Kas film või raamat? (0)

Kas film või raamat?
(Sissejuhatus)Film ja raamat on erinevad, aga on sarnasusi . Kumb meeldib rohkem on inimese enda valida. Mõlemad on kvaliteetsed erinevate inimeste poolt loodud teosed. Raamat ja film mõlemad räägivad Tartu Kommertskooli õpilase Henn Ahase elust Eesti Vabadussõja ajal.
(kokkuvõte) Romaani autor on Albert Kivikas ning raamat põhineb kirjaniku enda kogemustel. Romaan avaldati esimest korda 1936.aastal. Romaan algab Ahase kooliminekuga. Teel sinna tutvustatakse lugejale Ahase klassivendi Käsperit ja kommunistist sõpra Käämerit. Lugeja saab teada, et Käsper on rikas ja iseseisvuse pooldaja ja õhutaja ning Käsper on vaene ja kommunist . Ahas ise oli rohkem Käämeri poole. Saab ka teada, et Ahase vend on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad, kuidas saksa sõdurid eemaldasid raekoja tornist sini-must-valge lipu ning alustasid Eesti saksastamisega. Ühingud alustasid tegutsemist põranda all. Peagi tuli teade , et sakslased on valitsuse üle võtnud. Alustati kooliõpilaste armee kokkupanekut ning oli vaja relvi. Üks õhtu varastasid Ahas ja Käsper kuulipilduja. Ühel hommikul saadi teada, et saksa okupandid on lahkunud ja inglastest abivägi on sattunud teel Tallinnasse vene miini otsa. Arvati, et abi ei tule. Tüli käigus visati Käämer klassist välja ning lahkus ka Ahas, kuna Käämerilt ei palutud vabandust . Ühel hommikul, nähes, et tänavad on tühjad, läks Ahas rongijaama ning seal sai ta teada, et koolipoisid olid tule avanud. Jaama sisenesid punased, nendega koos Käämer, kes kutsus Ahast enesega kaasa. Natukese aja pärast Ahas põgenes rongijaamast koos ohvitseri ja ühe teise mehega ning alustasid matka Viljandi poole. Kui Ahas lõpuks üksi koju jõudis valdas teda igavus ja süütunne,et on vanematele tüliks ning läks isaga linna klassivendi külastama. Klassivendade juures otsustas ta sõpradega jääda ning Eesti iseseisvust kaitsta. Sellest hetkest alates ei saanud Ahas magama jääda, kuna mõtles sellele kas tegi õigesti, et valge väkke astus. Esimestel päevadel oli Ahas paaniline ning iga väikseima hääle peale arvas , et punased lähenevad. Saabus aeg Ahase esimeseks missiooniks. Sõjarindele jõudes võeti positsioonid sisse, kuid kuuldes esimesi püssipauke põgenes Ahas ning talle järgnes enamus rühmast, pillates kotte ja püsse tee äärde, et kiiremini põgeneda. Kui Käsper neile järgi jõudis oli ta vihane ning poisid said teada, et mõis oli võetud ning punased tõrjutud. Mõisas kohtuti esimest surnut. Järgneval ööl ei suutnud Ahas taaskord magad, kuna kartis vaenlaste lähenemist. Liiguti edasi Valgutasse, kus mehed puhkasid ning tantsid külanaistega. Peatselt saabus pataljoniülem ning teavitas edasiliikumisest. Uues valvekohas oli tappis Kohlapuu esimese vaenlase. Sellele järgnevas tulevahetuses hukkus esimene klassivend, Martinson . Pärast seda naasti mõisa ning saadi kahelt mehelt teada soomusrongide kohta. Pärast paari lahingut pidi Ahas valvama üht vangi, aga vang ründas Ahast ning ta oli sunnitud vangi tapma . Toimus veel mitu lahingut ja positsiooni muutust ning Ahas suutis öösel magama jääda ning ei kartnud püssipauke enam. Peatselt tuli aeg, kui hukkusid lahingus klassivennad: Miljan, Mugur ning Käsper. Pärast Käsperi surma ülendas pataljoniülem Ahase rühmaülemaks ning Ahas julgelt juhtis oma rühma lahingusse, kuid Kohlapuu sai vigastada. Hiljem kui ahelik edasi liikus kutsus üks perenaine rühma oma majja, kus peretütar andis Ahasele musi ning siis lahkuti majast, et teiste juurde naasta. Naasnud väeliinile aitasid mehed tõrjuda vaenlasi, kuid nähes enamlast, kes sarnanes vennaga taardus Ahas ning sai vigastada. Ahas ärkas öösel ühes talutoa sängis ning sai teada Konsapi surmast. Kuna vabariik oli vaenlastest puhas siis koolipoisid võisid naasta Tartusse . Naasnud Tartusse sai Ahas teada oma venna külaskäigust ning läks tagasi kooli, kus kooliõed olid langenud poiste tindipottidesse liled asetanud.
(filmi inf) Filmi tsenaariumi kirjutasid Elmo Nüganen, kes oli ka režissöör, ja Kristian Taska , kes oli ühtlasi ka filmi produtsent . Peaosades olid Priit Võigemast, kes täitis Henn Ahase rolli, Hele Kõre Marta rollis ning Alo Kõrve Käsperina. Film valmis 2002. aastal. Kokku kogus film kinodes umbes 167 000 vaatajat , mis hoiab enda käes Eesti viimaste aegade kinokülastuse rekordit. Kogenematu Elmo Nüganeni kõrvale kutsuti operaatoriks Venemaalt Sergei Astahhov, kes põhjendas töölekutse vastuvõtmist sellega, et teda võlus stssenaariumi puhul see, et stsenaarium ei rääkinud ei venelastest ega eestlastes,vaid rääkis iga väikerahva õigusest olla vaba. Ott Aardam kiitis Elmo Nüganeni oskust kärpida rammatut filmi tegemiseks. Suur risk võeti värskelt lavakoolist lõpetanud õpilaste filmi panekuga.
(erinevused) Raamatu ja film sarnanevad vaid tegelaste nimede ja üldise tegevuse poolest. Filmis on üpris suurel kohal Ahase ja Marta vaheline suhe, kuid raamatus sellist tegelast nagu Marta polnud. Filmis ei näidata paljusid erinevusi tegelaste vahel, ei näidatud kõiki Ahase kõhklusi, sõda tundub lühike ja Ahas satub vastakuti oma vennaga. Raamatus Tegelaste mõttemaailm välja toodud arutletakse pikalt erinevate ideoloogiate üle, sõjategevus on pikaajaline ning Henn ei kohtu sõjas vennaga. Need erinevused on põhjustatud Elmo Nüganeni oskusest raamatut kärpida filmiks ning tema plaanist raamatut sõna-sõnaliselt mitte võtta.
(Kokkuvõte.järeldus lõppsõna) Iga inimese oma valida on see, kas talle meeldib raamat või film ja kui meeldibki film siis ei tohiks teda kritiseerida oma otsuse tõttu. Need kes soovivad romantikat ja märulit peaksid vaatama filmi, kuna raamatus puudub suur romantika. Need kes soovivad üritada end panna vabadussõjas osalenud hirmunud koolipoiste mõttemaailma peaksid lugema raamatut. Kui inimesel tuleb rääkida raamatu kohta siis tuleks ikka raamatut lugeda, kuna film ja raamat on piisavalt erinevad.