Usun, et paljud tänapäeva inimesed, ka mina nende hulgas, ei suudaks olla enam ilma arvutita ja internetita. Kindlasti põhjustab arvutisõltuvus ka ülekaalu. Arvutis olles saab aega parajaks teha ja igavust peletada, aga kõik see aeg, mil me töötame arvutiga kahjustab sama aeg ka meie tervist. Kõige rohkem mõjutab arvuti meie silmi ja nägemist. Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist tööreziimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, mis võib tööpäeva lõpuks häirida ka töötegemist, aga see möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Kujutise kvaliteedi kuvaril määravad ära ühelt poolt monitori tehnilised näitajad, teiselt kasutajapoolsed seaded. Kaua arvutis olles võib tekkida ka peavalu. See võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses
monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Taastuda aitab 10-minutiline puhkepaus ja pisikese
Vaieldav on ka see, kas arvutiga töö võib põhjustada lühinägelikkust kuna arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude töödetegemiste puhul ei oldud märgatud. Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Taastuda aitab 10minutiline puhkepaus ja pisikese jalutuskäik. Kokkuvõte: Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti elektromagnetväljad ega kiirgused, vaid silmade ülepingutus
***** Kutsehariduskeskus Minu õpitava eriala kahjulikud mõjud tervisele Referaat ************* **** kl ******** 2012 Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril . Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole . Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud.
põhjustada komistamist? Kas töötajatel on kehaasendi muutmiseks piisavalt ruumi? Kas hoonet koristatakse ja hooldatakse korralikult? Kas esmaabivahendid on kättesaadavad ja kas töötajad on saanud väljaõppe nende kasutamiseks? Kas pääseteed ja hädaväljapääsud on nõuetekohaselt tähistatud ja kas need hoitakse vabad? Kuvarid ja arvutid Kas kujutis kuvaril on terav ning sobiva suuruse ja reavahega? Kas kujutis kuvaril on püsiv (ei värele ega vilgu)? Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus
halvenemine õpilased, ventilatsioo koolitöötajad, ni külalised võimalus 12. Kaitse Silmad Õpetajad, 2 Paigaldada Arvutifirma Kohe kui puudub arvuti väsivad, halb õpilased kuvarid võimalik kuvaril nähtavus 13. Müra Kuulmine, Õpetajad, 2 Palgata Majandus- Kohe kui keskendumis- õpilased, korrapidaja, juhataja tekib võime koolitöötajad teha pause vajadus 14. Sisekliima Haigused, Õpetajad, 2 Hoiduda Õpilased ja Kohe kui
aspektist. Töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui riski on vähendatud. Kui vähendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudumise tõttu, on töö ohualas keelatud. TÖÖKOHA KIRJELDUS Töökoht – kodukontori töötaja. Ruumis töötab üks inimene. Ruumi üldpind on 12m 2. Töökoht asub akna all. Peamised ülesanded: o Kõnedele vastamine o Dokumentide paigutamine mappidesse Töö kuvariga o Kujutis kuvaril on püsiv ja terav. o Heledus ja kontrast on rahuldavad. o Ekraanil puuduvad peegeldused. o Kuvar asub töötaja ees, silmade ja erkaani vahekaugus on umbes 55cm. o Töötamisel on käed laual. o Sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal. O RISKIANALÜÜS JA TEGEVUSKAVA o Ohutegur o Tervise o o Meetme o M kahjus R d ohu a tus vähenda k
Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Taastuda aitab 10-minutiline puhkepaus
muu kontoritöö tegijatel. Silmade väsimise ja kuivuse kõrval võib esineda veel võõrkeha tunnet silmas, aga ka pearinglust ja -valu. Sageli ei saa arvutiga töötaja täpselt arugi, kas tal valutavad silmad või pea. Et arvutitöö silmi vähem kahjustaks, soovitavad silmaarstid regulaarselt pilgutada, tõsta aeg-ajalt pilku ja vaadata kaugusse, lastes silmadel kas või hetkekski lõõgastuda. Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Taastuda aitab 10-minutiline puhkepaus ja pisikese jalutuskäik.
võivad põhjustada komistamist? Kas töötajatel on kehaasendi muutmiseks piisavalt ruumi? Kas hoonet koristatakse ja hooldatakse korralikult? Kas esmaabivahendid on kättesaadavad ja kas töötajad on saanud väljaõppe nende kasutamiseks? Kas pääseteed ja hädaväljapääsud on nõuetekohaselt tähistatud ja kas need hoitakse vabad? Kuvarid ja arvutid Kas kujutis kuvaril on terav ning sobiva suuruse ja reavahega? Kas kujutis kuvaril on püsiv (ei värele ega vilgu)? Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad?
Kas esmaabivahendid on kättesaadavad ja kas töötajad on saanud väljaõppe nende kasutamiseks? Kas pääseteed ja hädaväljapääsud on nõuetekohaselt tähistatud ja kas need hoitakse vabad? Kuvarid ja arvutid Kas kujutis kuvaril on terav ning sobiva suuruse ja reavahega? Kas kujutis kuvaril on püsiv (ei värele ega vilgu)? Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse?
“ Tulid külalised. Niinimetatud „külalised“. Nad hakkasid järk järgult massi sulanduma, vaadates vanu väärtushinnanguid nagu vana ajalehte ja asendasid need uute, uhkematega. Hetked, mis olid eestlaste jaoks tähtsaimad, finišeerusid nüüd kulla asemel auväärsele kolmandale kohale. Kas õnnitleda uusi võitjaid ning jätta juba tuntud minevikku? Nii vahetasid kohad väärtushinnangud Eestis. Juba hommikul ärgates avan oma silmad, vajutan õrnalt kuvaril olevat nuppu, hele valgus riivab mu silmi. Ette tuleb minu jaoks tavaline, kuid suurim tänaväeva väärtus minu jaoks „Tere tulemast!“ ja ma olen jälle seal. Teises maailmas. See suur, lõputu ja minu jaoks veel avastamata teadmatus- tänapäev, väärtused, arvutid. Paljude jaoks on muutunud sõna „väärtus“ definitsioon. Kui oli see kunagi perekond, oma vaba aja veetmine turul naabrinaisega juttu puhudes, siis nüüd on selleks üks ja seesama- internetimaailm
See, mis algul oli mõeldud inimese elu kergendamiseks, on nüüd muutunud otsekui narkootikumiks, orjastades miljoneid. Digitaalmaailm kisub meid lahti reaalsusest, sõpradest, perekonnast. Suurel osal nooremast generatsioonist on keegi (või hoopis miski ?), keda nad nimetavad oma sõbraks, kuigi see "sõber" on nende jaoks defineeritud vaid nullide ja ühtede lõpmatusse kulgeva jadaga. Inimkond on jõudnud tasandile, kus kahe indiviidi vahelist suhtlemist asendab märkidehulk vilkuval kuvaril. Selle asemel, et inimesi lähendasemaks muuta töötame me palehigis, et luua üha uusi tehnilisi lahendusi, mis lubavad inimestel üksteisest võimalikult eemalduda. Kuid siiski ei saa kõiges süüdistada vaid infoühiskonda, sest uurides ajalugu ja kirjandust märkame, et sarnaseid perioode on olnud maailma ajaloos ka varem. Lugedes Honore de Balzac'i romaani "Isa Goriot" võime täheldada seal kirjeldatud Prantsuse ühiskonnas sarnaseid jooni praegusele ajale
E-luger on aparaat, mille abil saab lugeda e-raamatuid. E-raamat on teatavat tüüpi tekstifail, mille saab kopeerida e-lugerisse ja panna e-luger seda teksti oma ekraanil näitama. Nagu näha siis kui poleks olemas e-raamatuid siis ei oleks vaja ka e-lugerit ning kui e-raamatud on olemas, aga e-lugerit poleks siis ei oleks võimalik e-raamatuid lugeda ehk üks ei saa olla ilma teiseta. E-lugeri ekraani suurust väljendab diagonaalmõõde tollides, see on enamikul lugeritel 6 tolli ehk 15 cm. Kuvaril on piksleid enamasti 800×600, seega eraldusvõime on veidi parem kui ajalehepiltidel. Kuvari pildipunktidel on hallskaalal heledusastmeid (mustast valgeni). Kuid kui lugeri ekraan on puutetundlik, siis on see peamiselt ristuvate infrapunakiirtega, mõnel mudelil ka mahtuvuslik. SLAID Esimene e-luger "Rocket eBook" valmis 1998.aastal ning selle tootjaks oli NovoMedia. Kahjuks ei saanud e-luger tollel ajal eriti populaarseks. 2004
Edasi tuleb määrata objekti koordinaadid – suund ja kaugus. Objekti suuna määramiseks kiirgab lokaator impulsi rõhttasandis paikneva kitsa kiirena. Objekt avastatakse siis, kui kiire (antenni) pöörlemisel osutub kiir suunatuks objektile, sest ühtlases keskkonnas, milles toimib raadiolokatsioon, säilitab kiir oma sirgjoonelise levisuuna. Objekti kauguse saab määrata aja t põhjal, mis kulub impulsi väljakiirgamise hetkest kuni selle tagasijõudmiseni – kujutamiseni kuvaril. Et raadiolainete levikiirus on konstantne ja võrdne 3*10 5 km/sek, ct D 2 võib arvutada objekti kauguse valemist (1) kus c on raadiolainete levikiirus t aeg impulsi väljakiirgamise hetkest vastuvõtuhetkeni 1.3 Impulssmeetod raadiolokatsioonis. Raadiolokaatori plokkskeem. Radarid töötavad põhiliselt impulssmeetodil, mille eeliseks on
ebakõlad töökollektiivis või mõnikord hoopiski isleeritus ja võimaluse puudumine nõuannete ning selgituste saamiseks kurnavad meid vaimselt ja emotsionaalselt. Tulemuseks on kiire väsimine ja pahameel kõige tööga seonduva vastu, kaasaarvatud arvuti (KLIINIK.EE 2009). 3.1.5 Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist - tööreziimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, mis võib tööpäeva lõpuks häirida ka töötegemist, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Seega,
võivad põhjustada komistamist? Kas töötajatel on kehaasendi muutmiseks piisavalt ruumi? jah Kas hoonet koristatakse ja hooldatakse korralikult? jah Kas esmaabivahendid on kättesaadavad ja kas töötajad on saanud jah väljaõppe nende kasutamiseks? Kas pääseteed ja hädaväljapääsud on nõuetekohaselt tähistatud ja jah kas need hoitakse vabad? Kuvarid ja arvutid Kas kujutis kuvaril on terav ning sobiva suuruse ja reavahega? jah Kas kujutis kuvaril on püsiv (ei värele ega vilgu)? jah Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja jah kontrasti? 7 Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, jah kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta jah heledus ja kontrast oleksid rahuldavad
valgustuseks nii laelamp kui ka laualamp. Laelamp valgustab küll häasti kogu toa, kuid kuna tuba on suur ning laelamp on vaid toa keskpaigas, siis toa eri nurkadesse nii palju valgust ei jõua kui seda on toa keskpaigas. Selleks, et oleks parem valgustus õppimiskohale ning et lugemine ei kurnaks silmi on tööalale paigutatud ka laualamp. Seda saab vastavalt vajadusele liigutada, et ei tekiks peegeldusi raamatul ega kuvaril ja et lugemiseks vajalik koht oleks piisavalt valgustatud. Kuna ruum, kus toimub õppetöö, on suur, mistõttu ei ole kahtlustki, et ruumis on piisavalt ruumi ning õhku tema jaoks. Põranda ala, kus liigutakse on takistusteta, puuduvad augud ning juhtmed, mis võiksid liikumist takistada. Ruumis olev kliima on muutuv. Kuna analüüsitavas ruumis on ahjuküte siis hommikupoolsel ajal on ruumis pisut jahedam ning päeval ja õhtul soojem. Üldiselt pole ruumis teisi mikrokliima puudusi, ruum
Aga mõnikord võivad need muutuda püsivateks ja painata sind aastate vältel. Kuidas kuvariga töötamine mõjub sinu silmadele- Ulatuslikud uuringud ei ole tõestanud, et kuvar põhjustab haigusi võisilmade püsivat kahjustust. Kuid pikaaegne töötamine kuvariga võib viia silmade väsimisele ja ebamugavustundele. Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Taastuda aitab 10-minutiline puhkepaus ja pisikese jalutuskäik.
liikumist või võivad põhjustada komistamist? Kas töötajatel on kehaasendi muutmiseks piisavalt X ruumi? Kas hoonet koristatakse ja hooldatakse korralikult? X Kas esmaabivahendid on kättesaadavad ja kas X töötajad on saanud väljaõppe nende kasutamiseks? Kas pääseteed ja hädaväljapääsud on nõuetekohaselt X tähistatud ja kas need hoitakse vabad? Kuvarid ja arvutid Kas kujutis kuvaril on terav ning sobiva suuruse ja X reavahega? Kas kujutis kuvaril on püsiv (ei värele ega vilgu)? X Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta X heledust ja kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud X asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani X ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad?
taustal. Arvutitöökohaga ruumis on soovitad helepastelsed ning matid toonid. • Optimaalne õhutemperatuur kontoris on 21-24 kraadi ja suhteline õhuniiskus 40-60%. Kui õhk on töökeskkonnas kuiv, tuleb kasutada õhku niisutavaid seadmeid. • Taustamüra ei tohiks häirida töötajal keskendumist ega suhtlemist. • Kaitseks elektrostaatilise välja ja magnetvälja tervisele ohtliku mõju eest ei tohi töötaja istuda kuvarile lähemal kui 50 cm. Kuvaril genereeritav kiirgus sumbub sel teepikkusel ja ei kahjusta töötaja tervist. • Konditsioneerid ning kliimaseadmed asetada arvutitöökohast võimalikult kaugele, vältida üldventilatsiooniava arvutitöökoha kohal, eriti kui sellest puhub õhku ruumi väga intensiivselt. • Arvutiga töötaja peab tegema iga tund puhkepause, näiteks iga 45-50 minuti järel viis kuni seitse minutit puhkama. Pausi ajal lahkuda arvutitöökohalt, liikuda ringi või teha
Monitori elektromagnetilise kiirguse piiramiseks ja hindamiseks on kehtestatud terve rida riiklike standardeid,(DIN, SSI, MPR I, MPR II, SWEDAC, TCO) Levinuim Rootsist MRP II standard. Karmimad standardid TCO 92 ja TCO95 Ekraan kaetud peegeldumisvastase kihiga Dünaamiline fokuseerimine Invarist valmistatud varimask Lame ekraan Kuvarite komponendid magneetuvad aja jooksul. Demagneetimise protsess käivitatakse kuvari sisselülitamisel, kuvaril on nupp. Kahe samavärvilise punkti vaheline kaugus. Tüüpiline vahemik 0,210,28mm. Väiksemad väärtused paremad. Usaldage oma silmi. Kuvari osaks langeb arvestuslik osa arvutisüsteemi energiatarbest. Monitori tarbitav võimsus ei ületa 30 vatti (Energy Star markeering). DPMS(Display Power Managernent System), mis lubab pikka aega kasutamata seisval arvutil lülituda säästureziimi või päris välja. Lükkab vananemist edasi.
liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist - töö reziimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, mis võib tööpäeva lõpuks häirida ka töötegemist, ent mis möödub , kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeis ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade 2 suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem
jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. 4 Lilija Ljasenko Arvuti kasutamisega seotud töötervishoiu ja tööohutuse riskid MÕJU SILMADELE Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellega järgnev väsimus. Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Kui me oleme arvutis, siis me ei pane tähele, et pilgutame silmi väga harva, sellega kaasneb sarvkesta kuivamine, mille järel on silmade väsimus ja kuivustunne. Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti töötamisel madala õhuniiskusega ruumides, silmade kuivus ja silmapõletike teke. Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile. Nägemist mõjutavad
*Sundtööasend -väsimus ning *Harjutused silmadele. *Kuvar asub töötaja kaelapinge. *Füüsilised harjutused ees, silmade ja *Küünarnukku- ja õlaliigeste lõdvestamiseks. ekraani vahekaugus õlaliigsete pinge ja *Perioodiline on 50 cm väsimus. silmanägemisekontroll. *kujutis kuvaril on *Peavalud pikaajalise püsiv ja terav töö korral. *heledus ja kontrast *Võimalik on rahuldavad nägemiskahjustus. *ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused *kuvari asendit ei saa kallutada *Sõrmistik asetseb töölaulal, töötamisel käed on laual *sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal Raskuste käsitsi *Luu- ja lihaskonna I - II *Järgida eeskirju teisaldamine: ülekoormus võib * Kasutada abi
võivad põhjustada komistamist? Kas töötajatel on kehaasendi muutmiseks piisavalt ruumi? Kas hoonet koristatakse ja hooldatakse korralikult? Kas esmaabivahendid on kättesaadavad ja kas töötajad on saanud väljaõppe nende kasutamiseks? Kas pääseteed ja hädaväljapääsud on nõuetekohaselt tähistatud ja kas need hoitakse vabad? Kuvarid ja arvutid Kas kujutis kuvaril on terav ning sobiva suuruse ja reavahega? Kas kujutis kuvaril on püsiv (ei värele ega vilgu)? Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad?
Alles 2000 aastate alguseks hakkasid nad domineerima turgu. LCD monitorid kasutavad kahte polariseerivat materjali koos vedelkristall lahusega. Kui vedelkristallile rakendada voolu, hakkavad kristallid ümberpaigutuma nii, et valgus pääseb läbi. Selle abil saame kuvada pilti. Samas on LCD ekraanidel vaja aga taustavalgustust, kuna vedelkristall ise ei eralda valgust. See tingib selle, et LCD puhul ei ole nii head kontrastid ja nii head mustad värvid, kui CRT kuvaril. Valgus paistab kolmele põhivärvilisele filtrile, mis moodustavad ühe piksli. https://www.youtube.com/watch?v=0B79dGR19Tg Plasma kuvarid: Tegemist on kuvaritega, tavaliselt suuremate televiisoritega, kus on väiksed rakukesed, mis hoiustavad endas elektriliselt laetud ioniseeritud gaasi . Need rakukesed asuvad kahe klaasi vahel. Iga piksel koosneb kolmest, mis igaüks vastab ühele põhivärvile. Kui rakendada mingile rakule kõrget pinget, tekib seal plasma
Kas töötajatel on kehaasendi muutmiseks piisavalt ruumi? Kas hoonet koristatakse ja hooldatakse korralikult? Kas esmaabivahendid on kättesaadavad ja kas töötajad on saanud väljaõppe nende kasutamiseks? Kas pääseteed ja hädaväljapääsud on nõuetekohaselt tähistatud ja kas need hoitakse vabad? Kuvarid ja arvutid Kas kujutis kuvaril on terav ning sobiva suuruse ja reavahega? Kas kujutis kuvaril on püsiv (ei värele ega vilgu)? Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse?
Värvuste arvu, mida iga piksel võib esitada, nimetatakse värvussügavuseks ja esitatakse kas lihtsalt võimalike värvuste arvuna või ühe piksli värvuse kirjeldamiseks vajalike bittide arvuna. Eraldusvõime ja värvussügavuse kombinatsioon kirjeldabki kuvareziimi, kuid üks parameeter on nendega seotud veel: värskendussagedus. Kuvaadapteri puhul tähendab värskendussagedus, kui mitu mitu korda sekundis RAMDAC loeb pildimälust pildi sisu ja saadab selle analoogkujul kuvarile. Kuvaril jällegi tähendab ta elektronkiirega kogu ekraanitäie värskendamise sagedust. Madal sagedus on näha värelusena. Kui madal on 'madal', see sõltub inimesest; 85 Hz on juba üsna paljudele vastuvõetav. Kuvaadapter seab maksimaalse kuvareziimi ja värskendussageduse valikule järgmisi piiranguid: · Pildimällu peab kogu pilt ära mahtuma. Selleks peab mälu maht baitides olema vähemalt H x V x S / 8, kus H on pikslite arv rõhtsihis, V -pikslite arv püstsihis ja S-
võivad põhjustada komistamist? Kas töötajatel on kehaasendi muutmiseks piisavalt ruumi? Kas hoonet koristatakse ja hooldatakse korralikult? Kas esmaabivahendid on kättesaadavad ja kas töötajad on saanud väljaõppe nende kasutamiseks? Kas pääseteed ja hädaväljapääsud on nõuetekohaselt tähistatud ja kas need hoitakse vabad? Kuvarid ja arvutid Kas kujutis kuvaril on terav ning sobiva suuruse ja reavahega? Kas kujutis kuvaril on püsiv (ei värele ega vilgu)? Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad?
võivad põhjustada komistamist? Kas töötajatel on kehaasendi muutmiseks piisavalt ruumi? Kas hoonet koristatakse ja hooldatakse korralikult? Kas esmaabivahendid on kättesaadavad ja kas töötajad on saanud väljaõppe nende kasutamiseks? Kas pääseteed ja hädaväljapääsud on nõuetekohaselt tähistatud ja kas need hoitakse vabad? Kuvarid ja arvutid Kas kujutis kuvaril on terav ning sobiva suuruse ja reavahega? Kas kujutis kuvaril on püsiv (ei värele ega vilgu)? Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad?
Internetis on aga lõputud võimalused informatsiooni leida, näidata ja rääkida. Tekib 6 tunne, et ei suudeta kunagi küllalt teha ja olukorda valitseda. See paneb aga tagasi pöörduma, et saavutada kontroll olukorra üle (Greenfield 2005:40, 41). Leitakse, et ainiti kuvari jälgimine võib tekitada hüpnootilise transi. Horisontaalsed skaneerimisjooned, mis liiguvad nii kiiresti, et pole tajutavad, CRT- kuvaril tekitavad hüpnoosi. Internetis surfates võib tekkida ka niinimetatud võidu ja kaotuse tunne. Kui leiate informatsiooni, mida otsisite on tegu tabamusega. Samuti mõjutavad meid stereohelid, videotehnika, säravad värvid ja suurem modemikiirus meis soovi rohkem aega Internetis veeta (Greenfield 2005:42, 43). 7 KOKKUVÕTE Referaadis käsitletud sõltuvushäirete puhul võis tajuda põhjustes sarnasusi. Inimloomus
mõõtühikute ja mõõtmismeetodite tõttu raske võrrelda. Mõned tüüpilisemad näitajad: · Mõõtmed või diagonaal: Tavaliselt on antud ekraani diagonaali pikkus tollides. · Lahutusvõime ekslikult toortõleg inglise keelest resolutsioon: Näitab, mitu pikslit on ekraanil. Tavaliselt antud horisontaalse ja vertikaalse piksliarvu korrutisena. See tähendab, et 2560x1600 lahutusega kuvaril on horisontaalselt reas 2560 pikslit ja vertikaalselt 1600 pikslit. HD või Real HD võivad tähendada väga erinevaid asju, kuid tavaliselt mõeldakse selle all horisontaalset kuvari lahutusvõimet 1080 pikslit ja ekraani kuvasuhet 16:9. · Piksli suurus või pikslivahe: Atnud on kas individuaalsete pikslite suurus või kaugus ühe piksli keskpunktist teise. Erinevus suurustes tuleb tühjast alast kahe piksli vahel.
Arvutikaart võimaldab kohe näha seda, mis maailmas toimub. Arvutikaartidest saab luua kartograafilise animatsiooni. Arvutikaart võimaldab igal kasutajal vastavalt maitsele ja vajadustele valmistada oma kaart. Lisaks võib arvutikaardi andmeid kopeerida tuhandeid korda, ilma et kvaliteet kannataks. RASTERPILTI (JA RASTERKAARTI) ON KUJUNDLIKULT VÕRRELDUD AKVARELLMAALIGA, VEKTORKAARTI AGA PLIIATSIJOONISEGA. MIDA TAHETAKSE SELLE VÕRDLUSEGA ESILE TUUA? Rasterkaart on kuvaril olev arvutikaart. Kui seda piisavalt suurendada on näha, et see koosneb suurest hulgast väikestest ruudukujulistest pildielementidest ehk pikslitest. Vektorkaardil tähistatakse objekte punktide, joonte ja pindadega. MILLISEID VÕIMALUSI AVAB JA MILLISEID OHTE KÄTKEB INFOSÜSTEEMIDE ÜHA SUUREM OMAVAHELINE SEOTUS? Nt kui üks osa lakkab töötamast, siis ei tööta ka teised. Ka andmete lekkimise oht on suurem. LISAKS MIKS HAKKAS RAHVAARV KIIREMINI SUURENEMA, KUI INIMESED PAIKSEKS
nimistust sirvida faili nimesid ja tuuakse väike eelvaatluse aken: ÜLESANNE I Pinnatükk 20 Joonise avamise aken koos sirvimise võimaluse ja eelvaatlusaknaga. Aknal on toodud ka joonise maht ja viimase sulgemise (muutmise) aeg (kuupäev-kuu-aasta-tund-minut-sekund) Nii või teisiti avatud joonise avaneb kuvaril: ÜLESANNE I Pinnatükk 21 AutoCAD-19.0 joonestamise algolek, kus joonisele pole veel nime antud. Arvuti paneb joonisele ise nimed: Drawing1, Drawing2, Drawing3, . . . , Drawing∞ ∞. Avatud on kaart Home. Joonisevälja vasakpoolsel serval on (seest väljaspoole) ikoonijadad: Drawing, Osnap ja Modify-I, ülaserval ikonooniriba Standard. AutoCAD-19.0-ga
ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. 2.3. Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist - töö reziimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, mis võib tööpäeva lõpuks häirida ka töötegemist, ent mis möödub , kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemise kahjustuse tekkimise kohta seni andmeis ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemas olev nägemise häire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud.
sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. 1.1.2. MÕJU SILMADELE Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist - töö reziimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, mis võib tööpäeva lõpuks häirida ka töötegemist, ent mis möödub , kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeis ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud
Ekraani tuleks reguleerida, nii et tekiks selge kujutis ekraanil. Nii liiga nõrk kui ka liiga tugev kontrastsus sunnib vaatajaid silmi pingutama ning silmad väsivad kiiremini ära. Oluline on ka distants. Võimaluse korral tuleks televiisorit vaadata 4 - 5 ekraani diameetri kauguselt. 4.5. Liigne arvutikasutamine Arvuti mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist - töö reziimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, mis võib tööpäeva lõpuks häirida ka töötegemist, ent mis möödub , kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud
kehaasendit Sirutus- ja venitusharjutused Tooli kõrgust, seljatuge ja puhkepauside ajal käetugesid ei saa reguleerida Aktiivne elustiil Töö arvutiga Kujutise teravus kuvaril ei ole Silmade pinge, võib tekkida Arvuti töökoha ülevaatus ja piisav ja püsiv (väreleb, vilgub). silmade punetus, kuivus, puuduste kõrvaldamine. väsimus, peavalu. Raske muuta märkide ja tausta Töötajate suunamine heledust ja kontrasti. Võimalik nägemiskahjustus töötervishoiuarsti ja silmaarsti
seetõttu raskendatud. PDF failide vaatamiseks mõeldud tarkvaragi oli algselt tasuline, mis samuti ei soodustanud PDF vormingu levimist. PDF dokumendiformaat on avatud standard elektrooniliste dokumentide platvormist (riistvara/tarkvara) ja tarkvara versioonist sõltumatuks levitamiseks. Kuna PDF failivormingus dokumendid ei sõltu kasutatavast riist- ega tarkvarast, siis säilib nende esialgne väljanägemine, kirjapilt, vorming, graafika ja värvid alati ühesugusena kõigis arvutites nii kuvaril, kui ka printides. PDF failide vaatamiseks ja printimiseks on Adobe Systems loonud tasuta tarkvara Acrobat Reader, mida saab internetist vabalt alla laadida. 9 RTF RTF (Rich Text Format) on levinumaid standardeid teksti ja graafiliste andmete esitamiseks. See on Microsoft väljamõeldud tekstiformaat, mis võimaldab elementaarset kujundust nagu kaldkiri, allajoonimine, rasvane tekst jn. Mõeldud erinevate
videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile pilti näidatakse, on elektronkiiretoru ehk kineskoop (CRT, cathode ray tube)- kuvari kõige tähtsam komponent, mis sisaldab ühes otsas järelhelendavate omadustega luminofooriga kaetud ekraani, teises otsas elektronkahurit elektronkiire tekitamiseks ja nende vahel kiirte hälvitussüsteemi rastri moodustamiseks ekraanil. Heal kuvaril on alati hea kineskoop, mille puudumist ei kompenseeri ükski digitaalreguleerimine ega muud lisavidinad. Kineskoobi tööpõhimõtte ammendavama kirjelduse leiate kindlasti teistest allikatest. Siinkohal teeks üsna lühidalt, piirdudes ainult nende aspektidega, millel põhineb mõni kuvari tähtsamatest tunnussuurustest. Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast
komistamist? Kas töötajatel on kehaasendi muutmiseks piisavalt ruumi? Kas hoonet koristatakse ja hooldatakse korralikult? Kas esmaabivahendid on kättesaadavad ja kas töötajad on saanud väljaõppe nende kasutamiseks? Kas pääseteed ja hädaväljapääsud on nõuetekohaselt tähistatud ja kas need hoitakse vabad? Kuvarid ja arvutid Kas kujutis kuvaril on terav ning sobiva suuruse ja reavahega? Kas kujutis kuvaril on püsiv (ei värele ega vilgu)? Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse?
võimalike värvuste arvuna või ühe piksli värvuse kirjeldamiseks vajalike bittide arvuna. Eraldusvõime ja värvussügavuse kombinatsioon kirjeldabki kuvareziimi, kuid üks parameeter on nendega seotud veel:värskendussagedus (refresh rate, täpsemini vertical refresh rate). Kuvaadapteri puhul tähendab värskendussagedus, kui mitu mitu korda sekundis RAMDAC loeb pildimälust pildi sisu ja saadab selle analoogkujul kuvarile. Kuvaril jällegi tähendab ta elektronkiirega kogu ekraanitäie värskendamise sagedust. Madal sagedus on näha värelusena. Kui madal on 'madal', see sõltub inimesest; 85 Hz on juba üsna paljudele vastuvõetav. Kasutatud kirjandus: www.Arvutiweb.ee www.et.wikipedia.com AM 98/8 'Kuvaadapter' Arvi Tavast
Näiteks kui liigutada arvuti hiirt, siis hiir saadab andmed läbi hiire juhtme emaplaadile. Andmed lähevad sealt edasi kiibistiku. Kiibistik kontrollib andmed ning uurib kuhu need andmed minema peaks. Kiibistik tunneb hiirest tulevad andmed ära ning saadab need edasi protsessorile. Protsessor dekodeerib andmed ning saadab andmed tagasi kiibistikule mis juhib andmed edasi videokaardile. Videokaart saadab andmed monitorile ja monitor esitab andmed pikslitena ning esitab hiire liikumist kuvaril. Kiibistikud on peidetud rohelise kuuma kindla metalliga, mis juhib kuumust eemale et kiibistik üle ei kuumeneks või ära ei sulaks. Näide: 8244BX põhja silla kiip ei kontrolli ainult andme liiklust protsessori ja emaplaadi vahel vaid kontrollib andme vahetus AGP kaardi siini vahel. Mõlemad kiibistikud jagavad ülesannet kontrollida andmeid PCI ja mälu andmeid. Andme teed võivad erineda kiibistiku tüübist. Need teed mis juhivad andmeid iga arvuti komponendi vahel nimetatakse siinideks
pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile pilti näidatakse, on elektronkiiretoru ehk kineskoop. See on kuvari kõige tähtsam komponent, mis sisaldab ühes otsas järelhelendavate omadustega luminofooriga kaetud ekraani, teises otsas elektronkahurit elektronkiire tekitamiseks ja nende vahel kiirte hälvitussüsteemi rastri moodustamiseks ekraanil. Heal kuvaril on alati hea kineskoop, mille puudumist ei kompenseeri ükski digitaalreguleerimine ega muud lisavidinad. Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir hälvitatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva elektronkiire mõjul helendama hakkab. Nii käiakse ridahaaval läbi terve ekraanitäis punkte ja
Neid pakette võib liigitada nelja gruppi: · rakendusliku iseloomuga programmid - konkreetse konstruktsiooni arvutused, keeruliste sõlmede kompositsioonid, matemaatiline mudel uuritavale objektile; · arvutusmatemaatika programmid - algebraliste ja diferentsiaalvõrrandite numbriline lahendamine, funktsioonide ja funktsionaalide minimeerimine, interpoleerimine; · graafiliste kujundite moodustamise teenusprogrammid, mis võimaldavad luua jooniseid nii kuvaril kui ka trükkida plotteril või trükkalil; · programmilised vahendid kontrollarvutusteks ja dokumentatsiooni vormistamiseks - tabelarvutuse ja majandusgraafika vahendid, tekstiredaktorid jne. 9. Katseandmete esitamise viisid VRM-i abil andmete töötlemiseks? Katseandmed (mõõtmise tulemused, kõverjoone koordinaadid fikseeritud sõlmedes jne.) võivad olla esitatud tabeli, graafiku või valemi kujul. Tabeliga esitatud andmed (sõltuvused
kraadi. Käed peavad olema sirged võrreldes küünarvarrega. 7 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus B) MAGNETVÄLJA MÕÕTMINE Tabel 6. Magnetilise induktsiooni tugevus Mõõtmiskoht kuvaril Esikülg Parem külg Vasak külg Taga All (nT)50 cm pinnast (nT)30 cm pinnast pinnal (nT)Ekraani x 2,58 0,22 0,24 2,27 0,36 y 1,04 0,34 0,16 0,72 0,20
Tegelikult koosneb iga piksel kolmest eri värvi punktist – punane, roheline ja sinine (RGB – Red, Green, Blue). Neid kolme värvi kombineerides saab kuvada mistahes värvitoone. Standardse kuvari puhul on iga põhivärvi intensiivsusel 256 astet, seega kokku saab moodustada 16,8 miljonit värvitooni. Ekraanipildi kvaliteet sõltub suuresti kuvari lahutusvõimest ehk sellest, kui palju on kuvaril piksleid ruuttolli kohta. VGA kuvarite lahutusvõime on 640x480 (640 horisontaalsihis ja 480 vertikaalsihis)ehk ligikaudu 300 000 pikslit, SVGA puhul aga 1024x768 ehk ligikaudu 800 000 pikslit 10. Videokaart - (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. 11
1. Töökoha valgustus 588 lx 500 lx - 2. Müratase töökohal 47,9 db 80 db - 3. Õhutemperatuur 21 Co 20-26 Co - 4. Õhuniiskus 40 % 25-60 % - B) ANDMETE ANALÜÜS - MAGNETVÄLJA MÕÕTMINE TÖÖKOHAL Tabel 4. Magnetvootiheduse mõõtetulemused Mõõtmiskoht kuvaril Esikülg Parem külg Vasak külg Taga All 126 12 12 32 21 X pinnal (nT) Ekraani 28 15 11 22 17 Y 97 11 15 19 12 Z
Üld- ja kohtvalgustus peavad tagama piisava tööpinna valgustatuse ja töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötaja nägemisteravust; valgusallikas ei tohi peegelduda kuvariekraanilt Seadme juhtmed peavad olema paigaldatud kindlalt, nii et laua all ega laua kõrval poleks võimalik neisse takerduda c. Nõuded töövahendile Kujutis kuvaril peab olema selgete piirjoontega ja stabiilne; kuvari kujutise parameetrid ning kuvari kaldenurk peavad olema reguleeritavad Klaviatuur peab olema eraldiasetsev, kaldega ja mati pinnaga ning paigutatud töölaual nii, et töötajal ei tekiks vaevusi kätes ega käsivartes; klaviatuuri ees ja kõrval peab olema piisavalt vaba ruumi käte ja käsivarte toetamiseks ja hiire kasutamiseks Tarkvara peab sobima tööülesande täitmiseks
annaabi.ee 
