LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke KURITEGEVUS Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD LÄÄNE-ViRU RAKENDUSKÕRGKOOL.......................................................................1 sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................
Kuritegevus Eestis 20. saj lõpul ja 21.saj algul Uurimistöö Nimi: Kool: Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Kuritegevus..............................................................................................4 3. Võrdlus teiste riikidega............................................................................5 4. Kuritegevus Eestis..................................................................................6 - Kuritegude avastamine..................................................................6 - Erinevat liiki kuritegude ohvriks langemine..................................7 5
Kurjategijate koljuluu on eriline ja selle järgi on võimalik kindlaks teha sooritatud kuriteo liik. Tema uurimistöö lähtealuseid ja meetodeid kritiseeriti teravalt. Kaasaegne teaduslik mõte eitab hälbivuse taandamist bioloogilistele teguritele. Psühholoogiline teooria: Sigmund Freud - Nägi hälbivuse põhjusi indiviidi sisekonfliktides. - Peamine meetod: inimese alateadvuse uurimine. - Kuritegu pannakse toime siis, kui alateadvus väljub superego kontrolli alt. Kurjategija psüühikas ei peitu tavakodanikust erinevad instinktid ja tungid, vaid ta ei suuda kontrollida ja talitseda oma alateadvuse tunge. Sotsioloogilised teooriad: · Funktsionalistlikud teooriad · Pingeteooriad · Õppimisteooriad · Kontrolliteooriad · Argielu ja ratsionaalse valiku teooriad · Subkultuuriteooriad Funktsionalistlikud teooriad: Émile Durkheim.
Normativistlik paradigma juured 17. sajand (Grotius ja loomuliku õiguse põhimõtted) loomuliku õiguse kontseptsioon ongi kajastatud kriminoloogia normativistlikus paradigmas, kusjuures idealistlikult meelestatud kriminoloogid käsitavad nn loomuliku kriminaalõiguse allikana inimese olemust või siis inimesest kõrgemal seisvat alget. Nad usuvad, et seadused on loomuliku kriminaalõiguse projektsioon. Normativistliku kriminoloogia teene: kurjategija isiksuse problemaatika esiletõstmine. See sunnib ka pidevalt tegelema kriminaalseaduse kvalitatiivse parandamisega sotsiaalse õigluse saavutamise nimel. Kuivõrd kriminaalseadus tuleneb inimese või tema ühiskondliku olemise olemusest, teenib 1 ta objektiivselt inimese huvisid. Järelikult need, kes rikuvad kriminaalseadust, toimivad oma huvide vastu ebanormaalsus tingib kuriteo toimepanemise
Edwin H. Sutherland n Kuriteo mõiste on tihedalt seotud sotsiaalse normi mõistega. n Tuletame meelde, et sotsiaalsed normidon käitumisreeglid, mis määratlevad, milline käitumine on sobilik antud sotsiaalses kontekstis. Norm kas ütleb, kuidas tuleb käituda või keelab teatud käitumisviisi. Võib eristada: n Normidest kinnipidamine (konformne käitumine) n Hälbiv käitumine n Kuritegu Hälbiv käitumine vs normidest kinnipidamine Nt, Kas inimeselt elu võtmine on alati kuritegu? nSee, mida peetakse hälbivuseks ühes ühiskonnas ühel ajal, võib teises ühiskonnas või samas ühiskonnas teisel ajal olla normaalsuseks. Hälbiv käitumine Hälbivad inimtüübid 1960ndate ameerika uuringu järgi: Homoseksuaalid, prostituudid, narkomaanid, radikaalid, kurjategijad, petturid, ametialase karjääri valinud naised, ateistid, usklikud, pensionärid, noorsugu, hasartmängijad,
(Pullat 2002.7,8,9). Eeltoodut üldistades võib öelda, et organiseeritud kuritegevuse näol on tegemist kuritegeliku ühendusega, mis koosneb rohkem kui kahest isikust, on püsiva isikustevahelise ülesannete jaotusega ning selle tegevus on suunatud raskete kuritegude toimepanemisele või ametivõimude ebaseaduslikule mõjutamisele. Kõigil kuritegelikel ühendustel on üks ühine põhijoon, nad on eelkõige orienteeritud kasumile. Organiseeritud kuritegevus eeldab efektiivsuse ja edukuse tagamiseks organisatsiooni olemasolu ja planeerimist, eelkõige pikaajalise tegevuse puhul. Tänu pikaajalisele iseloomule ja organisatsiooni olemasolule on organiseeritud kuritegevus kuritegeliku käitumisena ainulaadne. Organiseeritud kuritegevus viitab ohule, mis seondub hästi organiseerunud ja püsivate ühenduste poolt kuritegude toimepanemisega . organiseeritud kuritegevus põhjustab alljärgnevaid tagajärgi:
Kuritegevus EVs ARVESTUS Kuritegevus EVs arvestuse küsimused 1. Kuriegevuse parameetrid – seisund, dünaamika, struktuur. Kuritegevuse parameetrite all mõistetakse neid arvulisi näitajaid, mis iseloomustavad kuritegevust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika. Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on: Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks
teataval territooriumil mitmeil erinevail, kuid omavahel võrreldavail ajavahemikel. Dünaamika näitab tõusu või langust, samuti selle suhtelist püsivust teatavail ajavahemikel teatavates paikkondades. 2. kuritegevuse etioloogia on kriminoloogia üks haru, mis uurib kuritegevuse põhjusi. Põhjuste uurimine ja liigitamine sõltub sellest, millisest kontseptuaalsest alusest lähtutakse. Tänapäeval ollakse kindel ühes asjas kuritegevus on paratamatu ja selle täielik likvideerimine ei ole võimalik. Kriminaalpoliitika võimuses on kuritegevust üksnes tõkestada või piirata, seda kontrolli all hoida, mitte aga täielikult likvideerida. On koguni teooria (Emile Durkheim), mille kohaselt kuritegevus on mitte ainult paratamatu, vaid ka normaalne ja vajalik. Kuritegevuse põhjuste käsitlus sõltub aga sellest, kas lähtuda kriminoloogia sotsiaalsest või antropoloogilisest suunast
ennast lahates vaid tuues välja vangistuste, katseaegade ning rahaliste karistuste keskmised suurused ja pikkused. Kolmas osa püüab kahte eelnevat osa analüüsida, otsides kollisioone või konflikte seadusloome ja kohtupraktika vahel. Nagu töö hüpoteeski väljendab, on autor seisukohal, et eesti kohtupraktika annab aluse arvata, et karistuste määramisel on tuvastatav kohtunike liigne leebus. Tegu on narkootilise ja psühhotroopse aine käitlemisega, mille puhul ei ole kuritegu oma kõige selgemas väljenduses. Üldjuhul puuduvad sellisel juhul tagajärjed, kohtuistungil ei ole võimalik välja tuua aine käitlemise tulemusel tekkinud tagajärgi, need on lihtsalt kasutusahelas liialt kaugel või puudub tarvitajal motiiv menetlusele kaasa aidata. Ja üldse, kes on siinjuures kannataja, rahvast kui sellist ei ole võimalik üle kuulata ja aine tarvitaja pea alati ei teadvusta endale kasutamise kahjulikkust ning kannatanu olekut. Eelpool toodust lähtudes,
1) Eesti territooriumil; 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu), sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest (KarS § 6). Eesti Karistusseadus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, ja seda teo toime panemise koha õigusest sõltumata, kui see tuleneb välislepingust (§ 8) või kui on toime pandud esimese astme kuritegu, millega kahjustati Eesti elanikkonna elu ja tervist või Eesti riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või keskkonda (§ 9). Karistusseaduse alusel vastutavad kõik süüteo toimepannud süüvõimelised ja süüdivad füüsilised isikud olenemata kodakondsusest, sealhulgas ka välisriikide kodanikud, kellel puudub välislepingust tulenev immuniteet, ning eraõiguslikud juriidilised isikud. Eesti karistusõigus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on
Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Registreeritud kuritegevus ei peegelda tegelikku olukorda, päriselt on see kuritegevus 2 korda suurem kui registreeritud kuritegevus. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile. Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid.
Kaasus: pistise/allkäemaksu (ametniku seadusvastaseks teoks) erisus. Lennuk Pariis-Tallinn. Turismiklass. Toit tasuta. Üks isik tahab hakkama tasuma toitu eest. Rahakott on juba lennukis kadunud. Kapten ütles ümber vaadata naabri. Naaber viskas maha seda rahakotti (Läti kodanik). Kapten ütles, tunnistajaid küsida jne stüardesile. Üks isik tõstis, ründas stüardesi ehk Vene saatkonnajuhataja. Üle Taani ja Hollandi territooriumil toimus (lennus oli kohal). Vargus ja avaliku korra rikkumine. Kapten annab materjale politseinikule. Millised õigusrikkumised toimusid? Kas oli vargus, kas oli kuritegu või väärtegu (oleneb sellest, kui suur oli varastatu väärtus KarS § 218)? Kuidas seda kvalifitseerida? Vargus on siis, kui saab vabalt valdama asuta. Siin ei saanud ta. Seega oli katse 129 lg 1 ja 15 lg 2. milline seadus siin laieneb? Kas Eesti, Taani? Eesti, sest see on Eesti territoorium (õhusõiduk väljaspool Eesti territoorium).
käes olevaid alasid, ekspluateerides neid, et saada vajalikku ressurssi oma elujärje parandamiseks (nt vihmametsade massiline raiumine). Bioloogilist mitmekesisust vähendab ka teatud kasumit tootvate liikide massiline kasvatamine, mis surub välja kohaliku mitmekesisuse – näiteks õlipalmi kasvatamine Indoneesias ja Malaisias ohustab sealseid vihmametsi. 4.12 Piirideülene kuritegevus Piirideülene kuritegevus on organiseeritud illegaalne tegevus, mis toimub rahvusvaheliselt ja võib kaasata inimesi erinevatest riikidest. Sellega võitlemine on tänapäeva riikide julgeolekupoliitika oluline osa ning alus järjest tihenevale riikidevahelisele koostööle – näiteks Interpol. Piraatlus on vägivaldne röövkallaletung laevale või lennukile nii rahvusvahelistes vetes kui ka aladel, mis ei kuulu ühegi riigi kohtuliku võimu alla. Kui vanasti olid piraadid huvitatud
karistusseadustik. Tegelikkuses on kriminaalõiguse reformi käigus toimuvad muutused siiski põhimõttelised. Näiteks koondatakse karistusseadustikku ka haldusõigusrikkumised. Nendeks on väiksemad õigusrikkumised, nagu autoga lubatud kiiruse ületamine, bussis ilma piletita sõit jne. Haldusõigusrikkumised nimetatakse ümber väärtegudeks, samas kui kuriteo nimetus jääb samaks. Mõlemad väärtegu ja kuritegu hõlmatakse aga ühise nimetusega süütegu. Karistusseadustik jaguneb üld- ja eriosaks. Üldosas on kirja pandud üldised põhimõtted kõigi süütegude ja karistuse kohta. Eriosas on kirjeldatud üksikuid süütegusid ja ettenähtud karistus nende toimepanemise eest. 3 Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.
narkootikumi proovinud noored on potentsiaalsed narkomaanid. Pisikeses Eestis võib aga suur narkomaanide arv muutuda tõeliseks ühiskonna normaalset arengut takistavaks teguriks. Politsei ametlik statistika on sootuks tagasihoidlikum ning tegelikkust see ei peegelda. Möödunud aastal registreeriti Eestis 115 narkokuritegu, neist 3 seoses alaealistega; nn. narkoparagrahvide järgi esitati süüdistus 7 alaealisele. Tänavu nelja kuuga näitavad need arvud languse tendentsi: 33 kuritegu ja mitte ühtegi alaealist. Tallinna Wismari haigla uks avaneb aga narkosõltuvusse sattunud noorte ees üha sagedamini. Eestis pole narkootikumiäri saavutanud veel kaugeltki mitte haripunkti ja must turg arvestab eelkõige noortega. Noorte narkomaania ei ole vaid Lasnamäe, Kopli ja Ida-Virumaa asotsiaalide probleem. Wismari haigla arstid on piisavalt näinud ka Tallinna eliitkoolide õpilasi, kes on mõnuaine tarvitamisest sattunud sõltuvusse. Haiglasse tulevad peamiselt
14 M. Khadduri. The Islamic conception of justice. London 1986, lk 5-11. 15 P. Ostein. Islamic Criminal Law: What It in Means in Zamfara and Niger States. Journal of Public and private Law 2000, Vol 4, lk 1-18. 7 3 KURITEO DEFINITSIOONI JA ÕIGUSE SUBJEKTID ISLAMI KARISTUSÕIGUSES 3.1 Kuriteo definitsioon Iga tegu, mis on Jumala või tema prohveti poolt keelatud, on islami karistusõiguse kohaselt kuritegu. Islami õiguses on iga kuritegu karistatav, aga kõiki karistusi ei ole täpsustatud.16 Araabia keeles öeldakse kuriteo kohta „jareema“, mis tähendab üle astuma reeglitest, lõhkuma ja eirama. Koraani kohaselt tähendab „jareema“ pattu, sest jumalasõnast üle astumine on kuritegu ja kuriteo toimepanemine on patt; sellepärast on kuriteo toimepanijad patused.17 Islami õigusruumi juristid ja õigusteadlased on kuritegu defineerinud teona, mis on vastuolus
lisaks on veel sätestatud KarS §147, et nende kuritegude puhul loetakse noorem kui kümneaastane isik arusaamisvõimetuks. Loetletud kuritegude objekt on inimese seksuaalse enesemääramise vabadus ja lastel kõlbeline areng. 2.1 Vägistamine Vägistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust arusaama. Vägistamine on teise astme kuritegu, mille eest võidakse karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Vägistamised võib jagada kaheks vastavalt sellele, kas teo sooritas üksikisik või kahest ja enamast isikust koosnev grupp. Toetudes Helve Kase ja Iris Pettai uuringule1, võib vägistamist liigitada järgnevalt: 1. vihavägistamine; 2. üleolekuvägistamine; 3. sadistlik vägistamine; 4. seksuaalse rahulduse vägistamine. 2.1.1 Vihavägistamine
Paraku kinnitavad rahvusvahelised raportid, et näiteks ajakirjanike jaoks on Venemaa üks ohtlikumaid riike maailmas. Venemaa telekanali ORT populaarse saatejuhi Vladimir Pozneri sõnul ei saa võimu tsetraliseerimist hukka mõista, seda kinnitavad ka president Vladimir Putini kõrged populaarsusreitingud. Freedom House hiljutine raport kinnitab, et meediavabadus Venemaal on ahenenud ja Freedom House ei saa nimetada Venemaad vaba ajakirjandusega maaks. Organiseeritud kuritegevus Venemaa organiseeritud kuritegevuse ajalugu kinnitab, et Nõukogude Liidu tekke, allakäigu ja lagunemisega kaasnenud anarhia osutus viljakaks kasvupinnaseks kõikvõimalikele asotsiaalse käitumise vormidele. Kriminoloogidel ja praktikutel on Vene organiseeritud kuritegevuse tekke kohta kaks valdavat seisukohta. Esimese kohaselt tekkis organiseeritud kuritegevus 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, teise järgi sai aga alguse juba Tsaari-Venemaal. Nõukogude Liidus
Tapmine on põhikoosseis. Õigushüve on teise inimese elu. Seetõttu ongi dispositsioonis teise inimese tapmise eest Kvalifitseerimine eeldab, et see § ei ole seotud kergendavate või raskendavate asjaoludega. Erisus võrreldes teiste koosseisudega – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Tagajärje delikt – tagajärjeks on teise inimese surm. Ehk tegu on lõpule viidud, kui teine isik sureb. Millal algab elu? Sündimise hetkest. Süüteokoosseis – Tapmine on võimalik, mis tahes suvalise teoga ( näiteks: püstolilask, mürgitamine, jne). Oluline on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Erikoosseis – Tegevusetusega tapmine eeldab, et teo toimepanija oleks õiguslikult kohustatud kannatanu surma ära hoidma (näiteks: arstid). Vahendlik täideviija – isik, kes paneb süüteokoosseisus kirjeldatud teo toime vahendlikult Näiteks: viib teise inimese (poomiseni) enesetapuni.
.......................................................................................................73 Resume.........................................................................................................................................74 3 SISSEJUHATUS Kuriteoennetuse viktimoloogiline suund on erakordselt perspektiivne kuritegevuse vastu võitlemise alaliik, võttes arvesse, et kuritegevus kujutab endast peamisi ühiskonda, selle demokraatlikku ja majanduslikku arengut ohustavaid tegureid XXI sajandil. Käesoleval ajal, kui kriminoloogia käsutuses on olemas vajalikud materjalid kurjategija isiku ja tema käitumise kohta, säilib endiselt vajadus andmetes nende kohta, kes on langenud vägivalla või varguse ohvriks. Andmed nende isikute kohta, nende isikuomaduste analüüs, taoliste andmete üldistamine koos kurjategija isikuomaduste uurimisega saab aidata paremini määrata
(2) Majandusteadlased on öelnud, et Internet on olnud haavatav, kuid kuna see on ühiskonna kesknärvisüsteemi üks osa, siis see mõjutaks tervet majandust. Eelmine aasta nägi ,,rohkem haavatavust, rohkem küberkuritegusid, rohkem halbade eesmärkidega programme kui ei kunagi varem". Üks ekspert lisas, et rohkem kui eelneva viie aastaga kokku.(2) Eksperdid kirjeldasid mitmesuguseid ähvardavaid ohtusid Internetis: Oht nr. 1 Kuriteod See pole enam vandalism, vaid organiseeritud kuritegevus. Oli alguses traditsiooniline küberkuritegevus: pettuste või varguste toimepanemine kellegi identiteedi, krediitkaardi andmete varastamise teel või tüssates kedagi, et ta maksaks kauba või teenuse eest, mida ei eksisteeri. Enamik neist kuritegudest on pannud toime mõni väga hästi organiseeritud ja väga suur kuritegelik jõuk.Ühendriikides suutis üks grupp varastada ja suunata 25 miljoni dollari eest krediitkaarditehinguid Ukrainasse
karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa poolt koostatud Õigusõpetuse õpikut ning muid erialalisi raamatuid ja väljaandeid. Kirjutan allikatele tuginedes ja viidates, kuidas toimib karistusseadustik, seletan lahti mõisted, toon näiteid elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti sellest, et regulatsioon peaks olema riigi seisukohalt võimalikult mõjus ning kasutoov.
Justiitskolledz Inna Roosmann-Morozov LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Õppejõud: Uno Traat, lektor Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1. LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE 4 1.1. Kurjategija ja ohvri suhe 4 1.2. Pedofiilia ja erinevad aspektid eelsoodumuseks 5 1.2.1. Kriminaalsed aspektid 5 1.2.2. Ajalooline aspekt ja tänapäeva vaade 6 KOKKUVÕTE 9 ALLIKALOEND 10 SISSEJUHATUS 2
mõista toimepandud teo ühiskonnaohtlikkust. Alaealised on teatud vanusest peale võimelised ise otsustama seadusekohase käitumise kasuks. Vastavalt Venemaa kriminaalkoodeksi artiklile 96 võib erandjuhtudel, võttes arvesse sooritatud teo iseloomu ja süüdlase isiksust, kohus rakendada alaealiste kriminaal- õigusliku vastutuse norme ka isikute suhtes, kes on sooritanud kuriteo 1820 aasta vanusena. Alaealise kurjategija vanus tehakse kindlaks dokumentide järgi (sissekanne perekonnaseisuaktide registrisse, pass, sünnitunnistus), kui dokumente pole, tehakse kohtumeditsiiniline ekspertiis. Kriminaalvastutuslikku vanusesse jõuab isik mitte oma sünnipäeval, vaid järgmise ööpäeva alguses. Kui vanus tehakse kindlaks ekspertiisiga, loetakse sünnipäevaks ekspertide määratud sünniaasta viimane päev; kui vanust
Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab mõlemaid süüteo liike ja enne väärtegusid nimetati haldusõigusrikkumisteks.Enam pole eraldi väärteo seadustikku,sest väärteod on sätestatud nii KarS-is kui ka teistes seadustes. Kriminaalkoodeks oli vastu võetud 1961 aastal(ENSV kriminaalkoodeks), alates aastast 1992 jäi ainult kriminaalkoodeks.
Thomas Hobbes´i ühiskondliku lepingu teooria järgi on riigi kohustuseks kaitsta inimesi, kindlustada neile avalik rahu ning turvalisus.1 Kirjeldatud eesmärki aitab riigil saavutada karistusõigus, mille ülesanne demokraatlikus õigusriigis ongi ühiskonna kui inimeste sotsiaalse kooselu kaitse, rakendades seadusandja poolt ettenähtud sanktsioone, makstes nende kohaldamisega kätte tehtud ülekohtu eest ning uut ülekohut ära hoides.2 Tihti aga ei täida karistus oma eesmärki: vanglast vabanenu ohustab taas inimeste turvatunnet ning ei karistusõigus ega riik suuda sanktsiooni kohaldamisega täita oma kohustust. Lihtsalt kättemaksmisel puudub aga käesoleva töö autori arvates igasugune mõte. Ka Platoni poolt vahendatud tsitaat Protagoraselt ütleb: ,,ükski tark inimene ei karista sellepärast, et on patustanud, vaid et enam ei patustaks."3 Ühiskonna liikmete kaitsmiseks ei piisa vaid kurjategija poolt toime pandud teo ehk süü
(§ 293), sest tegu, mille eest karistati, oli ametniku teenistuskohustuste seaduspärane täitmine. Lisaks oli juba tollajal karistatav lubaduste vastuvõtmine antud kontekstis, mida ei ole siiani paljudes Euroopa riikide kriminaalseadustike eriosades eraldi välja toodud. Samas puudus ka seaduse üldosas võimalus vastupidise tegevuse karistamiseks, seetõttu ei olnud pistise lubaja / andja seaduse kohaselt kurjategija. Tuleb tõdeda, et alates Moosese raamatu ilmumisest ei olnud muutunud ka selleks ajaks printsiip, mille kohaselt karistati vaid altkäemaksu / pistise võtjat. 1.2.6. Altkäemaks Saksa Riigi Kriminaalkoodeksis Suures osas XVII-XIX sajandil Euroopa riikide poolt kehtestatud kriminaalkoodeksites pöörati enim rõhku üldosas karistuse liikidele ning nende täideviimisele. Tähelepanu on selles osas vääriv 1857
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest
suuline tavaõigus aga talupoja ja teise seisusesse kuuluva isiku vahelisi suhteid reg. kirjalik talurahvaõigus ( Eesti või Ordu Talurahvaõigus; Saare- Lääne Talurahvaõigus). Pärisõigust reguleerivaid norme ei eksisteerinud, st. ekspluateeriti, kuidas taheti. ``Kodukari``- mõisnikele antud distsiplinaarkaristuse õigus talupoegade suhtes (suuline). ERAÕIGUS: a) Perekonnaõigus keskajal- riigi tekkega suur roll kirikul, kes võttis abielude sõlmimise oma kätte. Vallaslaste tapmine keelati, kirik võttis nende hoolitsemise enda kanda. b) Pärimisõigus lääniõiguse alusel ei saanud vasall esiti pärandada, vara kuulus maahärrale. 13.saj. keskel olukord muutus, tekkis pärandamise võimalus. Tava järgi võis talupoeg pärandada ainult järeltulijatele, laste puudumisel läks vara mõisnikule. Linnas: Pärandamise seaduse järgi, st. Leping, kus oli määratud isiku enda poolt määratud pärija. Kirik oli omakasu
Euroopa Liidu kriminaalõigus Miks EL kriminaalõigus on tekkinud? Koos kaubandus- ja äritegevusega muutus ka kuritegevus piiriülesemaks (sh inimkaubandus). Eriti teravaks muutusid probleemid 70ndatel ja 80ndatel. Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil.
Õiguskantsler on KarS § 872 põhiseaduslikkusele vastavuse osas nõus Riigikogu Põhiseaduskomisjoni seisukohaga leides, et see säte ei ole vastuolus PS § 20 punktiga 1 ja PS §-dega 11 ja 14 (st, et ei ole rikutud proportsionaalsuse ja legitiimsuse põhimõtet). Vastuseks komisjoni arvamusele leidis õiguskantsler, et Harju Maakohtu taotlus on lubatav. Karistusjärgse kinnipidamise kohaldamine on õigsukantsleri seisukohalt legitiimne korduvalt raskeid tahtlikke kuritegusid toimepannud isikute suhtes, et seeläbi kaitsta potentsiaalsete ohvrite elu ja tervist ning vältida korduvkuritegevust. Kahjuks ei ole võimalik erandlikel juhtudel tagada korduvalt raskeid kuritegusid toime pannud isikute ohutust ühiskonnale (inimeste elule ja tervisele) sama efektiivselt muude abinõudega, kui seda on isikult vabaduse võtmine. Asjaolu, mida riik peab PS § 14 tuleneva kohustuse täitmisel
Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk – võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid:
inimene on süüdi. Püramiid: 1. SÜÜ 2. ÕIGUSVASTASUS 3. KOOSSEIS Erinevates riikides on need samad elemendid olemas, aga esitatud erinevatel viisidel. Prantsusmaal nt süü küsimust ei arutata teatud juhtudel. Koht süsteemis: Avalik õigus - > vt Sootaki õpikut!! 3. Kriminaalmetoodika 4. Kriminoloogia- preventsioon, teotoimepanija sotsiaalne fenomen, laiemas plaanis santsiooni süsteemiga ja selle mõjususega. Miks inimesed kuritegusid teevad, mis on see ajend? Erialakirjanduses väidetakse, et kitsamas mõttes karistusõigus pole üldse avaliku õiguse osa. Kuna laias laastus on avalik õigus suunatud avaliku korra kaitsele ja avaliku võimu korraldamisele. Millal lõpeb riiklik järelevalve ja kust algab karistusõigus? See piiritlemine on väga keeruline, see kes selle ära lahendab läheb kindlasti ajalukku! :) Riik vastavalt legaliteedi printsiibile on kohustatud alustama menetlust, kui on olemas ajend või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
