Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Relvaõpe (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
„Relvaõpe”
Relv on seadis või ese, mis on ette nähtud elusolendi või materiaalsete väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks.
Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv
Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi.
Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv )
Lahingupaari relvad – kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,- Kuulipilduja KSP- 58 ,- Granaadiheitja Carl Gustav ,- 81 mm miinipilduja B-455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 )
„Ohutuseeskiri”
Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks. KV väljaõppe ohutussüsteem peab välistama väljaõppeürituste ajal õnnetusjuhtumid ja traumad, mille peamiseks põhjusteks võivad olla:
  • Väljaõppeürituste planeerimine , ettevalmistamise ja läbiviimise käigus võimalike ohuolukordade tähelepanuta jätmine.
  • Ohuga seotud võtte sooritamise valitud ebaõige tehnika ja metoodika kasutamine.
  • Väljaõppes osalevate kaitseväelaste ebapiisav ettevalmistus ohuga seotud võtete sooritamiseks.
  • Ohuga seotud võtete sooritamise ajal õpetaja ja õpilase tegevuse ülekontrolli puudumine.
  • Põhjendamata risk
  • Liigne enesekindlus või oma võimete ülehindamine.
    Kaitseväejuhataja kinnitab kõik ohutus eeskirjad.
    Kaitseväe väljaõppe ohutustehnika eeskirja nõuete täpne täitmine on kohustuslik kõikidele väljaõppeprotsessis osalevate kaitseväelastele.
    „Üldised ohutuseeskirjad”
    1.2 Relvi ja laskemoona ei tohi iseseisvalt käsitseda , kui nende käsitsemist pole eelnevalt õpetatud .
    1.3 Saanud käsu lasta relvast, mille käsitsemist pole laskjale eelnevalt õpetatud, on käsu saaja kohustatud sellest ette kandma käsu andjale .
    1.4 On keelatud omada relvi ja laskemoona ilma vastava loata.
    1.5 igaüks on kohustatud peatama laskmise , õppetunni, väliharjutuse või muu tegevuse käsklusega „ Seis „ , kui ta märkab et on tekkimas ohtlik olukord.
    1.6 Laskmiste väljaõppel peab igal kaitseväelasel olema kaasas meditsiiniline kott
    2.1 Relva keelatud suunata inimest poole.
    Relva peab alati käsitlema nii nagu see oleks lahingupadrunitega laetud.
    2.3 Relva on keelatud laadida ilma käsuta.
    2.4 On keelatud anda relva laadimise käsku, kui rauasuudmest eespool on varjumata inimesi.
  • Relvaõpe #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor anonymous.x5 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    AK-4
    7
    pptx

    AK-4

    LUKUKODA VINTRAUD VINNAST TULEÜMBE KOOS KIRP KOOS USHOOB RSEADUR SIHIKUGA TIHVLIDE PE KIRBUKAITSM EGA LAESÄÄR JA KINNITUSTIHV KANDERIHMA L EESMINE KINNITUS SALVENIV KANDERIHMA TAGUMINE KIN PÜSTOLIKÄEPIDE PÄÄSTIK JA PÄÄSTIKUKAITSE Relv on seadis või ese, mis on ette nähtud elusolendi või materiaalsete väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv ) Lahingupaari relvad ­ kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,-

    Riigikaitse
    Teooria kordamisküsimused KL relvaeksam
    8
    pdf

    Teooria kordamisküsimused KL relvaeksam

    a) elustada pole mõtet kuna ta on ju surnud; b) kutsun politsei; 5 c) annan elupäästvat esmaabi (vabasta hingamisteed, tee kunstlikku hingamist ja südamemassaaži); d) kutsun sõbrad appi ja viime ruttu kannatanu lähimasse haiglasse kuna oskamatu elustamisega võib tekitada lisavigastusi või hoopis inimese tappa; Valveteenistuses mängisid vahtkondlased relvaga. Relv tegi lasu ja üks vahtkondlane sai vigastada. Kes kannab juhtunu eest kriminaalvastutust? a) tulistaja; 6 b) relvaomanik; c) kõik vahtkonnas olijad; d) mitte keegi kuna tegemist oli õnnetusjuhtumiga. Kui kodusel hoiul relvi omav kaitseliitlane peab pikemaks ajaks kodunt lahkuma, tuleb: a) üle viie päeva kodunt ära olles, peab relva tooma eelnevalt maleva relvahoidlasse;

    Riigikaitse
    Riigikaitse õpik
    192
    pdf

    Riigikaitse õpik

    ............................................................................................................85 Üksiksõduri riviõpe .......................................................................................... 86 Jagu .....................................................................................................................92 Rühm ...................................................................................................................95 7. Relvaõpe ................................................................................................. 97 Relvad ................................................................................................................. 98 Relva käsitsemine ...........................................................................................106 Ballistika ...........................................................................................................111 Laskeasendid .................

    Riigiõpetus
    JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT
    316
    pdf

    JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT

    Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivse

    Sõjandus
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun