Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ettekanne: Puhas joogivesi (0)

1 Hindamata
Punktid

PUHAS JOOGIVESI
AGA MEIL ON JU VETT!?
• Planeedi pinnast on ligikaudu 70% kaetud 
veega, sellest 97,5%  merevesi .
• Ülejäänud 2,5 protsendist mageveest asub 
68,5% jääpankades ning liustikes.
• Vaid 1% kogu maailma veest on kõlblik 
inimtarbimiseks.
http://goo.gl/GQ0G9g
EESTI JOOGIVESI
• Lubatust rohkem rauda ja väävelvesinikku, kohati ka  baariumi , magneesiumi ja 
fluori .
• Eesti põhjavesi on kare ja põhjustab torude korrosiooni.
•  Seetõttu peab seda enne tarbjani jõudmist veetöötlemisjaamades töötlema ja 
stabiliseerima.
• Eestis reguleerib  joogivee  kvaliteeti sotsiaalministri määrus "Joogivee kvaliteedi- ja 
kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“
•  Joogivesi peaks sisaldama väikeses koguses  sooli , peamiselt kloriide.
TARBIMISNÕUANDED
• Vee  destilleerimine  ei ole üldse hea, sest eemaldab veest soolad 
ja selline vesi ei ole inimese tervisele kasulik. Destilleeritud vesi 
on inimese sooltele ärritav ja võib põhjustada terviserikkeid.
• Keerake kinni tilkuvad kraanid ja vältige jooksva vee all nõude 
pesemist . Vanni võtmise asemel eelistage duši all käimist.
• Pudeliveel puuduvad igasugused eelised kraanivee ees. 
Pudelivesi on 1000 – 1500 korda kallim sisaldab säilitusaineid.
• Liiga väike veetarbimine ei pruugi kokkuvõttes olla sugugi odav - 
liigväike  veehulk  ei suuda kanalisatsioonitorru minevat "paksu" 
ollust minema uhtuda ja tulemuseks on kanalisatsioonitoru 
ummistus, mille likvideerimine on vähemalt kümme korda kallim, 
kui kokkuhoitud kuupmeeter vett.
https://goo.gl/WF8pQI
HUVITAVAID FAKTE VEEST
• Praegu puudub peaaegu igal kuuendal inimesel maailmas võimalus 
saada minimaalset vajalikku kogust puhast vett (20-50 liitrit) päevas.
•  Arvatavalt  sureb igal nädalal ligikaudu 42 000 inimest joogivee halva 
kvaliteedi tõttu. 90% neist on alla viieaastased lapsed.
• USA-s kasutatakse keskmiselt 380 liitrit vett ja Euroopas keskmiselt 
140 liitrit vett ühe inimese kohta päevas. 
• Ligikaudu 30% kasutatavast mageveest läheb kaotsi tänu leketele. 
Suurtes linnades võivad lekked  ulatuda  40-70%-ni.
• Viis maailmas kõige veerikkamat riiki on Soome,  KanadaIsland
Norra,  Guyana .
• Viis maailma kõige veevaesemat riiki on HaitiNigeeriaEtioopia
Eritrea,  Malawi .
https://goo.gl/joETG9
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

Document Outline

  • Slide 1
  • Aga meil on ju vett!?
  • Slide 3
  • Eesti Joogivesi
  • tarbimisnõuanded
  • Huvitavaid fakte veest
  • Slide 7
Vasakule Paremale
Ettekanne-Puhas joogivesi #1 Ettekanne-Puhas joogivesi #2 Ettekanne-Puhas joogivesi #3 Ettekanne-Puhas joogivesi #4 Ettekanne-Puhas joogivesi #5 Ettekanne-Puhas joogivesi #6 Ettekanne-Puhas joogivesi #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kallastemerili Õppematerjali autor
Hea, lihtne ning lühike powerpoint esitlus puhta joogivee kohta. Informatiivne ning kiidetud esitlusteema.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Joogivesi
8
docx

Joogivesi

Eestis reguleerib joogivee kvaliteeti sotsiaalministri määrus "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid", mis võeti vastu 31. juulil 2001 ja jõustus 1. juunil 2002. See kehtestab joogiveele muu hulgas mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad. Üldiselt on hea, kui joomiseks mõeldud vesi võimalikult vähe kõrvalisi aineid sisaldab, aga see nõue ei ole absoluutne. Destilleeritud vesi, kus kõik lisaained puuduvad, on samuti mürgine. Joogivesi peaks sisaldama väikeses koguses sooli, peamiselt kloriide. Eesti kehtiv määrus sätestab suurele hulgale ainetele joogivees lubatud maksimumväärtuse, aga kloriididele ainsana ka miinimumväärtuse (0,2 mg/l), millest väiksema sisalduse korral ei loeta vett joogikõlbulikuks Joogiveeallikas ja üldnõuded Joogiveeallikas käesoleva määruse tähenduses on pinnaveekogu või põhjaveekiht, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada joogivee tootmiseks.

Loodus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun