Külm sõda (0)

Külm sõda
1. a)BKuuba kriis(1952): Castro tuli Kuubal võimule ning see ei meeldinud USAle. USA ei ostnud enam Kuubalt kaupa. Aga siis hakkas seda tegema NSVL ja NSVL tõi oma tuumapommid Kuubale, USA sai tada ning piiras Kuubat kuniks NSVL nõustus oma tuumapommid Kuubalt välja tomma. Osalesid: USA- Kuuba ja NSVL.
b) Lähis-Ida kriis(1948-tänapäev): Juutidele anti nende kodumaa Iisrael tagasi. See tõi endaga kaasa sõja, sest palestiinlased, kes elasid juutide kodumaal pidasid seda ala enda omaks ning nad alustasid sõda juutide vastu. Araablased said lüüa ning neile mõeldud Palestiina riik ei sündinud, sest osa territooriumist hõivas Iisrael ning teise osa Jordaania .
Osalesid: Juudid (Iisraellased) ja USA- Palestiinlased(Aaraablased) ja NSVL
c)Suessi kriis(1956): Egiptlased hõivasid Suessi kanali, mis oli enne olnud Inglaste ja prantslaste valduses. Inglased ja prantslased alustasid sõda Egiptuse vastu, et kanal tagasi saada.Kuid siis NSVL ja USA nõudsid, et sõda lõppeks, Lääne riigid viiksid väed välja ning kanal jääks egiptlastele. Nii ka tehti.
Osalesid: Egiptlased ja NSVL+USA- Prantsusmaa, Inglismaa ja Iisrael
d)Vietnami sõda: Peale II MSi lagunes Vietnam kaheks: P-Vietnam(kommunistlik ja NSVLi mõju all) ja L-Vietnam(USA mõju all). Algasid kodusõjad, kuhu sekkus USA otseselt ja hakkas võtlema P-Vietnami vastu, sest arvati kui L-Vietnam oleks kommunistlikuks muutunud oleks kogu Kagu-Aasia Moskva meelne. Sõda lõppes USA ja L-Korea kaotusega.
Osalesid: P-Vietnam – L-Vietnam ja USA
e) Ungari ülestõus 1956: Algas sellega, et rahvas tuli tänavale meeltavaldama Poolas toimuva vastu, mis hiljem muutus vastupanuks NSVLi võimu üle. NSVL surus rahutused veriselt maha, sest Lääne riigid andsid NSVLile mõista, et nemad NSVLi siseasjadesse ei sekku. Peale mahasurumist seati sisse uus Moskva meelne valitsus. Osalesid: Ungarlased - NSVL
f) Kore sõda(1950-1953): Pärast II maailmasõda jagunes Kore kaheks:L- ja P-Koreaks. 1950. aastal ründas P-Korea Hiina ja NSVLi toel L- Koread , mida toetas ÜRO. Sõja võitis L-Korea. Tänu sellele kaotas NSVl oma autoriteedi Aasias ja Euroopas.
Osalesid: P-Korea, Hiina, NSVL- ÜRO
g)Berliini blokaad (1953): Peale II MSi jagunes Berliin kaheks. NSVLile ei meeldinud, et tema maal on teise riigi valdus. Ta tahtis, et USA loobuks L-Berliinist ja korraldas ümber selle blokaadi, kuid USA ei and alla ja L-Berliin jäi USA kätte. Osalesid: USA-NSVL
h)Berliini müür(1961): Läbi L-Berliini said ida sakslased põgeneda. Selle põgenemis tee sulges NSVL müüriga. Osalesid: USA ja NSVL
5. Truumani doktriin seadis oma eesmärgik vabade rahvaste totamist sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunismide võimuhaarmaiskatseid.
6.Marshali plaan nägi ette, et Euroopale tuleb anda majandusliku abi ning aidata see sõja purustustest ülesse ehitada. Sellega püüti takistada kommunismi levikut Lääne Euroopas, sest vaesus levis kommunism kõige kergemini.
7. Külm sõda- USA ja NSVLi vastaseis pärast II MSi. Sõjategevus toimus läbi kolmandate riikide. Algas 1953. aastal Berliini blokaadiga. Külm sõda avaldus:
Võidurelvastumises- NSVL ja USA proovisid teineteist üle trumbata sõjalisevarustusega.
8. VLO- Varssavi Lepingu Organistsioon. Sõjaline organistsioon, mis sai loodud NATO vastu,kuhu kuulusid Kommunistlikud riigid.
9. VMN- Vastastik Majandusabi Nõukogu. See liit pidi tugevdama Kommunistlike riikide majaduslikku koostööd.
10. NATO(1949)- Põhja-Atlandi Organisatsioon . Kaitsta liidus olevaid riike ja abistada sõjakorral. Seista vastu NSVLi agressiivsusele.
11. 1968. aastal vahetus Tsehhis valitsus, mida hakkas juhtima Dubcek , kes viis reforme läbi. Lubas sõnavabadust ja see NSVLile ei meeldinud, sest ta kartis, et teised kommunistlikud riigid käituvad Tsehhi eeskujul ning hakkavad ka läbi viima reforme, mis ohustavad NSVLi võimu. Seepärast saadeti Prahasse tankid , mis sundis valitsust vahetuma. Uueks juhiks sai Moskva meelne kommunist .
Breznevi doktriin: NSVLil on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus.
12. Hrustsov mõistis isikukultuse hukka. Poliitiliselt arreteeritud inimesed said vabaks. Välispoliitika normaliseerus. Suurendati kolhooside ja ettevõttete vabadusi. Kultuuri üle ei olnud enam nii suurt tsensuuri. Hakati parandama iniemste elujärge- ehitati elamuid.