Che Guevara - CV ja olemuslugu (0)

Curriculum Vitae
Nimi: ERNESTO "CHE" GUEVARA de la SERNA
Sünniaeg: 14. juuni 1928, Rosario, Argentiina
Töökäik:
1961-1965 tööstusminister
1959 -1961 Rahvuspanga president
1959 Rahvusliku Agraarreformi Instituudi tööstusosakonna ülem
Hariduskäik:
1947-1953 Buenos Airese Ülikool, meditsiin , doktoridiplom
1942-1946 Colegio Nacional Dean Funes
Oskused ja huvid: lugemine, reisimine, sport , male
Che Guevara - mässumeelsuse sümbol
"Ilma laskudeta revolutsiooni teha? Sa oled vist peast põrunud!" Nende sõnadega katkestas argentiinlasest marksistlik revolutsionäär oma sõbra Grandose sõnad, kui viimane soovitas tal viletsuse kõrvaldamiseks võimule saada. Che Guevara oli Fidel Castro järel teine juhtiv figuur Kuuba Revolutsioonis, kes suurt vaesust Ladina-Ameerika riikides nähes leidis, et ainus lahendus peitub revolutsioonis.
Visa hing
Noor Ernestito, nii kutsusid teda tema vanemad, oli poiss nagu iga teinegi. Teda on isegi iseloomustatud sõnaga "timido", mis mitte ainult ei tähenda "arglik", vaid ka "häbelik", "kammitsetud". Muidugi ei saa see mitte kuidagi kehtida vanema Ernesto kohta. Juba varases eas kimbutasid teda astmahood. See aga ei näinud teda sugugi rõhuvat, pigem vastupidi. Haigus sundis teda rohkem enda kallal töötama ning kasvatas talle tugeva iseloomu. Ta tegeles tõsiselt spordiga ning võttis ette pikki reise.
Kui Ernestost sai Che
Koos Guevara marksistlike maailmavaadetega kujunes ka tema hüüdnimi, mis tulenes argentiinlaste kombest täiendada oma juttu parasiitsõnaga che (tähendades "sõpra" või " semu "). Juba noores eas teadis ta, et senine vaesus , mis Ladina-Ameerikat valdas, ei või kestma jääda. "Viisteist aastat on iga, mil inimene juba teab, mille eest ta on valmis oma elu andma ... juhul, kui tal on ideaal, mille eest ta on valmis ennast ohverdama." Need sõnad kuuluvad juba kindlalt väljakujunenud maailmavaatega Chele.
Erinevus Che ja teiste inimeste vahel seisneb selles, et Che ei jätnud teiste inimeste hooleks oma mõtete teostamist. Ta viis need ise ellu. Ideaalis nägi ta Kuubat sotsialistlikuna ning selle nimel tegi ta kõik. Oluliseks pöördepunktiks selle eesmärgi poole püüeldes oli kohtumine Fidel Castroga, kellega organiseeriti tolleaegse valitsuse Batista vastane liikumine. Läbi raskuste läks neil see korda ning Castrost sai Kuuba peaminister , Chest Kuuba kodanik ning Rahvusliku Agraarreformi Instituudi tööstusosakona ülem.
Allakäik kurstikku
Kuuba riigipanga presidendi ja tööstusministrina töötades saatid Ched suur edu. Ta leidis toetajaid üle maailma ning kohtus mitmete riikide tähtsate isikutega. Temas nägid ohtu nii Ameerika Ühendriigd kui ka Nõukogude Liit.
14. märtsil 1965 jõudis Che välismaal Kuubat esindades Havannasse tagasi. Suhted Castroga katkesid, ta astus tagasi kõigist ametikohtadest ning loobus Kuuba kodakondsusest. Che kadus paljudeks kuudeks.
Selline salapärane kadumine tekitas kogu maailmas üllatust ja uudishimu ning andis põhjust kõige vastuolulisemateks kuulujuttudeks. Otsustavaks võis saada Che läbikukkumine tööstusministrina kui ka ideoloogiline hoiak, kus ta käitus Moskva suhtes järjest väljakutsuvamalt.
Saladuslikult kadudes oli ta suundunud Kuuba väesalgaga Kongosse, et aidata ette valmistada sealse peaminstri Peatrice Lumumba väesalka. Veendunud, et tema sunnitud lahkumise põhjustas Nõukogude vahelesegamine, tõmbas ta Mustale Mandrile kriipsu peale ja pöördus uuesti oma unistuste eesmärgi Lõuna-Ameerika poole. Ta otsustas Boliivia kasuks, lootes seal leida eest kõige tugevama revolutsioonilise potenstiaali.
Lõplik lahing
1966. aastal Boliiviasse läinud, lõi ta Santa Cruzi regioonis salga, mille eesmärgiks oli uuesti äratada maailma tähelepanu oma unistuse elluviimiseks. Salga asukoht tuvastati oktoobris 1967 valitsusvägede poolt koostöös CIA-ga ning hävitati. Che Guevara sai lahingus haavata ning tapeti haavatuna 9. oktoobril 1967. aastal peale vangivõtmist ilma kohtuta.
Jornal do Brasili reporter Carlos Villa Borda kirjutas 13. oktoobril 1967. aastal: "Räägi viie Boliivia ametniku või sõjaväelasega ja sa kuuled viit erinevat versiooni Che surma kohta. Pöördu poliitilise rühmituse või ajalehetoimetuse poole, ja nende surmaversioonid killunevad tosinateks lugudeks, milles ühed on usutavad, teised aga rohkem või vähem fantastilised."
Kas surnu oli ikka Che Guevara?
Diario de Sao Paulo reporter Joaquim Pinto Nazario külastas mitu kora Che isa, et teada saada viimase arvamust Boliivias Chena välja pakutud surnu identiteedi kohta. Fododel tuvastas isa mõned iseloomulikud tundemärgid, kuid ometi märkas kaht olulist erinevust. Esiteks hammaste asend ja teiseks kõrvade suurus ja kuju. Che vend Roberto aga peale Boliivias käimist, et seal näidatud laip ei olnud tema venna oma. Kahtlust lisavad ka vastuolulised andmed Boliivias, ebatõenäosused Che väidetavas päevikus. Chena väljapakutud surnu puhul võis olla tegemist teisikuga, kelle välimust eelnevalt "korrigeeriti". Kõiki sõrmejälgi ei võetud.