Külm sõda (0)

Külm sõda
Külm sõda on lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikalevininud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi.
1940. aastate teisel poolel puhkes ülemaailmne sõda mis kestis üle neljakümne aasta. See sõda oli Lääne demokraatliku ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel. Külma sõja osapooled olid Usa ja NSV- liit. Külm sõda puhkes USA ja NSV liidu omavahelises võimutahtmisest. Vastaseisu peamised valdkonnad olid võidurelvastumine , võitlus mõjuvõima pärast nii Euroopas kui ka terves maailmas. Vaenupooled püüdsid üksteisest parimad olla igas alas , nii relvastamises kui ka sõdides.
1949. aastatel mais kuulutati läänepiirides välja Saksamaa Liitvabariiki. Seega külma sõja tõttu oli lõhenenud esimene maailma riikidest. Üks rahvas oli jagatud kahe riiki ja kahe erineva maailmavaate järgi.( SLV- turumajanduslik ja kapitalislik riik. SDV-käsumajanduslik ja sotsialistlik riik).
Pärast teist maailmasõja USA ja Prantsusmaa kaotasid osatähtsust. Mis peale USA läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugemale. USA ja NSV-liidu suhted hakkasid jahunema juba teise maailmasõja lõppus.1947. aastal USA väliminister pakkus välja kava, millega nad seletasid millise abi USA pakkub sõjas kannatanud riikidele ja kuidas saaks taastada Euroopat. Sellist kava hakkati nimetama Marshalli plaaniks. USA lootis, et kui nad aitavad Euroopa riike, siis pidurdavad nendes kommunistliku levikut ja vähendada Moskva ja kommunistide mõjud. 1980.aastal USA president otsustas sundida NSV- liitu võidelda USA-ga relvastumises. Ta lootis et see võitlus võib panna NSV- liitu halva seisu majanduslikult. 1980.aasta keskel said aru NSV-liidu juhid, et nede majanduslik seis USA-ga võistelda ei suuda.
Mina pean kõige ohtlikumaks Kuuba raketikriisi. Kuuba raketikriis oli üks teravamatest külma sõja kriisidest. See kriis toimus Kariibi meres asuva Kuuba saarel. 1950.aasta lõpus haaras seal relva jõul võimu Fidel Castro . Ta hakkas kehtestama saarel kommunistliku diktatuuri. Fidel sõlmis Nõukogude liiduga salakokkuleppe ning saarele toodi NSV-liidu tuumarakete. USA aga kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. Kuuldes seda NSV liit hakkas Kuubat käitsma ja USA ning NSV vahel puhkes tüli mida hakkati hüüdma Kuuba raketikriisiks. Ma valisin selle kriisi, sest arvan, et kui Nõukogude liit ei oleks nõus USA-ga mitte võidelda siis oleks suur tuumasõda. Kus oelks hukkunud üle 1000 inimese võibolla rohkem. Surevad süütud inimesed ja isegi kui ei sure ss majandulsikult oleks saar juba surnud. Sest tuumalt jäänud molekulid kahjustaksid kõik.
Ma arvan et rahvusvahelised sihted külmasõja ajal olid väga pingsed. Sest kõik riigid võistlesid oma vahel ja ei usaldanud mitte kellegile. Mul oleks ka väga raske usaldada kedagi sõja ajal. Ma arvan rahvusvahelised suhted olid rikkutud sõja pärast.
Kokkuvõtteks saan öelda ainult ühte. Külm sõda oli väga õudne ja väga raske olukord riikidele. Kus kaotati enda perekonda ja sugulasi. Ma väga loodan et enam sellist olukorda ei tule.