Korea kriis'50-'53- O:nsvl, hiina, p-korea, am, üro, l-korea. P:nsvl tahtis maad muuta kommunistlikuks; kumbki Korea riik keeldus teist tunnistam. T:'53juulis sõlmiti vaherahu; K endiselt kaheks jagatud mööda 38.paralleeli; põhjas total. kommun. reziim, lõunas demokraatia. Kuuba kriis '62=kariibi kriis - O: kuuba,usa, nsvl. P:nsvl paigutas kuubale raketid; '59kukutati usa- meelde diktaator, valitsus muutus kommunistlikuks. T:nsvl viis raketid ära, kuubat kasut. baasina, kust üritati am-sse kommunismi eksportida. Vietnami (II sõda)'64-'75- O:Vietnam, usa, nsvl. P: kommunismi kartus. T: tekkis üks sotsial. vietnam(`76) Tsehhoslov kriis- O: tsehhid, slovakid. P: breznevi doktriin('68) nsvl on õigus sekkuda iga idabloki maa siseasjadesse, ülestõusud. T: ülestõus suruti maha,breznev vii soma kommun.väed sisse Berliin'53- O:nsvl, i-berliin. P: ida-berliinis üritati kukutada kom. reziim. i-berliin tahtis l-berliiniga läbi käia
rakettid, mis tuumalöögiga hävitaks ära suure osa USA-st. H kinnitas algul et pole ründerelvadega. Aerofotodega tehti kindlaks, Kennedy teavitas maailmale 22.10.1962, kuulutas välja kontrolljoone merel(laevad ei saand üle sõita) ja nõudis rakettibaaside eemaldamist. Maailm seisis tuumasõja lävel. H anti selgelt mõista, et kui ei täida nõudmisi, siis ründavad. NSVL andis järele, tunnustas kontrolljoont ja Hruštšov teates, et likviteeritakse RB. USA lubas, et ei proovi Kuubat vallutada ehk C režiim jäi püsima. Kuuba kriis näitas kogu maailmale, et planeedi saatus ripub juuksekarva otsas. 1956 tõi laev Granma salaja Kuubasse rühma revolutsionääre, juht Fidel Castroga. Alustas diktaator Batista vastu partisanisõda. Edukas, 1959 tuli C võimule. Algul peeti C-d liberaaliks, kes taastab demokraatia, kuid ta muutis meelt ja kehtestas oma diktatuuri. Alustati pahempoolseid ümberkorraldusi. Suhted USA-ga halvenesid, USA ei ostnud enam Kuuba
Juba noores eas teadis ta, et senine vaesus, mis Ladina-Ameerikat valdas, ei või kestma jääda. "Viisteist aastat on iga, mil inimene juba teab, mille eest ta on valmis oma elu andma ... juhul, kui tal on ideaal, mille eest ta on valmis ennast ohverdama." Need sõnad kuuluvad juba kindlalt väljakujunenud maailmavaatega Chele. Erinevus Che ja teiste inimeste vahel seisneb selles, et Che ei jätnud teiste inimeste hooleks oma mõtete teostamist. Ta viis need ise ellu. Ideaalis nägi ta Kuubat sotsialistlikuna ning selle nimel tegi ta kõik. Oluliseks pöördepunktiks selle eesmärgi poole püüeldes oli kohtumine Fidel Castroga, kellega organiseeriti tolleaegse valitsuse Batista vastane liikumine. Läbi raskuste läks neil see korda ning Castrost sai Kuuba peaminister, Chest Kuuba kodanik ning Rahvusliku Agraarreformi Instituudi tööstusosakona ülem. Allakäik kurstikku Kuuba riigipanga presidendi ja tööstusministrina töötades saatid Ched suur edu. Ta leidis
Berliiniga , viies sinna sellisel moel kike vajaliku . NSVL ei ritanud sja puhkemise kartuses kuidagi takistada . Kuuba Kriis - Oktoobris 1962 avastasid USA luurelennukid Kuubale paigutatud Nukogude tuuma- lhkepeaga keskmaaraket , mille lennuulatus oli kuni USA keskosani . Arenes literav rahvusvaheline sjalis-poliitilne kriis . Kuid sel juhul suu- deti juda kompromisini . NSVL viis oma raketid ra ja sai kinnituse USA presidendilt ,et USA ei rnda kuubat . Klm sda kestis (1995-1990) , Vidurelvastumine toimus (1950-1980)
Ameerika kaudu maailmas populaarseks saanud muusika- ja tantsustiil, mille 4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline jaotus 3+3+2. Havannas läks rumba moodi 1890. aastatel ning oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Rumba Nimi tuleneb Kuuba hispaaniakeelse sõnaga Rumba, mis tähendab "isik" või "pidutsema". Ta tuli umbes 16. sajandil umbes samal ajal Aafrika orjad tundsid Kuubat esimest korda. Rumba See on ilmalik, ilma usuliste ühenduste . Rütmiliselt, Afro-Kuuba folkloric rumba põhineb viie-taktilise mudeli nimega kiindus (rütm) ja se lööb omast struktuuri. Rumba Carlos Vidal Bolado (paremini tuntud lihtsalt kui Carlos Vidal) oli esimese kaubanduslikult rekordi tooja autentne folkloorne rumba nimega - (Ritmo Afro-Cubano SMC 2519-ja 2520-B, circa 1948) . Rumba Termin on levinud 1930 ja 1940 aastal
R.Nixon pealtkuulata demokraate; Nixon kartis tagandamist ning astus tagasi KUUBA RAKETIKRIIS(1961-1962) Põhjused: *1959- Castro diktatuur; koostöö NSVL-iga *USA vastumeelsus NSVL liitlase tekkimisel enda lähinaabruses Kulg: *Castro riigistas USA ettevõtted *USA ei ostnud Kuubalt enam suhkurt *Aprill 1961- Saatis USA väljaõpetatud pagulased Kuubale aga said võitluses haledalt lüüa *NSVL paigutas Kuubale KESKMAARAKETID *USA avastas raketid ning teavitas sellest maailma + Blokeeris Kuubat mere pealt *USA ähvardas rünnata kui NSVL rakette ära ei vii Lahendus/tagajärjed: *NSVL nõustus raketid Kuubalt ära viima *USA pidi Türgist raketid ära viima ja ei tohtinud Kuubat rünnata VIETNAMI SÕDA(1964-1975) Riiklikud osapooled- USA(Demokraatia) & Lõuna Vietnam(mittedemokraatlik) Kommunistlikud riigid- Põhja-Vietnam, NSVL, HIINA RV Mitteriiklikud osapooled- Vietkongid(Lõuna-Vietnami kommunistlik vastuliikumine) Põhjused: *Kommunismi levikk Lõuna-Vietnami
kokkuleppe, mille tulemusena toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA oli aga vastumeelne, et NSVL raketibaasid asuvad tema külje all ning kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi, millele järgnes pingeline nädal. Selle kestel seisis maailm tuumasõja lävel. Hrustsovile anti selgelt mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Kuid Moskva andis järele. Seepeale Hrustsov teatas, et raketibaasid likvideeritakse. Vastutasuks lubas aga USA, et ei tee katset Kuubat vallutada. Kuid sõda oli oli ikkagi ära hoitud ja eelkõige tänu USA valituse ja president Kennedy kindlameelsusele. Kumb riik võitis Kuuba kriisi ei olegi teada. Kuid tulemuseks oli see, et Hiina katkestas suhted NSVL ga ja Hrustsovil tuli Hiinas loobuda. USA aga nägi Kennedy` t kui kangelast, kes oli võidelnud kommunismi vastu ja selle ka võitnud. Poliitiline vastaseis USA ja NSVLi vahel Kuuba kriisi andis USA-le vajalikku lükke
Pildid • Pilt 1: Nikita khrushchev, Fidel Castro and John F. Kennedy – protagonists during the Cuban missile crisis Kriisi lõpp • Vastasseislõppes 28. oktoobril 1962, mil USA president John F. Kennedy ja ÜRO peasekretär jõudsid Hruštšoviga nii avalikule kui ka salajasele kokkuleppele. • Avalikult lammutas Nõukogude pool oma ründerelvad Kuubal ja viis need tagasi Nõukogude Liitu, kui ÜRO andis garantii USA avalikule lubadusele Kuubat mitte kunagi rünnata • Salajas nõustus USA lammutama kõik Euroopasse ja Türki paigutatud Thor- ja Jupiter-tüüpi raketid. • USA-ga panustatudkarantiin lõppes ametlikult 20. novembril 1962. • Septembriks 1963 lammutati ka kõik USA relvad. Pildid • Thenuclear-armed Jupiter intermediate-range ballistic missile. The U.S. secretly agreed to withdraw these missiles from Italy and Turkey Pildid
kõrgem. Eesti on 92 kohal riikide järjestuses, Malta on 18 ja Kuuba on 32 kohal. 5. Joonis 5. Järeldus: Brasiilias imiku suremus tuhande sündinud inimese kohta on kõige kõrgem, Eestis imiku suremus on palju väiksem, kuid suurem natuke kui Maltas. Maltas on kõige madalam imiku suremus aastal 2002.Eesti on riikide järjestuses 39 kohal, Malta 28 on ja Brasiilia 56 on kohal. (Võtsin Kuuba asemel Brasiilia, sest ei leidnud Kuubat sellest nimekirjast). Mind hämmastas, see et riigil võib olla väga kõrge inimarengu indeks, loodetav eluiga ja SKT/in, kuid on see eest väga madal täiskasvanute kirjaoskus nagu see on minu töös Maltal. Riigil võib olla madal inimarengu indeks ja loodetav eluiga ,kuid täiskasvanute kirjaoskus on kõrgem ning ka SKT/in on suhteliselt kõrge antud juhul Eestil. Riigil võib olla madal inimarengu indeks ja SKT/in, kuid loodetav eluiga on kõrgem Kuubal
Washington katkestas sõjalise karantiini. tagasi Nõukogude Liitu, kui Havannaga diplomaatilised suhted ja Maailm seisis tuumasõja lävel. ÜRO andis garantii USA kuulutas välja majandusblokaadi. avalikule lubadusele Kuubat mitte kunagi rünnata.
2) USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3) üritati laiendada mõjuvõimu riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike ega kommunistlikku idablokki. Kuuba kriis okt 1962 USA vs NSVL. USA luurelennukid avastasid Kuubale paigaldatud Nõukogude Liidu lõhkepeadega keskmaaraketid, mis võinud väljatulistamise korral hävitada suurema osa USA-st. USA käskis raketid sealt ära viia ja lubas, et ei tee katset Kuubat enda kontrolli alla võtta. Hinnang: saavutati mõlemapoolne kompromiss ja seda võib pidada USA- Nõkogude Liidu vastasseisu haripunktiks külmas sõjas. Ühiskond Eesti Vabariigi 3-sambaline pensionisüsteem. 3-sambaline pensionisüsteem koosneb: Riiklik pension (tööandjad ja ettevõtted maksavad töötavate inimeste pealt sotsiaalmaksu); Kogumispension (maksate ise 2% on brutoplagast ning riik lisab sellele veel 4% pensionikontole, kusjuures väljamaksed algavad 63. eluaastast ning
Kuuba kriisi lõpp Avalikult hakkas NSV Liit USA nõudmistele vastu, kuid salajaste suhtluskanalite kaudu tehti ettepanek kriisi lahendamiseks Vastasseis lõppes 28. oktoobril 1962, mil USA president John F. Kennedy ja ÜRO peasekretär U Thant jõudsid Hrustsoviga nii avalikule kui ka salajasele kokkuleppele Avalikult lammutas NSV Liit pool oma ründerelvad Kuubal ja viis need tagasi Nõukogude Liitu, kui ÜRO andis garantii USA avalikule lubadusele Kuubat mitte kunagi rünnata. Salaja nõustus USA lammutama kõik Euroopasse ja Türki paigutatud Thor- ja Jupiter-tüüpi raketid Pärast kokkulepet oli NSV Liit eemaldanud Kuubalt raketisüsteemid ja nende tugivarustuse Septembriks 1963 lammutati ka kõik USA relvad Läbirääkimiste lisatulemusena seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" - telefoniliin riigipeade otsesuhtluseks http://dsc.discovery.com/tv-shows/discovery-presen Täname tähelepanu eest!
1. mai 1961 kuulutas Castro välja sotsialistliku vabariigi Castro kuulutas üleriigilises televisioonis, et on Marxist Leninist 7. veebruaril kehtestas USA Kuubale majandusembargo 1962 toimus Kuubal raketikriis, mistõttu oleks USA ja NSVL vahel peaaegu puhkenud tuumasõda Castro lähedased suhted Nõukogude Liiduga põhjustasid suhete jahenemise Guevaraga. 1971 külastas Castro Tsiilit ning diplomaatilised suhted paranesid 1989 aastal külastas Kuubat Gorbatsov, misjärel Castro tõdes, et teistel sots. Riikidel läheb kehvasti 1991 mõjus NSVLiidu kokku Varisemine Kuubale laastavalt Fidel Castro oli Kuuba riigipea kuni 2006. aastani, mil andis kehva tervise tõttu oma ameti üle nooremale vennale Raulile 2008. aastal keeldus ta ametisse tagasi astumast, kuna see vajab tema sõnul mobiilsust ja täielikku pühendumist ning tema tervis seda ei võimalda
Külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Ei oldud otseses sõjategevuses, kuid üritati üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna (võidurelvastumine, poliitiline ülekaal EU-s) Trumani dokt. - seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade tahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (kommunismi vastu). Marshalli pl. - abiandmisplaan sõjas kannatada saanud riikidele. 1948-52 andis USA 17. EU riigile 13 miljardit $. Raudne eesriie NL eraldas Kesk- ja Ida-Euroopa riigid muust maailmast RE-ga, tõkestades sedasi nende läbikäimist lääneriikidega. Neutr riigid: Soome, Rootsi, Sveits, Jugoslaavia, Austria NATO asutajad: 1949: USA, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani Idablokki kuuluvad riigid:Riigid, mis RE-st idapool (lk 19 map) NSVL, Poola, Jugoslaavia(natuke vabam seis, nõustus...
diktatuurireziim. NSV Liit oli ka meelitatud sellest, et Kuuba aina rohkem ja rohkem kommunistlikuks muutus. NSV Liit nägi asjas palju omakasu, Kuuba asub ju kõigest 100 km kaugusel USA piirist. Niisiis hakkas NSVL Kuubale tooma tuumalõhkepeadega keskmaarakette. 1962.a. avastas USA luure Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president J.F.Kennedi Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette minema viima. See samm omakorda pingestas niigi külmas sõjast pingelisi suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni, mis oleks võinud vabalt kasvada üle uueks, suureks, maailmasõjaks. See on esimene ja viimane reaalne, tõsine ja väga lähedane oht tuumasõja puhkemiseks, sest see oli nende riikide vaheliste suhete kõige pingelisem moment. Mõlema
· Kolumbus avastas Trinidadi ja jõudis Lõuna-Ameerika rannikule Orinoco jõe suudme piirkonnas. Haiitil vangistati Kolumbus valesüüdistuse põhjal ning viidi Hispaaniasse. Kaotas võimude usalduse, kuna 1498. aastal jõudis Vasco da Gama Indiasse. Kolumbuse neljas reis, 1502-1504 · Jõudis seekord Kesk-Ameerika rannikule ning uuris Kariibi mere väiksemaid saari. Käis ka üle vaatamas hispaanlaste võimu alla alistatud Kuubat ja Haiitit. · Hoolimata oma reisidest jäi Kolumbus elu lõpuni veendumusele, et jõudis Indiasse. Kolumbuse ekspeditsiooni tulemused · Lisaks paljude saarte avastamisele Kariibi meres ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika ranniku uurimist tõid Kolumbuse ekspeditsioonid endaga kaasa teadmise, et Atlandi ookeanil valitsevad lõuna pool kirdepassaadid, mis võimaldavad kiiresti reisida läände ning
Mina pean kõige ohtlikumaks Kuuba raketikriisi. Kuuba raketikriis oli üks teravamatest külma sõja kriisidest. See kriis toimus Kariibi meres asuva Kuuba saarel. 1950.aasta lõpus haaras seal relva jõul võimu Fidel Castro. Ta hakkas kehtestama saarel kommunistliku diktatuuri. Fidel sõlmis Nõukogude liiduga salakokkuleppe ning saarele toodi NSV-liidu tuumarakete. USA aga kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. Kuuldes seda NSV liit hakkas Kuubat käitsma ja USA ning NSV vahel puhkes tüli mida hakkati hüüdma Kuuba raketikriisiks. Ma valisin selle kriisi, sest arvan, et kui Nõukogude liit ei oleks nõus USA-ga mitte võidelda siis oleks suur tuumasõda. Kus oelks hukkunud üle 1000 inimese võibolla rohkem. Surevad süütud inimesed ja isegi kui ei sure ss majandulsikult oleks saar juba surnud. Sest tuumalt jäänud molekulid kahjustaksid kõik. Ma arvan et rahvusvahelised sihted külmasõja ajal olid väga pingsed
· Kuuba e Kariibi kriis 1961-1962. Kuubal tuli 59' a võimule Castro, tegi sotsialistlikku revolutsiooni, kehtestas diktatuuri, vaenlaseks USA, toetajaks NSVL, kes paigutas saarele tuumaraketid. USA seadis Kuuba ümber karantiini, president Kennedy teatas maailmale, nõudis raketibaaside likvideerimist maailm oli tuumasõja lävel! Moskva andis järele, viis relvad ära, vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada. Kuuba kriis kainestas maailma. · Vietnami sõda 1964-73. Vietnam jagunenud kaheks, põhja toetas NSVL/Hiina, lõunat USA, kes kartis kommunistide võimuhaaramise järel doominoefekti lähiriikides. 1963 algas kodusõda, 1964 sekkus USA, algas väga verine ja ulatuslik partisanivõitlus. 1972 sõja vietnamiseerimine ehk sõjapidamise ülekandmine lõunavietnamlastele,
kummalegi sündmusele, ning tulemusena tugevdas NSVL oma positsioone. LK 29. 1. Millise külma sõja kriisi ajal oli uue maailmasõja oht kõige suurem? Kuidas õnnestus see ära hoida? Kuuba kriisi ajal oli uue maailmasõja oht kõige suurem, see õnnestus ära hoida niimoodi, et USA võttis kindla seisukoha ja suutis NSV Liiduga kokku leppida, et NSVL likvideerib Kuubalt raketibaasid, kuid USA ei tee katset Kuubat vallutada. 3. Mis oleks juhtunud, kui USA poleks Vietnami kodusõtta sekkunud? Too vähemalt kaks näidet. Tõenäoliselt oleks vähem süütuid surnud, sest sõda oleks kiiremini lõppenud. LK 31. 1.Miks otsustas NSV Liit Praha kevade maha suruda? Sest Moskvas mõisteti, et tsensuuri ja ideoloogilise järelevalve kaotamine viiks lõppkokkuvõttes nõudmiseni lahti öelda sotsialismist või NSV Liidu ülemvõimust, ja see võiks käivitada ahelreaktsiooni muudes satelliitriikides. 2
Hrustsov ärritus ja asus Kuubale paigaldama võimsaid maa-maa-tüüpi rakette, kinnitades, et tegemist pole ründerelvadega. Ameeriklased tuvastasid need aerofotodelt ja teavitasid sellest kogu maailma, kuulutades välja kontrolljoone merel, millest üle ta ühtegi laeva ei lase, ning nõudsid ka raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline tuumasõjaohu nädal, kuid Moskva andis järele tunnustades kontrolljoont ja lubas raketibaasid likvideerida. USA lubas, et ei proovi Kuubat vallutada. Tuumasõja oht kainestas. Kuuba kriisist väljus USA suhteliselt edukalt, Vietnami sõda osutus aga läbikukkumiseks. 1954. aastal jaguses Vietnam kaheks riigiks: NSVL ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Viimase pealinn oli ebademokraalik ja diktaatorlik, mis soodustas kommunismi levikut. 1957 algas Põhja-Vietnami valitsuse, eesotsas Ho Chi Minhiga, toetusel partisanisõda. Punapartisane nimetati vietkongideks
aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. Aeg: 1956-1962 Osalejad: NSVL, Kuuba, USA 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. Tulemused: NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. UNGARI ÜLESTÕUS Ungari ülestõus oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Aeg: 23.oktoober 1956-10
tagajärgede“ kord. Kui tuumarakettide paigaldamine Kuubale sai lõpliku kinnituse, siis polnud ameeriklased mitte ainult ärevuses, vaid ka pettunud. Nõukogude Liidu esindajad olid ju korduvalt väitnud, et Kuubale mingit ründerelvastust ei paigaldata. 17. oktoobril 1962, kui kriis suurriikide suhetes oli juba käes, ütles tookord New Yorgis viibinud Nõukogude välisminister Andrei Gromõko president Kennedyle, et Kuubat varustatakse vaid toiduainetega ja, et Castrole olevat abiks saadetud mõned sõjalised nõuandjad. See jultunud vale olevat USA presidenti lõplikult veennud, et vaja on otsustavalt tegutseda. 1962. aasta 22. oktoobril teatas Washington, et ümber Kuuba saare kehtestatakse mereblokaad. See tähendab, et kõik Kuuba sadamatesse sõitvad laevad otsitakse läbi. Hruštšov vastas sellisele sammule väljakutsuvalt – tema sõnul provotseerivat USA sõjalist konflikti
Nõukogude Liit asus Nasserit relvadega toetama. Iisrael ründas inglaste toel 1956 Egiptust. Liitus ka Prantsusmaa. ÜRO, Nõukogude Liit ja USA nõudsid sõja lõpetamist. 1957 Eisenhoweri doktriin USA abi Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustasid kommunistid. Kuuba / Kariibi mere kriis 1956-1959 toimus revolutsioon, mille tulemusel tuli võimule Fidel Castro. Muutus vasakpoolseks diktaatoriks, mis halvendas suhteid USA-ga. Kuubat asus toetama Nõukogude Liit. 1961 üritasid demokraatlikud pooldajad USA abiga Castrot ebaõnnestunult kukutada. Vastuseks rajas Hrustsov Kuubale Vene raketi baasid, mis ohustasid otseselt USA-d. 22 oktoober 1962 teatas Kennedy, et alustab Kuuba suhtes täielikku blokaadi (nim. karantiiniks) ja on valmis ründama, kui NSVL relvi ära ei vii. USA sõjalaevad piirasid Kuuba sisse. Peetakse esimeseks ja viimaseks korraks, kus maailm seisis reaalselt tuumasõja lävel
Külm sõda 1. a)BKuuba kriis(1952): Castro tuli Kuubal võimule ning see ei meeldinud USAle. USA ei ostnud enam Kuubalt kaupa. Aga siis hakkas seda tegema NSVL ja NSVL tõi oma tuumapommid Kuubale, USA sai tada ning piiras Kuubat kuniks NSVL nõustus oma tuumapommid Kuubalt välja tomma. Osalesid: USA- Kuuba ja NSVL. b) Lähis-Ida kriis(1948-tänapäev): Juutidele anti nende kodumaa Iisrael tagasi. See tõi endaga kaasa sõja, sest palestiinlased, kes elasid juutide kodumaal pidasid seda ala enda omaks ning nad alustasid sõda juutide vastu. Araablased said lüüa ning neile mõeldud Palestiina riik ei sündinud, sest osa territooriumist hõivas Iisrael ning teise osa Jordaania.
Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. 22.okt. 1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks
Ta kehtestas diktatuuri ja alustas ümberkorraldusi. Castro Natsionaliseeris ettevõtted ja kuulutas välja sotsialistliku revolutsiooni. Castro vastased üritasid alustada võitlust Castro režiimiga, kuid ebaõnnestusid. Hruštšov asus Kuubal rakette paigaldama. Ameerika president Kennedy teavitas sellst kogu maailma ja kuulutas välja kontrolljoone merel ja nõudis raketibaaside likvideerimist. Moskva andis järele ja USA lubas vastutasuks, et ei valluta Kuubat. 5) Vietnami sõda 1954. Aastal jagunes Vietnam kaheks – Põhja-Vietnamiks ja Lõuna- Vietnamiks. Lõuna-Vietnami režiim oli ebademokraatlik ja diktaatorlik ja see soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. Aastal 1957 algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda. Ametlikult asus USA punapartisanide ehk vietkongide vastu sõtta aastal 1964. Põhja-Vietnami territooriumi pommitati, aga maavägedega sisse ei tungitud.
kuulutas välja majandusblokaadi. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. · Väljendused: Tuumasõja ähvardus, relvajõud lahinguvalmis · Osalejad: Kuuba(Kuuba diktaator Fidel Castro)+NSVL(Hrustsov), USA(Ameerika president J. F. Kennedy) · Sündmused: 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. 22.okt.1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks.
Läände minemast. Ühel pool müüri demokraatia, teisel pool sotsialism, see eraldas neid maailmavaateid reaalselt. KUUBA KRIIS - oli külma sõja kõige tugevam konflikt, sest maailm oli tuumasõja äärel. Kuubas kehtis kommunism, USA üritas seal kehtestada demokraatiat, mille tulemusena NSVL lõi sinna oma raketibaasi. Kennedy pani Hrustsovi fakti ette- likvideerida baasid, muidu USA ründab NSV Liitu. NSVL tegi seda, kuid USA lubas Kuubat mitte vallutada 1962.a VASAKPOOLNE REzIIM NSVL, Hiina. Vaba ajakirjanud puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvad suruti maha, repressioonid. HIINA MAHAJÄÄVUSEST TINGITUD PROBLEEMID - kommunism ei lahendanud neid industrialiseerimine kukkus läbi, põllumajanduse kollektiviseerimine kukkus läbi, plaanimajandus, kultuurireform kukkus läbi. Kõik Mao Zedongi reformid kukkusid läbi. UUED JUHID muutsid palju
võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. 1962.a. avastas USA luure Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president J.F.Kennedi Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette ära viima. See samm omakorda pingestas niigi külmas sõjast pingelisi suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni, mis oleks võinud vabalt kasvada üle uueks maailmasõjaks. Saades aru olukorra tõsidusest leppisid osapooled teatava kompromissiga: Moskva tõi Kuubast raketid ära, USA lõpetas Kuuba blokeerimise ning nõustus Castro reziimi võimulejäämisega ja USA ja NSV Liidu vahel loodi nn
võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. · 1962.a. avastas USA luure Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president J.F.Kennedi Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette ära viima. See samm omakorda pingestas niigi külmas sõjast pingelisi suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni, mis oleks võinud vabalt kasvada üle uueks maailmasõjaks. · Saades aru olukorra tõsidusest leppisid osapooled teatava kompromissiga: Moskva tõi Kuubast raketid ära USA lõpetas Kuuba blokeerimise ning nõustus Castro reziimi võimulejäämisega USA ja NSV Liidu vahel loodi nn
parasvöötmes. Õhusaaste Kuuba õhk on saastatud peamiselt väävel ühenditega, eriti pealinna Havanna lähedal. Väävel oksiidid satuvad õhku peamiselt väävlirikaste kütuste põletamisel ja seda tehakse kõige rohkem elektri jaamades. Looduskatastroofid Kuna Kuuba asub Kariibi meres ja Atlanid ookeanis ning troopilises kliimavöötmes, siis käivad temast tihti üle orkaanid, mis võivad vahel osutuda väga tugevateks. Kuulsaimad orkaanid, mis on Kuubat laastanud on Donna (1960), Flora (1963), David (1979), Michelle (2001) ja Katrina (2005). Neist kõige surmavam oli Flora, mis tappis ligikaudu 7000 inimest. 5 Veevarud Kuuba kaks suurimat jõge on Cauto ja Almendares. Suurim looduslik järv on Laguna de Leche, pindalaga 67,2 km2, ja suurim reservuaar Zaza, pinalaga 113,5 km2. Jõed Cauto on Kuuba suurim jõgi ja see on 370 km pikk. Seda jõge kasutatakse transpordiks, vesi
Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja- Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida kriis, Kariibi (Kuuba) kriis- Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. 22.okt. 1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga.Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks
Kuubale NSVL tuumaraketid. USA oli aga vastumeelne, et NSVL raketibaasid asuvad tema külje all ning kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi, millele järgnes pingeline nädal. Selle kestel seisis maailm tuumasõja lävel. Hrustsovile anti selgelt mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Kuid Moskva andis järele. Seepeale Hrustsov teatas, et raketibaasid likvideeritakse. Vastutasuks lubas aga USA, et ei tee katset Kuubat vallutada. Kuid sõda oli oli ikkagi ära hoitud ja eelkõige tänu USA valituse ja president Kennedy kindlameelsusele. Kumb riik võitis Kuuba kriisi ei olegi teada. Kuid tulemuseks oli see, et Hiina katkestas suhted NSVL ga ja Hrustsovil tuli Hiinas loobuda. USA aga nägi Kennedy` t kui kangelast, kes oli võidelnud kommunismi vastu ja selle ka võitnud. Allikad http://www.horisont.ee/node/220 http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba_kriis http://translate.google.ee/translate
Kuuba (ehk kariibi) kriis 1956 tuli Kuubas võimule Fidel Castro. Kehtestas oma diktatuuri. Pahempoolsed ümberkorraldused. Suhted USA-ga halvenesid. Kuuba natsionaliseeris USA ettevõtted. Hrustsov asus paigaldama Kuubale kesk-maatüüpi rakette. Ameeriklased said sellest aerofotode abil teada. 22. Okt 1962 teatas Kennedy sellest kogu maailmale. USA oleks NSVL rünnanud, kui raketibaase poleks likvideeritud. USA lubas, et ei ründa Kuubat. Castro reziim jäi püsima. Kuum liin Moskva ja Washingtoni vahel ( see oli selline telefonijunn, et nad saavad kohe hellata üksteisele kui vaja) USA pidi ära võtma raketid Türgis. Suessi kriis 1956 riigistas Egiptuse uus valitsus (eesotsas Gamal Abdul Nasser) inglastele kuulunud Suessi kanali. NSVL toetas. Konflikt lääneriikidega. Nasser soovis ehitada Assuani paisu ja talle ei antud selle jaoks raha. Iisrael, Inglismaa ja Prantsusmaa ründasid. USA ja NSVL hoidsid selle ära
Kuuba vahetamine kahe üliriigi vahel Hrustsov andis USAga pagulased üritasid Castro alla, teatas, et raketid viiakse Kuubalt ära. valitsust kõrvaldada, NSVL Vastutasuks leppis Castro reziimi edasise asus Kuubat relvadega eksisteerimisega. Tulemuseks seati sisse kuum toetama. liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrge. Praha kevad 1968 Tsehhoslovakkia, 60ndate keskel alustas Liberaliseerimisperiood Ülestõusu Prahas ei toimunud. Sotsialismileer
D.Eisenhower- oli NATO ülemjuhataja, USA president, tema valitsusajal toetas USA Korea sõjas Lõuna-Koread (Korea Vabariiki) oma sõjaväeüksustega. W.Hallstein- sai tuntuks Hallsteini doktriiniga, mis käsitles kõike riigi vaenulikkusega, kes sõlmivad SDV-ga suhteid. Hallstein oli SLV välisminister. N.Hrustsov- 1956-1964 NL riigijuht, osales ka VLO loomises vastukaaluks NATOle. J.F.Kennedy- USA president 1961-63, kehtestas Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NL-i ja Kuubat oma rakette ära viima, see ka õnnestus. Mao Zedong- Hiina kommunistide juht, osales Hiina kodusõjas Guomindangi vastu. Mao Zedongi toetas majanduslikult NL, Guomindangi toetas USA. Kommunistid said edu, riik lagunes. G.Marshall- USA sõjaväelane ja poliitik, kelle plaaniga teostati Trumani doktriin. Marshalli plaani järgselt andis USA Euroopa riikidele 13 miljardit dollarit sõjajärgse majanduse taastamiseks. Marshalli plaani abil sain USA moraalse võidu NL-i üle. I
1961 üritasid Castro vastesed alustada võitlust, kuid ebaõnnestus -> USA oli häbistatud. Hruštšov paigaldas Kuubale maa- maa-tüüpi rakette ning kinnitas valelikult, et tegu pole ründerelvaga (oleks hävitanud suurema osa USA’st). 22.10.1962 kuulutas Kennedy sellest kogumaailma ja kuulutas välja kontrolljoone merel, millest ükski laev üle sõita ei tohi. Maailm oli tuumasõja äärel. H likvideerid raketibaasid, USA lubas, et ei tee katset Kuubat vallutada. Vietnami sõda 1964- 1973: 1954 jagunes kaheks Põhja toetas NSVL ja Hiina, Lõuna(ebademo ja diktaatorlik) USA. 1957 algas Lõunas partisanisõda, mida toetas Põhja valitsus eesotsas Ho Chi Minh. Punapartisane nim vietkongideks. Põhja pommitati. Verine, julm . 1968 presidendiks valitd Richard Nixon alustas sõja „vietnamiseerimist“ (sõjapidamise üleandmist lõunavietnaamlastele, lootuses, et need suudavad Ameerika relvade abil vastu pidada)
Kuubalt suhkrut. 1962. aastal viis NSVL keskmaaraketid Kuubale, rakettide paigaldamine sai USA-le aerofotodelt teatavaks ja president Kennedy teavitas sellest kogu maailma, nõudis raketibaaside likvideerimist; USA-poolne karantiin Kuuba ümber. USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse, NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Maailm seisis tuumasõja lävel. Tuumarelva katsetuste piiramise leping! Lõpuks NSVL likvideeris raketibaasid, vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada; Castro reziim jäi püsima. Sõda oli ära hoitud eelkõige tänu USA valitsuse ja president Kennedy kindlameelsusele. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin (telefoni otseliin) USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. Praha kevad (1968) Praha kevad tähistab liberaliseerimisperioodi Tsehhoslovakkias 1968. aastal. Reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist.
maha. Rajanud Haiitil uued asulad, läks Kolumbus jälle merele. Ta põles soovist jõuda võimalikult kiiresti Hiinasse. Tema laevade tee kulges piki Kuuba ja Jamaika rannikut. Tõenäoliselt siin võisidki Kolumbusel vilksatada esimesed kahtlused - kas ta ikka asub Aasia ranniku lähedal? Ent seda tunnistada tähendanuks kuningapaari petmist. Kolumbus laskis kõigil retkest osavõtjail vanduda, et nad peavad Kuubat mandriks, mitte saareks, ja kohustuvad teda mandriks nimetama. Kurb oli ka teine saabumine Haiitile. "Kogu maa oli käärimas ja segaduses, seal valitses hirm ja vihkamine," kirjutas kroonik. "Indiaanlased relvastusid kristlaste vastu, olles selleks sunnitud rõhumise, vägivalla ja röövimiste tõttu hispaanlaste poolt." Vibude ja odadega astusid indiaanlased vastu raudrüüs, muskettide ja bombardidega relvastatud valgetele. Asunikele appi saabunud Kolumbus surus vastuhaku julmalt maha
Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. 22.okt. 1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks
1960ndate kriisid (Kuuba kriis, Berliini kriis, Praha kevad, Vietnami sõda) Kuuba kriis (1962) – võimule tuli NL-meelne Fidel Castro. Hruštšovi juhitud NSV Liit nägi võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. 1962.a. avastas USA luure Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NL keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette ära viima. See samm omakorda pingestas niigi külmas sõjast pingelisi suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni, mis oleks võinud vabalt kasvada üle uueks maailmasõjaks. Saades aru olukorra tõsidusest leppisid osapooled teatava kompromissiga: Moskva tõi Kuubast raketid ära USA lõpetas Kuuba blokeerimise ning nõustus Castro režiimi võimulejäämisega USA ja NSV Liidu vahel loodi nn
Kuuba saadab oma väeosad Angolasse, kuhu need jäävad 1991.aastani · 1977 Saadab väed Etioopiasse · 1980 Kuubast põgeneb 125 000 kuubalast USA-sse · 1982 USA karmistab sanktsioone ning keelustab Kuubasse lendamise ja turismireiside tegemise · 1983 USA inasioon Grenedasse. Kuuba ja USA relvakokkupõrked · 1987 USA vanglates viibivate kuubalaste mass, protestib uue repriateerimisleppe vastu · 1988 ÜRO teine veto USA katsele süüdistada Kuubat inimõiguste rikkumises. Seatakse sisse diplomaatilsed suhted EÜ-ga · 19889 Salajases relvade ja narkootikumidega kauplemises süüdistatune hukatakse mitu kõrget sõjaväelast · 1991 Lõppeb NSV Liidu ja vaheline kaubanduse enamsoodustamisreziim. Ranged piirangud · 1992 USA süvendab blokaadi · 1993 Kõik endised NL sõjaväelased lahkuvad 4 LOODUSGEOGRAAFIA Pinnamood
NSV Liit oli ka meelitatud sellest, et Kuuba aina rohkem ja rohkem kommunistlikuks muutus. NSV Liit nägi asjas palju omakasu, Kuuba asub ju kõigest 100 km kaugusel USA piirist. Niisiis hakkas NSVL Kuubale tooma tuumalõhkepead ega keskmaarakette . 1962.a. avastas USA luure Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president J.F.Kennedi Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette minema viima. See samm omakorda pingestas niigi külmas sõjast pingelisi 7 Fidel Castro suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni , mis oleks võinud vabalt kasvada üle uueks, suureks, maailmasõjaks. 8 Fidel Castro Castro Vs. Batista Aastal 1950, Castro lõpetas õiguse kooli ja hakkas harjutama õigust. Säilitada suurt huvi poliitika vastu, sai Castrost kandidaat Kuubas esindajatekoja valimisprotsessi ajal juuni 1952
22.okt 1962 Külm sõda kontrolljoont, USA ja Venemaa raketibaasid vastuseis likvideeritakse · USA ei valluta kuubat, tuumasõja oht püsib · Castro reziim püsib Lähis- 1947- -1948 loodi Israeli riik NSVL + · Pidev Ida tänaseni -Israeli riigi loomisele araablased vs omavaheline
poolt. Täieliku tuumasõja oht polnud kunagi lähemal olnud. 25 Kennedy taktika oli riskantne aga rahva suhtes aus. Võib öelda, et televisiooni kasutati edukalt diplomaatia nimel. Alternatiive küll oli, kuid need olid liiga ohtlikud. Näiteks õhurünnak rakettidele ei oleks kindlasti tähendanud 100% täpsust, mistõttu oleks koheselt oodata vastulööki. Militaarne interventsioon oleks küll õnnestunud, kuid Kennedy ütles selle peale, et venelased ei laseks ameeriklastel lihtsalt Kuubat vallutada ja siis hiljem käed rüpes istunud. 26 17. oktoobril kohtus Kennedy venelaste esindaja Andrei Gromõkoga, mis oli kokku lepitud juba enne rakettide avastamist. Gromõko valetas Kennedyle ja väitis, et venelased saadavad Kuubale kõigest toitu ja muud humanitaarabi ja „mõned“ kaitserelvad. Kennedy istus pärast kohtumist oma kabinetis ning vaatas hommikusi U-2 fotosid, mis näitasid, et Kuubal oli 16 kuni 32 tuumaraketti, laskekaugusega kuni 1000 miili
väljaspool Euroopat. · 1962 KUUBA KRIIS: 1959 kukutati USA-meelne diktaator ja Fidel Castro sai juhtimise, kes sai abi NSV Liidult ning kuulutas Kuuba kommunistlikuks. USA toetas neid, kes tahtsid Castrot kukutada. USA avastas Kuubale paigutatud NSV Liidu keksmaaraketid, mis võiksid ohustada USA- d. Ühendriigid blokeerisid Kuuba. Seisti silmitsi kolmanda maailmasõja puhkemisega, kuid jõuti siiski kompromissile. NSV Liit viis ära raketid ja USA lubas Kuubat mitte rünnata ja sealset reziimi mitte kukutada. · VIETNAMI SÕDA: Vietnami kommunistid soovisid iseseisvust ja kuulutasid 1945 välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Sellepeale saatis Vietnami oma väed Prantsusmaa ja okupeeris lõunaala, kus loodi Lõuna-Vietnami riik, mis tunnustasid Lääneriigid. Prooviti alistada ka Põhja-Vietnami. 60.datel loodi L-Vietnamis Rahvuslik Vabastusrinne, eesotsas kommunistis, kes tahtsid ühinemist Põhja-Vietnamiga
o 22.oktoober 1962.a. nõudis USA rakettide väljaviimist Kuubalt ja kuulutas välja saare mereblokaadi karantiini. o USA väed kõrgendatud valmidusse, VLO vastas samaga. o 28.okt 1962 teatas NSVLiit, et rakettide ülesseadmine peatatakse ja kohale paigutatud raketid demonteeritakse ja viiakse ära. Tulemused: · pärast rakettide äraviimist lõpetas USA karantiini · Tegelikult tulemuseks kompromiss : NSVLiit viis välja raketid Kuubalt, USA lubas Kuubat mitte rünnata · NSVLiidu juhi N.Hrustsovi ja USA presidendi J.F.Kennedy juhtide vahel nn ,,kuum liin" VIETNAMI SÕDA Toimumisaeg: 1964-1975 Eellugu o 1946-1954 Indo-Hiina sõda, mille käigus Prantsusmaa püüdis peatada oma koloonia Indo- Hiina iseseisvumist. o 1954. a. Genfi kokkulepete põhjal jagati Vietnam 2 ossa 17 paralleeli pidi: 1)Põhja-Vietnam, kus võimul kommunistid. 2)Lõuna-Vietnam Sõja põhjused:
Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. 22.okt. 1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga.Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks
22.10.1962 USA nõudis rakettide väljaviimist Kuubalt ja kuulutas välja saare mereblokaadi USA kõrgendas valmidust VLO vastas samaga 28.10.1962 NSVL teatas, et rakettide ülesseadmine lõpetatakse, kohale paigutatud võetakse lahti ja viiakse ära Tulemused: USA lõpetas karantiini e blokaadi Kompromiss NSVL viis oma raketid välja, USA lubas Kuubat mitte rünnata NSVL juhi Hrustsovi ja USA presidendi J. F. Kennedy vahel nn ,,kuum liin" Vietnami sõda (1964-1975) Eellugu: 1946-1954 Indo-Hiina sõda, mille käigus püüdis FRA peatada oma koloonia Indo-Hiina iseseisvumist 1954 Genfi kokkulepete põhjal jagati Vietnam 2te ossa17 paralleeli pidi Põhja-Vietnam võimul kommunistid
sotisalistliku revolustiooni *USA oli häritud NSVL satelliitriigi tekkest oma külje all *Washington katkestas suhted Havannaga ja kuulutas välja majandusblokaadi *1961 Castro vastaste võitlus Castro reziimiga ebaõnnestus *NSVL paigaldas Kuubale maa tüüpi raketid *USA kuulutas välja kontrolljoone merel * Kennedy nõudis raketibaaside likvideerimist *Moskva andis järele *NSVL tunnustas kontrolljoont ja raketibaasid likvideeriti *USA ei tee katset Kuubat rünnata Tulemus: *Castro reziim jäi püsima *sõda ärahoitud tänu USA valitsuse ja Kennedy kindlameelsusele VIETNAMI SÕDA Aeg: 1957- 1975 Osalejad: Põhja-Vietnam (Hiina ja NSVL) vs Lõuna- Vietnam (USA) Põhjused: Saigoni (Lõuna- Vietnami linna) reziim oli mittekommunistlik, kuid ka ebademokraatlik ja dikdaatorlik ning see soodustas kommunistide kasvu riigis Käik: *1957- 1963 algas Lõunas partisanidesõda, toetas Põhja-Vietnami valitsus (seljataga Moskva ja
annaabi.ee 
