sõelumine 5. sitlide kleepimine 6. unelemine 7. samastumine 8. nõuandmine 9. väitlemine 10. omaõiguse taga ajamine 11. teema vahetamine 12. takkakiitmine Neid tõkkeid on keeruline vältida, sest kui vabaned ühest tõkkest võib see asenduda teisega. Ilma tõketeta kuulamine nõuab harjutamist. Suhtlemisstiilid Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Suhtlemisstiilide erinevuste tunnetamine ja nende rakendamine käitumises on aluseks paindlikule suhtlemisele. Tuntud on H. W. Polsky poolt esitatud inimestevahelise suhtlemise stiili eristamine kahe tunnuse abil. Nendeks on avatus, mida hinnatakse kõrgeks või madalaks. Avatuse määrab, kuivõrd teised inimesed tunnetavad teda avatuna või suletuna. Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud teavet või mõjutusi. Tagasiside võib olla kõrgeks (tugevaks) või madalaks
käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine 3) sotsiaalne interaktsioon- suhtlejate vastastikune mõjutamine, partneri üle kontrolli kehtestamine ja initsiatiivi saavutamine, vastastikuse sõltuvuse ja koostöö probleemid 4) inimestevahelised sotsiaalsed suhted ja isiksuslikud seosed; suhtlemise individuaalsed iseärasused 5) suhtlemissituatsioonide analüüs Kõiki nimetatud probleeme käsitletakse seostatult suhtlemiskompetentsusega kui ühe olulise
infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine 3) sotsiaalne interaktsioon- suhtlejate vastastikune mõjutamine, partneri üle kontrolli kehtestamine ja initsiatiivi saavutamine, vastastikuse sõltuvuse ja koostöö probleemid 4) inimestevahelised sotsiaalsed suhted ja isiksuslikud seosed; suhtlemise individuaalsed iseärasused 5) suhtlemissituatsioonide analüüs Kõiki nimetatud probleeme käsitletakse seostatult suhtlemiskompetentsusega
Et sellist mõju, hinda, tagajärge kirjeldada nii, et teine seda vastu võtta saaks, tuleks püüda olla võimalikult objektiivne. Suhtlemisstiilid Inimestevahelisel suhtlemisel kasutatakse mitmesuguseid suhtlemisvahendeid, mis on nagu tehnilised võtted, mille käivitavad inimeste tõekspidamised, huvid, oskused, võimed. Viimaste koostoimel kujunevad välja suhtlemisvahendite kasutamise viisid, mida nimetatakse suhtlemisstiilideks. Suhtlemise avatus näitab, kuivõrd inimene ennast suhtlemises avab teistele. See väljendub selles, kui avatuna või suletuna teised teda tajuvad. Avatus võib olla kõrge või madal. Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud teavet ja mõjutusi. Tagasisidet võib järelikult käsitleda ka suhtlemise kontrolli allikana. Tagasiside võib olla madal (nõrk) või tugev (kõrge) käitumise kontrolli mõjutaja.
reklaami ja orgaisatsiooni üldsuhetega. Kõik need komponendid on terviku osad. Kui tahetakse mõjutada teiste inimeste suhtumist, tuleb arvesse võtta kõiki kolme. Inimeste mõjutamist seostatakse sageli hoiakute muutmisega. 4. Väärtsuhinnangute ülevaade. Erinevad väärtustüübid. Väärtushinnangud on üldised tõekspdamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinavates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtused on abstraktsed ning neid pole võimalik vahetult jälgida. Väärtuste tähendus on kodeeritud paljudesse omavahel seotud märkidesse, millest arusaamine nõuab kogemusi. Väärtusi võib iseloomustada kui inimeste eelistusi. Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus. Inimese väärtussüsteem jaguneb kaheks: lõppväärtused
rääkimist. Suhtlemise probleemvaldkonnad Suhtlemise kommunikatiivsed funktsioonid: Teabevahetus e kommunikatsioon on vastastikune tajumine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine; Sotsiaalne pertseptsioon partneri üle kontrolli kehtestamine, initsiatiivi saavutamine, vastastikune sõltuvus ja koostöö; Sotsiaalne interaktsioon isikute vastastikune mõjutamine. Suhtlemisstiilid: Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab vähesel määral tagasisidet arvesse. Seda stiili kasutatakse siis, kui inimene eraldub teistest, on endasse tõmbunud. Nad on teistele suhteliselt suletud ja avaldavad vähe oma mõtteid. Mõningatel juhtudel võivad nende mõtted ja arvamused kaduda teiste hulka ja jääda seetõttu märkamatuks; Ennast kaitsev kujuneb madala avatuse ja tagasiside kõrge arvestamise koostoimel
Organisatsioonis on teatud karistamisviisid. Karistuse efektiivsus suureneb, kui kasutada teatud meetmeid. Hoiaku muutmise mõ jutamisel tuleb arvestada: 1. Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi 2. Argumenteerimise viisi 3. Inimese enesehinnangut 79. Väärtushinnangu mõiste. Väärtushinnangute mõju Väärtushinnangud on üldised tõ ekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtus on mõ iste soovitavast, mis mõ jutab kättesaadavate teguviiside, vahendite ja eesmärkide valikut. Väärtusi võ ib iseloomustada kui inimeste eelistusi. Inimese käitumise ja tegevuse seisukohalt võ ib esile tuua järgmisi väärtuste funktsioone: Väärtused etendavad standardite osa, sest need võ imaldavad võ rrelda inimesi;
protsess. Personalivalik on protsess, mille käigus kogutakse töökoha taotlejate kohta sellist infot, mis võimaldaks prognoosida nende tulevast tööalast edukust ja valitakse välja sobivaimad kandidaadid 39. Suhtlemise olemus. Suhtlemisstiilid. Suhtlemise põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. 1. Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil (I) kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse. 2. Ennast kaitsev (II) kujuneb madala avatuse ja kõrge tagasiside arvestamise koostoimes. 3. Ennast näitav (III) ...suhtlemisstiil tekib siis, kui ollakse äärmiselt avatud aga tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. 4. Ennast teostav (IV) ..
Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel 34.Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. 35.Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. 36.Mis on väärtushinnangud? 37.Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. 38.Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus. 39.Kirjeldage isiksust kui tervikut Gordon Allport väärtustüüpide vahendusel. 40.Gordon Allport kirjeldas isiksust kui tervikut järgmiste väärtustüüpide vahendusel: 41. Teoreetiku tüüpi inimene 42. Ökonomisti tüüpi inimene 43. Esteedi tüüpi inimene 44
Avatus sõltub inimesest (kui osa individuaalsusest) ning suhtest (võõrastega ei olda nii avatud nagu lähedastega; suhete halvenemine mõjutab ka partnerite vahelist vastastikust avatust). Johari aken avatud ala (iseendale ja teistele teada), varjatud ala (iseendale teada, teiste eest varjatud), pime ala (ümberolijaile teada, endale mitte), tundmatu ala (tundmatu endale ja ka teistele) Usaldus sõltub suhetest, on muutuv ning seda võidakse erinevalt mõista. **Ei usaldamine ega ka avatus pole igas olukorras sobivad. Enda kohatu (nt. vales olukorras, valele inimesele) avamine võib olla teistele ebamugavust tekitav. Enda avamine ja selle kaudu usalduse demonstreerimine ei ole alati komplimendiks. Mõjutamine Põhiküsimus: kuidas suurendada enda mõjujõudu ja vähendada teise soovimatut mõju? Suhtlemine sisaldab teise inimese mõjutamist. Mõjutatakse käitumist (paneb akna kinni, tuleb appi), hoiakuid (kellelegi suhtumist endasse tahetakse muuta), emotsionaalset seisundit
Avatus sõltub inimesest (kui osa individuaalsusest) ning suhtest (võõrastega ei olda nii avatud nagu lähedastega; suhete halvenemine mõjutab ka partnerite vahelist vastastikust avatust). Johari aken avatud ala (iseendale ja teistele teada), varjatud ala (iseendale teada, teiste eest varjatud), pime ala (ümberolijaile teada, endale mitte), tundmatu ala (tundmatu endale ja ka teistele) Usaldus sõltub suhetest, on muutuv ning seda võidakse erinevalt mõista. **Ei usaldamine ega ka avatus pole igas olukorras sobivad. Enda kohatu (nt. vales olukorras, valele inimesele) avamine võib olla teistele ebamugavust tekitav. Enda avamine ja selle kaudu usalduse demonstreerimine ei ole alati komplimendiks. Mõjutamine Põhiküsimus: kuidas suurendada enda mõjujõudu ja vähendada teise soovimatut mõju? Suhtlemine sisaldab teise inimese mõjutamist. Mõjutatakse käitumist (paneb akna kinni, tuleb appi), hoiakuid (kellelegi suhtumist
Suhtlemise kaudu koordineeritakse kogu organisatsiooni tegevust; Suhtlemine on organisatsiooni liikmetele vajalik inimlike vajaduste rahuldamiseks. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimes: 1. Kuulamisvilumused 2. Kehtestamise vilumused 3. Konfliktidega toimetuleku oskused 4. Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused Suhtlemisstiilid Inimestevahelist suhtlemist kirjeldatakse kahe tunnuse abil: Avatus suhtlemises. Tagasiside märkamine. Viis suhtlemisstiili 1 Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil - kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse. 2 Ennast kaitsev - kujuneb madala avatuse ja kõrge tagasiside arvestamise koostoimes. 3 Ennast näitav - suhtlemisstiil tekib siis, kui ollakse äärmiselt avatud aga tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral.
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälg
Põhilikud isiksuse dimensioonid: - Ekstravertsus - iseloomustab aktiivsust ja inimesevahelise suhtlemise intensiivsust. - Sotsiaalsus - seisneb soovis hoida häid suhteid teistega ja vältida vastasseisu tunnetes ja mõtetes. - Meelekindlus - näitab inimeste püüdu olla sihikindel, täpne, korrektne ja korraldada oma tegevust tõhusalt. - Neurotism (emtsionaalne stabiilsus) - seostub stressi, pingete ja ebamugavustega ning nendega toimetulekuga. - Avatus (vastuvõtlikkus kogemustele) - iseloomustab, mil määral inimene talub ja tahab selgitada uusi või tundmatuid nähtusi. - Tajumine - psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevad maailma. - Isiku taju - protsess, mille käigus omistatakse kindlaid omadusi või eeldusi teisele inimesele. Etapid isiku tajus: 1) äratundmine 2) üldmulje kujunemine (hindab) 3) sotsiaalsete tunnuste tajumine 4) omavahelise suhete prognoos
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Kavandamine - organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede
omadused seostatakse teise inimese suhtesse suhtumisega (st, et mitte see, et partner käitub ,,kenasti", vaid et ta käitub ,,kenasti", kuna ta hoolib suhtest) Kalduvus, valmisolek teisi usaldada v mitte usaldada on seotud inimese suutlikkusega teatud tüüpi suhteid luua ja hoida (,,krooniline" kahtlustaja ning hirm, et ,,teine ei hooli piisavalt" võib olla probleemseks käitumiseks suhetes). Usaldus sõltub suhtest, on muutuv ning seda võidakse erinevalt mõista. Usaldamine ega ka avatus pole igas olukorras sobivad. Enda kohatu (nt. vales olukorras, valele inimesele) avamine võib olla teistele ebamugavust tekitav. Mõjutamine Suhtlemine sisaldab teise inimese mõjutamist. Mõjutatakse nt käitumist, hoiakuid, emotsionaalset seisundit. Mõjutamise efektiivsust tõstab teise inimese adekvaatne tajumine (nt. omadused, psüühiline seisund), mida võib takistada näiteks varem kujunenud suhtumine inimesesse. Mõju suurendab meeldivus (nt
Suhtlemisel on täita kaks vastandlikku funktsiooni: · Suhtlemise kaudu koordineeritakse kogu org. tegevust · Suhtlemine on org. liikmetele vajalik inimlike vajaduste rahuldamiseks Hea suhtlemise oskused: · Kuulamisvilumused · Kehtestamise vilumused · Konfliktidega toimetuleku oskused · Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused Suhtlemisstiilid- inimestevahelist suhtlemist kirjeldatakse kahe tunnuse abil : 1) avatus suhtlemises. 2) tagasiside märkamine. 1. Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil- kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse. 2. Ennast kaitsev- kujuneb madala avatuse ja kõrge tagasiside arvestamise korral. 3. Ennast näitav- tekib siis, kui ollakse äärmiselt avatud, aga tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. 4. Ennast teostav- kujuneb siis, kui inimene on maksimaalselt avatud ning võtab teistelt
1. Organisatsiooni mõiste Kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Organisatsiooni edukuse eeldused Org peab andma tulemusi, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Neli koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus, ainelised ja rahalised varad. Org peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Juhtimise kui protsessi mõiste Inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandamine, organiseerimine,
Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess ning seda edastatakse sõnumi saatjalt vastuvõtjale. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Suhtlemise komponentideks on : teabevahetus ehk kommunikatsioon tajumine ja tunnetamine mõjutamine Suhtekorraldus on juhtimise funktsioon, mis määratleb, loob ja säilitab kasulikke suhteid organisatsiooni ning erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu. Kommunikatsioon Organisatsioonis Joonis 1. Kommunikatsiooniprotsessi mudel.;(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc) Kommunikatsioon Organisatsioonis 2
Selge on, et julgus suhelda areneb just suheldes. Suhtlemisjulgus on ju sotsiaalses elus hakkama saamise peamisi eeldusi ning selle arendamine tuleb igale inimesele alati kasuks. Selle isiksuseomaduse puhul võiks mõningaid paralleele tõmmata väljendusoskuse ja enesekindlusega, aga ka pealehakkamise ja individuaalse säraga. Erinevates valdkondades vajaminev suhtlemisoskus varieerub vastavalt töö valdkonnale. Näiteks diplomaadi suhtlemisstiil nõuab omi reeglid ja oma etiketti, samas kui müüja ametis oleva inimese puhul vaevalt need nõudmised vajalikuks osutuvad. Suhtlemisjulgus areneb igal töökohal vastavalt selle ameti spetsiifikale ning uute teadmiste ja oskuste omandamise käigus. Öeldakse, et hea suhtleja on alati avatud ja oskab välja tulla igast olukorrast. 9 Suhtlemisjulgust kui isiksuseomadust saab näha ka julgusena kohtuda iga päev uute
ebamugava motivatsioonilise pinge. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega ning ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Näiteks küsib laps jäätist. Ema ütleb: "Saad siis kui oma toa ära koristad.". Mille peale laps ütleb: "Aa... mul läkski tegelikult isu üle. 17. Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised , mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtus on mõiste soovitavast, mis mõjutab kättesaadavate teguviiside, vahendite ja eesmärkide valikut. Näit. raha ei saa pidada väärtuseks, aga rikkust küll. 18. Gordon Allport kirjeldas isiksust kui tervikut järgmiste väärtustüüpide vahendusel: Teoreetiku tüüpi inimene ( ) Ökonomisti tüüpi inimene ( ) Esteedi tüüpi inimene (, )
jaoks on. Näiteks kui usume midagi enda kohta ja siis käitume vastupidiselt sellele uskumusele (usun, et olen hea aga teen midagi paha). Näiteks suitsetajal, kes teab, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki, on kaks vastuolulisust kognitsiooni: mina suitsetan ja suitsetamine põhjustab kopsuvähki. 17. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtused on abstraktsed ning neid pole võimalik vahetult jälgida. Väärtuste tähendus on kodeeritud paljudesse omavahel seotud märkidesse, millest arusaamine nõuab kogemusi. Väärtusi võib iseloomustada kui inimeste eelistusi. Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus. Inimese väärtussüsteem jaguneb kaheks:
suurem, mida tähtsam teema meie jaoks on. Näiteks kui usume midagi enda kohta ja siis käitume vastupidiselt sellele uskumusele (usun, et olen hea aga teen midagi paha). Näiteks suitsetajal, kes teab, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki, on kaks vastuolulisust kognitsiooni: mina suitsetan ja suitsetamine põhjustab kopsuvähk 17. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Väärtushinnangud on üldised tõekspdamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinavates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtused on abstraktsed ning neid pole võimalik vahetult jälgida. Väärtuste tähendus on kodeeritud paljudesse omavahel seotud märkidesse, millest arusaamine nõuab kogemusi. Väärtusi võib iseloomustada kui inimeste eelistusi. Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus. Inimese väärtussüsteem jaguneb
analüüsimiseks saab rakendada negatiivse ja positiivse kinnituse seaduspärasusi. Ühe käitumist muutva tegurina võib käsitleda raha. Raha on motiveerivaks teguriks paljude inimestele paljudes olukordades. Seega pole ilmselt mõtet küsida, kas raha võib inimesi motiveerida. Inimeste (töise) tegevuse mõjutamise seisukohalt tuleks pigem küsida, kas raha motiveerib kõiki töötajaid tegema maksimaalseid pingutusi saavutamaks parimaid tulemusi. Vastus sellele küsimusele on eitav. Raha osa inimeste töise tegevuse mõjutajana sõltub paljudest asjaoludest nagu töötajate väärtushinnangud, vajadused ja keskkonnategurid. Seetõttu tuleks töise tegevuse juhtimisel mõelda, kuidas töötajad suhtuvad rahana saadud tasusse. Selleks et raha kujuneks motiveerivaks teguriks, peab see antud inimesele oluline olema. On tähtis, et töötaja tunnetaks vahetut seost tegevuse tulemuste ja saadava rahalise tasu vahel. Kahjuks juhtub sageli nii, et palgatõus
- Mitte lasta end kaasa tõmmata argumentidest, kui need puudutavad ebaolulist, või on raskesti mõistetavad - Kirjelda oma arvamust selgelt, mis on jutu eesmärk - Julgustada teist probleemi lahendama - Kuulata tähelepanelikult - Teha kuuldust objektiivne kokkuvõte: "Kas ma sain õigesti aru, et sa..." - Kui on objektiivne põhjus mittenõustuda, siis öelda see välja: "Ma mõistan sinu seisukohta, kuid kui seda ka arvestada, et..." - Konfliktisituatsiooni tunnetamine - Mõlema osapoole soovide ja eesmärkide väljaselgitamine - Konfliktist väljumiseks mõtete ja ideede otsimine
Ta loob alluvatega isiklikud suhted ja jätab palju reguleerimata. Kuna reegleid ja infot on vähe, tekib alluvatel juhist sõltuvuse tunne. - Demokraatlik juhtimisstiil on osalev, kuid formaalne. Juht eeldab, et töötajad on huvitatud eneseteostusest, seetõttu on tähtis inimesi suunata mitte käskida. Kuna otsuseid võetakse vastu koos, kulub otsustamisele palju aega ja mõnedes situatsioonides muutub juhtimine ebaefektiivseks. - Meeskonda loova juhtimisstiili korral on juhtimine osalev ja isiklik. Juht on üks meeskonna liikmetest ning otsustamisse on kaasatud kogu meeskond. 12 laissez faire - Doktriin viitab valitsuse sellisele poliitikale, mille järgi riik ei tohiks üldse majandusküsimustesse sekkuda. Toetub oletusele, et inimesi motiveerivad peamiselt isiklikud huvid, mis tervikuna on üksteisega kooskõlas. Kasutatakse tihti vabaturumajanduse sünonüümina. 18
ja mis keelatud, milline on õige ja milline vale käitumine. See ühtlustab töötajate käitumist, muudab ettevõtte funktsioneerimise stabiilsemaks ja vähendab vajadust formaalse juhtimise ning kontrolli järele. Organisatsioonikultuuri avaldumise tasandid: · Jälgitav kultuuritasand tehiskeskkond: keskkonna füüsilised elemendid, mida inimene näeb, kuuleb, tunneb. Nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav. Sisekujundus, mööbel, riietusmis- ja suhtlemisstiil, lood, müüdid, rituaalid. NÄITEKS: TTÜ-st majandusteaduskonnas punased toolid. · Jagatud väärtused, väärtushinnangud - väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse. NÄITEKS: organisatsiooni väärtuseks on kliendid ja nende rahulolu. · Baasarusaamad - käibetõed, mida ei vaidlustata (suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe inimsuhetesse). NÄITEKS: organisatsioonis on ülemus kõige tähtsam ning teised
kooskõla. Eduka suhtlemise aluseks on kindlasti sisemiste kontaktioskuste olemasolu. Need on tegevused, mis ei ole otseselt märgatavad, kuid mõjutavad kõiki väliseid tunnuseid. Sisemisteks kontaktioskusteks on psühholoogiline kohalolek (olen siin ja praegu) muude sisemiste tegevuste katkestamine kontakti olemasolu oma vajaduste ja tunnetega, mina- piiride tunnetamine Seega astudes kontakti, et alustada suhtlemist, pean selleks kõigepealt seesmiselt valmis olema (ma tahan teenindada) ja seda välja näitama ka Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 13 Kontakt oma keha ja häälega (pöördumine kliendi poole, pilkkontakti võtmine, sobiva huvi ülesnäitava hääletooni kasutamine).
olemas 20. Organisatsioonikultuuri tegurid Organisatsioonikultuuri mõjutavad järgmised tegurid: · Individuaalne initsiatiiv · Riski aktsepteerimine · Suund · Integreerumine · Juhtkonna toetus alluvatele · Kontroll · Identiteet · Hüvituste süsteem · Konflikti tolerants · Kommunikatsioon 21. Organisatsioonikultuuri tasandid Jälgitav kultuuritasand: sisekujundus, mööbel, riietumise- ja suhtlemisstiil, lood, müüdid, rituaalid, jne; · Jagatud väärtused: väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse; 36 · Baasarusaamad: käibetõed mida ei vaidlustata. 22. Eetilise juhtimise põhimõtted Tegelikkuses tuleb juhinduda nn Kuldsest reeglist: ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Juhi ja organisatsiooni eetika väljendub esmajoones selles: · kuidas organisatsioon kohtleb oma töötajaid; · kuidas töötajad suhtuvad
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
kuidas veel võib sama asja näha tema enda silme läbi. Probleemi nägemine avardub. Oluline on lasta nõustataval oma arvamus selgelt välja öelda ja ise oma probleemile erinevaid lahendusi pakkuda ja sobiv välja valida, teadvustades erinevate lahendusviiside võimalikke tagajärgi- Nõustamine.Eeldab nõustajalt lisaks pedagoogilisele kompetentsusele ka kommunikatsioonioskusi (aktiivne kuulamine, usaldussuhte loomine, teadlikkus, avatus, oma piiride tunnetamine ja hoidmine, psühholoogiline tasakaal, tolerantsus, kontakteerumisoskus jms). Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise käigus, kus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. Psühhoteraapia.Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t nõustaja on kompetentne
formaalne, vaid isiklik. Ta loob alluvatega isiklikud suhted ja jätab palju reguleerimata. Kuna reegleid ja infot on vähe, tekib alluvatel juhist sõltuvuse tunne. - Demokraatlik juhtimisstiil on osalev, kuid formaalne. Juht eeldab, et töötajad on huvitatud eneseteostusest, seetõttu on tähtis inimesi suunata mitte käskida. Kuna otsuseid võetakse vastu koos, kulub otsustamisele palju aega ja mõnedes situatsioonides muutub juhtimine ebaefektiivseks. - Meeskonda loova juhtimisstiili korral on juhtimine osalev ja isiklik. Juht on üks meeskonna liikmetest ning otsustamisse on kaasatud kogu meeskond. laissez faire - Doktriin viitab valitsuse sellisele poliitikale, mille järgi riik ei tohiks üldse majandusküsimustesse sekkuda. Toetub oletusele, et inimesi motiveerivad peamiselt isiklikud huvid, mis tervikuna on üksteisega kooskõlas. Kasutatakse tihti vabaturumajanduse sünonüümina. 18
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
