..........................................................................................3 1.KURITEGEVUS.................................................................................................................3 2.KURITEGUDE TÜÜBID................................................................................................... 4 2.1.Tapmine........................................................................................................................4 2.3.Organiseeritud kuritegevus...........................................................................................4 2.4.Ohvriteta kuriteod.........................................................................................................5 2.5.Noorsookuritegevus......................................................................................................5 2.6.Valgekraeline ja organisatsiooniline kuritegevus.........................................................5 2.7.Narkokuriteod.............
Kurjategijate koljuluu on eriline ja selle järgi on võimalik kindlaks teha sooritatud kuriteo liik. Tema uurimistöö lähtealuseid ja meetodeid kritiseeriti teravalt. Kaasaegne teaduslik mõte eitab hälbivuse taandamist bioloogilistele teguritele. Psühholoogiline teooria: Sigmund Freud - Nägi hälbivuse põhjusi indiviidi sisekonfliktides. - Peamine meetod: inimese alateadvuse uurimine. - Kuritegu pannakse toime siis, kui alateadvus väljub superego kontrolli alt. Kurjategija psüühikas ei peitu tavakodanikust erinevad instinktid ja tungid, vaid ta ei suuda kontrollida ja talitseda oma alateadvuse tunge. Sotsioloogilised teooriad: · Funktsionalistlikud teooriad · Pingeteooriad · Õppimisteooriad · Kontrolliteooriad · Argielu ja ratsionaalse valiku teooriad · Subkultuuriteooriad Funktsionalistlikud teooriad: Émile Durkheim.
Normativistlik paradigma juured 17. sajand (Grotius ja loomuliku õiguse põhimõtted) loomuliku õiguse kontseptsioon ongi kajastatud kriminoloogia normativistlikus paradigmas, kusjuures idealistlikult meelestatud kriminoloogid käsitavad nn loomuliku kriminaalõiguse allikana inimese olemust või siis inimesest kõrgemal seisvat alget. Nad usuvad, et seadused on loomuliku kriminaalõiguse projektsioon. Normativistliku kriminoloogia teene: kurjategija isiksuse problemaatika esiletõstmine. See sunnib ka pidevalt tegelema kriminaalseaduse kvalitatiivse parandamisega sotsiaalse õigluse saavutamise nimel. Kuivõrd kriminaalseadus tuleneb inimese või tema ühiskondliku olemise olemusest, teenib 1 ta objektiivselt inimese huvisid. Järelikult need, kes rikuvad kriminaalseadust, toimivad oma huvide vastu ebanormaalsus tingib kuriteo toimepanemise
Edwin H. Sutherland n Kuriteo mõiste on tihedalt seotud sotsiaalse normi mõistega. n Tuletame meelde, et sotsiaalsed normidon käitumisreeglid, mis määratlevad, milline käitumine on sobilik antud sotsiaalses kontekstis. Norm kas ütleb, kuidas tuleb käituda või keelab teatud käitumisviisi. Võib eristada: n Normidest kinnipidamine (konformne käitumine) n Hälbiv käitumine n Kuritegu Hälbiv käitumine vs normidest kinnipidamine Nt, Kas inimeselt elu võtmine on alati kuritegu? nSee, mida peetakse hälbivuseks ühes ühiskonnas ühel ajal, võib teises ühiskonnas või samas ühiskonnas teisel ajal olla normaalsuseks. Hälbiv käitumine Hälbivad inimtüübid 1960ndate ameerika uuringu järgi: Homoseksuaalid, prostituudid, narkomaanid, radikaalid, kurjategijad, petturid, ametialase karjääri valinud naised, ateistid, usklikud, pensionärid, noorsugu, hasartmängijad,
ennast lahates vaid tuues välja vangistuste, katseaegade ning rahaliste karistuste keskmised suurused ja pikkused. Kolmas osa püüab kahte eelnevat osa analüüsida, otsides kollisioone või konflikte seadusloome ja kohtupraktika vahel. Nagu töö hüpoteeski väljendab, on autor seisukohal, et eesti kohtupraktika annab aluse arvata, et karistuste määramisel on tuvastatav kohtunike liigne leebus. Tegu on narkootilise ja psühhotroopse aine käitlemisega, mille puhul ei ole kuritegu oma kõige selgemas väljenduses. Üldjuhul puuduvad sellisel juhul tagajärjed, kohtuistungil ei ole võimalik välja tuua aine käitlemise tulemusel tekkinud tagajärgi, need on lihtsalt kasutusahelas liialt kaugel või puudub tarvitajal motiiv menetlusele kaasa aidata. Ja üldse, kes on siinjuures kannataja, rahvast kui sellist ei ole võimalik üle kuulata ja aine tarvitaja pea alati ei teadvusta endale kasutamise kahjulikkust ning kannatanu olekut. Eelpool toodust lähtudes,
Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaegne. Põhimõtteks on vabaduse hind. Abolitsionismi arusaam - tähendab seda, et riiki ei nähta kõikide asjadega tegeleva institutsioonina, riik on nn heatahtlik kohtunik. Tal ei ole nii suurt õigust inimese elu üle. Vangide vähene arv. Dekriminaliseerimine - peab olema vähe käitumisviise, mille puhul on vaja riigi sekkumist inimeste käitumisse
Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Registreeritud kuritegevus ei peegelda tegelikku olukorda, päriselt on see kuritegevus 2 korda suurem kui registreeritud kuritegevus. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile. Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid.
1) Eesti territooriumil; 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu), sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest (KarS § 6). Eesti Karistusseadus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, ja seda teo toime panemise koha õigusest sõltumata, kui see tuleneb välislepingust (§ 8) või kui on toime pandud esimese astme kuritegu, millega kahjustati Eesti elanikkonna elu ja tervist või Eesti riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või keskkonda (§ 9). Karistusseaduse alusel vastutavad kõik süüteo toimepannud süüvõimelised ja süüdivad füüsilised isikud olenemata kodakondsusest, sealhulgas ka välisriikide kodanikud, kellel puudub välislepingust tulenev immuniteet, ning eraõiguslikud juriidilised isikud. Eesti karistusõigus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on
......................... 23 2 Sissejuhatus Karistusõigus ehk kriminaalõigus Õigus on riigivõimu poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisnormistik, mis sisaldab nii keeldusid kui ka õigustusi. See loob võimaluse indiviididele valida õiguspärane käitumine. Õigusnormide täitmise tagamiseks on kehtestatud vastav materiaalõiguslike ja karistuslike sanktsioonide süsteem. Alates 1960-ndatest aastatest kuritegusid käsitlevat õigusharu nimetati kriminaalõiguseks. Samuti kuriteo avastamist ja selle eest vastutuse kohaldamist reguleeris kriminaalmenetluskoodeks. Käesolevaks ajaks on koostatud uued vastavad seaduseelnõud, mis Riigikogu poolt vastu võetud ning kehtivad. Alates aastast 2002 enne 1. septembrit, toimus kõige suurem muutus õigusharu nimetuses endas kriminaalõiguse
Toit tasuta. Üks isik tahab hakkama tasuma toitu eest. Rahakott on juba lennukis kadunud. Kapten ütles ümber vaadata naabri. Naaber viskas maha seda rahakotti (Läti kodanik). Kapten ütles, tunnistajaid küsida jne stüardesile. Üks isik tõstis, ründas stüardesi ehk Vene saatkonnajuhataja. Üle Taani ja Hollandi territooriumil toimus (lennus oli kohal). Vargus ja avaliku korra rikkumine. Kapten annab materjale politseinikule. Millised õigusrikkumised toimusid? Kas oli vargus, kas oli kuritegu või väärtegu (oleneb sellest, kui suur oli varastatu väärtus KarS § 218)? Kuidas seda kvalifitseerida? Vargus on siis, kui saab vabalt valdama asuta. Siin ei saanud ta. Seega oli katse 129 lg 1 ja 15 lg 2. milline seadus siin laieneb? Kas Eesti, Taani? Eesti, sest see on Eesti territoorium (õhusõiduk väljaspool Eesti territoorium). See lennuk on Eesti Vabariigi riikkondsus (ta on siin registreerinud). Milline politsei pidi sellega tegeleda? Eesti politsei
Paraku kinnitavad rahvusvahelised raportid, et näiteks ajakirjanike jaoks on Venemaa üks ohtlikumaid riike maailmas. Venemaa telekanali ORT populaarse saatejuhi Vladimir Pozneri sõnul ei saa võimu tsetraliseerimist hukka mõista, seda kinnitavad ka president Vladimir Putini kõrged populaarsusreitingud. Freedom House hiljutine raport kinnitab, et meediavabadus Venemaal on ahenenud ja Freedom House ei saa nimetada Venemaad vaba ajakirjandusega maaks. Organiseeritud kuritegevus Venemaa organiseeritud kuritegevuse ajalugu kinnitab, et Nõukogude Liidu tekke, allakäigu ja lagunemisega kaasnenud anarhia osutus viljakaks kasvupinnaseks kõikvõimalikele asotsiaalse käitumise vormidele. Kriminoloogidel ja praktikutel on Vene organiseeritud kuritegevuse tekke kohta kaks valdavat seisukohta. Esimese kohaselt tekkis organiseeritud kuritegevus 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, teise järgi sai aga alguse juba Tsaari-Venemaal. Nõukogude Liidus
.......................................................................................................73 Resume.........................................................................................................................................74 3 SISSEJUHATUS Kuriteoennetuse viktimoloogiline suund on erakordselt perspektiivne kuritegevuse vastu võitlemise alaliik, võttes arvesse, et kuritegevus kujutab endast peamisi ühiskonda, selle demokraatlikku ja majanduslikku arengut ohustavaid tegureid XXI sajandil. Käesoleval ajal, kui kriminoloogia käsutuses on olemas vajalikud materjalid kurjategija isiku ja tema käitumise kohta, säilib endiselt vajadus andmetes nende kohta, kes on langenud vägivalla või varguse ohvriks. Andmed nende isikute kohta, nende isikuomaduste analüüs, taoliste andmete üldistamine koos kurjategija isikuomaduste uurimisega saab aidata paremini määrata
vaja rikkumise kindlakstegemisel tõendeid, mida on väga keeruline ja isegi võimatu hankida.5 Islami karistusõigus tugineb individuaalse vastutuse printsiibile. Inimesi karistatkse üksnes nende endi rikkumiste eest. Kollektiivsed karistused on üldiselt keelatud, kehtivad ainult üksikud erandid, näiteks kodudesse või küladesse sissetungijatele võidakse määrata ühine vastutus tekitatud majandusliku kahju eest.6 Islami juristide hinnangul määratakse inimesele karistus, kui on täidetud kolm tingimust: Seaduserikkuja võimuses pidi olema valik, kas panna tegu toime või jätta tegu toime panemata; Seaduserikkuja pidi olema teadlik, et teo toime panemisel on tegu seaduserikkumisega; Seaduserikkuja pidi rikkumise panema toime teadlikult.7 5 Sharia Law In The USA 101: A Guide To What It Is And Why States Want To Ban It . 29.07.2013. Arvutivõrgus: https://www.huffpost
Thomas Hobbes´i ühiskondliku lepingu teooria järgi on riigi kohustuseks kaitsta inimesi, kindlustada neile avalik rahu ning turvalisus.1 Kirjeldatud eesmärki aitab riigil saavutada karistusõigus, mille ülesanne demokraatlikus õigusriigis ongi ühiskonna kui inimeste sotsiaalse kooselu kaitse, rakendades seadusandja poolt ettenähtud sanktsioone, makstes nende kohaldamisega kätte tehtud ülekohtu eest ning uut ülekohut ära hoides.2 Tihti aga ei täida karistus oma eesmärki: vanglast vabanenu ohustab taas inimeste turvatunnet ning ei karistusõigus ega riik suuda sanktsiooni kohaldamisega täita oma kohustust. Lihtsalt kättemaksmisel puudub aga käesoleva töö autori arvates igasugune mõte. Ka Platoni poolt vahendatud tsitaat Protagoraselt ütleb: ,,ükski tark inimene ei karista sellepärast, et on patustanud, vaid et enam ei patustaks."3 Ühiskonna liikmete kaitsmiseks ei piisa vaid kurjategija poolt toime pandud teo ehk süü
narkootikumi proovinud noored on potentsiaalsed narkomaanid. Pisikeses Eestis võib aga suur narkomaanide arv muutuda tõeliseks ühiskonna normaalset arengut takistavaks teguriks. Politsei ametlik statistika on sootuks tagasihoidlikum ning tegelikkust see ei peegelda. Möödunud aastal registreeriti Eestis 115 narkokuritegu, neist 3 seoses alaealistega; nn. narkoparagrahvide järgi esitati süüdistus 7 alaealisele. Tänavu nelja kuuga näitavad need arvud languse tendentsi: 33 kuritegu ja mitte ühtegi alaealist. Tallinna Wismari haigla uks avaneb aga narkosõltuvusse sattunud noorte ees üha sagedamini. Eestis pole narkootikumiäri saavutanud veel kaugeltki mitte haripunkti ja must turg arvestab eelkõige noortega. Noorte narkomaania ei ole vaid Lasnamäe, Kopli ja Ida-Virumaa asotsiaalide probleem. Wismari haigla arstid on piisavalt näinud ka Tallinna eliitkoolide õpilasi, kes on mõnuaine tarvitamisest sattunud sõltuvusse. Haiglasse tulevad peamiselt
(§ 293), sest tegu, mille eest karistati, oli ametniku teenistuskohustuste seaduspärane täitmine. Lisaks oli juba tollajal karistatav lubaduste vastuvõtmine antud kontekstis, mida ei ole siiani paljudes Euroopa riikide kriminaalseadustike eriosades eraldi välja toodud. Samas puudus ka seaduse üldosas võimalus vastupidise tegevuse karistamiseks, seetõttu ei olnud pistise lubaja / andja seaduse kohaselt kurjategija. Tuleb tõdeda, et alates Moosese raamatu ilmumisest ei olnud muutunud ka selleks ajaks printsiip, mille kohaselt karistati vaid altkäemaksu / pistise võtjat. 1.2.6. Altkäemaks Saksa Riigi Kriminaalkoodeksis Suures osas XVII-XIX sajandil Euroopa riikide poolt kehtestatud kriminaalkoodeksites pöörati enim rõhku üldosas karistuse liikidele ning nende täideviimisele. Tähelepanu on selles osas vääriv 1857
Vahetult sünnituse käigus või üsna sünnituse järgselt tehtud tegu. Kui keegi teine tapab, siis vastutab tavalise tapmise järgi. Kui kaasaaitaja- vanaema tassib vanni ema juurde, siis ema vastutab 116 järgi aga vanema tapmise või mõrva järgi. Kergendav asjaolu. § 117. Surma põhjustamine ettevaatamatusest Tagajärje delikt. Inimene pidi ette nägema. Hoolsuskohustuse täitmatajätmine. Teo etteheidetavus tavapärase mõistuse juures. Karistus on suunatud sellele, et pärast tulevikus keegi ei teeks seda sama. Üldpreventsioon. Viiteline dispositsioon- “sama tegu, kui …”. N: Pagulaste ületoomine, paat läheb põhja. 10 inimest sureb - ettevaatamatu tapmine. On olemas põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Provotseeritud tapmine ja lapse tapmine on vähemohtlikud koosseisud. 2. Raske tervisekahjustuse piiritlemine kehalisest väärkohtlemisest. Kehaline väärkohtlemine on valu tekitamine – kohe on koosseis olemas
karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa poolt koostatud Õigusõpetuse õpikut ning muid erialalisi raamatuid ja väljaandeid. Kirjutan allikatele tuginedes ja viidates, kuidas toimib karistusseadustik, seletan lahti mõisted, toon näiteid elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti sellest, et regulatsioon peaks olema riigi seisukohalt võimalikult mõjus ning kasutoov.
olid nad sõjaliseks jõuks, vasallide abid. 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis. Oli väga keeruline. Kohtukorraldusele iseloomulik: 1) kohtupidamine seotud maksustamisega; 2) kohut loeti õiglaseks siis, kui kohtumõistjad olid süüdlased samast seisusest; 3) Kohtuvõim ei olnud otsuse langetaja; Kohtukoosseis oli kahesugune: ühelt poolt riikliku võimu esindaja ja teiselt vastava seisuse esindaja. Võimuesindajad hoolitsesid sinult kohtukorra eest nn. vaatlejad. Otsuse tegija e. õiguse leidja oli seisuse esindaja. Talurahvakohtud: vakuse- või mõisakohus ( sõltuvalt sellest, kas maa mõisastatud või ei). Vakusekohus: maahärra esindaja + talupoja esindaja; Mõisakohus: mõisnik + talupoja esindaja, mõisakohtute võim erinev. N: Saare- Lääni ja Tartu käe- ja kaelaõigus, ordumaadel õigus ainult naha ja kõrvade üle. Adrakohus: tegeles maaküsimustega (piiritles), talumaade suuruse kindlaks määramine ning ärakaranud talupoegade tagsinõudumine. Vasallide
Euroopa Liidu kriminaalõigus Miks EL kriminaalõigus on tekkinud? Koos kaubandus- ja äritegevusega muutus ka kuritegevus piiriülesemaks (sh inimkaubandus). Eriti teravaks muutusid probleemid 70ndatel ja 80ndatel. Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil.
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsioloogia rõhutab kollektiivs
inimene on süüdi. Püramiid: 1. SÜÜ 2. ÕIGUSVASTASUS 3. KOOSSEIS Erinevates riikides on need samad elemendid olemas, aga esitatud erinevatel viisidel. Prantsusmaal nt süü küsimust ei arutata teatud juhtudel. Koht süsteemis: Avalik õigus - > vt Sootaki õpikut!! 3. Kriminaalmetoodika 4. Kriminoloogia- preventsioon, teotoimepanija sotsiaalne fenomen, laiemas plaanis santsiooni süsteemiga ja selle mõjususega. Miks inimesed kuritegusid teevad, mis on see ajend? Erialakirjanduses väidetakse, et kitsamas mõttes karistusõigus pole üldse avaliku õiguse osa. Kuna laias laastus on avalik õigus suunatud avaliku korra kaitsele ja avaliku võimu korraldamisele. Millal lõpeb riiklik järelevalve ja kust algab karistusõigus? See piiritlemine on väga keeruline, see kes selle ära lahendab läheb kindlasti ajalukku! :) Riik vastavalt legaliteedi printsiibile on kohustatud alustama menetlust, kui on olemas ajend või
samas peeti ka kohut. Eesistujaks oli piiskopi, maahärra, Taani kuninga poolt määratud isik, ka talupoegadest kaasistujad. Otsus tehti vanade tavade alusel. Kaasistujad ehk õigusleidjad ehk hirsnikud. Mõisakohtus on vasall eesistujaks, talupojad kaasistujateks 1) kohtupidamine oli seotud maksustamisega 2)kohut loeti õiglaseks siis, kui kohtumõistjaks olid endasarnased. Kui linnakodanik tahtis saada õigust, siis pidi ta üle kohut mõistma ka linnakodanik. 3)kohtuvõim ei olnud otsuse tegija. Kohtukooseis oli kahesugune- ühelt poolt esines riikliku võimu esindaja ja teiselt poolt vastava seisuse esindaja. Need hoolitsesid kohtukorra eest, kuid ei olnud otsustajad. Talurahvakohtud- talupoegade kohta käivates kohtuasjades, millede organitena tegutsesid mõisakohtud, oli eesistujaks maahärra esindajad, vanad talupojad. Ordumaadel oli ülemaks talupoegade kohtuinstantsiks foogt või viimaste poolt määratud isikud. Edasi võidi kaevata maahärrale. Kriminaalasjades saadeti otsus
väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk – võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest
............................................................................... 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus .......................................................................................................... 6 1.4 Kurjategija isiksuse erilisus .............................................................................................. 7 1.5 Intelligentsus ja kriminaalne käitumine ............................................................................ 7 1.5.1 Kurjategijate vaimne võimekus ................................................................................. 7 1.5.2 IQ ja kriminaalse käitumise seosed ........................................................................... 8 1
ütleb expressis verbis ka põhiseaduse § 22 esimene lause.24 4. kui vaadelda õigusnorme, mis õiguskaitsvalt kohaldavad sanktsioone ülipositiivse õiguse rikkumise eest, näiteks KarS § 113 (tapmine), mis dikteerib, et inimelu kui õiguse objekti kui ühe ülipositiivse õigusele omase elemendi tapmise eest saab karistada kuue- kuni viieteistkümne aastase vangistusega. Antud sanktsioonist tuleb selgelt välja, et kuritegu, mis on suunatud inimloomuse vastu, saab karistada ning samas arvestatakse ratsionaalselt ka kurjategija puhul õiglase loomuõigusest lähtuva karistusega. 5. KarS'is on arvestatud ka süüd välistavaid, raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, millel on ülipositiivse õiguse avaldumises karistuse liikides ja määrades väga oluline roll. 6. KarS on orienteeritud kaitsma õigusvastase teo ohvriks lagenud kannataja õigusi õiglasel
Teenistujad jaotatakse: - ametnikud: 1. kõrgemad; 2. vanem; 3. noorem. - Abiteenistujad - Koosseisu välised teenistujad 4 Ametnike teenistusse võtmisreeglid: 1. Vähemalt keskharidus 2. teovõimeline 3. EV kodanik 4. valdab riigikeelt Isikud, keda ei võeta avalikku teenistusse tööle: - karistatus tahtlikult toime pandud kuritegu - parajasti eeluurimise või kohtu all - kohtuotsusega ära võetud õigus töötada teatud ametikohtadel. - Karistatud korruptiivse töö eest - Lähisuguluses (vanemad, vanavanemad, lapsed, lapselapsed, vennad, õed), hõimluses oma vahetu ülemusega. Hõimlased abielust saadud sugulasd. Vajalikud dokumendid teenistusse võtmisel: 1. avaldus 2. eluloo kirjeldus 3. omakäeline kinnitus vastab kõikidele ametisse astumise tingimustele. 4
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48).
riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. Finantsõigus on avalikku õigusesse kuuluv õigusharu, mis kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 4) Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõiguse normid ja instituudid määravad kindlaks kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud inimeste suhtes. Seega näitab karistusõigus ära keelatud teod ja ka selle, kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Karistusõiguse kõige üldisemad põihmõtted sisalduvad põhiseaduses. Karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus, karistusõigus kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 5) Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
Eesti Uimastiseire Keskus on Euroopa Uimastite ja Uimastisõltuvuse Seire Keskuse (European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction, EMCDDA) Kontaktpunkt (National Focal Point,NFP). 8 1. ESMANE PREVENTSIOON Narkomaania ennetamine hõlmab kõiki probleeme, mis on seotud narkootikumide tarvitamisega: tervisehäired, sotsiaalprobleemid, marginaliseerumine, kuritegevus, õppeedukuse langus, koolist väljalangemine, töövõime kaotus. Esmase preventsiooni ülesandeks on eelnimetatud probleemide ärahoidmine. Esmase ennetamise tasand haarab kogu elanikkonda ja on suunatud eelkõige neile, kes uimasteid veel ei tarvita. Hetkeseis: Alates 1997. aastast on ennetustegevust rahastatud põhiliselt "Alkoholismi ja narkomaania ennetamise riiklik programm 1997-2007" raames, lisaks on olnud ühekordsed rahvusvahelised ja eraalgatuslikud tegevused. Alates 1999
või riigi õigushüvesid, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. Hädaseisund tekib, kui õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab reaalne oht. Hädaseisundiga saab õigustada ainult tegu, mis on objekti ohtu kõrvaldavaks ainsaks vahendiks. · kurjategija kinnipidamine õigus kurjategijat kinni pidada on igal isikul, politseiametnik võib teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ja füüsilist jõudu. · kuritegude matkimine tegevus, millel on karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljalselgitamisele ning toime pandud isiku poolt,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
