on toote, teenuse võime rahuldada tarbija vajadusi, eelistusi ja nõudeid ja tekitada uusi ostumotiive. Kvaliteet transpordis: tase millega transporditeenuse pakkujad täidavad teenuse kasutajate poolt etteseatud ja nendega kokkulepitud funktsionaalseid nõudmisi (kokkulepitud/antud hinna juures). 5.Nimetage ja kirjeldage kasutatavaid kvaliteedi standardeid? · ISO 9001:2000
Optimaalsete veotingimuste tagamine: _ Kaubakoguste ratsionaalne jaotus veoprotsessi erinevate osade vahel _ Kaupade laadimistööde kiirendamine _ Sõiduaja lühendamine liinidel _ Vahetustega tööaja kasutamine _ Veeremi kandejõu ja mahutavuse maksimaalne kasutamine _ Kaubaveo dokumenteerimise ja kontrolloperatsioonide lihtsustamine ning selleks kuluva aja vähendamine _ Multi- ja intermodaalsete vedude kasutamine Kauba säilivuse kindlustamine: _ Kauba spetsiifikat arvestava veeremi ja laadimisühiku (isotermiline furgoon, külmutusvagun jne) kasutamine _ Veovahendi ohutu liikumise ja liiklemise tagamine _ Veeremi-, veose- ja liikluskindlustussüsteemi ratsionaalne kasutamine _ Kauba spetsiifikast tuleneva veo- ja hoiurežiimi järgimine _ Täiendavate kaitsemeetmete rakendamine veo ohutuse ja veose säilivuse tagamiseks
Veotellimuste õigeaegne ja operatiivne töötlemine, Veolepingute korrektne realiseerimine, Võimaluste otsimine juurdeveosageduse tõstmiseks ja partiide komplektsuse suurendamiseks optimaalsete veotingimuste tagamine : Kaubakoguste ratsionaalne jaotus veoprotsessi erinevate osade vahel, Kaupade laadimistööde kiirendamine, Sõiduaja lühendamine liinidel, Vahetustega tööaja kasutamine, Veeremi kandejõu ja mahutavuse maksimaalne kasutamine, Multi- ja intermodaalsete vedude kasutamine, Kaubaveo dokumenteerimise ja kontrolloperatsioonide lihtsustamine ning selleks kuluva aja vähendamine kaupade säilivuse kindlustamine: Kauba spetsiifikat arvestava veeremi ja laadimisühiku (isotermiline furgoon, külmutusvagun jne) kasutamine, Veovahendi ohutu liikumise ja liiklemise tagamine, Veeremi-, veose- ja liikluskindlustussüsteemi ratsionaalne kasutamine, Kauba spetsiifikast tuleneva veo- ja hoiureziimi järgimist, Täiendavate kaitsemeetmete
puhul tuleb kasutada vaid kiireid ja kulukaid transpordialternatiive, et tagada kohaletoimetamine ettenähtud aja jooksul. TURUGA SEOTUD TEGURID · Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase. · Turgude asukoht see tähendab kui kaugele tuleb kaup vedada. · Antud maa valitsuse transpordipoliitika teemaksud, keskkonnakaitsealased kaalutlused jne. Ning millisel määral riik sekkub turu regulatsiooni. · Vedude tasakaalustatus kas vedajal on võimalik saada tagasikoormat. Kui kaup viiakse punktist A punkti B, siis kas tagasi sõidetakse tühjalt või täis. · Vedude perioodilisus juhivedu või liinivedu. · Siseriiklik või rahvusvaheline transport täiendavad kulud tollivormistusele, kaubadokumentatsioonile jne.Mida rohkem riigipiire ületatakse, seda suuremad kulud. LOGISTILINE PAKENDIPÜRAMIID MODULAARSE PAKKIMISE NÄIDE
Tõmbamispõhimõte 1. Juhtimine algab või lõppeb tarbija või lõppkasutaja juures 2. Kiire reageerimine nõudlusele ja müügiprognooside minimeerimine 3. Kiired ja sagedased kättetoimetamised 4. Tarneahela eri osades ühendatakse mastaabisääst ja kulude efektiivsus 5. Jaotus toimub koostöös vahendajatega (maaletooja) 6. Paljude vedajate vedu iga päev otse lõpptarbijale 7. Ladustamine minimeeritakse läbivoolupõhimõttel 8. Kogu väärtusketti kattev sidesüsteem 9. Jaotusvõrgu arendamine on strateegiline konkurentsis püsimise abinõu, mitte veokulude põhjustaja 10. Logistikakeskuste rajamine teatud piirkonna jaoks 11. Mõõdupuuks tarnija soovide rahuldamine Muda Muda all mõistetakse asjatutesse töödesse takerdumist, mittevajalikke liikumisi, ajutisi ülekoormusi ning ootamisi, st
Hea võimaluse kauba saatja ja/või logistikapartneri koheseks teavitamiseks annab digitaalne fototehnika ja elektronpost. Probleemsetest asjadest tehakse koheselt digitaalfotod ja saadetakse elektronpostiga kauba saatjale. Niimoodi talitades suudetakse tavaliselt hajutada kahtlused, et eelpool mainitud probleemid on tekkinud kauba saaja juures. Selleks, et asi oleks ka juriidiliselt korrektne, tehakse koheselt vastav märkus ka transpordisaatelehele (CMR, riigisiseste vedude veokiri jms). Kui taoline märkus puudub, eeldatakse et tegemist on olnud nn puhta loovutusega ja kogu vastutus langeb kauba saajale. Teatud kaupade vastuvõtmisel on vaja lisaks tavapärasele rutiinsele kontrollimise teostada ka erikontrollimine. Erikontrollimise all mõeldakse vastuvõtmise käigus täiendavate toimingute tegemist, mis on seotud kauba kvaliteedi või komplektsuse tuvastamisega. Elektroonikakomponentide ja materjalide saabumisel
asitõendite eest. Hea võimaluse kauba saatja ja/või logistikapartneri koheseks teavitamiseks annab digitaalne fototehnika ja elektronpost. Probleemsetest asjadest tehakse koheselt digitaalfotod ja saadetakse elektronpostiga kauba saatjale. Niimoodi talitades suudetakse tavaliselt hajutada kahtlused, et eelpool mainitud probleemid on tekkinud kauba saaja juures. Selleks, et asi oleks ka juriidiliselt korrektne, tehakse koheselt vastav märkus ka transpordisaatelehele (CMR, riigisiseste vedude veokiri jms). Kui taoline märkus puudub, eeldatakse et tegemist on olnud nn puhta loovutusega ja kogu vastutus langeb kauba saajale. Teatud kaupade vastuvõtmisel on vaja lisaks tavapärasele rutiinsele kontrollimise teostada ka erikontrollimine. Erikontrollimise all mõeldakse vastuvõtmise käigus täiendavate toimingute tegemist, mis on seotud kauba kvaliteedi või komplektsuse tuvastamisega. Elektroonikakomponentide ja –materjalide saabumisel koostetehasesse kontrollitakse
nähtud. Teist maailmasõda on peetud seetõttu ka üheks logistika arengu mootoriks. Pärast Teist maailmasõda hakati rakendama militaarlogistika põhitõdesid järk-järgult tootmises ja kaubanduses. Mitmete teadlaste arvates on logistika kujunenud teaduseks just tänu sõjandusele. Kuivõrd jätkusuutlik on Eesti majandus (tootmine ja logistikasektor), millisedi uuendusi tuleb teha, et saavutada konkurentsieelis Konkurentsieelis tähendab eristumist konkurentidest. Mida populaarsemaks muutub ühiskonnas jätkusuutlikkus, seda rohkem peavad ettevõtted sellele mõtlemad. Omamoodi surve avaldamine. Eestis on olemas selline firma nagu logistika pluss. Seal kasutatakse päikesepaneele. Laokulu vähenes. Samuti on paberikulu vähendatud, transporti muudetakse ökonoomsemaks kasutatdes teekonna optimeerimist(co2 vähenemine) ja maksimum koormaid.
vastuvõtmiseks, nende staatuse kontrolliks koos kaasneva kliendikommunikatsiooniga ning tellimuste täitmiseks ja klientidele kättesaadavaks tegemiseks.2 Kuna tellimuse töötlemistsükkel on põhjus ja n.ö. võtmeala kliendi suhtlemisel organisatsiooniga, on selle toimumise kiirusel ja täpsusel suur mõju kliendi rahulolu saavutamisele. 3. Infovahetus. Logistilised tegevused on transaktsiooniintens*ivsed. Transaktsioonid, nagu näiteks saadetiste vastuvõtt, ladustamine, tellimuste täitmine ja lähetamine jms. genereerivad suurtes kogustes andmeid. Selliseid infomahtude haldamine ning jagamine firmasiseselt ning firmaväliste partneritega ilma vastavate info- ja kommunikatsioonisüsteemideta on võimatu. Kommunikatsioonil on võtmeroll iga integreeritud süsteemi efektiivsel funktsioneerimisel, olgu see siis ettevõtte logistiline süsteem või kogu tarneahel. 3. Varude haldamine. Üks logistika olulisemaid komponente. Firma peab omama piisavaid
Kaupmehed pidasid arvestust kaubatagavarade üle ja otsustasid, millal on õige midagi ja millise hinnaga osta, et seda õigel ajal kasudega maha müüa. Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Vajadusest kaitsta kaubavarusid enne müüki paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võima-
VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED SISUKORD VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED......................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................1 1.LAOD.......................................................................................................................................2 1.HOIUKOHTADE MOODUSTAMINE.................................................................................. 6 2.VASTUVÕTUKONTROLL....................................................................................................6 3.VÄLJASTUSTELLIMUSTE KOMPLEKTEERIMINE.........................................................7 4.SAADETISTE PAKKIMINE..................................................................................................7 5.SAADETISTE PEALELAADIMINE..................................................................................... 8
juhtimine tähendab lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. Termini “Tarneahela juhtimine” võtsid esimesena kasutusele juhtimiskonsultandid Oliver ja Webber 1980.aastate algul. Tarneahela juhtimise teooria on noor ning seetõttu on palju erinevaid mõistete tõlgendusi: tarneahela juhtimine kui lähenemisviis, ärifilosoofia, tehnika, tulevikuvisioon. Logistika orienteerub tarneahela osale, mis ühendab firmat tema otseste 2 klientide ja tarnijatega. Logistika vahenditeks on transport, tootmise juhtimine, ladustamine ja informatsioon. Logistika rõhutab funktsionaalset (tegevuse) integratsiooni, nagu tootmisvõimsuse ja valmistoodangu laoseisu omavahelist tasakaalustamist tulenevalt ettevõtte tootmisrütmist ja toodete nõudlusest. Tavaliselt ei tegele logistika teiste firmade tegutsemisotsustega, kuid on ka vastupidiseid näiteid.
toimuda. Ühiskonnas on aga tootjad ja tarbijad üksteisest eraldatud ning selle lahusoleku tõttu võib vahetus isegi ära jääda. Firma ja tema tarbijate vahel võivad esineda järgmised turubarjäärid: 1) ruumiline vahetuse osapooled ei asu ühes punktis, nad on üksteisest eraldatud geograafiliselt; 2) ajaline toode tuleb toimetada tootja juurest tarbijate asukohta, selleks kulub teatud aeg; 3) tajuline tootja ei pruugi tunda tarbijaid ning tarbijad firmat ja tema toodet; 4) omandiline toode on selle müümiseni tootja omanduses, kui tarbijad selle ära ostavad, saab toode nende omaks; 5) väärtuseline tootja ja tarbija võivad toodet erinevalt väärtustada. Turunduse abiga on võimalik turubarjääridest üle saada. Mida suurem on tootja ja tarbija vahetuslik eraldatus, seda olulisem on turunduse osa turupotentsiaali realiseerimisel. Turunduse funktsioonide täitmisega tekivad vahetuses osalejate vahel omamoodi
Toetav (säilitav) turundus ülesandeks on hoida nõudlust. Demarketing (vastuturundus) nõudlus ületab pakkumise. 5 Reaktiivne marketing (vastutöötav turundus) ebasoovitav nõudlus, mida on vaja takistada. 1.4 Turunduse vajadus Firma, planeerides uut toodet/teenust, hakkab kõigepealt otsima turgu ja tarbijat ning uurima tema vajadusi. Teisalt, kui inimestel või firmadel tekib vajadus mingi toote/teenuse järele, lähevad nad seda turule otsima. Müüjate ja ostjate olemasolul võiks neid rahuldav vahetus toimuda. Ühiskonnas on aga tootjad ja tarbijad üksteisest eraldatud ning selle lahusoleku tõttu võib vahetus isegi ära jääda. Firma ja tema tarbijate vahel võivad esineda järgmised turubarjäärid: 1) ruumiline vahetuse osapooled ei asu ühes punktis, nad on üksteisest eraldatud geograafiliselt;
konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. 4. Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus? See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas. 5. Millistel põhjustel on vaja ladusi? Ladusi on vaja kauba säilitamiseks ja hoidmiseks, kui tootmine on pidev aga tarbimine hooajaline. Või kui tootmine on hooajaline aga müük pidev. 6. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos? Kauba omanik PRIVAATLAOS on kauba omanik ja ta on võimeline omama terviklikku kontrolli oma kaua üle
võimalused. Vahendiks on madal hind ja eesmärgiks suur kasum mastaabisäästult (tarbija ostab seda, mida tootja pakub ja mis on odav, tootja ei pööra tähelepanu tarbija vajadustele ja valiku rikastamisele). 2. Tootekontseptsioon Siin on aluseks toode ja tema funktsionaalsed omadused. Vahendiks on tootearendus ja kvaliteedi tõstmine ning eesmärgiks kasum kvaliteedilt (tarbija ostab kvaliteetset ja oma hinda väärt kaupa, pakkuja suunab energia toote parandamisse mitte turundusse). 3 3. Müügikontseptsioon Aluseks on ettevõte ja tooted. Vahenditeks igasugused müügi- ja reklaamivõtted ja eesmärgiks kasum käibe kasvult (tarbija ostab seda, mida tootja on suutnud talle n-ö pähe määrida, agressiivne müük). 4. Turunduskontseptsioon Aluseks on turg koos tarbijate vajaduste ja soovidega
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sise
2. arvestusobjektiga seotusest lähtuvalt otsekulud ja kaudsed kulud, 3. kontrollitavuse aspektist lähtuvalt kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Hinnakujunduse probleemide lahendamiseks turunduses on tarvis (kasulik) teada kulude jaotumist muutuv- ja püsikuludeks. MUUTUVKULUD (variable costs) on kulud, mis muutuvad proportsionaalselt tegevuse mahuga. Muutuvateks kuludeks on näiteks: · tükitöötasu kulu, · põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, · transpordis küttekulu jne. PÜSIKULUD (fixed costs) on kulud, mis ei sõltu tegevusmahust, on muutumatud teatud ajaperioodil · (aasta jne.). · Püsikuludeks on näiteks: · tootmishoone amortisatsioon, · juhatuse esimehe töötasu, · bürooruumi rendikulu jne. Joonis. Püsi- ja muutuvkulude käitumine SEGAKULUD (mixed costs) on kulud, mis sisaldavad nii muutuvat kui ka püsivat osa. Segakuludeks on näiteks telefonikulu, kus abonemenditasu on püsikulu ja kõneajaga seotud tasu
Tootmisesse läinud algmaterjalist tuleb lõpus välja kõrgema väärtusega lõpptoodang koos järelteenindusega. Iga väärtusahela lüli on oma alale spetsialiseerunud ning seetõttu suudab pakkuda paremat tulemust kui toote algne looja juhul kui ta teeks kõik väärtusahea etapid ise. 5 põhitegevust- seotud toote/teenuse loomise ja müügiga, liikumisega kliendile ja müügijärgse teenindamisega. 1.sisenev logistika – Tegevussisendite hankimine, vastu võtmine ja ladustamine, õiges koguses kvaliteetsete lähteandmete ja ressursside varumine. Hõlmab nii personali värbamist kui ka materjalide, komponentide ja teenuste ostmist, alltöövõtjatega suhtlemist ja vajaliku tehnika hankimist. 2. tegevused/tootmine – sisendite lõpptooteks muutmine klientide poolt soovitud toodetesse või teenustesse. Tööpinkidel töötlemine, pakkimine, kooste, kvaliteedi kontrollimine, sisseseade korrashoid, tegevusop. planeerimine ja kontrollimine. 3
· Toetavad ettevõtte põhitegevust. · Konsultatsioonid ja muud teenused nt kuidas juhtida, raamatupidamine, puhastusteenus · Hinda võrreldakse sisse ostetava teenuse ja selle vahel kui seda teeksid ära oma töötjad TOOTE KUJUNDAMINE Toote tasemed 1. Põhikasu kasu, mida tarbija tahab või soovib saada nt ajalehel informatsioon, pesumasinal puhtad riided 2. Tegelik toode käegakatsutav mida inimesed saavad osta, mida iseloomustavad kvaliteeditase, värvus, stiil, bränd ja pakend. Pesumasina puhul suuruse, võimsuse, värvi ja nime omandanud toode 3. Lisaväärtusega toode lisaks tootele ja põhikasule pakutakse ka teenindust ja muid kasusid pesumasina puhul näiteks hooldus, kauba kohalevedu, järelmaks jne Toote kujundamisel tuleb ettevõttel kõigepealt tundma õppida oma tarbijaid ja nende vajadusi ning soove. Sellest lähtuvalt saab teada milline toode peaks olema.
ettenägemine · Hankimine, ostmine: kaubavoogu algatav tegevus, leitakse sobilikud tarnijad, lepitakse kokku ostu- ja tarnetingimused, saadetakse tellimus, korraldatakse tarne, kindlustus, tasumine ... · Sisenev transport: transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine ... · Sissevõtt lattu: kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine, sorteerimine · Ladustamine: paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine · Laovarude juhtimine määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis · Materjali käsitsemine: liigutamine ettevõtte sees laos ja tootmises, oluline on ülevaatlikkus, lühikesed distantsid, turvalisus, nii inimestele kui kaupadele, kasutusmugavus, õiged seadmed, pakendamine ja tähistamine.
EESTI TÖÖTUKASSA ÄRIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 3 1. KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 4 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED .................................................................................................. 4 3. ÄRIIDEE .................................................................................................................................... 4 4. VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID ................................................................................. 4 4.1 Visioon ..................................................................................................................................... 4 4.2 Missioon ..................................................................
Uuritakse kui palju kulub aega tootel erinevates tarneahela osades ja seda palju kulunud ajast on väärtust lisav ja kui palju väärtust mittelisav. On öeldud, et iga tarneahel koosneb kolme liiki tegevustest: 1. Väärtust lisavad 2. Vajalikud, aga otseselt väärtust ei lisa 3. Ei lisa väärtust ega ole vajalikud. Ainult et 2 ja 3 vahel on mõnikord raske vahet teha. Väärtust mittelisavaid tegevusi on liigitatud nelja kategooriasse: transport, ladustamine, viivitused ja inspekteerimine. Hinnanguliselt on tarneahelates tootmise aeg -10%, transpordi aeg -5% ning ülejäänud aeg on ootamine ehk ligikaudu 85% ajast on väärtust mittelisav.. Kasud tarneahela läbimisaja vähendamisest: 1. Kulud: „vähendades toodete läbimisaega 20% võivad ka kulud väheneda 20%“ 2. Kõrgem klienditeeninduse tase. 3. Lühemad reageerimisajad, suurem paindlikkus, uuenduslikum ja mitmekülgsem tootevalik. 15. Mis on lükkamine (push) ja tõmbamine (pull) ?
Ettevõte valib insourcingu juhul, kui selle tulemusena saab ta toote või selle osa parema kvaliteediga, odavamalt, kiiremini, usaldusväärsemalt ja paindlikumalt kui seda teeks kolmas osapool Integreeritud logistika Integreeritud logistika all mõeldakse sellist logistikat, mille puhul sooritatakse ühe logistikapartneri poolt vähemalt kaks järjestikust logistilist toimingut Intermodaalsed veod Kombineeritud vedude liik, mille puhul kasutatakse vähemalt kaht erinevat veoviisi ning üht ja sama veoühikut. Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad, Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. IRU (IRU) International Road Transport Union - 1948 a. Genfis asutatud Rahvusvaheline Maanteevedajate Liit, mille eesmärgiks oli tollal hajutatult tegutsenud maanteevedusid teostavate organisatsioonide ühendamine. Eestit esindab
· On üks suhtlemiskunsti vorme Reklaami mõju konkreetsetele majandusilmingutele NB! (järgmised slaidid on iseseisvaks mõttega läbitöötamiseks) ,,Põhiküsimus on selles, kas reklaam on informatsioon, mis võimaldab turul funktsioneerida efektiivsemalt või on ta veenmise vorm, mis pidurdab turu normaalset tegutsemist?" (Norris, 1984) · Reklaami seos kauba hinnaga Kas reklaam põhjustab kõrgemat müügihinda või pigem langetab seda? - Reklaami kasutatavatel firmadel tekib suurema tõenäosusega mahuefekt sama müügikasum saadakse väiksema hinnalisandi ja suurema läbimüügiga, suureneb käibekiirus, suurema tootmismahu juures väheneb üksiktoote hind. - Vähenevad tarbijapoolsed otsimiskulud (mis samuti kajastuvad tarbija poolt vaadatuna kauba hinnas) 8 · Reklaami seos kauba tarbimisväärusega
jäävad tarbijad üldjuhul tuntud brändi juurde seni, kuni bränd rahuldab neid põhilisi vajadusi, mida sellelt kategoorialt oodatakse. Nad on pika aega käitumuslikult lojaalsed, sest miski ei muutu ja jätkatakse samade toodete ostmist. Üksainus funktsionaalne puudus või halb teeninduskogemus võib tõsta seda tüüpi klientide teadlikkust: nad otsustavad konkureerivad alternatiivid tunnetuslikult ümber hinnata ja lahkuvad enamikkel juhtudel teise pakkuja juurde (Neal 2000). Toote eelistamine on lojaalsuse kõige nõrgem vorm, kuid samas nimetatakse just seda tihti reservatsioonideta lojaalsuseks. See on traditsiooniline arusaam, et lojaalsuse tekitajaks on brändi kõrge kvaliteet, mis loob tugeva margieelistuse. Tarbija soovib brändiga luua isiklikku suhet ja ei taha, et teised brändid teda enam püüaksid. Sellise lojaalsuse puhul on tarbija välja valinud ühe kindla brändi, ta on immuunne
3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. 1.1.1. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. Toodet tuleb kaitsta ka varaste eest. Lisaks vigastuste veol ja käsitsemisel võivad toodet, sõltumata sellest, kas on tegemist toiduaine või tööstuskaubaga, rikkuda valgus, niiskus, temperatuuri kõikumised, tolm, gaasid ja aroomid.
kauba turule viimise teed ja vahendid. 5. Turunduskeskkond: ettevõttesisene ja ettevõtteväline (mikro ja makro) joonis Turunduskeskkond hõlmab kõiki tegureid, mis avaldavad organisatsioonile sisendite ning väljunditena otsest või kaudset mõju ja seda igal tajutaval moel. Keskkond kujundab firmat, kuid samuti avaldab iga ettevõte ja asutus mõju ka keskkonnale. Turunduskeskkond koosneb jõududest, mis oluliselt mõjutavad organisatsiooni eluvõimet turgudel. Liigitatakse mikro ja makrokeskkonnaks. Ettevõttesisene keskkond koosneb tarnijatest, vahendajatest, tarbijatest,
........................................................................................26 Tasakaalus tulemuskaart (TTK) 1 The Balanced Scorecard...........................................................27 Tasakaalus tulemuskaart (TTK) 2 The Balanced Scorecard...........................................................35 ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIME....................................................................................39 Äritasandi strateegia ja konkurentsieelis........................................................................................43 Tegevusulatust laiendava ettevõtte strateegilised valikud..............................................................49 Strateegia elluviimine.....................................................................................................................56 ARENGUKAVA.............................................................................................................................61
Osategevused: 1. Nõudluse prognoosimine 2. Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3. Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4. Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5. Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6. Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis. 7. Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged seadmed, pakkimine, tähistamine. 8. Noppimine (order picking) – tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll, identi-fitseerimine, saadetise ettevalmistamine 9
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
ELEA organisatsioon ELEA EESTI LOGISTIKA ja EKSPEDEERIMISE ASSOTSIATSIOON asutatud 06.12.1994.a. ühendab 71 rahvusvahelise transpordi ja ekspedeerimise ning logistikateenuste pakkumisega tegelevat firmat. Kuidas jaotatakse organisatsioonid? FIATA, a nongovernmental organisation, represents today an industry covering approximately 40,000 forwarding and logistics firms, also known as the "Architects of Transport", employing around 8 10 million people in 150 countries. ELEA on rahvusvahelise ekspedeerimisega ja logistikateenuste pakkumisega tegelevate juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Organisatsiooni eesmärgiks
Toote elutsükli mudel kirjeldab seost toote turul olemise aja ning seda toodet tootva firma müügi vahel. Iga turule toodud toode läbib kindlaid faase. Nendeks faasideks on juurutus-, kasvu-, küpsus-, ja langusfaas. Selline arengu iseloom võimaldab välja töötada igale faasile sobivaid üldisi turundusmeetmeid. See mudel aitab määrata turul oleva sortimendi uuendamise vajadust. Kuid see mudel ei võimalda siiski täielikult uurida firmat ümbritsevat dünaamilist keskkonda. Toote juurutus faasis kulutused juurutusele suured. Selles faasis toimub toote tutvustamine. Tooteks on põhitoode ja selle hind suhteliselt kõrge. Kasvu faasis on kulutused turundusele samuti suured, kuid selle osakaal väheneb. Samuti toimub toote edasi arendamine ning toote hind on alanev. Küpsus faasis kulutused turundusele alanevad ning tekkinud on juba margilojaalsus. Hind on madal ja toode diferentseeritud. Langusfaasis
annaabi.ee 
