Loodusõpetuse 7.klassi tasemetööks kordamine (1)

Loodusõpetuse tasemetööks
kordamine
1) Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise samaliigilise suurusega, mis on valitud mõõtühikuks.
Mõõteviga on defineeritud kui mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe.
2) Füüsikaliste suuruste tähised, ühikud ja eesliited .
Tähised:
Kiirus – v
Pikkus – l
Kõrgus – h
Mass – m
Aeg – t
Teepikkus – s
Tihedus -
Energia – E
Jõud – F
Töö – A
Pindala – S
Ruumala – V
Eesliited:
MEGA M – 1 milj.
KILO k – 1000
DETSI d – 0,1
SENTI c – 0,01
MILLI m – 0,001
3) Pindala, ruumala ja tihedus.
Pindala abil väljendatakse arvuliselt keha pinna suurust.
Pindala põhiühik on üks ruutmeeter (1 m2).
Pindala tähistatakse tähega S.
Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab.
Ruumala põhiühik on üks kuupmeeter (1 m3).
Ruumala tähistatakse tähega V.
Aine tihedus näitab, kui suur on selle aine ruumalaühiku mass.
4) Keha mass.
Massi abil väljendatakse keha raskust ja vastupanu liikumise muutumisele.
Massi põhiühik on üks kilogramm (1 kg).
Massi tähistatakse tähega m.
5) Mõisted:
Keha – tervislik aine kogum, alates kübemetest kuni kosmiliste objektideni.
Aine – füüsikas mateeria millest koosnevad kõik kehad.
Nähtus – kehaga toimuv muutus.
Mudel – ettekujutus modelleeritavast kehast.
6) Aatomi ehitus ja planetaarmudel .
Aatom koosneb tuumast ja elektroonkattest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest . Elektroonkatte moodustavad ümber tuuma liikuvad elektronid.
Planetaarmudeli järgi on aatom suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid.
7) Tähised:
Vesinik - H
Hapnik - O
Süsinik - C
Lämmastik - N
Naatrium - Na
Kloor - Cl
Heelium - He
Argoon - Ar
8) Molekulid:
Lämmastik - N2
Hapnik - O2
Süsihappegaas - CO2
Metaan - CH4
Glükoos - C6H12O6
Vesi - H2O
Vingugaas - CO
9) Ioonide teke, naatriumi ja kloori ioonide iseloomustus.
Aatomitel on omadus loovutada või haarata elektrone. Osakest, mis tekib elektronide loovutamise või haaramise tulemusena, nimetatakse iooniks .
10) Lahus, lahusti, lahustuv aine, sulam, ainete segu, puhas aine, liht- ja liitaine , küllastunud lahus.
Lahus on kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu.
Lahusti on aine, milles teatud teine aine lahustub, nt vesi, milles lahustub keedusool.
Lahustunud aine on aine, mis on ühtlaselt jaotunud mingis teises aines.
Sulam on mitme metalli kokkusulatamisel saadud materjal.
Ainete segu on see, kui on mitu ainet üksteisega kokku segatud .
Lihtaine on see, kui on ainult ühe elemendi aatomid , nt: lämmastik, hapnik, jne.
Liitaine on see, kui on rohkem kui ühe elemendi aatomid, nt: vesi süsihappegaas, jne.
Küllastunud lahus on lahus, milles antud tingimustel rohkem lahustuvat ainet ei lahustu.
11) Aine lahustuvuse sõltuvus temperatuurist.
Temperatuuri tõustes lahustuvus suureneb.
12) Mehaaniline liikumine ja liikumise liigid.
Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutmist teiste kehade suhtes.
Liikumist, kus trajektoor on kõverjoon nimetatakse ringjooneliseks liikumiseks.
Tiirlemisel asub telg väljaspool keha. Pöörlemisel asub telg keha sees.
Liikumist, kus keha kõik punktid liiguvad ühesugustel trajektooridel, nimetatakse kulgliikumiseks.
Võnkumisel liigub keha edasi-tagasi.
13) Soojusliikumine .
Soojusliikumine on aineosakeste korrapäratu, kaootiline liikumine.
14) Mehaaniline töö, jõud.
Mehaaniline töö on füüsikaline suurus, mille abil mõõdetakse energia muundumist, mõõtühikuks on üks džaul (1 J), tähis on A.
Jõud on füüsikaline suurus, iseloomustab ühe keha mõju teisele, mõõtühikuks on 1 njuuton (1 N), tähiseks on F.
15) Energia liigid ja muutumine.
Energia liigid: kineetiline- ja potensiaalne energia.
________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
16) Aine olekud: Vedel, gaasiline ja tahke.
Nt: Vesi (vedel), külmumisel jäätub (tahke) ja soojenemisel aurub (gaasiline).
17) Soojuspaisumine ja selle põhjused.
Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine temperatuuri muutumisel.
18)Erinevate jõudude avaldumine looduses.
Maa tõmbab kehasid enda poole, seda nimetatakse raskusjõuks.
________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
19) Soojusülekanne ehk soojusliikumine ühelt kehalt teisele.
Soojus liigub soojemalt kehalt külmemale.
Nt: Kui sul on tuline tee ja asetad tee sisse jaheda lusika , siis läheb lusikas kuumaks.
20) Njuutoni 3 seadus.
Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.
Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
21) Põlemine kui protsess.
C+O2=CO2
Põlemine on ainete ühinemine hapnikuga. Põlemise tulemusena tekivad uued ained. Põlemisel eraldub soojust.