Kuuba Kriis (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

pptx

KUUBA KRIIS

KUUBA KRIIS Kuuba kriis ehk kariibi kriis ning kuubal isegi oktoobrikriis 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel http://www.ctvnews.ca/polopoly_fs/1.1002876!/httpImage/image.jpeg_gen/derivatives/landscape_960/image.jpeg  Kuuba kriisi Septembris 1962 püüdis USA edutult kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal Kuuba ja Nõukogude Liit asusid kiiruga rajama Kuubale baase tuumarakettide tarbeks, mille lennuulatusse jäänuks suurem osa USA mandriosast 15. oktoobril 1962 pildistas USA lennuväe luurelennuk U-2 Kuubal ehitatavaid Nõukogude Liidu raketibaase President Kennedy Teavitamas avalikkust kuuba kriisist 22. oktoobril 1962. http://www.history

Ajalugu

4

docx

Kuuba kriis

KUUBA KRIIS referaat Mis oli Kuuba raketikriis ? Pärast Teist maailmasõda olid USA ja NSVL poliitilised vaenlased. Kuuba kriis oli USA ja NSVL vahel terav vastasseis, mis kestis umbes nädala. Seda nimetatakse ka Kariibi kriisiks. Kriis sai alguse 1959. aastal, mille käigus tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Castro aga kehtestas enda diktaktuuri, suurmaavaldus likvideeriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi ning suhted USA- ga halvenesid. Juba suvel 1962 tõi NSVL Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid ning oktoobris seadis need ka üles. NSVL sihtmärgiks oli aga USA

Ajalugu

26

doc

USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo osakond Uusima aja õppetool Kaisa Kamenik USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis Referaat Juhendaja: Prof. Eero Medijainen Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…….3 1. Tuumarelvad ja külma sõja algus………………………………….………….…..…4-6 2. John F. Kennedy administratsioon………………………………………....……..…7-8 3

Õiguse kujunemine

36

docx

Külma sõja kriisid

Referaat Tallinn 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Külma sõja kriisid....................................................................................................................4 2.1.Korea sõda.........................................................................................................................4 2.2.Suessi kriis........................................................................................................................7 2.3.Kuuba kriis........................................................................................................................9 2.4.Vietnami sõda..................................................................................................................12 3.Kokkuvõte......................................................................................

Ajalugu

15

docx

Ameerika Ühendriigid 1945-1963

Nad imetlesid tema ilusat naist Jaqueline'i ja nende armsaid lapsi. Valimiseelselt lubas ta vähendada vaesust, võtta luubi alla rassiline diskrimineerimine ja vähendada pingeid NSVL-ga. Ametikohale astus ta 43 aastasena ning ajaloo minimaalseima häälteenamusega (Nixon 49,6 % - Kennedy 49,7%). Hüüdnimi: ,,JFK" Välispoliitika Juba ametisse astudes oli selge, et Kennedy´l tuleb silmitsi seista mitmete keeruliste rahvusvaheliste väljakutsetega. Esimeseks suuremaks intsidendiks sai Kuuba. Kennedy oli ainult ametis olnud vaid kaks kuud, kui ta andsi rohelise tule plaanile, mis pidi kukutama Kuuba diktaatori Fidel. Luure Keskagentuur (CIA) oli välja õpetanud Kuuba pagulasi, et saata neid tagasi kodumaale ja valmistada ette ülestõus. 17. aprilli varajastel tundidel 1961, maabusid umbes 1500 Kuuba pagulaste Sigade lahte Kuuba lõunarannikul. Rünnak kukkus aga haledalt läbi. Kennedy, kes oli heaks kiitnud Eisenhoweri

Ajalugu

8

doc

Kahepooluseline maailm

Sõjategevus: kommunistid tungisid algul kaugele lõunasse, seejärel asus Lõuna-Korea vastupealetungile, jõudis omakorda Hiina piirini. Rinne stabiliseerus sõjaeelsel eraldusjoonel (38. paralleel). Sinna jäi ka piir püsima. Nii et sõda lõppes tulemusteta. Hukkus 3 miljonit korealast. Korea sõda ajendas sotsialistlikke riike 1955 looma VLOd. Korea sõja mõjul võeti 1954 Saksa Liitvabariik NATOsse (SLV ühines NATOga Pariisi kokkulepete alusel). 2) Suessi kriis 1956 Ajalugu: Suessi kanal (168 km) ühendab Vahemerd ja Punast merd, on Aasia ja Aafrika piir. Kanal avati 1869. Kuni 1956 oli kanal Inglismaa kontrolli all, Egiptus sai kanali tuludest vaid 7 %. 1952 sai Egiptuses võimule (1956 sai presidendiks) Gamal Abdel Nasser. Egiptus kuulutas end sotsialistlikuks riigiks (kus ametlik usk oli islam). Egiptus oli üsna NSV Liidu-sõbralik, see ei meeldinud lääneriikidele. Kuna lääneriigid ei andnud

Ajalugu

13

doc

Külm sõda

· Imre Ngy üle mõisteti kohut ja ta lasti maha · Üle 200 000 ungarlase jõudis põgeneda läände · Ülestõus näitas seda, et Lääs oli Euroopa lõhenemisega leppinud: meeleheitlikele abipalvetele sõjalist toetust ei järgnenud · Ungari ülestõusu õppetund oli selles, et kui Ida-Euroopa Nõukogude kontrolli alt väljub, viib katse seal kommunismi reformida peagi nõudmisteni kommunismist täielikult loobuda Suessi kriis 1956 · Endised kolooniad kujunesid külma sõja tandriks, kus mõlemad vaenupooled taotlesid äsja iseseisvunud riikide juhtide toetust  · 1952 oli rühm natsionalistlikult meelestatud ohvitsere kukutanud monarhia. Võim koondus Nasseri kätte, kes üritas üles ehitada ,,araabia sotsialismi" ja tegi koostööd Nõukogude Liiduga · 1956 natsionaliseeris Nasser Suessi kanali

Ajalugu

17

doc

Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu

Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja

Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)