Kuuba (0)

Koostas Fred Karu
10d
Sisukord
Kuuba iseloomustus 3
Pinnamood 4
Pinnamoe mõju majandustegevusele 4
Maavarad 4
Litosfääri protsessidega seotud loodusõnnetused 4
Kliima 5
Kliima võrreldes Eestiga 5
Õhusaaste 5
Looduskatastroofid 5
Veevarud 6
Jõed 6
Järved 6
Veekogude tähtsus majandusele 6
Veekogude reostus 6
Kokkuvõte 7

Kuuba iseloomustus

Kuuba asub Põhja-Ameerikas ning suurema osa Kuuba territooriumist moodustab Kuuba saar, pindalaga 105 006 km2. Kuuba asub ekvaatorist umbes 2500 km ja Greenwichi meridiaanist umbes 8000 km kaugusel. Riigi äärmuspunktid on põhjas 23° 7' 54"N ja 82° 21' 51"W; lõunas 19° 55' 0"N ja 77° 22' 0"W; idas 20° 20' 48"N ja 74° 29' 44"W; läänes 22° 20' 44"N ja 84° 22' 44"W. Naaberriikideks on põhjas Ameerika Ühendriigid, lõunas Jamaica ja Haiti , idas Dominikaani Vabariik ning läänes Mehhiko . Kuuba on ümbritsetud meredega, põhjast Atlandi ookeani ja Mehhiko lahega ning lõunast Kariibi merega. Riigi pealinn on Havana, koordinaatidega 23°N; 82°W. Tallinnast asub Havana 8700 km kaugusel. Ajavahe Kuubaga on meil -7 tundi.

Pinnamood

Kuuba pinnamood on enamasti tasane ja mägisem piirkond jääb riigi kagu osasse . Suurim mäestik on Sierra Maestra, kus asub Kuuba kõrgeim punkt Pico Turquino ja see mägi asub merepinnast 2005 m kõrgusel. Ülejäänud märkimisväärsed mäestikud on Sierra Cristal, mis asub samuti kagu osas, Escambray mäed saare keskel ja Sierra del Rosario loode osas. Kuuba ranniku moodustavad valge liivaga rannad ja mangroov. Kuuba rannikualadel asuvad ka sood, millest suurim on Zapata soo, pindalaga 4500 km2.

Pinnamoe mõju majandustegevusele

Tänu Kuuba ilusatele randadele ning loodusparkidele, käib Kuubas puhkamas palju turiste. Kuuba suurim sissetuleku allikas pärast 1996. aastat ongi olnud turism . Kohe turismi järel, saab Kuuba raha suhkruroo kasvatamise ja sellest suhkru tegemise eest. Suhkruroo kasvatamiseks on vajalikud eeldused olemas tänu tasasele maale, kus on hea kasvatada roogu ning ka kliimal.

Maavarad

Kuubas leidub erinevaid metalle : koobaltit, nikklit, rauda, vaske ja magneesiumi. Tänapäeval on metsade suurus saarel vähenenud, sest metsade asemel kasvatatakse suhkruroogu, aga kunagi oli terve saar kaetud metsaga ning seal leidus väärtuslikku puitu, nagu näiteks: mahagon ja seeder . Kuuba maavarade hulka kuuluvad veel sool, kvarts liiv ning petrooleum . Kuuba tähtsaim maavara on nikkel , mille varude järgi asub ta maailmas 2. kohal.

Litosfääri protsessidega seotud loodusõnnetused

Kuubas esinevad maavärinad, hiljutisem leidis aset 20. märtsil 2010. aastal. Maavärina tugevuseks mõõdeti 5,6 magnituudi . 20.-21. sajandi jooksul on Kuubas esinenud 8 suuremat maavärinat, millest tugevaim leidis aset 1992. aastal ning tugevuseks mõõdeti tol korral 6,9 magnituudi. Suurima hukkunute arvuga maavärin leidis aset 1932. aastal, kui hukkus 6,75 magnituudise maavärina käigus 1500 inimest. Tegevvulkaane Kuubas ei ole.

Kliima

Kuuba kliima on troopiline ja seda kujundavad kirdepassaadid. Tänu oma paiknemisele tuulte suunaga pikiti idast-läände , puhuvad Kuubal värskendavad passadid. Talvel toovad need tuuled põhjast külmad õhumassid, mis küll ei valitse saare kohal väga kaua. Saare idapoolne osa on soojema ilmaga, kui läänepoolne. Temperatuuri ööpäevane kõikumine suureneb, kui liikuda rannikult rohkem sisemaa poole. Keskmine aastane temperatuur on 24O ja temperatuuri amplituud 13O. Kõige soojem kuu on august, kus keskmine temperatuur küündib 32O kraadini. Külmim kuu on jaanuar, keskmise temperatuuriga 21O. Novembrist aprillini on Kuubas kuiv periood ja maist oktoobrini vihmane periood. Kõige rohkem sajab juuli kuus, ligi 182mm, ja kõige vähem märtsis, ligi 46mm. Aastane sademete hulk on 1190mm.

Kliima võrreldes Eestiga

Aastane sademete hulk on Eestis väiksem, kuna Eesti asub ookeanist kaugemal ning aasta keskmine temperatuur on eestis tunduvalt madalam kui Kuubas, sest Eesti asub parasvöötmes.

Õhusaaste

Kuuba õhk on saastatud peamiselt väävel ühenditega, eriti pealinna Havanna lähedal. Väävel oksiidid satuvad õhku peamiselt väävlirikaste kütuste põletamisel ja seda tehakse kõige rohkem elektri jaamades.

Looduskatastroofid

Kuna Kuuba asub Kariibi meres ja Atlanid ookeanis ning troopilises kliimavöötmes, siis käivad temast tihti üle orkaanid, mis võivad vahel osutuda väga tugevateks. Kuulsaimad orkaanid, mis on Kuubat laastanud on Donna (1960), Flora (1963), David (1979), Michelle (2001) ja Katrina (2005). Neist kõige surmavam oli Flora, mis tappis ligikaudu 7000 inimest.

Veevarud

Kuuba kaks suurimat jõge on Cauto ja Almendares. Suurim looduslik järv on Laguna de Leche, pindalaga 67,2 km2, ja suurim reservuaar Zaza, pinalaga 113,5 km2.

Jõed

Cauto on Kuuba suurim jõgi ja see on 370 km pikk. Seda jõge kasutatakse transpordiks , vesi seal pole joodav ning leavatatav ala jõest, on ka vaid 70 km pikk. Pealinna varustab veega Almendares’i jõgi, mis on 40 km pikk. Jõed toituvad sademetest ning nende vooluhulk on suurem sademeterikkal perioodil ja väiksem kuival perioodil.

Järved

Suurim järv on Laguna de Leche, kus asub kariibi flamingo looduslik elupaik. Selle järve vesi on piimjat värvi, kuna järve põhi on lubjakivist.

Veekogude tähtsus majandusele

Jõgesid kautatakse suhkru ning muude tööstuskaubade transpordiks. Kuigi pole laevatatavaid jõgesid Kuubas palju, mängivad nad suurt osa kaupade transpordis .

Veekogude reostus

Palju põllumajanduslikku saastet satub jõgedesse ja sealt omakorda merre. Samuti reostab vett nikkli tööstus saare kirdeosas. Tänu inimeste ehitatud tammidele kuivavad jõed talvel tihtipeale ära ja jõgede suudmealad on mudased ja sopased elutud veekogud.

Kokkuvõte

See uurimustöö täitis oma ülesande ja uuris Kuuba pinnamoodi ja veekogusid ning ka kliimat ja majandust. Sain teada palju uut ja huvitavat.
7