Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuulamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuulamine, kuulamis, kuulaja, kuule, kursus, ootamine, vaikimine, teades, kuulmisest, kompliment, hoolin, luues, neutraalne, radu, uitama, kuuleb, ajutiselt, rääkija, rääkimise, kuulajal, küsimusi, paluda, mõnd, kuuldud, vestlus, jagama, võrdlema, teisega, suju, suhtlemistõkked, käskimine, sildistamine, ülekuulamine, karpi, panemine, julgenSisukord 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 1.1 Aktiivne kuulamine.............................................................................................. 4 1.1.1 Vaikne kuulamine..........................................................................................4 1.1.2 Peegeldav kuulamine.....................................................................................5 1.1.3 Empaatiline kuulamine..................................................................................5 2 KUULAMISTÕKKED............................................................................................... 6 3 KUULAMISTEHNIKAD........................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................
Kadrina Keskkool Kuulamine ja suhtlemine Referaat .... .... Juhendaja õp: ... .... 2011 Kuulamine Sissejuhatus Selleks, et inimesed saaksid üksteist kuulata on vajalik eelkõige kuulda. Inimese kuulmis ja tasakaalu elundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv -koosneb omakorda kahest osast: kõrvalestast- mille ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja kuulmekäigust mille lõpus on õhuke
LÄÄNE- VIRU- RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majanduse õppetool KUIDAS OLLA HEA KUULAJA Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Sageli me küll kuulame, ent tegelikult ei kuule. Sellest võib tekkida väga palju probleeme, kui teineteisest õigesti aru ei saada. Tänapäeval on see suur probleem, et inimesed ei oska teisi kuulata, nad mõtlevad hoopis millelegi muule, sellepärast peaksime me õppima paremini teisi inimesi kuulama. Sageli ongi nii, et me teisi inimesi tegelikult ei kuula ja võib olla teine osapool saab sellest aru ja mõlemale poolele võib jääda hinge pettumus ja süütunne. Mina sooviksin arendada oma
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KUULAMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 2 HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE...........................................
SISSEJUHATUS Valisin selle teema kuna arvan, et kuulamine on suhtlemisel üks väga olulistest osadest. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel väga vajalik. Kui inimene oskab kuulata, siis saab ta aru mida teised inimesed tahavad ja mis neid ärritab või haavab. Ka teisel inimesel on hea rääkida, kui teab, et teda kuulatakse. Nende inimestega, kes ei oska kuulata, on väga ebameeldiv rääkida. Jääb mulje nagu neid ei huvitakse üldse mis teine inimene räägib ja nagu nad mõtleksid ainult enda peale
1) iga inimese individuaalne lõhn 2) inimesest lähtuvad tehislõhnad deodorant, alkoholilehk jne 3) keskkonnalõhnad- suhtlemist häirivad aroomid (enamasti tööstusliku päritoluga) KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: · tingimusteta aktsepteerimine · empaatia · sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: · saada vajalikku infot · nautida seltskonda · mõista kedagi · pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: · saada hiljem ise ära kuulatud
KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: tingimusteta aktsepteerimine empaatia sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: saada vajalikku infot nautida seltskonda mõista kedagi pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: saada hiljem ise ära kuulatud vältida tõrjutu seisundisse sattumist hankida teatud infokilde näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi olla kena inimene mitte solvata partnerit
TALLINNA TEENINDUSKOOL REFERAAT KUULAMINE - OLULINE OSA SUHTLEMISPROTSESSIS Kristina Manilkina TO11MK TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.............................................
...................................................................... 6 5. TSITAATE KUULAMISE KOHTA.......................................................................... 7 6. KOKKUVÕTE......................................................................................................... 8 7. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 9 Sissejuhatus Aktiivne kuulamine koosneb kuuest elemendist. Kõiki neid ühel ajal kasutada pole võimalik, näiteks ei saa vaikivat ja peegeldavat kuulamist korraga rakendada. Küll aga tajub tähelepanelik kuulaja ära, millal vait olla ja millal teise juttu peegeldada. 16 märki heast kuulajast . Et saada paremaks kuulajaks, tuleb meeles pidada erinevusi hea ja halva kuulaja vahel. HEA KUULAJA 1. On rohkem kannatlikum ning valmis edasi kuulama lootuses, et kogu jutt ei ole asjatu
LUUA METSANDUSKOOL KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Koostaja Katrin Pukk Metsamajanduse kaugõppe III kursus Räpina 2005 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste
11. Uurimine, küsitlemine, ülekuulamine 12. Teema vahetamine, naljatlemine Ukseavajad Ukseavajad julgustavad teist inimest juttu alustama või jätkama. Selliseid sõnumeid kasutades ei haara te jutuotsa. Need hoiavad teie enda tunded ja mõtted suhtlemisprotsessist väljaspool. Näiteks: ,,Sooviksid sa sellest rääkida?", ,,Mulle meeldiks sellest kuulda", ,,Mind huvitaks su arvamus" ja mittemidagiütlevad vastused nagu: ,,Selge", ,,Mh-mh", ,,Või nii" jne. Aktiivne kuulamine Aktiivne kuulamine muudab lapse ja vanema vahelise suhte lähedasemaks. Kui laps kogeb, et vanem teda kuulab ja mõistab, hakkab ta tundma suurt soojust vanema vastu. Aktiivne kuulamine on üks kõige tõhusamaid vahendeid - see julgustab last rääkima oma murest; kutsub esile tunnete vallandumise; ütleb talle, et kuulaja on huvitatud ja tahab aidata; väljendab, et teda aktsepteeritakse. Aktiivse kuulamise abil saab suunata lapsi, et nad leiaksid oma probleemidele ise lahendusi.
et ta tekitab emotsionaalset distantsi. Rahustamist (успокоение) kasutavad sageli inimesed, kes tahavad olla abivalmid, kuid ei soovi kanda sellega kaasnevat emotsionaalset taaka. Kui te soovite oma suhtlemist parandada, on näpuga teistele näitamine viletsaks stardipakuks. Halvast harjumusest vabanemiseks on palju kergem asendada see heaga, kui püüda sellest lahti saada vaid tahtejõu abiga. 3 Kuulamine - see on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine «Üks sõber, inimene kes tõeliselt mõistev, kes vaevub meid kuulama, kui me oma probleeme arutame, võib muuta tervet me maailmavaadet» (Dr. E. Mayo). - Kuulmine - sõna, mis kirjeldab füsioloogilisisensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahenduselsaadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. - Kuulamine - sõna, mis kirjeldab psühholoogilise protseduuri, mis hõlmab sensoorse
mingi probleem või tugev vajadus. KUULAMISOSKUSED Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl – need sõltuvad küllalt suurem määral teie kuulamisvõimest. Mõne eksperdi arvates suudame efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast. Kuulamine – on sõna, mis kirjeldab füsioloogilisi sensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahendusel saadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. Kuulamine viitab aga keerukamale psühholoogilisele protseduurile, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. TÄHELEPANU VÄLJENDAMISE OSKUSED Tähelepanu osutamine ilmneb tähelepanu väljendavas kehahoiakus, silmsides, sobilikus kehakeeles ja segajateta keskkonna tagamisest, et kuulaja saaks kõneleja jaoks ka psühholoohiliselt kohal olla. Oskus kasutada ukseavajaid (mitteverbaalsed vihjed – need tunded ilmnevad
Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen seda, mida kõik teisedki. Töötan siin selleks, et inimene saaks Kuule minna. Just seda ma siin teen." Judith DeLozier Materjali kirjeldus Õppematerjal, mida sa just vaatad või käes hoiad, kujutab endast konspekti, kuhu on kokku pandud nii kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega.
sallivuse joont kuulub probleem teile. Samas tajute suhtlemisel, et teatud küsimused ei valmista teile probleeme, ent näitavad, et teise elus on midagi lahti ehk probleem kuulub teisele inimesele. 9 Lõpuks on olemas veel käitumised, mis ei viita ei teise inimese probleemile ega häiri ka teid need kuuluvad kahe probleemse ala vahelisse piirkonda, mida nimetatakse probleemideta alaks. TEISEL INIMESEL Oskused teise inimese abistamiseks: ON PROBLEEM - toetav kuulamin - aktiivne kuulamine Oskused suhte rikastamiseks ja probleemide ennetamiseks: PROBLEEMIDETA - ennetav ja teatav mina-sõnum ALA - positiivne mina-sõnum - äraütlev mina-sõnum Oskused iseenda abistamine SINUL ON PROBLEEM - enesekehtestamine - võitja-võitja konfliktilahendus - toimetulek väärtuskonfliktidega 1.6 Abistamisoskused 1.6.1 Abistava suhte omadused (Carl R. Rogers) Abistav suhe suhe, mille üks osaline soovib, et üks või mõlemad osapooled hakkaksid oma sisemisi varjatud
................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117 Konfliktis käitumise strateegiad ......................................................124
arevus. Võimukusega kaasneb inimestel positiivsem tunne, nad tunnetavad kontrolli, on optimistlikumad tuleviku suhtes, enam eesmärgile orienteeritud ning valmis tegutsema PILKUDE FUNKTSIOONID 5tk- Info edastamine-Pilk informeerib meeldivusest, tähelepanust, usaldatavusest. Suhtluse reguleerimine-Pilgud mängivad olulist rolli ka vestlusjärje ülevõtmisel. Jõudes oma mõtte edastamisega lõpuni, vaatab kõneleja taas kuulaja poole, kontrollimaks teise reaktsioone öeldule või andmaks märku, et teine järje üle võtaks. Intiimsuse väljendamine-Inimesed vaatavad pikemalt ja kauem neid, kes neile meeldivad. Sotsiaalse kontrolli võimaldamine-Pilk annab märku ka staatusest. Nii vaatab madalama staatusega isik teist sagedamini ja pikemalt kui kõrgema staatusega isik. Üldiselt vaadataksegi eelkõige neid, kelle staatus on tunduvalt kõrgem ja harvem neid, kelle staatus on oluliselt madalam
Ning paistab otsustab B ma tundun talle selleks sobiva partnerina. Ja kuivõrd ta ise ei ole vastu kellegagi vestelda, otsustab ta pöörduda küsimusega A poole. See küsimus võib kõlada erinevalt, kuid mõte on üks: mis seal ajalehes küll sellist kirjutatakse, et naerma ajab? A omaltpoolt tuleb tagasi B peegeldamise juurde oma teadvuses, et täpsustada kas ta ei andnud tundmatule põhjust viisakusetuseks ning kas ta on see kuulaja kellega on meeldiv jagada oma lõbusust? Ei, ei ole tõdeb A. Ta vastab vaoshoitult: Ah, niisama ning süveneb ajalehe lugemisse. Vastastikune informeerimine tundub olevat lõpetatud, kuid kas toimus vastastikune välja lülitamine? Ma eksisin, mõtleb nüüd B. Ei võtnud teda sellisena nagu ta on või ma ei valinud siis küsimusele õiget tooni. Ta on kaotanud julguse ning süüdistab end, et pöördus tundmatu inimese poole. A märkab seda, sest ta jätkab siiski naabri jälgimist.
Allikas Kodeerimine Sõnum Dekodeerimine Vastuvõtja (rääkija) +Müra (publik) Reageering ehk tagasiside + Müra Joonis 1. Suhtlemisprotsess 8 Sõnumi muutmatul kujul vastuvõtjani jõudmiseks ei piisa ainult ühe poole (rääkija) pingutustest. Väga oluline osa suhtlemisprotsessi õnnestumisel on just nimel sõnumi vastuvõtjal. Tihtipeale arvatakse, et kuulamine toimub mehhaaniliselt, kuid unustatakse, et tegelikult nõuab ideaalne kuulamine väga suurt loovust ja oskusi sellel alal (Osborn 1992: 47). 9 2. SUHTLUST TAKISTAVAD TEGURID Teabeedastus võib oma lihtsale põhiskeemike vaatamata otsustada ületamatult raskeks ülesandeks üksnes seetõttu retsipient ei häälestu teate vastuvõtjale. Sellest tingituna edastatakse iga päev triljoneid bitte teavet, mis iialgi ei jõua adressaadini.
); ajast jäi puudu vs pdin täitma ,,kunstliku materjalidega"; kaaslane rääkis kiiresti vs aeglaselt; unustasin jälgida kaaslase käitumist jutu ajal IV loeng Ülesanne miks sa siin loengus käid? Nõustamise puhul ei suhtle mitte sõnum sõnumiga, vaid inimene inimesega. Nõustamisoskused Sa toetud ikkagi oma kogemustele, isikupärale. Ei ole nii, et paned nupu sisse ja struktuur tuleb. Oskuste lihvimine osaks endast on keeruline. Sa pead nõustamises olema siiras. Toetav (vaikiv) kuulamine kuulatakse tähelepanelikult kaasvestleja poolt räägitavat ning ei katkestata tema juttu. Ei katkestata ka siis kui rääkija peab pause. Siin on oluline silmas pidada, mis on sinu eesmärgid. Kui eesmärk on kiiresti nö diagnoos panna, siis pausid häirivad. Sea endale alati alguses eesmärk, mida selle seansiga tahad saavutada. Kuulamine nõuab palju tähelepanu, fokusseerimist ka mitteverbaalsel tasandil. Pead iga situatsiooni pealt oskama tuua edasiviiva mõtte
sarnased nad on tajujaga. Taju mehhanismid: kontekst - Kontrast – nt võib ühte nägu tajuda vähem atraktiivsemana, kui enne seda on nähtud väga atraktiivset nägu; - Assimilatsioon – nt inimest tajutakse atraktiivsena, kuna ta on koos teise, väga atraktiivse inimesega. Kokkuvõte: -Taju, sealhulgas isikutaju, on subjektiivne ja valiv nähtus, kuid tugineb üsna selgetele printsiipidele ja seaduspärasustele. - Teades seda, kuidas toimib isikutaju, saame edukamalt (=teadlikumalt) suunata oma suhteid. V Emotsioonid ja suhtlemine Kuidas emotsioonid sinu suhtlemist mõjutavad? Kui tuju on halb, siis kellegagi suhelda ei taha. Emotsioonid on läbielamuslikku, tunnetuslikku ja tegevuslikku (sh. väljenduslikke ja füsioloogilisi reaktsioone nagu valu) komponente omavad (või seda mõjutavad) inimese (või looma) aktiivsust mõjutavad psüühilised protsessid.
peamine eesmärk on pakkuda kliendile turvalist ja usalduslikku õhkkonda, nii et klient saaks kasutada terapeutilist suhet enese tundma õppimiseks, arengu takistustest teadlikuks saamiseks. suhe on kõige tähtsam : loomulikkus, mitte- omav soojus, täpne empaatia, hoiakute edasi andmine kliendile tingimusteta aktsepteerimine ja respekt kliendi suhtes, lubavus, hoolivus ja nende Tehnikad on sekundaarsed terapeudi hoiakute suhtes. Tähtsad on aktiivne kuulamine ja kuulmine, tunnete peegeldamine, ja selgitamine. Piirangud: võimalik oht peitub terapeudi anonüümsuses; eeldab kliendilt väga suurt verbaalset võimekust. Liiga vähe tähelepanu minevikule. Kognitiivne teraapia: A.Beck Inimese emotsionaalsed reaktsioonid (ka negatiivsed) ei ole põhjustatud mitte konkreetsest sündmusest, vaid isiku poolt sündmusele omistatud tähendusest. Inimeste
Sekkumisvõtted : eesmärgiks on aidata kliendil näha muutuse vajalikkust ja leida senisele mõtlemisele alternatiive. Tuleb esitada lahtiseid küsimusi, et alustada, toetada, motiveerima suhelda. Kinniseid küsimusi kasutatakse vestlusteema ahendamisel, spetsiifilise info saamisel ning probleemi või tema identifitseerimisel, samuti liigjutuka kliendi katkestamisel. Küsimusi tuleb püstidata nii, et need tulenevad partneri taustsüsteemist (tema probleemist, jututeemast), mitte pelgalt kuulaja uudishimu. Küsimuse konstruktiooni peab võimaldama rääkijal vastata sisulisele küsimusele. Suunavad küsimused eeldavad vastust konkreetse teema ( mitte vastuse!!) osas . Nt missugune on sinu meeleolu tööpäeva lõpul? vs Sa olid päeva lõpuks väsinud? Mis sulle elsest sündmustest eriti meeldis? Tunnel-küsimused : vestluse juhtimine üldiselt üksikule nt Sa oled ärritunud? Mis kodus toimub? SOKRAATILINE KÜSITLEMINE on küsimuste esitamise viis, mis on suunatud
Selle meetodi puhul muudame oma suhtumist olukorda. On põhiline meetod kontrollimatute probleemide puhul. Me ei saa muuta oma minevikku, kuid saame muuta oma suhtumist sellesse ja seeläbi vähendada oma stressi, mis kaasneb negatiivsete mõtetega. Seda võime kasutada ka siis, kui oleme tugevate tunnete mõju all ja ei suuda probleemi lahendama hakata. Kõigepealt vähendame tunnete mõju ja siis on võimalik ratsionaalne probleemilahenduse viis. Kui meil on tunded üle pea, siis me ei kuule, ei näe, ei suuda mõelda. Tunnete maandamiseks sobivad veeprotseduurid, lemmiktegevused, füüsiline tugevus, muusika kuulamine, massaaz ja hingamisharjutused. Seisundi muutmisel on kõige püsivama mõjuga töö oma mõtetega- stressi tekitavate mõtete asendamine toetavate, positiivsete mõtetega. Mõtteid ei saa keelate, neid saab asendada 14. Lähisuhete arenguetapid, mõju suhtele. Suhte edenedes käivituvad kaks protsessi: ühelt poolt areneb ja küpseb suhe, samal ajal aga
nõustaja kasutab peamise meetodina dialoogilist kuulamist ehk nõustamisvestlust, samuti metafooridel ja visualiseerimisel põhinevaid tegevusi, skeemide joonistamist, kaardistamist ning lugude jutustamist. Teste üldjuhul ei kasutata, kuna kirjeldatav lähenemine rõhutab nõustaja ja nõustatava võrdset ning respektil põhinevat suhet ning seetõttu välditakse diag- noosimist ja sildistamist. Soovitused konstruktivistliku nõustamise korraldamiseks Inimliku suhte loomine, dialoogiline kuulamine • Kontsentreeru nõustatavale, ole kannatlik ja väljenda oma respekti. • Unusta oma mured, loobu isekusest ja edevusest. • Leia, millised on vestluspartneri kultuuritraditsioonid, ja austa neid. • Püüa leida ühine alusplatvorm vestlusele. • Püüa luua suhe, mida võib väljendada sõnadega "me liigume käsikäes”. Eluruumi (life-space) sisenemine Selleks, et inimese olukorrast aru saada, tuleb teda vaadata tema igapäevaelu kontekstis.
aktiivne suhtlemine, teadlik füüsiline või vaimne lõdvestumine. Tähtis on ka arusaam, et meie väärikus ei sõltu ühestki kliendist, kellega me oma töös kokku puutume. Inimesed ei tee asju meie jaoks või meie pärast, nad teevad erinevaid asju omadel põhjustel. Asju ei tohi võtta isiklikult, sest maailm ei keerle meie ümber. Kõigepealt peame püüdma mõista ja alles seejärel olla mõistetud. Mõistmiseks on tarvis olla hea kuulaja. Enamik inimesi ülehindavad enda kuulamise võimeid. Tegelikult omastab inimene uuringute järgi 25% informatsioonist, mis talle edastatakse. Tõenäoliselt kasutame üsna palju igasuguseid kuulamistõkkeid: sildistamine, oma vastuse koostamine, jooksev nõustamine, valikuline kuulamine, mõtete lugemine, mõtete kõrvale kaldumine, võrdlemine, takka kiitmine. Hea kuulamise põhireegel ütleb, et järeldused tuleb teha pärast seda, kui oled vestluskaaslase sõnumit kuulnud ja järele
omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28
· eesmärgipärane tegevus Taju · Taju on rohkem kui lihtne aistingute summa. · Tajus esinduvad nii ärritajad, kui ärritajate vahelised seosed. · Kompleksne protsess tugineb aistingutele, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. · Taju on mõtestatud protsess. Taju filtrid · Füsioloogilised: meeleelundite võime ifot kinni püüda. N: ei kuule õigesti. · Psühholoogilised filtrid tulenevad tajuja isiksusest. Tajutakse subjektiivselt, võttes arvesse eelnevat kogemust. N: roosad prillid. · Mõtestamatus: ei taju seda, millel pole tajuja jaoks tähendust, nimetust. Taju valivus · Ümbritsevatest stiimulitest valitakse fookusesse võtmiseks välja väga väike hulk see, mis on huvitav või vajalik. · Selgemini eristuvat nimetatakse figuuriks · Tahaplaanile jäävat fooniks
Kõneleja esitab argumendid, mis toetavad tema või tema huvigrupi seisukohti, teiste huvigruppide seisukohad jäetakse kajastamata. Sageli ei kasutatagi veenmisel argumente, tuginetakse eelkõige kõneleja mainele ja emotsionaalsusele. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia - kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Demagoog ei esita oma väidete tõestamiseks argumente, vaid mängib kuulaja tunnetel. Sõltub kuulaja ettevalmistusest ning kriitilisest meelest, kas ta jääb kõnelejat uskuma või mitte. (Veenmiseks kasutatavaid mõjutamisvõtteid tutvustatakse põhjalikumalt "Veenmiskunsti" õpikus.) Veenmiskõne ülesehitus * Huvi äratamine 3 Inimesed ei taha ennast muuta ja oma senistest hoiakutest ning veendumustest taganeda, seetõttu suhtuvad nad uute ideede propageerijatesse eelarvamusega. Et
keskkonnaga. Vastupanu, mille tagajärjeks on piiride kadumine enda ja teiste vahel. 4. Projektsioon gestaltteraapias viitab see konkreetselt vastupanule, mille puhul klient ütleb lahti omadustest, hoiakutest või tunnetest, ja omastab inimestele või objektidele oma keskkonnas omadusi, hoiakuid või tundeid, mis tegelikult kuuluvad tema enda isiksuse juurde. 5. Deflektsioon vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi. KUIDAS RÄÄKIDA LASTEGA? Vastsündinu ja imikuga: kõne-eelne period. 1)Hääletsemine on 1 suhtlemisvahendiks. 2)Kõnetaju, enne 3. elukuud eristab mistahes keele foneetikat. 3)Prelingvistilisel kõnel puudub semantiline kontekst, üldise seisundi väljendus. 4)Beebelik välimus (K.Lorenz), inimene instinktiivselt reageerib sellele ja hakkab selle
(keha kallutamine rääkija suunas, teisega vastamisi olemine, avatud kehahoid, sobiv kaugus, liigutuste muutumine sünkroonseks rääkijaga, silmside, hoidumine närvilistest zestidest ja liigutustest, muuga tegelemise ning mujale vaatamise jne.) 2. Väliste segajate vältimine (helitaust, barjäärid jne) 3. Psühholoogiline kohalolek (see on tajutav rääkijale, kas inimene on nö kohal või viibib psühholoogilises mõttes mujal) II Jälgimisoskused- Üks kuulaja peamisi ülesandeid on teisele mitte teele ette jääda, et uurida , millisena rääkija ise oma olukorda näeb. 1. Ukseavajad So. selline üleskutse rääkimiseks, mis ei sisalda sundi. o kehakeele kirjeldus o üleskutse juttu jätkama o vaikimine, et teine võiks otsustada, kas jätkata või mitte o hoolivuse väljendamine 2. Väikesed julgustused
REFERAAT SUHTLEMISOSKUS PILLE EEVARDI SEKRETÄRITÖÖ II KURSUS NORAX KOOLITUSKESKUS 05.2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SUHTLEMISOSKUS................................................................................................................. 3 Imagost ja edust suhtlemisel...................................................................
Selle meetodi puhul muudame oma suhtumist olukorda. On põhiline meetod kontrollimatute probleemide puhul. Me ei saa muuta oma minevikku, kuid saame muuta oma suhtumist sellesse ja seeläbi vähendada oma stressi, mis kaasneb negatiivsete mõtetega. Seda võime kasutada ka siis, kui oleme tugevate tunnete mõju all ja ei suuda probleemi lahendama hakata. Kõigepealt vähendame tunnete mõju ja siis on võimalik ratsionaalne probleemilahenduse viis. Kui meil on tunded üle pea, siis me ei kuule, ei näe, ei suuda mõelda. Tunnete maandamiseks sobivad veeprotseduurid, lemmiktegevused, füüsiline tugevus, muusika kuulamine, massaaz ja hingamisharjutused. Seisundi muutmisel on kõige püsivama mõjuga töö oma mõtetega- stressi tekitavate mõtete asendamine toetavate, positiivsete mõtetega. 7.Lähisuhete arenguetapid, mõju suhtele. Suhte edenedes käivituvad kaks protsessi: ühelt poolt areneb ja küpseb suhe, samal ajal aga küpsevad ja arenevad kainimesed
annaabi.ee 
